Seda, et kinnastel rahvakombestikus kindel ja tähtis koht on, näitavad ka kinnastega seotud vanasõnad ja mõistatused. Üts uss vii viite kambrõhe? (Üks uss viib viide kambrisse?)- Sõrmkinnas. Räpina, Kirmse Neli velle ubrikun, viies vällän vireles? (Neli venda uberikus, viies väljas vireleb)- Labakinnas. Urvaste , Karula Sukk lai- jalg soe, kinnas lai - käsi külm. Kel küüdse külmetäse, küll tuu kinda kätte võtt. 4 1.2 Kinnaste jaotus Võrumaa kirikindaid on rahvapäraselt nimetatud rus(i)kinnasteks. Sõltuvalt mustrist ja lõngast on kindaid jaotatud pidulikeks ja töökinnasteks. Pidulikud kindad on enamasti kootud kahekordsest, harva ühekordsest peenest lõngast. Eriti pidulikud kindad olid kootud potisinise ja valge lõngaga...
Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, pidi kaebealune jõhkra piinamisega omaks võtma lausa absurdseid süüdistusi. Lisaks karistati inimesi ka libahunti jooksmise ja kuradiga suhtlemise eest. Levinuim karistuse nõidumise eest oli põletamine (viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699). 15. Pühajõe mäss. 1642.aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kuid pastor pidi tõdema, et talupojad ,,ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri." 16...
Maastikud peegeldavad meie rahvusliku eneseteadvust sajandeid või isegi aastatuhandeid. Eesti sisemaa asustusloos on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa. Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendanud jahu ja saeveskite ning metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute käitamiseks. Sajandist 19 kasutatakse Eestis veejõudu villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. Samuti kasutatakse jõgede vett põldude, rohumaade ja aedade kastmiseks. Mitmed kodumaa vanema ajaloo uurijad on rõhutavad kalapüügi suurt tähtsust vanade eestlaste elus. Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust j...
Suurem osa neist on väljavooluta umbjärved. Järved paiknevad sageli rühmiti, moodustades järvestikke (Estonica, 2001). Otepää kõrgustiku kolm suuremat järve – Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv asuvad kõrgustiku kahe kõrgema osa vahelises vagamus. Otepää kõrgustik piirneb loodes Elva jõe, põhjas Võika (Voika) oja ja Tatra jõe, kirdes Porijõe ja lõunas Urvaste ürgoruga. Kaguosa liigestavad mitme järvega Vidrike–Kooraste ja Jõksi–Kooraste ürgorg ning viimase jätkuna Võhandu jõe org. Otepää kõrgustikku iseloomustavad sademeterohkus (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve). Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika- Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus on Otepää kõrgustiku piirid...
Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m. Kõrgustiku ida ja lääneosa lahutab Pühajärve nõgu, kus paikneb samanimeline järv. U poole kõrgustikust hõlmavad moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad ning ligi 20% fluvio- ja limnomõhnastikud. Kõrgustiku servaaladel paiknevad, sageli järvederohked, ürgorud Kooraste, Urvaste ja Voki-Truuta. Kõrgustikul on u 130 järve. Otepää kõrgustikult saavad alguse Väike-Emajõgi, Elva, Ahja ja Pühajõgi (ed Võhandu). Karula kõrgustik – künklik, mandrijää serva esine kuhjekõrgustik, mis on geneetiliselt seotud Otepää kõrgustikuga. Kõrgustik on kirde-edela suunaline ja tekkinud jääliustiku servaalal viimase jääaja lõpus. Otepää kõrgustikust lahutab seda ürgorg. Kuna Karulas on palju korrapärase põhijoonisega...
saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras...
Margus Konnula- Contra Luuleanalüüs Egert Laur Elu Eesti luuletaja. Sündis 22.03.1974 Võrumaal. 1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika...
Uuris ka kloostriajalugu. August Seraphim- ilmselt eelmise vend, mitte nii kuulus. 1870. aastate lõpu "brošüürisõda" . Bruinigk ja Samson-Himmelstierna võistlesid omavahel semstvoküsimuse üle (maapiirkondade kohalikud omavalitsused), Bruinigk oli nende vastu ja Himmelstierna poolt, sest see oleks progress! Viimane oli ka Urvaste mõisnik ning sealjuures Hurda kirjasõber! Lahvatas baltisakslaste endi diskusiooniga. Päästis valla tartlane Hermann Samson-Himmelstierna. Samson oli hariduselt insener – Tartu-Valga raudteeliini projekteerija, Tartu-Tapa liini insener. Oli liberaal, kes leidis, et balti eriõiguset kinnihoidmine ei ole enam õigustatud. Taotles omavalitsuse reformimist. Tuleks semstvo põhimõttel ümber korraldada. Venelastelt olevat ka midagi juba õppida –ei maksa vastu seista uuenduspüüetele...
13 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................14 lisad...............................................................................................................................15 Lisa 1. Paide P.A.I.....................................................................................................15 Lisa 2. Urvaste urban................................................................................................17 Lisa 3. Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel..............................................................18 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1 ALTERNATIIVRAHA.............................................................................................4 1.1 Mis on alternatiivraha?...
Peaaegu pool künklikest aladest on moreenkattelised ja moodustavad Porijõe ja Väikese Emajõe keskjooksu vahel paikneva ligi 42 km pikkuse kirde–edela-sihilise vööndi. Peaaegu veerandi kõrgustiku peamised pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad. Kanepist edelas paikneb kõrgustiku suurim liivik (56 km2), 130 m kõrguselt Urvaste suunas madalduv sandur. Seda läbib Võhandu (ülemjooksul Pühajõe) terrassiline org. Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on eriline võrdlemisi sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu. Suurematest väärivad siinkohal nimetamist Kooraste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja ja Urvaste ürgorg. Kõiki neid markeerivad piklike orujärvede ahelikud. All on välja toodud Otepää kõrgusiku pinnamoe joonis(http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k...
Vastasel juhul tekitab maru ja äikest, rikub ilma. 1642: Võhandu – pikse elupaik. Pühajõe sõda Osulas. Olid olnud halvad ilmad mitu aastat, vili hävines. Talupojad põletasid mingi hoone maha. Pikne ja Uku Ukust räägitakse Virumaal, saartel, on pärimusi ka Võrumaalt Kanepi ja Urvaste kihelkonnast. Ukuvakk on mingi inimese poolt tehtud anum, nõu, kuhu Ukule viidi ohvriande. Ukukivid, kuhu viidi samuti ohvreid. Oskar Loorits on seadnud Uku olemuse tugevalt kahtluse alla. Arvab, et Uku on pseudojumal, mis on võimendatud Kalevipoja kaudu. Päike Päike ei ole Eesti rahvausundis olnud jumalaks ega jumaluseks. See on üks põhimõtteline erinevus võrreldes Indoeuroopa rahvastega. Eestis päikese pühaks pidamisest märke ei ole. On aga päikesemaagiat...
sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. 6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati k...
tunda ja temaga ümber käia Nõidade kindlaks tegemine Veeproov Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale Julm piinamine Lisaks karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest Põletamine tuleriidal Viimane hukkamine toimus 1699. aastal Pühajõe mäss 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks 1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mäss Sõjavägi allutas talupojad See tõestas, et nad ei teadnud miskit Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest Märgid Usuti, et inimestele on kõik juba ette määratud Kõikjalt otsiti märke Polnud ühtset pilti, mis saab peale surma, kuid seda ei peetud lõpuks Seitsmepäevane nädal ja selle rituaalid Suvine ja talvine pööripäev Näiteid konversioonist Johann Haquinus Forselius...
Contra Contra • Kodanikunimi Margus Konnula. • Sündis 22. märts 1974. • Eesti kirjanik, stsenarist. Eluloost • Sündis Võrumaal, Urvastes . • Isa oli argonoom ja ema raamatupidaja. • On lõpetanud Antsla Keskkooli. • ta toimetas Urvaste Valla Lehte 2004-2008. • Ta on Eesti Kirjanike Liidu ning Tartu Noorte Autorite Koondise liige aastast 1997. • Contra on ka saatejuht ning hinnatud lavategelane. • Samuti on läbinud sõjaväeteenistuse Piusa piirivalvekondoris. Loomingust • Kirjutab võru keeles enamasti. • Contra loomingus leidub palju paroodiat. • Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, luuletused on laululised ja lõbusad....
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid. Kava Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust. Vaimulikud laulud: •"Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal) •"Sanctus" (F. J. Künkel) •"Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen) •"Jumala vägevus" (L. Van Beethoven) •"Nüüd paistab meile kauniste" (koraal) •"Kiituse laul" (H. G. Nägeli)...
Pidupäev lõppes osavõtjate pidusöögiga, mida rikkusid lahkhelid rahvusliku liikumise liidrite vahel. Laulupeo viimasel päeval toimusid Vanemuise aias võistulaulmine ja -mängimine ning üksikkooride ja -orkestrite esinemised. Laulukooridest olid võidukad Kanepi, Tallinna Lootuse ja Tarvastu meeskoorid, puhkpilliorkestritest Tarvastu, Urvaste Vaabina ja Helme Jõgeveste orkestrid. Teise üldlaulupeo kava Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust. Vaimulikud laulud: "Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal) "Sanctus" (F. J. Künkel)...
Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 36 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 37 R. Põldmäe, Hernhuutlane Christoph Michael Königseer, 179. 38 Toomas Siitan. Koraaliraamaud Eesti- ja Liivimaal. Tallinn 2000, 58. 39 Karl Leichter. Seitse sajandit eestlaste lauluteel. Tallinn 1991, 14. Suur osa maakirikute vanimaist oreleist on teada kihelkondadest, mis olid vennastekoguduste peamised tegevuspiirkonnad Lõuna-Eestis, nagu näiteks Urvaste , Kambja ja Võnnu. Lisaks sellel oli vennastekogudustega tihedalt seotud ka esimene teadaolev eestlasest orelimeister Johann Thal.40 Lauluraamatud Kuna vennastekoguduse jumalateenistustel pandi suurt rõhku laulmise, siis oli koguduse kesksemaks teoseks lauluraamat. Saksamaal ilmusid vennaste lauluraamatud, mille põhirepertuaar toetus 1704. aastal Halles ilmunud pietistlikule Freylingshauseni lauluraamatule.41 Vennastekoguduste liikmed lõid ka ise hulganisti laule...
•1994. aastal töötas kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre Põhikoolis, peale seda töötas postiljonina ning postiülemana Urvastes kuni 1999. aastani. Peale seda on vabakutseline stsenarist ning kirjanik. •Contra on teinud kaasa mitmetes ETV tele projektides. LOOMING •Contra luule on mõjutatud uuemast rahvalaulust ning on lõbus. •Ta luule on tavaliselt vabavärsis ning paarisriimis. •Contra kasutab oma loomingus slängi ja tihtipeale on ta luule võru keeles. •Neid teemasid millest ta luulet loob on väga palju näiteks: armastus ja sport. LUULEKOGUD •"Ohoh!" (1995. aastal ja see on esimene tema avaldatud luulekogu) • "Contramutter – 10. lend" (1997) •...
36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936...