aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raamat on uus testament, usk halastavasse ja andeksandvasse jumalasse, püha linn on jeruusalemm. Jaguneb 3-ks: protestantism, katolik, õigeusk. ISLAM: muhamedi usk, pühakirjad on koraan ja sunna, usutakse allahisee, nõuab vastuvaidlematut allumist usujuhile, pühad linnad on jeruusalemm mediina ja meka. HINDUISM: india peamine usund, pühakirjad on mahabharata, ramjana. Seal on jumalate mütoloogia, kastisüsteem, filosoofia. Pühapaigaks on templid
See on tekitanud palju probleeme, eriti just viimasel ajal, kui inimesi sõimatakse nende nahavärvuse pärast. Paljude rassidevahelised probleemid on saanud ilmseks tänu vähemuste tõusule. Selle pani alguse Martin Luther King USAs 60datel, kui pöörati tähelepanu mustanahaliste õigustele. Tänu sellele on paljud teised vähemusrahvad hakanud mõtlema oma õigustele. Teine küllaltki suur erinevus gruppide vahel on usk. See on suur inimeste vaimumaailma mõjutaja, inimeste koondaja gruppidesse. Usk võib olla positiivne, kui usutakse ja otsitakse rasketel aegadel abi kuskilt kuid võib olla ka hävitav, kui usk on välja mõeldud kasu teenimise eesmärgil ning enesehävitamise eesmärgil. Näiteid võib siin palju tuua. Kasvõi see kuidas Natsi Saksamaa liider Adolf Hitler lihtsalt hävitas juute, kes asusid elama Saksamaale, olenemata sellest, et Hitleri endas veres voolas ka juudi verd, otsustas ta
Kes ja kuidas säilitab kultuuri? Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri valdkondadeks on näiteks traditsioonid, oskused, uskumused, teadmised jne. Kes ja kuidas säilitab kultuuri agraar-, industriaal-, ja postidustriaalses ühiskonnas? Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk, kohalikud inimesed. Olulisel kohal on kirik ja sealne kirikõpetaja, kes õpetab kultuuri, moraali. Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik kalendrialusel ja toovad inimesed kokku. Korraldatakse palju ise pidusid, seal lauldakse külaelust ja kiriklikest asjadest. Peod toimuvad oma talus, külas, kiigeplatsil, looduses, kuskile mujale ei mindud-puudus vajadus
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik
alandavat inimest. Suursugused inimesed arvavad end olevat väärtuste mõõdupuud. Kristlik moraal Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: 1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. 2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. “Jumal on surnud” Kuulutas,et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Seos teiste tuntud inimestega Oli hea sõber Wagneriga (saksa helilooja), sõprus katkes kui Wagner sai teada, et Lietzsche on homoseksuaal. Filosoofile oli sõpruse purunemine väga raske ning elumuutev. Suurt mõju avaldasid Schopenhauer(saksa
Rikkalik sissetulekuallikas kirikule. • Martin Luther oli indulgentside vastu, avaldas 95 teesi, mis tänu trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedrich Tark, keisril ja paavstil polnud temast jagu saamiseks piisavalt jõudu. • Protestant • Puhkes sõda REFORMATSIOON • Õpetus leidis palju järgijaid • Kutsuti ilmikjutlustajad • Uus usk levis ennekõike linnades, kuid ajapikku ja maaisandate ja Saksa vürstideni. • Reformatsioonile tekkis uusi juhte, nt Jean Calvin, kes uskus et inimese saatus on algusest peale määratud. Kalvinistide usk levis Prantsusmaal, Šveitsis, Hollandis ja Šotimaal. • Anglikaani kiriku lõi Inglismaa kuningas Henry VIII REFORMATSIOON LIIVIMAAL • Idee levis muudesse Euroopa riikidesse • Liivimaale jõudsid ruttu, esimesest teated aastast 1522 (Andreas Knopken)
Sadu, isegi tuhandeid aastaid on erinevaid jumalaid kummardatud ning samal ajal oldud absoluutselt kindlad, et just nende jumal on ainus ja õige ning kõik teised on väärad. Usu pärast tehakse kohutavaid ning ka suurejoonelisi tegusid. Selle nimel ollakse tihtilugu kõigeks valmis, midagi ei peeta paljuks, ohverdatakse nii ennast kui ka oma vara. Millegipärast aga ei tehta pooltki nii palju iseenda heaks, kui tehakse usu jaoks, kuigi usk jumalasse on usk iseendasse. Jumalasse uskumine on mingil määral ettekääne, sest enesesse uskumine tundub nii mõnegi jaoks talumatult egoistliku või ka võika teona. On ju inimestele tehtud sajandeid ajupesu, et nad tuua religioossesse maailma. Neile on valetatud ja igat moodi petetud, ära võetud nende enda rahvuse usk (näiteks eestlastelt) ja sunniviisiliselt näiteks kristlust pähe määritud. Tõepoolest, tuleb konstateerida ka seda, et on ka
Sikhism hinduismist ja islmamist välja kasvanud. nad usuvad karmasse. ristimine on kõikidele sikhidele kohustuslik rahvus, nahavärv jne pole oluline . sikhism on monoteistlik usk neil on keelatud alkoholi tarbimine ja suitsetamine ja mõnuained. keelatud on ka juuste lõikamine ja liha söömine. kantake turbaneid. Langar'i eesmärk - tava valmistada ja serveerida taimset toitu, tegemata vahet rasside või usutunnistuste vahel, kuigi mehed ja naised istuvad harilikult eraldi. langar toimub pärast igat jumalateenistust. kesksel kohal usk Jumala ainulisusesse. sikhide pühakiri algab sõnadega ek onkar - (Jumal on üks)
mis tal juba olemas on. Vana tsaaririik hoiab kogu aeg meele terava ja kasutab kohe võimalust, kui on võimalik enda piire laiendada. Juba Peeter I oli kindel oma põhimõtetes ja soovis Põhjasõjaga saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk ,,raiuda akent Euroopasse". Eesti paistis seal sõjas silma eduka Tartu kaitsmisega. Selleks, et elus püsida, ei ole ainult vaja tugevat sõjalist valmisolekut. Üks väga tähtis elujõu allikas on usk. Usk võib olla mingisse esemesse või olendisse, kuid usk iseendasse on kõige selle alus. Andrus Kivirähk on tänapäeva Eestis austaud arvamusliider ja tema teosed on läbi immutatud erinevatest uskumustest. Mina kui ateist naudin seda, et muinaseestlased on uskunud Põhja-Konna, mitte Jumalat. Põhja-Konn oli olend, kes aitas Eesti sõjamehi raudmeeste vastu. See on küll tühipaljas muinasjutt, aga juba usk sellesse, et eestlased olid tänu Põhja-Konnale võitmatud, annab jõudu edasi
Luulekava Isamaa-teemaline Mari-Liis Sepp Jõhvi Gümnaasium Isamaa, usk, rahvas Lydia Koidula So isamaa, so usk, so rahvas - kas tunned kuskil kallimat? Kas tead sõna, mis veel tungi' võib südamesse kangemalt? So isamaa, so usk, so rahvas! See sinu ülem varandus ei ööd sul, pääva meelest mingu, ei õnnes ega õnnetus! So isamaa, so usk, so rahvas! kui iial aeg on, tuleta neid sõnu meele - nüüd ta tulnud! Nüüd astu ette hoidmata! Nüüd ära väsi ülespoole sa ülenda' kätt, südant, meelt! Nüüd ära jäta trooni ette sa kanda kanget palve keelt! Üks laul kullamaalt Friedrich Reinhold Kreutzwald Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Kui lindusid näen lendavat, siis soovin tiibu ka, mis mind siit koju kannaksid, ja tõttaks minema; ja igapäev pean mõtlema: mind tühi vale pett'! Ja ikka uuest kaebama: Oh Eestimaa!
Patrilineaarne 46% Matrilineaarne 16% RELIGIOON Religioonisotsioloogia Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid Teoloogia-arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust Religioonisotsioloogia- ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõusu üle. Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam)
ROOTSI KUNINGRIIK MILLEST JUTTU TULEB...? Rootsi üldandmed Loodus Kliima Loodusvarad Majandus Kultuur Haridus Rahvastik ja keeled Usk ROOTSI ÜLDANDMED Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaarel Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Riigikeel rootsi Rahvaarv 9 234 309 (2008), Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik Rahaühik Rootsi kroon (SEK) LOODUS Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m
....................................................................................................................5 3. Isiklik filosoofia.........................................................................................................7 4. Eksistents....................................................................................................................9 4.1 Eksistentsi staadiumid...........................................................................................11 5. Usk...........................................................................................................................11 6. Paradoks...................................................................................................................13 7. Subjektiivne tõde......................................................................................................14 Kokkuvõte..............................................................................................................
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna
Vastureformatsioon- oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kiriku lõhe tekkimist Selle põhjused: · Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise lähenemise ,, kelle valitsus, selle usk", see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele
mehel on sama palju küljeluid kui naisel. Piiblis oli ju kirjas, et Eeva oli loodud Aadama küljeluust, seega oleks pidanud meestel üks kont vähem olema. Tänapäeval on religioon teaduslike maailmavaadetega leppinud. Kuid on alles ka veel selliseid usulisi liikumisi, kes eitavad nätieks evolutsiooniteooriat Miks on usund säilinud inimeste arenedes? See tundub raske küsimus, kuid tegelikult on vastus imelihtne. Usk on säilinud inimestes, sest see annab lootust. Ja lootusega kaasneb kindlus, usk endasse ja tulevikku, millega on kergem elada. Minu arvates on usk ja religioon inimestele äärmiselt tähtis kuid iga inimene võiks selle toetuda iseseisvalt mitte suruda seda peale teistele. Samuti tuleks hoolimata usust ja religioonist säilitada kaine mõistus mitte pimesi järgida raamatuid ja pühakirju, mis on kirjutatud tuhandeid aastaid tagasi. .
Egiptuse jumalad: · Päikesejumal Ra-maailma looja ja selle I valitseja · Taevajumal Horos-Osirise ja Isise poeg · Viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris-õpetas inimestele põlluharimist, käsitööd jms · Isis-Osirise õde, koos poeg Horosega valmistas Osirisest I muumia · Seth-kõrvetav ja viljatu läänetuul, tappis Osirise, kuri kõrbejumal Pühad loomad kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus · Ehnaton tegi katset kehtestada usk ühte jumalasse (Atoni) · Monoteism-usk ühe jumalasse Arhitektuur · Kõige vanemad-mastabad (ülikute hauad) · Pärast loobuti püramiidide ehitamisest ja vaaraosid hakati matma kaljuhauda · Efreni hauda kaitseb suur sfinks Kuulsaimad templid: 1. Luksor(tavalisel moel ehitatud tempel) 2. Karnak 3. Hatsepsuti tempel (kaljutempel) 4. Abu Simbeli tempel (kaljutempel) · Polüün-sissepääs, kahe torniga väravehitis
) 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia aladelt. 8. Peale teda oli Saalomon, teda peeti väga targaks. (kahe naise ja lapse jutt) 6. Talupojad olid sõltumatud = vabad inimesed. Ta ehitas riiki edasi. Ta ehitas üles JERUUSALEMMA 7. Neil olid rahvakoosolekud. 9. Jumal oli JAHVE ( 1 jumala usk MONOTEISM) 8. Ühiskonnas arengut ei toimunud. 10. Oodeti (oodatakse siiamaani) Messiase tulekut. 9. 1200 eKr. Hetiidi riik lagunes KRISTLASED 10. 6. Saj. eKr. Tugevnes tähtsus, kerkis esile uus kuningas KYROS II JUUDID 11. Kreekat prooviti vallutada 5. Saj. eKr
) 8. Peale teda oli Saalomon, teda peeti väga targaks. (kahe naise ja 1. Pärsia Suurriik, riigid ja rahvad kelle nad vallutasid, neile ei lapse jutt) Ta ehitas riiki edasi. Ta ehitas üles JERUUSALEMMA surunud peale oma usku. 9. Jumal oli JAHVE ( 1 jumala usk – MONOTEISM) 2. Vallutamine oli tavarahvale tavaline. 10.Oodeti (oodatakse siiamaani) Messiase tulekut. 3. Ei toimunud vastuhakke P-Suurriigile. 4. Pärslased võtsid palju üle vallutatult rahvastelt. KRISTLASED 5. Neil oli väga hea teedevõrk, SUUR KUNINGA TEE. JUUDID 6
Ateism Ateism, kui konkreetne seisukoht võib olla kas usk jumala(te) mitte- eksisteerimisse või teismi eitamine. Üldjoontes defineerituna on ateism usu puudumine jumalasse või jumalatesse nö. mitteusk. Paljud ateistid on omasõnul skeptilised kõigi üleloomulike olendite eksisteerimise suhtes, empiiriliste tõendite, mis oleksid võimelised jumaluste olemasolu tõendama, puudumise tõttu. Teised eitavad jumalusi filosoofilistel, sotsiaalsetel või ajaloolistel kaalutlustel. Kuigi paljud ateistid väidavad end järgivat
Siècle des lumières Siècle des lumières (prantsuse keeles "valgustamise aeg") Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780. aastad. Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt (kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis). vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'.
Mu mõttemaailm jumalast Jumal on pisiosakestest koosnev üks suur kindla süsteemiga tervik, mis on pidevalt liikuv ja muutuv. Teda ei saa üles joonistada, temas on kõik olemasolev, mida võib kujutada kui valgust, mis iga pildi servast lõpmatusse edasi läheb. Minu usk jumalasse ja tema mõttemaailmasse pole olnud kerge, kuna mu keha on oma hirmudes, valudes, vihas ja kurbuses kulunud. Hoolimata sellest olen palju lugenud ja loonud temast oma mõttemaailma. Kui ma olin väike, oli mul samuti usk jumalasse ja ma pöördusin tema poole siis, kui midagi hingest soovisin. Ma olin oma maakodus ja lootsin, et mu sõbranna tuleb sinna. Kas see pole mitte lihtne soov? Ma pöördusin jumala poole, vaadates aknast välja, taeva
...................................... 7 5.Neiljas kaliif Ali, Muhamedi tütrepoeg.......................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus......................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt ja õitses kuni 1600 aastani, jättes endast maha suuri jälgi, mõjutades kogu meie maailma poliitiliselt, kultuuriliselt ja sõjaliselt. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism ja kristluse mitmed usulahud. Araabia keeles islam tähendab ühendust jumalaga. Inimesed, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed
ja religioonil kui üldisel, ühiskondlikul nähtusel. Uskumine on inimesele ääretult vajalik, hoidev ja säilitav funktsioon, mis võimaldab elukoormat kergitada ja hoida ära muresid ainuüksi oma õlgadele vajumast. Usk millessegi, võib-olla üleloomulikku, võib-olla loomulikku. Mis siis kui pole kellessegi uskuda ja endast on vähe? Ma leian, et inimene on on kord selline, et tal on vaja ka peale füüsiliselt katsutavate asjade, maailma midagi veel. Ma ei ole nõus väitega, et usk takistab inimesel vaimselt rikastumaks ( religioon võib seda teha küll, aga ma leian et mitte usk). Vaimne edasiliikumine, kui see on vaid individuaalne pürgimus, ei vii kunagi inimest üksinduses kuigi jõudsalt edasi, see pole enam vaimne edasiliikumine vaid pigem üha enam vaimne tupiktee ja paigalseis. Vaimsed väärtused vajavad oma arenguks teisi inimesi ja seega mingil määral ka religioosset vormi. Siinkohal kehtib see ma arvan ükskõik milliste vaimsete väärtuste kohta- vaimne
islamiusulised mehed, kes pommidega nii ennast kui ka teisi süütuid inimesi tapavad. Sellised kujutluspildid on tekkinud meedia mõjutuste tõttu ning ma ei ole kunagi mõelnud sügavamate põhjuste ega terrorismi olemuse peale. Nüüd on aeg muuta enda maailmapilt avaramaks ja arutleda, mis on tegelikult minu jaoks usulise terrorismi olemus. Kuna terrorismi all mõeldakse tihti islamiusuliste korraldatud rünnakuid, tekib küsimus kas tõesti on islam usk, mis lubab tappa nii ennast kui ka süütuid inimesi? Ei ole. Islam, mis on religioon halastusest, ei luba terrorismi. Jumal on koraanis öelnud: ,,Jumal ei keela teil näidata headust neile ja kohelda õiglaselt neid, kes pole sõdinud teiega religiooni pärast, ega ajanud teid välja teie kodudest. Jumal armastab neid, kes on õiglased." (Koraan, 60:8) Samuti on prohvet Muhammed öelnud: ,,Kes on tapnud moslemitega lepingut pidava inimese, ei saa
asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli hävinenud, väga suur migratsioon->vähe viljakalt aladelt viljakatele aladele. Saarlased asuvad mandri Eestisse. Väljast sisseränne->võõrad->Eestisse(ven, lätl, leed, saks, ung, pool, soom). Venelased on koos Peipsi lähedal, rootslased samuti koos. 1693 oli rahvaarv umbes 350 000. 1695-1697 suur närlg, üle 20% rahvast suri nälga. Kultuur *Usk-valitseb luteriusk, riigitasandil, sest see oli Rootsis valitsev usk ka. Talupojal puudusid suured teadmised usust. Kirjaoskuse levik, lugeja pidi Piibli läbi lugema, et õndsaks saada, saab alguse talurahva haridus. *Kirjakeel Luther ütles, et Piibel peab olema emakeeles. 1. saks.k grammatika 2. soome keele grammatika. Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajatele. 1680 talurahvakoolid. Kõige enne olid gümn. Tartus ja TLN-s. Uus testament L-Eesti murdes. Esimene est.k. aabits. Linnad, kaubandus ja kästitöö->Vana-Pärnut pole, Valga ja Kuress
lahutas vastandeid; tasakaalukus; korrastatus; mõistuspärasus Baroki ja klassitsistliku draama võrdlus. klassitsistlik oli kas komöödia või tragöödia, kuid barokis need segunesid; barokis olid tegelased keerukamad; barokis olid uhkemad dekoratsioonid „Tartuffe“ Moliére VALGUSTUSKIRJANDUS Aeg, tekkeriik. 1680.-1780. aastad; Inglismaa Mida tähistab valgustusajastu? ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Mis on valgustusajastu järgi ülim väärtus? haridus ja teadmised Valgustusajastule iseloomulik maailmapilt, vähemalt 5 tunnust. vähenes usk kirikutesse; väärtustati ratsionaalset mõtlemist; väärtustati inimõigusi ja teadust; usk mõistuse võimalustesse; traditsioonide hülgamine Kuidas on valgustusajastuga seotud Voltaire ja Rousseau? *Voltaire: valgustusaja
katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 1523. aastal jõudis luterluse kuulutamine Tallinnasse. See oli ikka veel seesama kristlus, kuid pakkus hoopis teistsugust maailmavaadet ja inimestesse suhtumist. Uue usutunnistuse eesmärgiks oli lähendada inimest jumalale. See usk kuulutas, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Kas katoliiklus ja reformatsioon olid pigem Eesti vaimuelu arendajad või takistajad? Hariduse seisukohalt olid nii reformatsioon kui ka katoliiklus elu arendajateks. Hariduse ulatus laienes. Katoliikluse puhul oli miinuseks see, et haridus oli võõrkeelne, aga luterluse puhul oli haridus igas riigis emakeeles. Haridus oli paremini kättesaadav ja oli rohkem haritud inimesi. Nii
Muinasaeg on väga vana ning seda vähem töeseid teadmisi ka meil on. 5. Mis oleks Eesti alal võinud juhtuda, kui meile poleks 13. sajandi algul tulnud valtisema sakslasi ja taanlasi? Võibolla Eesto oleks saanud oma riigiks, kuna maakonnad olid juba olemas. Siia oleksid tulnud siis hoopis venelased. 6. Mida halba ja mida head tõi eestlastele võõrvallutus? HEAD: Lääne-Saksa ja Taani kultuur tänu millele tekkis uus usk, hakkas arenema kirjaoskus, hakati koolis käima ja öpiti lugema, linnades oli haridus väga hea, enda kombed siiski jäid, rahvariided, rahvaluule ja regilaulud. HALBA: pärisorjus (teoorjus, sunnismaisus- säilitas mitmekülgsuse), maad vöeti ära, maa kästi tööga välja teenida, talupojad ei saanud teise kihelkonna tüdrukuga abielluda(mõisnikud ei lubanud) 7. Miks kujunesid teoorjus ja sunnismaisus? Mõisnikel on maad ja tööd palju, tänu millele sunniti talupojad tasuta tööle
suurem mõjujõud teiste üle. See aga viib konfliktideni. Arvatakse, et raha eest on võimalik osta kõike, isegi õnne, kuid nii mõtlemine on vale. Üldjuhul tõmbab ta ümber petlikke inimesi ja peletab lähedasi. Kuid tavaliselt on inimesed nullide rohkusest pangakontol nii pimestatud ega näe seetõttu kes on nende tegelikud sõbrad. Aastatega on muutunud ka religiooni tähtsus meie riigis. Kunagi on olnud ka Euroopa selline paik, kus inimeste tähtsaimaks osaks elus on usk kellessegi või millessegi. Järgitakse religiooni seadustele ettenähtut, olgu see siis väsitav palverännak või pühadel kirikusse astumine usk on usk. Tänapäeva maailmas on see oluliselt kaotanud tähtsust, eriti meie Euroopas. Inimesed ei usu enam piisavalt ebamaisetesse jõududesse, vaid sellesse, mis on reaalsus. Ka mina olen selle poolt, kuid enamik ateistidest ei suuda leppida teisest religioonist pärit inimeste soovidega. Erimeelsused aga religioonide vahel viivad konfliktideni
sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus 1739- eestikeelne piibel A.-T. Helle August Wilhelm Hupel-ajaleht Johann Gottfried Herder- rahvaluule Garlieb Merkel- raamat talupoegade
polüteism zoroastrism (Astarte= Istar) Jahve Suur sarnasus Koostas pühad kirjad e. Avestad Igal linnal oma kaitsepühak Prohvetitel suur mõju Templites toretsevad ja Mesopotaamia jumalatega Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) Messiase ootus ebainimlikult julmad kultuslikud Jumalad esindasid valdavalt ja halb (Angra Mainju)võitlevad ohverdamised Molok nõudis laste Eshatoloogiline usund loodusjõude Eshatoloogia ohvrikstoomist Toora tähtis
tuhande järve maa, keisrite saar, tõusva päikese maa ERANDID! Vana Maailm e. Euroopa Uus Maailm e. Ameerika Kolmas Maailm e. Arengumaad Metsik Lääs Roheline Manner e. Austraalia Must Manner e. Aafrika Igavene Linn e. Rooma · Murre ja murrak Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!) Downi sündroom, Achilleuse kand, luteri usk, buda usk, przevalski hobune · Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi Suuralgustäht (SA) Ametlik: SA VA SA ( lubatud ka mitteametlik: VA jutumärgid) Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskond Tartu lastepäevakodu Väike Päike · Väiksemad sündmused, tähtpäevad rahvusvaheline keemiaolümpiaad, mardipäev · Autasud
8. James Fowleri usuastmete teooria: Usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust, usku defineerib ta kui inimese enese ja maailma mõistmise viisi. Usu sisu on määratud kolme kategooriasse: 1) väärtused, mida teadlikult või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil mõtestame elusündmusi. ASTMED ON: 0. diferentseerimata usk (imikuiga, 0-2a): usualasele uurimisele kättesaamatu, astmel õpitakse baasusaldust ja teistega seotust, ohuks on nartsissiski või isoleerituse aluspanu. 1. intuitiiv-projektiivne usk (2-7a): laps on mõjutatud esmastest täiskasvanutest, mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused, fantaasia on viljakad, laps mõistab ja tunnetab alateadlikult elu
esimesed, kes oma surnuid matma hakkasid, eriliselt kohtlema tunnus mingitest ettekujutustest, uskumustest. Surnukeha on olnud kinniseotud, on säilinud köidikute jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud. Animism usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel. Jumal enamasti monoteistliku religiooni mõiste Jumalus - polüteistliku panteoni liige. Pan + theos jumalate kogu.
kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb lähtuda usust. Ta tõi näiteks arsti, kes pole kindel, mis haigus patsiendil on, kuid peab midagi ette võtma ning tuginebki siis vaid usule: “Sellist juhuslikku usku, mis on siiski aluseks teatud tegudele, nimetan ma pragmaatiliseks usuks.” Kanti arvates lähtub inimene sellisest pragmaatilisest usust vaid erandjuhul. Pragmatismi
9. klass Põhiandmed Pindala: 300 000 km² Rahvaarv: 70 724 000 Pealinn: Manila Rahaühik: peeso Katoliku usk 85% Islami usk 10% Filipino keel. Riigis u. 80 keelt. Asend Vaikse ookeani edela osas, Aasia kaguranniku juures. 7107 mägist saart. Aktiivsed vulkaanid. Ekvatoriaalne vihmamets: palav, niiske aastaaegu pole võimalik eristada. Kliima Troopiline kliima. Keskmine temperatuur on +27°C Vihm mai-november Sademeid langed ~ 2000mm aastas. Suurimad linnad Manila - 1 601 000 Quezon City - 1 670 000 Davao - 844 000 Loomastik 760 linnuliiki.
mahabharata ja ramajana, sanskriti keel. Budism siddhartha gautama buddha õpetus, kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik buddha eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka (kolmikkorv), mahajaana suutrad. Taoism hiina keelest tulnud dao tähendab teed või kulgu, sümbol yin ja yang väljendab vastastikkust ja tasakaalu, paik hiina pühamud templid, viis taoismi mäge, pühakiri dao dejing autor laozid. Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal
saak.hiliskevadel ja varasuvel oli maa üleujutuse ootel päikesest kõrbenud ja viljatu.Korrapäraseid üleujutusi oli hõlbus kasut. kunstlikuks niisutuseks.7)egiptuse vanariik:(u. 2700-2200a. eKr) pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal Gizas. Kujunesid tsivilisatsiooni olulisemad tunnused:rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond,mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule,ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatuse pärast surma.8)Teeba-tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks.Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi,mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis Nuubiat vaaraode võimu all.9)uue riigi valitsejad:Thutmosis'e III (valitses 1468-1436eKr)ajal saavutas Egiptus oma suurima ulatuse.Vaarao Ramses II(1290- 1224aastat eKr.)sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu.10)egiptuse riik ja ühiskond:riik ja ühiskond oli
Tänapäeval pannakse palju sõjalisi konflikte religioossete lahkarvamuste arvele, kuid kui vaadata olukorrale realsitlikult, siis võib öelda, et need kõik on vaid valitsuste mängud. Kuna Nad otsivad põhjust alustamaks lahinguid või sõda ühe või teise riigiga. Arenenud riigid näevad ohtu sügavalt religioosses Islami usus ja saadavad sõjavägesid reguleerimaks ja kontrollimaks oluorda. Konflikt ei vaibu, kuna muslimid näevad selles omakorda ohtu, et nende usk hävitatakse. Kuna usk on nende jaoks kõige tähtsam, teevad nad selleks kõik, et seda kaitsta. Selline vastastikune tegevus põhjustab konflikti pikaajalise kestvuse. Kuid see vaenulikkus ei piirdu riigitasandiga. Näiteks hiljuti ründas muslim sõjaväe vormiriietses noormeest ja tappis ta. Muslimiusku meest motiveeris see, et poiss kandis sõjaväe riietust ja tema arust võis ta muslimeid varasemalt tappa. Seega võib seda pidada kättemaksu olukorraks.
India tänapäeval Autor: Mari-Liis Kiis Asukoht Lõuna-Aasia Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel Naaberriigid on Pakistan, Hiina, Nepal, Bhutan ja Bangladesh Asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Üldine informatsioon India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks Rahvaarv 1,21 miljardit Pindala 3,3 miljonit km² Pealinn on Delhi Ametlikud keeled- inglise ja hindi Usk- hinduism Hinduism Väliselton mõjutanud budism, dzanism Peasuunad- višnuism, šaktism, šivaism Hindu võib kummardada mitut jumalat Kohanev ja salliv usund Usk karmasse ja hingede rändamisse Mokša Tavad ja kombed Templite külastamisel võetakse jalanõud jalast ära Mošeede külastamisel peavad mehed kandma peakatet Toitu süüakse parema käega Jumalateenistus on individuaalne Igal templil on aastapäevapidu Austatakse loodusnähtusi, taimi, loomi Templid Pühakoja seinu kaunistavad sku...
kuuldud" ehk teisisõnu targematelt inimestelt kuuldud õpetused. On olemas ka smriti õpetused, mis taaskinnitavad ruti tekste. Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse". Smriti tekstide hulka kuuluvad ka hindude pühad eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata". Veedade usundit iseloomustavad loodusjumalad ja jumalannad, näiteks Rudra ja Indra. Kuna Indias on pikka aega eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini. Seega on hinduism usk, milles tuleb järgida Karmat, et jõuda mokani (Moka vabanemine maapealsetest uuestisündimistest). Mokani jõudmiseks on mitmesugused teed:
Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500
See on ka saak esimesi vilju ja seejärel Kaunistab Sünagoogid koos lilled. During Shavuot sõnadega "Kümme käsku" ja "Ruts Bok". On palju rohkem festivalid, mida tähistatakse judaism kui see, kuid ruumi on vähe, et oleks võimalik tegeleda kõik. Kristlus Usk ühes Jumal, looja ja Issand, kristlus on ühist judaism. Doktriin Kolmainu on kiriku püüe väljendada sisuks on kristlik usk. Ta lisas, esimestel sajanditel kiriku ja on jagatud kolme artikleid Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu. Selleks, kristlus, jumal on teinud inimese kujul Jeesuse tuntud poeg jumal. Jeesuse sünd, elu ja surma on tuumaks kristliku religiooni. Keskne idee kristlus on üks Jumal, mis on hea ja kõikvõimas ja looja kõike. Jumal andis meile tema ainus poeg, Jeesus Kristus ja tema sõna on saarna kristluse põhineb. The Apostolistiska usk on võrdsed Kolmainu, Isa, Poja
Usk Egiptuses Paljude egiptlaste elus mängib usk keskset rolli. Palved, mida viis korda päevas kuuldakse, määravad elutempo, ärist meelelahutuseni. Kairo on tuntud oma mosee- ja kirikutornide poolest. Egiptuse Ülem Administratiivse Kohtu 2006. aasta 16. detsembri otsus nõudis selget piiri ,,tuntud uskude" (islam, kristlus, judaism) ja kõikide teiste religioossete uskumuste vahel. See otsus on viinud selleni, et erinevad kogukonnad annavad valetunnistusi või keelduvad isikut tõendavatest dokumentidest.
Kaananimaa oli muistsete tsivilisatsioonide kokkupuuteala. Vahemere idarannikul. Foiniikia linnad. Kaupmehed, head meresõitjad. Tähestiku leiutamine. Heebrealased juutide esivanemad. Esivanem Aabraham tuli kaananimaale mesopotaamiast. Egiptuse orjapõlv; Mooses. Taavet ühendas 10. saj alguses kogu Kaanani lõunaosa Iisraeli riigiks. Tema poja, Saalomoni korraldusel rajati Jeruusalemma Jahve tempel. Peale surma jagunes Iisraeliks ja Juuda riigiks. Vana testament Iisraellaste ajalugu, usk, kombed, seadused. Jumal lõi maailma. Aadam ja Eeva, Noa laev. Monoteismi algus. Moosese seadused. Prohvetid. Messias Taaveti soost salvitud kuningas.
Tema võimu ajal oli palju takistusi, ta pidi pidevalt võitlema türklastega, kes levitasid islami usku. Siis üritas ta lahendada saksa vürstidega probleeme. Olid suured konfliktid Prantsusmaaga. Ta oli esimene valitseja, kes loobus omal soovil troonist. 3.3 Reformatsioon Saksamaal 1. Kuidas jaotas reformatsioon Saksamaa ühiskonna? Saksamaal tekkis kaks leeri. Põhja- ja idapoolsetel aladel oli luteri usk, aga Lõuna- ja Lääne-Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Ühiskond lagunes luteri usu pooldajateks ehk protestantideks. Katolikku usku pooldasid keiser ja paavst. 2. Kuidas innustas M. Lutheri õpetus Saksa talurahvast? Nad leidsid, et Lutheri õpetussõnade järgi on põhimõtteliselt ka neil õigus kunagi kaotatud kogukonnamaad tagasi saada ja ühiskasutavaks muuta. 3. Selgita termin Saksa talurahvasõda? 1524-1525 talurahva ülestõusud.
Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe. Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas. Õhutemperatuur jaanuaris on -16 0 C vahel ja juulis samuti kõikuv, 8-16 C vahel. Kliima on kiiresti vahetuv. Island on NATO liikmesriik. Peamine usk on luteri usk. Valdav keel on islandi keel, see sarnaneb kunagi kasutatud viikingite keelele. Üle 5 km2 järvi on 27. Islandi jõed tekivad liustikest ja voolavad mägesi pidi allapoole, Nt. Myvatri. Hvannadalshnukur on kõrgeim tipp 2119 m. Detifoss, mis asub Islandis on Euroopa kõrgeim juga, iga sekundiga langeb 45 m kõrguselt 220 tonni vett.
põgenikku Linnastumine · 70% Jordaania rahvastikust on linnastunud ehk urbaniseerunud Zarqa Amman Sooline-vanuseline koostis · Keskmine eluiga: mehed 66 aastat, naised 70 aastat Hõive · Üks tegevusaladest on põllumajandus-põlevkivi kaevandamine · Ligi 82% elanikest on seotud tertiaalse ehk teenindava majandussektoriga · Tööpuudus: 27,5% · Rahvastiku kogutoodang: 1150 $ elaniku kohta Usk, rahvus, keel · Enamik Jordaania elanikest on araablased-ligi 98% · Riigikeel on araabia keel · Usk on väga tähtis, palvetatakse 5 korda päevas · 93,5% sunniidid(islam), 4%kristlased · Ligi 13% rahvastikust on kirjaoskamatud Kasutatud kirjandus 1. http://www.nationmaster.com/country/jo-jordan/Age-_distribution 2. http://www.parnupostimees.ee/171105/esileht/artiklid/10060223.php 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Jordan.svg 4. http://translate
Veaohtlikud sõnad (harjutamiseks) 1. Tsehhi ja Eesti siseminister 2. Lõuna-Korea ametnikud 3. Narva raekoda 4. Katariina käik 5. Rooma õigus 6. Brüsseli pits 7. buda usk 8. India munk 9. Kurbade Kaskede allee 10.Metsik Lääs 11.Taevase Rahu väljak 12.suur lomp 13.Taani Kuninga aed 14.Kiek in de Kök 15.Koot ja Reha (Lõuna-Eesti tähtkujud) 16.taani keel 17.draakoniaasta 18.Liibüa laev 19.Paaveli segadus 20.Tartu murre 21.Väike-Pakri 22.Ülem- Sileesia 23.ehitis Suur Ranna värav 24.Pikk Hermann 25.Malra rist 26.Keelatud linn Hiinas 27.üleriigiline inglise keele olümpiaadi komisjon 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
