Polüteism või monoteism? Usk kellegisse pühasse tekkis juba väga ammu. Teadmatuses oli inimestel vaja olukordi ja loodusnähtusi millegagi seletatada ning tekkis usk jumalasse. Polüteism on usk mitmesse jumalasse, selline usk tekkis kõige varem. Erinevad jumalad seostati loodusnähtuste, piirkondade ja eluvaldkondadega. Tihti olid nad inimtaolised, kuid üleloomulike võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk
puhul me usume täielikult, nõnda, et enam ei teagi, et usume - sest neis asjus me ei kahtle? See on minu jaoks nii selge, aga kas ka Teie? Kui see nõnda on, siis asuvad nii meie uskumused kui teadmised tegelikult ühel teljel, tõenäosuse teljel, mille otsad kaovad mitteteadvusse, st selle telje otstes on teatavad läved, kus tõenäosus muutub nii kõrgeks või nii madalaks, et me usume, et me enam ei usu, vaid teame - et miski on kindlasti tõde või vale. Usk Jumalasse. Kas usk on kui arvamus? Jah. Aga mis on usk, küsitakse minu käest pidevalt, kui leitakse mind piiblit lugemas? See on kui ma usun midagi, mida ma ei tea. Kui ma tean, siis ma ei usu, siis ma ei pea uskuma, kuna tean seda juba. Paljud ei mõista seda vastust ja siis nad ei usu et ma ise usun. Nad arvavad, et ma põiklen nende kriitikast lihtsalt kõrvale. Kuid nad jätavad mind. Ja kes ei jäta, vaid küsivad veel,
Suuri erinevusi loomulikult ei ole kuna Itaalias valitsevaks usundiks on ikkagi Rooma katoliikus. Ka ajaloolidelt on vähe leida Itaalia oma muistendeid, suuri eeposeid, sõjamehi jne. Kõik selline on ikkagi mõjutatud Roomast. Kultuurihoiakud: (Kersti Vellearu) Perekond on itaallaste elus tugipunkt, millest nenede vastuvaidlematu ühtsus ja traditsioon alguse saab. Perekonnatundest on välja kasvanud campanilismo (sõna - sõnalt ,,lojaalsus oma kellatornile") idee usk, et kodulinn või laiemalt oma paikkond on see kõige parem. Igaühe staatus ühiskonnas sõltub pigem päritolust, perekondlikust taustast ja klassiseisusest kui rikkusest. Endast lugupidavad Itaalia perekonnad kannavad hoolt selle eest, et ükski nende veresugulane ei peaks lonkima piazzal, väljakul, ega kerjama raha. Isegi otsuste langetamisel tihtilugu oodatakse, et üksikisik alluks ka perekonna või organisatsiooni algrakukese huvidele.
Edu töös või äris koosneb paljudest faktorist, üks neist on usu edu või usu ise ennasse. Aga selles faktoris on olemas ka segasfaktorid, mis segavad koguaeg healõpu täitmisele. Probleemid ja raskused elus murravad inimest kahe poole. On olemas elus niisugused ajad, millal asjad ei lahe nii nagu tahaks, nagu oli planeeritud varem: me komistame, kukkume, sageli katkestame uskuma ennast ja teisi. Usk on nagu ankur, mis hoiab meid turbulentne eluvool. Ta kujundab meie elumõtteid, vormistab meie iseloomi ja juhib meie suhtedega. Ning usk on nagu tulepaak pimeduses ja udus, mis halastault viib meid edasi elu väljakutse ja tagasilööke mööda. Isegi kui inimene on raskes olukorras, siis tema peab alati tekkivad niisugused mõtted: ,,Äkki oleks kõik korras, äkki see ei juhtu nii hullem, nagu ma endale kujudnasin". Miks inimene alati usub parema tulemuse poole
Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks paastumise ja palvetamise kohustus kindlatel aegadel, ohverdused Jumalale, pühakirja tundmine, teistsugustest moraalireeglitest kinni pidamine ja seda kõike selleks, et olla kellegi väidetava meelejärgi. Pealegi ei ole nende täitmine väga lihtne. Kuidas usk mõjutab inimesi nii võimsalt, et on peetud sõdu, peetakse praegu ja usun, et ka tulevikus.. Miks tekib usuline kriis? Tahaks mõista, kas nendel inimestel, kes usuvad on elus rohkem, kui neil, kes ei ole usklikud ja vastupidi.. Kui neile küsimustele oleks vastus, siis ilmselt oleks maailmas nii mõndagi teisiti. Religioonipsühholoogia püüab seletada inimese usulisi kogemusi ja usulist käitumist. Selgub, et suurem osa inimkonnast on ühel või teisel viisil usklikud
Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega silmad ette mitme teise riigi kontsitusioonile, sätestades kodanikuõigused: täielik
Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis
tõuseb tema teadvusse probleem miks surid need keda ta armastas. Surm teeb armastuse elavaks. Indrek taipab, et tema sündimisega toimus Vargamäel suhetes ja suhtumistes muutus. Inimene saab terveneda ainult vaimu läbi (taas Dostojevski), mis tähendab, et lunastuse leiab see, kes on tõe ära tundnud ja kellel on välja kujunenud TÕEÕPETUS. Ta räägib oma isale Kristuse usust: (tsitaat puudutab surnust ülesäratamist, mägede liigutamist jne) ,,Kui usk võib seda, miks ei või ta siis ka veel suuremat? Miks ei või ta lõpuks sedagi, et muudab lihtsainimlapse jumalapojaks, kes lunastab maailma, ainult kui sellel lapsel on küllaltki suur usk? ... küllalt suur ja kindel!" Indrek räägib elavast usust mitte müüdist, millesse uskus vana Andres. Vana Andres aga arvab, et poiss on ära pööranud ning vajab kaastunnet. See kindel/elav usk paneb Indreku ja Mauruse vahele võrdusmärgi
1. Hea/kuri, valgus/pimedus 2. Inimene hea, patuta 3. Varatus, askeetlus 4. Võitlus, sotsiaalne õiglus 5. Mõistus, teadmine 6. Jeesuse loomus: 1) arianism ütles, et Jumal on inimene; 2) nestoriaanid ütlesid, et Jumalal on 2 loomust; 3) monofüsiidid, et Jumalal on ainult 1 loomus. - Katoliku usu ja protestantismi erinevused: Katoliku usk Protestantism Aluseks Piibel Aluseks püha kirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine Paavst eksimatu Paavst eksib Rituaalne usk Abstraktne usk Neitsi Maarja austamine - Pauluse uus teoloogia: 1. Leping juutidega
Märksõnad: valetamine, elu Kategooria: Elu Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Tulevik mõjutab oleviku sama palju kui minevik. Märksõnad: tulevik, olevik,minevik Kategooria: Igavik, aeg ja aastaajad Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Kristlik veendumus näha maailma koleda ja halvana on teinud maailma koledaks ja halvaks. Märksõnad: kristlus, koledus,halb, maailm Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Müstilisi seletusi peetakse sügavamõttelisteks; tõde on, et nad ei ole isegi pinnapealsed. Märksõnad: müstika, tõde Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Moraal on indiviidi karjainstinkt. Märksõnad: moraal, karjainstinkt Kategooria: Inimloomus Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse
1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism Paremliberalism- negatiivne vabaduse idee Sotsiaalliberalism- positiivse vabaduse idee Liberalismi võtmeteemad: - Usk inimmõistusesse - usk avatud ja vabasse arutellu - usk inimese - Pos vs negaitiivne vabadus Negatiivne vabadus- vabadus piirangutest teha ükskõik mida Pos. Vabadus- võimaluste olemasolu reliseerida oma potentsiaali (inimesed kasvavad vabamateks). Konservatismi areng Vastuseis muutustele, kuninga ja aadli võimu toetamine - sotsiaalkonservatism ( Bismarck, Disraeli) - Tänapäeval segunenud Konservatismi seisukohad: - Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond
Charles Sanders Peirce (19-20 sajand, ameeriklane) Teosed: Tsitaadid: ,,Kogutud kirjutised" ,,Olemasolev on järelikult see milleni varem või hiljem" ,,Kuidas muuta meie ideid..." ,,Teadusele pole miski elutähtis; ei saagi olla" ,,...Harvardi observatooriumi..." Filosoofia olemus: · Usk (uskumus) on tõekspidamine · Kahtlus on uskumuse puudumine, kahevahelolek · Seisukoht1 seisukoht 2 seisukoht kolm -> ei oska valida ( näiteks riietega hommikul... Sul on kolm erinevat T-särki, mida tahad selga panna, aga ei oska valida millist neist võtta) · Kahelda ei saa kõiges, kuna kui sa kõiges kahtled, ei saa sa kindel olla , et kahtled · Kahtlus eeldab uskumusi -> alternatiivseid seisukohti
Usu hävitab loogilisus, ratsionaalsus, teadmine ja kindlustunne. Rääkides usust, võtab filosoof kasutusele sellise mõiste nagu "hüpe". Hüpe on moment, mis kuulub usu juurde, see on justkui hüpe üle suure kuristiku. Kõige sügavamalt ilmneb inimlikkus (inimese tõeline olemus) kuristikulõhe ees seistes. Hüpe määratleb meie olemasolu. Hüppe sooritaja ei tea, mis teda ees ootab, kuid ta usub, et ta hüppab üle. Hüpe on inimese isiklik valik, et liikuda edasi. Valik ja usk on käsikäes ning korduvad pidevalt. Hüpe tuleb inimesel ENDAL sooritada! Inimesest endast peab tulema kirg, et sooritada valik. Usk on HÜPE, mida sooritades riskitakse kõigega! Usu sügavaim olemus ilmneb paradoksis. Kui kogeme enne hüpet vastuolu (mõnikord väga ängistavat vasuolu), siis alles peale seda jääb järele kõige puhtam usk ning siis tuleb hüpe... Mis on usu objektiks? Selleks on absurd, usk võimatusse (usun, et võimatu on võimalik).
Kristluse tekkelugu ja kujunemine riigiusuks Igas riigis on alati inimesed midagi uskunud. Inimestele meeldib midagi uskuda, midagi millele saab siin elus toetuda ja tõde otsida. Inimesed justkui peavad usku enda eluviisiks ja kutsumuseks. Paljud leiavad, et usk ongi midagi, millega nad tahavadki terve elu tegeleda ja see hoiabki neid elus. Mõned inimesed aga ei usu millessegi. Mõned kardavad usku ja usklike ning pigem usuvad iseendasse. Meie esivanemad uskusid midagi ja nii ka tänapäeval, samuti ka Roomas usuti midagi või kedagi. Ristiusk ehk kristlus tekkis 1.sajalndil peale kristust Palestiinas. Palestiinas sündis üks poiss, kelle nimeks sai Jeesus ning ta löödi risti. Kuna tema õpetused ja imeteod olid nii
(...5-4saj.e.Kr...) loodus. Vana-Kreeka 1-häälne, improviseeritud,rütm muusika. tulenes teksti rütmist. Esitati (8-6 saj. e.Kr) koos tantsu ja pillimänguka. Keskaja muusika. Muusika kujundajaks ja J.Desprez Ajastu ideaaliks oli (5-15saj) säilitajaks kujunes H.Isaac pühak.Oluliseks klooster.Muusikuteks olid O.di Lasso muutus usk ainu vaimulikud. jumalasse.Ehitati palju kirikuid ja katetraale. Renessansiaja Sünni kohaks peetakse Orlando di Rosso Eemaldumine muusika. itaaliat.Muusikaliune G.Dufay religiooni keskselt Keskaja muusika
sümbol number üks. Saade annab võimaluse igaühele: mehed ja naised, erinevad hõimud ja rahvused, kõik on oodatud. Lõpuks ometi on ka naistel lava, kus särada. SMS-hääletus, kus meestel ja naistel on võrdne hääletusvõimalus, on paljude jaoks esimene kokkupuude demokraatiaga." Enne selle filmi nägemist ma arvasin, et Afganistan on tavaline riik. Ma teadsin küll et see on sõdadest laastatud ja seal on islami usk, aga ma ei teadnud, et seal nii äärmuslik usk on ja et see riik nii laastatud välja näeb. See film sokeeris mind, kuna ma sain teada, et seal ei ole mitte mingit demokraatiat ja et nende usk ei luba neil väga paljusid asju, mida meie usk lubab, teha (nt. tantsimine ja juuste näitamine). Kõige sokeerivam selle filmi juures oli see, et ühele naisele, kes julges laulmise ajal natuke tantsida ja kellel ei olenud vahepeal juuksed kaetud, saadeti surmaähvardusi. Teda
Kirik, keskaja elu kandja Kirik oli tähtsal kohal terve keskaja jooksul. Keskaja jooksul toimub suuri muudatusi usuliselt. Luukase uusi kogukondi ja teostatakse palju reforme. Kirik oli keskajal väga tähtis kultuuriliselt, kuna just kirikus säilitati dokumente ning kirjutati raamatuid ümber. Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse:
Miks eesti ühiskonnas on nii palju lapsikut sallimatust? Minu arvamus toetub ehk kõige lihtsamale variandile, ajades süü Eestit vallutanud kommunismi kaela kõik pidid olema võrdsed. Inimesi, kes on ,,paremad" või ,,halvemad" nõukogude normi järgi, hävitati. Teistsuguseid inimesi ei tohtinud olla pidi olema tubli töörahvas, kes laulab ilma vastuhakuta ülistavat laulu Stalinist. Salati maha ka usk jumalasse. Pühade raamatute alustalaks on headus, headusega kaasneb sallivus. Usk on tähtis, et end alal hoida. Polegi oluline, kas usk on just mõnda jumalasse. See võib olla ka saatusesse, vikatimehesse, päikesesse, vaimudesse, saapasse kapinurgas, iseendasse. Ükskõik kellesse või millesse, peamine on, et inimeses oleks usk. Usk viib edasi, paigaltammujad vajuvad põhja. Bolsevism on lahkunud Eestimaalt vaid mõned kümned aastad tagasi ja küntud vaod
rigiidne, eelarvamus teisitimõtlejate ja kokkuhoidmine omade suhtes 10. Fundamentalismile iseloomulikud hoiakud ja käitumisviisid. - vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades (ühene ja kindlapiiriline) - veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmutunde - kuulutusmeelsed (oma vaadete levitamine) - kasvatavad lapsi oma uskumuste traditsioonis - suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma - ei usu, et keegi suudab nende uskumusi muuta - kõike (teadust, ühiskondlikke protsesse jms) tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse 11. Usulise pöördumise mõiste ja liigid (tempo, motiivid, kontekst). - muudatus inimese hingeelus ja käitumises, mille tulemusena religiooni tähtsus inimese jaoks suureneb, mõtestamissüsteem ja identiteet väljenduvad enam
Mesopotaamia religioon oli aga rahvapärasem, jumalad olid lihtinimestele lähemal. Mesopotaamias ei peetud kuningaid, erinevalt Egiptusest, jumalateks, nad olid ülempreestritena vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad ja neile ei pööratud nii palju tähelepanu. Egiptuses oli aga vaaraodel väga suur tähtsus, kuna neid võidi pidada ka 1 jumalateks. Siiski oli mõlemas riigis usk tihedalt seotud riigivõimuga, sest valitseja põhjendas ja kinnitas jumalate maise asemiku juhipositsiooni. Religiooniga püüti rahvast kontrollida. Sarnane on mõlema riigi usundite juures ka preestrite tähtsus. Nemad tegelesid religioossete tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega, nad kujundasid vaimuelu ja mõttemaailma. Eelkõige tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti preestrite vaatenurga läbi.
Kas islamimaailma ja lääne vastuolu on ületatav? Kui araabia maad pärast Türgi suurriigi lagunemist iseseisvuma hakkasid , oli esialgu tegemist väga vaeste ja Euroopa ning Ameerika silmis teisejärguliste riikidega. Olukord muutus , kui maailmas õpiti järjest laiemalt kasutama naftat. Lääne maailma ja islamimaailma vahel tekkis küll palju konflikte , kuid palju vastuolusid oli ka araabia maade vahel. Suurim erinevus, mis viis konflikdideni oli usk ja riigikorraldus. Kuid kas need vastuolud on siis täiesti ületamatud? Araabia maid ühendab islami usk , araabia keel ja mälestus kunagisest ühtsest riigist. Ühisriigist ei tulnud küll midagi välja , kuid integratsioonipüüdlused ei kadunud ja nende eest seisis peamiselt Araabia Liiga. Koostööle vaatamata on araabia maad tihti teistega avalikku konflikti sattunud. Vastasseis Iisraeliga seisnes peamiselt juutide vihkamises. 6. Oktoobril ,
3. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline, kuna astronoomilistele küsimustele ei leitud vastuseid vaatluste, katsete või arvutuste käigus, mis on iseloomulik teadusele. Hoopis leiti vastuseid mitte-empiiriliste arusaamade käigus, isegi kui vastus oli ebatõenäoline. Kuna ei teatud, kuidas astronoomilisi küsimusi lahendada. 4. Inimesed tõlgendavad maailma väga erinevalt. Igal inimesel on enda nägemus või teadmine mingist asjast. Esiteks usk, eks me kõik usu millessegi selles pole kahtlust, kuid osad inimesed on usule rohkem pühendunud kui teised. On inimesi kelle usk räägib, et Jumal on loonud maailma ja mida vähem patte teed seda paremat elu elad peale surma. On inimesi kelle usk räägib, et on olemas põrgu ja taevas, ning kui sured siis vastavalt sellele milline inimese oled olnud saad minna kas taevasse või põrgusse. Ehk siis iga inimene näeb usku erinevalt ja saab
paavstiks. Viis läbi läänekiriku reformi kasutades ühendamispoliitikat. Tänu Temale muutus kirik väga oluliseks LääneEuroopas. Kirikus kinnitati ühtne liturgia, koos kindlate lauludega. Elulugu ja tähtsus Tema ühehäälne laul sai aluseks LääneEuroopa kunstmuusikale. Paljud heliloojad on tema viise kasutanud oma töödes. Tema laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Usk USK OLI ÄÄRMISELT OLULINE. Sellel ajajärgul oli 1 ainujumal. Ainujumaalat teenisid nii kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst. Tekst põhines ladinakeelsel Piiblil. Gregoor iuse laul Greogooriuse laulu iseloomustab usk ehk sõnumi tähtsus. Esitajateks olid vaimulik, koor või lauljate rühmad. Taktimõõt puudus, muusika rütm lähtus kõne rütmist. Lauldi ilma saatepillideta ehk a capella. Valdavalt lauldi ühehäälselt. 89. Saj
püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suuremate diötseeside eesotsas, neil oli hiilguse. kirikut ja usku puudutavates küsimustes suurem sõnaõigus Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja Dogmaatika õige usk. Kristlastele oli oluline mõista õigesti imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel. Ta rändas Jeesuse kuulutuste sisu, saada aru ristilöömise tähendusest, ringi, kuulutades jumalariigi peatset saabumist, tema kuulutuse Jumala ja Kristuse vahekorrast. kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes Ortodoksne usutunnistus keisritele oli tähtis et alamad ühtemoodi
Materjal aines Mausoleum haudehitis Materjal aines Mausoleum haudehitis Mehhanism masinavärk Misjon kristlik äratustöö Mehhanism masinavärk Misjon kristlik äratustöö Missioon kutsumus Momentaanne silmapilkne Missioon kutsumus Momentaanne silmapilkne Monarh ainuvalitseja Montaaz kokkupanek Monarh ainuvalitseja Montaaz kokkupanek Muhamedi usk islam Nahaalne häbematu Muhamedi usk islam Nahaalne häbematu Nihilism põhimõtete mittetunnistamine Nihilism põhimõtete mittetunnistamine Nivelleerima tasandama, loodima Nivelleerima tasandama, loodima Orientalistika Idamaade kultuuri uuriv teadus Orientalistika Idamaade kultuuri uuriv teadus
Religiooni roll inimese elus. Religioon mängib inimese elus tähtsat rolli. See mõjutab meie igapäevaseid tegevusi, kombeid ja traditsioone. Usklikel on kelle poole pöörduda, kelle poole palvetada kui neid on tabanud õnnetus, kuigi minu arvates neid keegi ei kuule. See annab neile loo-tust, kui usutakse, et neid on kuuldud ja et nende soove täidetakse. Erinevatel inimestel on erinev usk. Neid on maailmas palju. Neist levinuim on Kristlus, mis jaguneb oma-korda veel erinevateks vooludeks. Kristlasi on maailmas umbes 2 miljardit. Alustame kristlastest. Ka neid on erinevaid. On kristlasi, kes usuvad oma usku tulihingeliselt, käituvad kõikide reeglite järgi ja teevad kõike, mida usund kuulutab. Kuid on ka inimesi, kes on küll kristlased, kuid ei käitu nii täpselt, reeglitesse suhtu-takse lõdvemalt. Kõik kristlased on ristitud ja kannavad kaelas keti otsas risti
Miks inimesed usuvad? Usk on maailmas paljude põhiprobleemide allikaks. Kas inimene usub või mitte, ühel või teisel viisil see siiski mõjutab tema elukäiku. Usu pärast on peetud mitmeid sõdu. Eestlaste endine muinasusk suruti vägivallaga tagaplaanile ja Maarjamaale toodi ristiusk. Tõde aga on, et usk on väga isiklik küsimus. Igalühel on oma valik, kas ta usub või mitte. Arvatavasti kunagi ammu-ammu ei jäänud muud üle, kui uskuda kõrgemat jõudu ja seepärast väidetavalt esimeste inimliikide tekkimisega, tekkis ka usk - kõrgem jõud, mis tekitas kõike seletamatut. Kunagi ei suudetud mõleda üle inimvõimete ja arvati, et mida inimene ei ole tekitanud on tekitanud justnimelt see kõrgem jõud. Tänapäeval on asi väga palju muutunud. Tänapäeva ühiskonnas on kõige olulisem ehk
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant.
harjutustega ega muuta selles midagi Ateism- jumalasalgamine, mõtteviis, mis eitab jumalat Patsifism-rahuidee, rahuliikumine, mõtteviis, mis eitab relva kasutamsit ja Deemonlik- saatanlik, kurjast tulenev relvastatud võitlust Deism- seisukoht, mille järgi Jumal on maailma loonud, aga ei sekku selle Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse tegemistesse Profaanne- pühitsemata, ebapüha, ilmalik Demoniseerimine- mingi asja, inimese või inimeste rühma kuulutamine Prohvet- Jumala tahte vahendaja kurjast pärinevaks Protestantism- usupuhastuse ideid järgiv mõttesuund või konfessioon
*riigivõim on kohustatud korraldama igapäevaelu ehk esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 10.Iseloomusta sotsiaaldemokraatlikku ideoloogiat *keskne väärtus on võrdus (võrdsed võimalused kõigile) *majanduses eksisteerivad riiklik- ja erasektor *majandust reguleerib valitsus- suurema tulu saajad maksavad suuremaid makse *riik peab tagama kõigile väärika eluaseme 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat *tähtis on usk ja traditsioonid *riik ei sekku majandusse *ühiskond peab olema stabiilne *pere ja kirik hoolitseb abivajajate eest 12. Erinevused konservatiivse ja liberaalse ideoloogia vahel *K- tähtis on kollektiiv. L- tähtsad on indiviidid *K- usk on tähtis. L- usk ei ole tähtis *K- põhiväärtus traditsioonid, rahvuslus. L- põhiväärtus vabadus *K- toetatakse rahvusliku kapitali. L- kõigile võrdsed võimalused 13. Iseloomusta konservatiivset, liberaalset ja sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit
Millesse ma usun? Usk on väga lai mõiste.Mina arvan, et kõik peaksid uskuma millesegi.Kes usuvad jumalasse, armastusse, mõned usuvad ebausku.Usk paneb inimesed tegutsema.Inimesed peaksid rohkem uskuma endasse.Mina usun endasse.Ma usun, et kui kaotada endasse usk, on see kui allaandmine näiteks oma tuleviku suhtes,kui sa ei usu, et sa suudad teha mida tahad, siis oled sa kui allaandnud.Mina usun sellesse, et ma suudan teha mida tahan. Ma usun et ma suudan headele hinnetele õppida kui ma tahan ja rohkem püüaksin, usun et minust saaks hea mootorrattur,kui ma palju harjutaksin. Usk paneb mind selle poole aina rohkem ja rohkem püüdlema.Kui ma lõpetaksin sellesse uskumise, ei
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid,
neuroos on psüühilistest teguritest mõjutatud tervisehäire. Inimesele sisetatakse midagi sisse ja ta hakkabki uskuma seda. Tema meeli mõjutatakse. Mõned ütlevad, et religioon tapab inimese mõtted ja muudab nad robotiteks, kes järgivad kindlaid reegleid. Tõepoolest see võib olla mõndade inimestega nii, aga kindlasti mitte kõikidega. Maailmas on olnud ja on endiselt palju teadlastest usklikke. Jah, usk erineb religioonist, aga selles kontekstis sobib see näide. Isaac Newton, väga lugupeetud teadlane, üritas teaduse abil tõestada, et Jumal on olemas. Teooria ja selle tõestus vajab väga palju ajutööd ning arvan, et Newtoni ajutöö oli väga elav. Religioon võib olla lihtne tee inimestele, kes ei tea, mida nad tahavad või usuvad. Nad leivad omale religiooni, mis neile huvitav tundub ning siis elavad selle järgi. Kui kõik on ette
Samuti ei saa kindlaks teha, kas kõik mehed olid tugevad minevikus või on tulevikus, sest minevikku enam ei ole ja Aristotelese sõnul väited tuleviku kohta pole tõesed ega väärad. Seega ei saa tuleviku kohta midagi väita ega ennustada, sest ei teata 100%-selt, kas nii juhtub nagu prognoositud. Teiseks tõeteooriaks on pragmatism. Selle teooria põhjal on uskumus tõest õige siis, kui tulemused on head või viivad heade tulemusteni. Kõige levinum näide uskumusest on usk Jumalasse. Me ei saa seda küll kindlaks teha, kuid kui see usk meid rahuldab, siis see usk on tõene. Samas, kui me usume midagi, mis on mõne inimese jaoks tõene ja teise jaoks väär, siis millisel inimesel on õigus? Kas kristlasel või ateistil? Ka selles ei saa ilmselt kunagi selgusele jõuda, sest Jumala olemasolu ei saa kontrollida. On küll olemas teatud ajaloolised faktid kristluse tekke kohta, aga kas nendeski saab kindel olla? Kolmas teooria tõest on koherentsiteooria
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tekke eeldused on maadeavastus, mis jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida paremini teadusi. Kujunes ka uue mõtteviisi teke mis ei toetunud enam mineviku suurmeeste väidetele. Valgustusidee tekkekoht on Inglismaa.Üle euroopa levisid aga valgustusaja aated Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma.
Sinna sõiduks on vaja taotleda viisa Kenya on nimetatud mäe järgi. (Mount Kenya 5,199m on riigi kõrgeim mägi) Rahatäheks on shillingid, kõige enam on kasutusel 10, 20 ja 5 shillingised Suuremate linnade rahvastatus Kenya riigivõim President: Mwai Kibaki Täidesaatev võim: Õigustäitev Õigustäitev võim: Valitsus Riiklik assamblee Religioon Kristlus 45% Rooma Katoliku usk 33% Islami usk 10% Indigeenia usk 10% Muu 2% Kasutatud materjal http://www.thejuliaproject.com/nationalsymbolsofken http://www.indexmundi.com/kenya/natural_resources.h http://www.indexmundi.com/kenya/natural_resources. http://www.classicescapes.com/kemaps.html http://en.wikipedia.org/wiki/Kenya http://www.everyculture.com/JaMa/Kenya.html
ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel. 6. Augsburgi usurahu millal, mida sisaldas 1555. aastal pidi keiser välja kuulutama usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. ''Kelle valitsus, selle usk''. Saksamaa oli veelgi lõhestatum, kui kunagi varem. 7. Tordesillase leping millal, kelle vahel, mida sätestas Tordesillase leping 1494. paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe, mille põhjal jagati läänepoolkera (avastatud maad) Hispaania ja Portugali vahel. 8. Nantes'i edikt 1598. aastal Henry IV poolt.
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti,
Konfessioon ühte usutunnistust jagav grupp (nt. luterlus) Teoloogia usuteadus Teoloog usuteadlane, kes uurib religiooni õpetust, tekste ning eetikat. 2. Mis on religioon? religio "sidumine" religare "sidumine" relegere uuesti lugemine, uurimine või taastõlgendamine 1) Raamatureligioon raamatu-keskne religioon 2) Pärimus-religioonid Religiooniteadlased uurivad religiooni sisu, sotsioloogid religiooni mõju. Usk eri religioonides. 1) Aafrika usk on muu eluga väga tihedalt seotud (usku peetakse traditsioonist ja ühiselust eraldamatuks) 2) Hinduism usu keskseks mõisteks on "dharma", mis tähendab elujuhist. (inimese vaatevinklist on "dharma" eetilised nõudmised, ühiskondlikku asendit sätestavad reeglid kui ka eluetappe puudutavad seadmused.) 3) Budism usu keskseks mõisteks samuti "dharma", mis budismis käsitletakse kui tõde maailma loomusest. 4) Hiina "jia" õpetus, põhimõtted
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel
Budismi levik kiirenes kuningas Asoka valitsusajal ja kandus edasi mujale Indiasse ning läände. Budismi neli õilsat tõde on : 1. Tõde kannatusest, 2. Tõde kannatuse põhjusest, 3. Tõde kannatuse lakkamisest, 4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budaismi aluseks on arvamus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik ka vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ristiusk - e. kristlus on monoteistlik usk, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Usutakse, et Jeesus on Jumala poeg. Jeesuse õpetusi levitasid tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Ristiusk kasvas esimeste sajandite jooksul teistest religioonidest suuremaks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, õigeusu ja protestantlikuks kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõigeväelisemasse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kelle
Keskaegne usuelu. Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk oli juurdunud kõikvõimsusesse ühiskonnakihtides. Inimesed olid kindlad, et maine ja ajalik elu on ettevalmistatud igaveseks eluks pärast surma. Kuigi inimene on surnud, jääb tema hing siiski elama. Usutõde tuli peamiselt piiblist kui ka vanaaja kirikuisade teostes. Usu roll oli keskaja eurooplase elus tähtis, kuna jumala armastus on piiritu. Seega inimene ei suuda kurjusele vastu seisa. Usk pakkus inimestele hingerahu,
· Võtsid omaks kiilkirja ja Mesopotaamia kultuuri tekkis stabiilne riigivõim Egiptus · Mastaism-Pärslaste usk võitlus hea ja · Tsivilisatsioon u 3000 e kr kurja vahel lõpuks võitis hea. See mõjutas · Täielik sõltuvus Niilusest ja tema ristiusku regulaarsetest üleujutustest · Soodne põlluharimiseks · Geograafiline eraldatus ja üleujutuste korrapärasus · Väga stabiilne ja traditsiooniline ühiskond · Riik-piiramatu kuningavõim ja hierarhiline
Kas inimene on kõige lõpp? Kristlus püüab kõike muuta paremaks ning kujutada paremates toonides. Harva esineb alus ettekavatsetud headust. Tihti on tegu vaid õnnelike juhuste ning eranditega. Olemas on üks karjainstinktiga koduloom, haige inimloom- kristlane. Ristiusk ning kristlus astus välja abitumate ning vaesemate inimeste heaks. See kuulutas kõrgematele inimtüüpidele sõja. Autor on seletanud kristlust teisiti, kui siiani oleme kuulnud. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kristlus paneb inimesi uskuma pattude andeksandmisesse, lunastustesse, igavesse elusse. Nietzsche aga kirjeldab kristlust ja usku hoopis oma moodi. Nimelt ei tohtivat seda kaunistada ega ehtida. Pole vaja ülistada kristlust, sest see õpetavat kõrgemaid vaimseid väärtusi pahelisteks ning eksitavateks kiusatusteks. Kristlus puudutab meie igapäevaelu, on seotud meie
Nimi kuningas Louis Üheksas, Arnod, paavst Kesiganes Kolmas, Vanapagan Usk luteri usk, budist, islami maad Väljaanded ,,Minu Kodu" ,,Mina ja Kodu" Teos ,,Kaunis kodu" ,,Sõda ja rahu" Ajaloosündmus Esimene maailmasõda, külm sõda, holokaust, ärkamisaeg, laulev revolutsioon, muiste vabadusvõitlus, esimene üldlaulupidu Üritused suveoluümpiamängud, õllesummer, laulupidu, üritus ,,Teeme ära"(nimi) Tähtpäevad reede, Eesti Vabariigi aastapäev, vabariigi aastapäev, jüripäev, jõulud
Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka emotsionaalne tulemus. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taoliselt juhtumilt teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist. Vead: inimtunnetusel on raske haarata ja üldistada kõiki tegelikkuses asetleidvaid sündmusi. Kõik oleneb taustsüsteemist. Koherentsiteooria järgi on tõesed need väited, mis on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste
astuma.Kõige sellega kaasnes kohaliku araabia ülikkonna ühtesulamine ning araabia keele omaksvõtt nii vallutatud maade ülemkihi kui ka lihtrahva poolt. Millal, kus ja kelle poolt peatati araablaste edasitung Euroopas?(vt õpik lk 76) 732 aastal said araablased Poitiers' lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi.Hiljem suutis Karl Martell muhameedlased purustada. § 8. ISLAM. USK JA KULTUUR 1. Lõpeta skeem islami usu kohta. 2. Selgita mõisted: 2. Seleta sisu: 1) Sunna -on Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimustekogu, Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon. Sariaat - ehk saria on islamiseaduste süsteem, see määrab ka igapäevast elu, kogukonna asjaajamist, kuidas kogukonna liikmed oma elu elavad. Sariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. 2) Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus
JAAPANI RELIGIOONID A.Allik 9.05.2014 Hinged võivad minna puude sisse, neid saab ka sinna ajada tuleb teha nööridest ring ümber vms. Hingede usk on olnud Jaapanis kõige kaugem. Peetakse ka hingete päeva, tuuakse ohvreid, et vanavanemad ei tuleks kummitama. KAMI erinevad õpetused Jaapanis, igas orus olid oma kogukonnad. Orgudest välja ei reisitud. Arvati, et mägede taga ongi teispoolsuse elu. 8.sajandil oli juba budism Jaapanisse jõudnud Hakati õppima hiina keelt, et mõista hiina keelseid buda kirjutisi, mis kingiti keisrile. Kohalikud KAMId ühendati üheks usuks. SHINTO ühendati kõik KAMI-d üheks
.......................................................7 2.3 Bat-mitsva ja Bar-mitsva.................................................................................... 8 2.4 Elu peale surma................................................................................................. 8 Juutluse pühad ja elutsükkel Sissejuhatus Maailmas on 10 suuremat usundit: kristlus, islam, hinduism, budism, dzainism, sikhism, juutlus, sintoism, taoism, bahai. Maailmas on samuti inimesi kellele usk pole tähtis või on hoopis nuhtluseks. Usulised erinevused on põhjustanud rassismi ja sõdu. Aastast 1333. on säilinud esimene märge sellest, et Tallinnasse saabus Johannese nimeline juut. Kuid see juhtus harva ning ükshaaval tulid juudid Eestisse kuni 16. sajandini. Enamasti ei püsinud nad siin kaua, sest nad aeti lihtsalt minema. Vana testamendi rahvas horisont 1991 2
kuju; esineb kõigis usulistes traditsioonides/religioonides; traditsionaalne, rigiidne, eelarvamus teisitimõtlejate ja kokkuhoidmine omade suhtes - vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades (ühene ja kindlapiiriline) - veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmutunde - kuulutusmeelsed (oma vaadete levitamine) - kasvatavad lapsi oma uskumuste traditsioonis - suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma - ei usu, et keegi suudab nende uskumusi muuta - kõike (teadust, ühiskondlikke protsesse jms) tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse 8. James Fowleri usuastmete teooria. Teooria põhimõte, astmete sisu ja nimetused. - usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
