USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA
Henri Fokin 5. veebruar 2015 Puerto Rico Iseseisvuseta maa USA mõju all PUERTO RICOST Koloonia (asumaa) on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult iseseisvuseta maa, mille arenenum metropol ehk emamaa on vallutanud ning seda majanduslikul eesmärgil kasutab. Ajalooliselt käsitletakse kolooniat territooriumina, mis on ühe kindla metropoli kontrolli all. Tänapäeval on Puerto Rico Ühendus Ameerika Ühendriikide omavalitsuslik inkorporeerimata organiseeritud ala, mis asub Kariibi mere loodeosas Dominikaani Vabariigist ida pool. Kuigi saar
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks)
USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud.
taastamiseks tuleb soodustada tarbimisekasvu(vaja oli elanike sissetulekuid suurendada). Roosevelt tõstis makse ja suurendas ka ühendriikide riigivõlga. Roosevelti algatatud reformid: tööstuse elavdamiseks asus riik rohkem toetama töökohtade loomist. Kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi. Hakati hoolitsema abivajajate eest. Regul põllumajandust(tootmispiirangud kehtestati). Riigi kontroll panganduse üle. 1933 hakkas USA kriisist üle saama, rahvas luges Roosevelti meheks, kes tõstis ühendriigid taas jalule. Välispoliitikas ajasid ühendriigid isolatsionismipoliitikat e püüdsid maailma toimuvast eemal hoida. Inglismaa- väljus l MS võitjana, aga kaotas maailmas juhitava koha(läks usale). Ingl osa maailma majanduses kahanes. Raskeks muutus olukord traditsioonilistes tööstusharudes. Peamiseks probleemiks oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega.
sõjalis-tööstuslik kompleks – sõjaväelaste ja töösturite liit, võimas sõjatööstus. 1960. aastail, Kennedy ja Johnsoni ajal, oli suur majanduslik tõus. Tõusu aluseks oli Kennedy maksupoliitika. Ta vähendas makse nii üksikisikuil kui ettevõtteil → tarbimine suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide liitudest, see põhimõte oli kestnud 150 aastat). Põhjuseks oli soov peatada kommunismi pealetung. Kuulutati välja kommunismi pidurdamispoliitika. Selle väljenduseks oligi Trumani doktriin. Isolatsionismipoliitikast loobumise selgeim näide oli USA astumine NATOsse (asutati 1949). President Eisenhower kritiseeris kommunismi pidurdamispoliitikat, väites, et see on liiga passiivne
Tööleht USA 19.s Millistelt riikidelt ostis/haaras USA alasid. Nimeta vähemalt 3 riiki ja 3 uut osariiki läänerannikul ja 3 USA kesk- ja lõunaosas. Ostis/haaras Prantsusmaalt, Hispaanialt, Inglismaalt ja Mehhikolt. · riigid Aska (Venemaalt ostetud), Hawaii (liidedi 1898). · uued osariigid läänes California (vallutati Mehhikolt), Washington (Inglismaa andis selle neile), Orgegon (loovutas Inglismaa). · uued osariigid kesk- ja lõunaosas Texas (Mehhikolt saadi), Lousiana (osteti Prantsusmaalt), Florida (osteti Hispaanialt).
· vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel (N: neegrid, uued immigrandid) Välispoliitika: A) Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat (Euroopa asjadest hoiti eemale; samas esineti Ladina-Ameerika "kaitsjana" Euroopa riikide vastu.). B) Aktiivselt sekkuti sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult Kesk- ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse. C) 1898-1899 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba (viimane jäi iseseisvaks, aga USA kontrolli all) ning Filipiinid. D) Kasvas USA huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. E) Wilson pooldas USA aktiivset sekkumist maailmapoliitikasse aj USA rolli suurendamist maailma asjades kaasa rääkimisel, kuid põhimõteteks "lahtiste uste ja võrdsete võimaluste poliitika" ning "rahvaste vaba enesemääramine". Seega tema välispoliitika rahumeelsem (sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte
USA pärast Teist maailmasõda USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970
docstxt/127359893337878.txt
Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et Euroopa konfliktidesse ei sekkuta, sai ta I maailmasõjas minimaalseid kahjustusi. Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenu andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil. Selle tulemusena kasvasid 1920. aastatel Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu hakkasid paljud ameeriklased kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine.inimesed ei teadvustanud enesele, et lähevad välja suurele riskile ja et nad võivad kõik oma säästud üleöö kaotada aktsiate nõudluse kasv ajas põhjendamatult üles nende hinna; järelikult ei olnud 1920
Regina Kaasik 12.a klass Eurooplaste ning USA moetööstus ning selle mõju Bangladeshis Kaasaegses maailmas on elu inimeste ümber aastakümnetega aina lihtsamaks ning muretumaks muutunud. Mida generatsioon edasi, seda vähem leiame end mõtisklemast võimaluste üle, mis meile kui hõbekandikul ette on kantud. Tänaseks elame maailmas, kus Euroopa ning USA on eliitkontinendid, mis tähendab seda, et ülejäänud riigid töötavad
ümberkorraldustega Sellest tulenevalt vastasseis kommunistidega AMEERIKA ÜHENDRIIGID Ameerika arenes pärast I maailmasõda väga kiiresti: kasvas Ühendriikide võimsus Kasvas kodanike jõukus Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa, kus igaüks võis saada miljonäriks Üheks ilmekaks näiteks on president Herbert Hoover, kes oli pärit lihtfarmeri perekonnast Herbert Hoover USA oli muutunud nn maailma töökojaks 40 % maailma terasest 85 % autodest 60 % naftast Konveierisüsteemi kasutuselevõtmine võimaldas lühendada tööpäeva suurendada töötasusid alandada toodete hinda, mis muutis need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest Henry Fordi konveieritootmine AMEERIKA ÜHENDRIIGID KUIV SEADUS Üheks tagasilöögiks oli
Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima, kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastandlikuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike refo...
RUNNING HEAD: RUSSIA Russia Throughout the History U.S Government Table of Contents 1. Introduction 2. History of Russia 3. Russia nowadays 4. Important people in Russia throughout the history 5. Conclusion 6. References Introduction- Russia Throughout the History Russia is a one of the biggest countries is the world. The first clues about Russian history are from as early as the 9th century. Russia has suffered through rough times in war, mad leaders and tough life amongst the locals. Over times the country has had several different names and political systems. They have been an empire ruled by a czar, a communist nation, and a democratic federation. Nowadays the country's official name is the Russian Federation ("Basic facts about,"). The head of the executive branch i...
Kordamine kontrolltööks. Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. USAs majanduslik kiire areng, tundus, nagu poleks Ameerika jaoks ükski ettevõtmine võimatu. Siis otsustatigi kehtestada ,,kuiv seadus" inimesed aga alkoholist ei loobunud, selle valmistamise võtsid enda peale maffiad. Riiki juhtisid 20- ndatel vabariiklased, kes piirasid riigi osalemist majanduselus ja rõhutasid vaba ettevõtluse tähtsust.
Kaspar Oll United States of America The United States of America is a federal constitutional republic comprising fifty states. At 3.79 million square miles and with over 312 million people, the United States is the third or fourth largest country by total area and the third largest by both land area and population. The president of USA is Barack Obama and the vice president is Joe Biden. The U.S. economy is the world's largest national economy. America was first discovered in 1492 by Christopher Columbus. Probably the most important thing in U.S history is the Declaration of Independence in the year 1776. U.S territory was occupied first by the Native Americans since prehistoric times and later also by European colonists. Yellowstone National Park established by the U.S. Congress and
General facts Tennessee is a state located in the Southern United States. In 1796, it became the sixteenth state to join the Union. The capital city is Nashville, and the largest city is Memphis. Tennessee has 95 counties. The earliest variant of the name that became Tennessee was recorded by Captain Juan Pardo, the Spanish explorer, in 1567 while traveling inland from South Carolina. History The area now known as Tennessee was first settled by Paleo-Indians nearly 11,000 years ago. When Spanish explorers first visited the area (led by Hernando de Soto) in 15391543, it was inhabited by several tribes (Muscogee, Yuchi people). As European colonists spread into the area, the native populations were displaced to the south and west. Many battles were fought in the state, for example in 1862 and 1863. Symbols The official state flag of Tennessee was adopted on the 17th of April in 1905. The three white stars in the center symbolize the thre...
Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja
USA General information is a federal constitutional republic comprising fifty states and a federal district The country is situated mostly in central North America, where its forty-eight contiguous states Capital: Washington D.C Largest city: New York City There isn't official language Currency: United States dollar ($) President: Barack Obama ( Barack Hussein Obama II) Flag Names: The Stars and Stripes, Old Glory, The Starry Banner Seal: Great Seal of the United States Motto: In God We Trust 9.83 million km2 and with over 308 million people, the United States is third largest country both by land area and population It is one of the world's most ethnically diverse and multicultural nations The U.S. economy is the world's largest national economy Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING INGLISE KEEL Essee Differences between Estonian and USA school and education systems. Juhendaja: Koostanud: 2009 Differences between Estonian and USA school and education systems. Question is, how different are our own and this big country they call United States of America's education. Or maybe there is no difference at all, and our systems about school and education are more similar than they appear at first sight. After reading all the materials and all sorts of notes about USA's education systems and their school household. All at once I realized, that they are not so different at all
The United States of America Geography The United States of America is situated in the central part of the North American continent. Its western coast is washed by the Pacific Ocean, and its eastern coast by the Atlantic Ocean and the Gulf of Mexico. It borders on Canada in the north and on Mexico in the South. The U.S.A. consists of 51 states and the District of Columbia. The state of Alaska is separated from the rest of the U.S.A. by Canada. Hawaii, which became the fiftieth state in 1959, is in the Pacific Ocean, halfway between the continents of America and Asia. The area of the United States of America is over nine million square kilometres. The continental part of the U.S.A. consists of two highland regions and two lowland regions. The highland regions are the Appalachian Mountains in the east and the Cordilleras in the west. The Appalachian Mountains run parallel to the Atlantic coast almost from the Gu...
Kultuuriajaloo referaat 1950'ndate mööbel Sisearhitektuur ja mööblidisain 1 Eesti Kunstiakadeemia 2010 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Uued materjalid....................................................................................................................3 Uus mentaliteet.................................................................................................................... 4 Skandinaavia modern...........................................................................................................6 Kesk-sajandi pööre...............................................................................................................7 Charles Eames ...................................................................................................................10 George N...
Teine maailmasõda kestis aastatel 1939-1954, mille tulemusena jäid teiste riikide hulgas võitjapoolele kaks suuremat riiki maailmas: demokraatlik USA ning diktaatorlik NSVL. Ühises võitluses natsismi vastu olid nad olnud vägagi edukad koostööpartnerid, pärast Saksamaa alitamist tekkis aga liitlaste vahel konflikt. Usa esindas lääneeriike kui antikommustlikke, ning NSVL idariike kui kommunistlikke riike. Külma sõja alguseks ja lõpuks on pakutud ajaloolaste poolt erinevaid daatumeid. Kuid siiski, 1945. aastast said USA ja NSVL rivaalideks, lõpuks vaenlasteks, ning nende riikide vastasseisu, kus otsesest sõjalisest konfliktist hoiduti, hakati nimetama Külmaks sõjaks. Üsna peatselt pärast pärast Teise maailmasõda jagunes maailm kaheks: kaks suurriiki, kellele
· Välispoliitikas sama inimõiguste kaitsmine maailmas ebaedu · Suhete pingestumine NSV Liiduga · Iraani probleem · Lähis-Ida probleemi lahendamise algus Camp David Ronald Reagan (1981-1989) · Vabariiklane, asepresidendiks G. Bush, vanim mees presidendina, lahutatud, filminäitleja minevikus · Majanduspoliitika maksude kärpimine + inflatsiooni pidurdumine + sotsiaalsete programmide kärpimine (,,reaganoomika") · Suurimad rahvaaegsed relvastusprogrammid USA ajaloos - riigivõlg kasvas · ,,Tähesõdade programm" · Suhete paranemise algus NSV Liiduga J. F. Kennedy (1961-1963) · Demokraat, katoliiklane, iirlane, multimiljonäri poeg · New Frontier uus rajajoon, milleni lubas rahva viia · Rahvuslik koguprodukti kiire kasv suurim buum USA ajaloos maksupoliitika (vähendati makse) inflatsioon · 22. Nov. 1963 mõrvati · Asepresident Lyndon B. Johanson presidendiks · Jätkas ja süvendas Kennedy poliitikat
Paljud olid dominioonid ehk Briti ühendriik aga nei oli eraldi parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. 4.) Iseloomusta Prantsusmaa sise ja välispoliitikat? Prantsusmaal oli palju parteisid seega poliitiline elu oli väga kirev ning valitsused muutusid tihti. Prantsusmaa oli vabariik. Enamasti olid võimul paremparteid. Prantsusmaal oli vähem asumaid kui Brittidel. See ei tähendanud et seal polnud probleeme. 1920 suruti maha mäss Põhja Aafrikas ja Marokos. 5.) USA sisepoliitika: a) peamised parteid Nii USAs kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem. Kuidas USAs valitses vabariiklik kord, mitte monarhia.Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli nelhaks aastaks valitud president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. b) vabaturu võidukäik 1920aastail võidutses USAs vabaturg. Kuulutati välja seadusi mis piirustasid ettevõtjate vabadusi
1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed
keskel. New Yorgis, Brooklynis toimub tööpühal uhke paraad. (http://paber.ekspress.ee/viewdoc/84C535A56731C26FC225748B00763BF1 Oktoobri teisel esmaspäeval tähistatakse USA-s üleriikliku pühana Kolumbuse päeva (Columbus Day). Esimest korda tähistas seda 1792. a New Yorgis Püha Tammany Ühing (tuntud ka Columbia Orduna) ja sajand hiljem kuulutati Kolumbuse päev Chicago maailmanäituse avamisel USA presidendi proklamatsiooniga legaalseks pühaks. Genuast pärit Kolumbus on eriliseks kangelaseks jäänud vaid Ameerika itaallastele, kellele Columbus Day on tähtis patriootlik tähtpäev.( http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=74061 Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit. Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt
Miina Härma Gymnasium The Relations Between the USA and Iraq Student: Hendrik Rummel 10.b Teacher: Tiia Timma Tartu 2010 The Table of Contents 1. Introduction...........................................................................................................................2 2. History 2.1. Pre-1980s....................................................................................
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike
suurendada ka tarbimist. Jätkus nö. vägikaikavedu töövõtjate ja tööandjate vahel. Vahekohtunikuks oli siin riik. Demokraatliku partei esindajad, kes jätkasid Roosevelti uut kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaalse turumajandusega riigiks. 1957. a. kuulutas president välja nn. Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli abistada Aasiarahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“,
tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) o Sõlmiti SRP (strateegilise relvastuse piiramise leping) lepingud: SRP 1: tuumarelva leviku piiramine (jõustus)
MUUSIKA USAs 20. sajandi esimesel poolel Ainiita Karu ja Merke Luuk Sissejuhatus Sümfooniaorkestrid puudusid, tegutsesid heal tasemel jazz orkestrid. Euroopa muusikatraditsioonid ja angloameerika popkultuur ühinesid Heliplaaditööstuse tekkimine. Jazz levis üle maailma. Charles Ives (18741954) Esimene suurkuju Ameerika süvamuusikas. Modernlistlik helilooja. Katsetas polütonaalsuse, klastrite ja mikrointervallidega Tema muusika oli ignoreeritud. Kombineeris Ameerika kiriku muusika traditsioone Euroopa muusikaga. Kuulsaimad tööd: Three Places in New England, Symphony no. 3, Piano Sonata no. 2 Edgar Varese (18831965) Mõjukas Ameerika helilooja Prantsuse päritolu Elekrtoakustilise ja löökpallimuusika pioneer George gershwin ( 18 9 8 1 9 3 7 ) Hea klaverimängupraktika ja muusikaline silmaring Õppis muusikat omal käel, võttis ka eratunde G...
Kahe ms vahel Pinged säilivad. Ainsaks võitjaks kujunes USA: territoorium jäi puutumata, suri vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas, nüüd olid euroopa riigid talle võlgu. Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama.
hakati nimetama kõiki abstraktse kunsti variante, kus kujundid konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Vene konstruktivistide arust ei olnud maalikunst midagi väärt, kunst pidi olema mitte näituse- või luksusese vaid aktiivselt osalema esemete tootmises, trükiplakatites või monumentides. Vene Konstruktiviste: Vladimir Tatlin (II Internatsionaali monumendi makett); Aleksandr Rodtsenko. USA kunst (1900-1940.) 20. sajandi alguses oli USA rikas aga kunsti ja kultuuri oli vähe. Kunstis vaba turg ja üksikute erasponsorite abi. 1913. aastal toimus New Yorkis hiiglaslik kunstinäitus "Armory Show", mis tutvustas Euroopa ja USA uuenduslikku kunsti, mida rahvas eitas ja meedia naeruvääristas. Olenemata kõigest pani see näitus aluse moodsa kunsti levikule USA-s. Pariisi eeskujul tegid mitmed noores kunstnikud kubismi ja abstraktsionismi. Kubismist lähtusid veel
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised)
"Fame is a Fickle Food" by Emily Dickinson Analysis Liisi Pajula In her poem "Fame is a Fickle Food", Emily Dickinson quite clearly compares fame to something very changing and uncertain. She compares it to food, which at first seems tempting, but is actually venomous and deadly. From the very beginning of the poem, we get the idea that Dickinson has her mind set against fame and those, who run after it. With using words such as 'fickle' and 'shifting' she very successfully demonstrates that fame is not permanent and should thus be handled with care. Dickinson also says that true fame is something one can achieve only once ("Whose table once a Guest, but not / The second time is set"). She goes on to explain that after fame has faded, its not too pleasant insides become visib...
kukutas Batista Castrol oli ka Kuuba relvajõudude kõrgeim auaste `Comandante en Jefe' (ülemjuhataja) Veebruaris 1960 hakkas Kuuba NSVLiiduga kauplema, mistõttu tekkisid probleemid USAga; Hrustsov ja Castro sõlmi sid omavahel mitmeid lepinguid Castro riigistas paljud ettevõtted ja varad ning oma tegudes püüdis saavutada olukorda, mis oleks vaestele parim; seetõttu oli ta vaeste hulgas väga populaarne 60ndatel püüdis USA Castrot võimult kukutada 1960. aasta lõpuks oli kaotatud sõnavabadus ning raadiojaamad olid riigistatud 1. mai 1961 kuulutas Castro välja sotsialistliku vabariigi Castro kuulutas üleriigilises televisioonis, et on Marxist Leninist 7. veebruaril kehtestas USA Kuubale majandusembargo 1962 toimus Kuubal raketikriis, mistõttu oleks USA ja NSVL vahel peaaegu puhkenud tuumasõda Castro lähedased suhted Nõukogude Liiduga põhjustasid
See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. · Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel · Reini pakt: Sks-Belgia ja Sks-Prantsuse piirid pidid jääma puutumatuks; loodi Reini demilitarisatsioonitsoon (vaba sõjaväest ja relvadest). Pakti karandid Itaalia ja SB. · Tugevnesid äärmusliikumised Euroopas: 1. kommunism palju toetajaid; hüvesid jagatakse vastavalt vajadustele; 1919 Moskvas
1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok. - I raeketitõrjesüsteemide rajamine, II strateegilise
USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud.
support their claims. Most of the colonists were English, but there were also Germans in Pennsylvania, Swedes in Delaware and Dutch in New York. Some of the early British colonists had come to the New World in hopes of enriching themselves, some came because Britain forced them to leave and some because of the opportunity , which did not exist for them in Europe, to own land or practice a trade. But there were also reasons, which had great influence on the shaping of the political system of the USA. For example, William Penn, a member of the Religious Society of Friends, was granted a large tract of land by King James II. There Penn founded the colony of Pennsylvania, where he set up laws protecting freedom of religion and speech. People fleeing persecution in Europe eagerly settled in the colony. Men like Penn set an example which helped spread democratic ideals and practice throughout the colonies. As time passed, the colonists began to present the governing power that Britain exercised
The United States of America General information Location: North-America, bordering both the North- Atlantic Ocean and the North-Pacific Ocean, between Canada and Mexico Area: 9.5 million square km Population: 302 million (most from European immigrants; 30 million African Americas; 2 million American Indians) Language: English 81,1 %, Spanish 10,7 %, other Indo- Euroean 3,8 %, Asian and Pacific island 2,7%, other 0,7% (the official language in Hawaii is Hawaiin) Head of State: the President (Barack Obama) Head of Government: the President Independence Day: 4th July 1776 Capital: Washington Largest City: New York (7.3 m) National Emblem: the bald-headed eagle National Currency: US dollar Government The U.S. Federal Government was formed in the eighteenth century, and the United States is considered to be the first modern national federation in the world. Th...
Saksamaa kaotas sellega kaheksandiku oma aladest. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla rohkem kui 100 000 meest ja keelati sõjaväekohustus, lennuväga, allveelaevu ei tohtinud üldse olla ning pidi maksma ka reparatsioonmakse. Balti riikide esindajad viibisid konverentsil mitteametlikult. Loodi ka Rahvasteliidu põhikiri, mis oli kõikide lepingute osaks. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelisi tülisid sõjaks kasvada. USA sellega ei liitunud ning see jäi põhiliselt Euroopa riikide liiduks. Versailles' süsteem pärast Ims Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve. Versailles' süsteem ja USA USA president Wilson arvas, et tuleks liia Rehvasteliidu relvajõud ning vähendada samal ajal tunduvalt liikmesriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa polnud sellega nõus. USA Senat ei tahtnud, et USA võtaks endale vastutuse maailmakorra tagamise eest
lääneriigid sellise nõupidamise kokkukutsumist toetama.EJJK ettevalmistustes etendas Moskva ja lääneriikide vahendajat Kekkonen. 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi. Esimesel etapil osalesid välisministrid. Teises etapis, mis algas samal aastal Genfis ja kestis 1975. aastani, pidasid läbirääkimisi diplomaadid ja eksperdid. Kolmas etapp toimus 1975. Helsingis. 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA, Kanaga nõupidamise lõppdokumendi.Lõppdokument koosnes 3 osas. 1. korvi sisuks oli Euroopa julgeolek. Teine kord oli majanduse, teaduse, tehnika, keskkonnaalasele koostööle. Kolmas korv töö humanitaaraladel ning inimõiguse vallas.Lõppaktiga pandi alus OSCE´le. Pingelõdvenduspoliitika tulemused On anutud erinevaid hinnanguid sellele. Enamasti oli see kasulik NSVLile. Pingelõdvenduse killuvees üritas NSVL kallutada jõudude tasakaalu maailmas enda kasuks
1.Milline oli USA majandus peale II maailmasõda? Majandus hakkas minema ülesmäge.Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse.Dollarist sai tunnustatud valuuta.Muutused USA majanduses mõjutasid ka teiste riikide (eelkõige Euroopa) majandust.USA majandus arenes kriisideta. 2.Millise presidendi ajal võeti kasutusele/mida tähendab? Doominoteooria Eisenhower/teooria mille kohaselt kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne.
Nende arvates tuli Venemaal kehtestada kodanlik monarhia. Venestamispoliitika Nikolai ! ajal tugevnes tsaarivalitsuse surve poliitilises eristaatuses äärealadele. Seal hakati rakendama venestamispoliitikat, eesmärgiga muuta need piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti saada vene keelt asjaajamiskeeleks, levitada vene õigeuski ja venekeelset kooliharidust. Lääne kubermangudes tugevnes surve Balti erikorrale. 3. USA territooriumi laienemine. USA põhja- ja lõunaosariikide erinevused. Missouri kompromiss. Abolotsionism Monroe doktriin. nn maa-alune raudtee. Inglismaa parlamendireform, nn pehkinud kohakesed. Iirimaa küsimus, Iirimaa probleemid. Tsartistid ja nende nõudmised. Usa territooriumi laienemine : 1803 ostis USA prantsusmaalt 15 milj dollari eest Louisiana maavalduse. Aja jooksul sai sellest riigi südamik ja üks viljarikkamaid piirkondi. Hiljem osteti
Kordamine Ajalugu Inglismaa Inglismaal levisid sotsialistlikud ideed vähem kui mujal Euroopas, sest seal oli tööliste olukord parem. Inglismaa suutis teostada hiilgava isolatsiooni poliitika tänu heale asukohale ja tugevale sõjalaevastikule. 19. sajandi teisel poolel suurenes Briti koloniaalimpeerium Austraalia, Uus-Meremaa, India, Kanada ja ka Aafrika arvelt ning asumaad olid eelkõige odava tooraine allikaks. 19. sajandi teist poolt tuntakse Inglismaal kui Victoria-ajastut. Siis kujunes Inglismaast maailma suurim koloniaalriik. Inglismaa turvalisuse tagas tugev sõjalaevastik. Inglismaa ei hoolinud püsivaid liitusi teiste riikidega ning püüdis olla eraldatud. Mõisted. Viktoriaanlik ajastu kuninganna Victoria valitsusaeg 19. saj teisel poolel Ametiühingud nende eesmärgiks oli üksteise abistamine ja majandusliku korra parandamine Tööerakond poliitiline jõud parlamendis kui ka ühiskondlikus elus te...
Linnastumine tõi kaasa hulga probleeme: korterikitsikus, töötingimuste halvenemine, vaesus jne. Lõuna ühiskonda iseloomustas valgete ja mustade vaheline vastasseis ja rassiline vägivald. Ulatuslikke reforme viis ellu 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosewelti, kes tõhustas järelvalvet trustide ning raudteede üle ja tegutses tulemuslikult loodusvarade kaitsmisel. Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks 19. sajandi teisel poolel oli ülemvõimu kehtestamine. USA jaoks oli tähtis kanali ehitamine Atlandi ja Vaikse ookeani vahel läbi Panama maakitsuse. Kanal ehitati eelkõige sõjalistel põhjustel. Kodusõda- Kodusõda toimus Ameerika Osariikide konföderatsiooni ning Ameerika Ühendriikide vahel. Orjanduse kaotamist pooldasid põhjaosariigid ning lõunaosariigid olid orjuse poolt. Sõda kestis 1861-1865. Venemaa 1. Kus? Millal? Kelle valitsus? Vabastamise pos. Vabastamise neg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
