kallaletung. Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984. Kiilkiri. Kiilkirjatahvel. Sumer, u. Kiilkirjatahvli fragment. Kiilkirja märkide 2900 e.m.a. kujunemine. Akkadikeelne tekst kiilkirjas. Mesopotaamia arhitektuur. Eanna tsikuraat Uris. Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon e.m.a. Silindervõlv. Kuningas Assurnasirpal II Ishtari värav. Babülon, u. palee troonisaal Ninives, Etemenanki, jumal 525 e.m.a. Assüürias. u. 7
2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus Tähtsaim osa: tsikuraat massiivne torn, pika ja kitsa jumalakujuga tempel, käänakutega trepp Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris Kujutav kunst Skulptuurid, reljeefid ja kujud Jumalate kujutamine Jumalaid kujutati inimestena Vabafiguurid lihtsad, kindla ja monumentaalse ilmega Skemaatiliselt kujutatud näojooned Värvilistest kividest silmad Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad
eepose "Gilgames" · Härg on kujutatud üsna võimatus poosis, kuid liikuva ja pisut koomilisenagi Enkidu metsmees, kelle Jumalad voolisid, et ta isemeelset Gilgamesi ohjeldaks Humbaba seedri- metsade valvur Savitahvel kirjaga · Sumerid võtsid piltkirja asemel kasutusele kiilkirja · Kirjutati pehmele savitahvlile Kuningate hauakambri sissepääs Uris Leiud kuningate Hauakambrist Uris http://golondon.about.com/od/londonmuseums/ig/British-Museum-Highlights/Tomb-of-Ur-Helmet.htm http://www.historywiz.com/galleries/sumerianlion.html SEMIIDI RAHVAD Araablaste ja juutide kauged esivanemad Umbes 2350 a. eKr. vallutasid põhja poolt tulnud naabrid kuningas Sargoni I juhtimisel Sumeri riigid ja rajasid Akkadi riigi · Seda peetakse akadi kuninga Sargon I portreeks · Proportsioonid on
1.Mesopotaamias olid tähtsaimaks ehitusmaterjaliks savitellised.Osa neist oli põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mille tõttu on tänapäeval säilinud vaid vanad savikuhilad. · Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa-kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutena ülespoole. N: Sumerite linnas Uris säilinud tsikuraat. 2. Vanadest maailmaimedest asus Mesopotaamias Giza püramiidid. 3.Istari väravad asuvad praegu Berliini Riiklikes Muuseumides Saksamaal. 4. Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka.Neist kuulsaimad on Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. 5.Egiptuse kaks kuulsamat vaaraod:Echnaton (Amenhotep IV) ja Tutanchamon. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud.
Mesopotaamia arhitektuur ja kultuur Sumeritel oli palju jumalaid, kes esindasid erinevaid loodusjõude. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsamaiks ehitusmaterjaliks olid põletatud või päikese käes kuivatatud savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Ehitusega olid seotud ka reljeefid ja kujud. Tuntuim ja enim säilinud ehitis on sumerite linnas Uris asuv tsikuraat. Egiptuse arhitektuur Surnukehade säilitamiseks ehitati hauakambreid- mastaabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal. Uue Riigi vaaraod maeti kaljuhaudadesse (Kuningate org), mille seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Egiptuse kujutav kunst, muutused Ehnatoni ajal
Alumine platvorm oli 90x90m suur ja 33m kõrge. Teine oli 18m, kolmas, neljas, viies 6m kõrged, kuues korrus oli 15m kõrge. Seitsmes korrus oli 12x12m kõrgusega 6m. Sellel asus umbes 4,5m kõrgune pühamu. Iga korrus oli eelmisest 12,8m võrra lühema küljega. Enam kui 90m kõrgune torn oli igati sobiv observatoorium. Teine suursugune ehitis on Uri tsikuraat(III at.ema). Tüvipüramiidi mõõtmed on 43x65m, kõrgus 15m. Tsikuraadi kõrgus ulatus 4050 meetrini. Uris olid suured ühishauad. Hammurabi seadusesammas 2,25m kõrge. Samas annab kuningas Hammurabile seadusi. Assüüria vanaaja riik Mesopotaamias Tigrise keskjooksu idapoolsete lisajõgede alal. 3at. eKr muutusid algasukad assüürlasteks ja semiidistusid. Valitsevaks sai akadi keel. 1700 eKr ühendati Assüüria ala, tekkis riik mis ulatus Iraani mägedest kuni Süüriani. Pärast kuninga surma riik lagunes. Riik langes
5.Vanim skulptuur Willendorfi Veenus, on kõige varasem ja kuulsaim naiskujuke, mis leiti Austriast. U. 30 000 – 25 000 eKr 6.Megaliitilised ehitised on usulised monumendid, kuulsaim asub nendest Inglismaal. 7.Mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. 8.Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole . (tsikuraat sumerite linnas Uris.) 9.Kahe jõe vahele madalale ehitati templid ja kõrgemale lossid, sest 10.Ehitustehnilised võtted: ümarkaared ja võlvid. 11.Vanas mesopotaamias kasutati savitelliseid, mis olid päikese käes kuivatatud. Paljud pole tänu ilmastikule vastupidanud. 12.Egiptuse kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi. Üks kujutab valitsejate ülistamist. Egiptuses on kunst seotud religiooniga. Ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamine sama moodi. Religioon oli
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või
ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi. Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka Saag Kirves Meisel Nuga Haamer Oda Puur Nooleots Höövel Mõõk Nõel Liim Nael Saabas Ehitus Sumerite kultuur oli teadaolevalt esimene, kus matemaatika oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. Kohalikke
Kudurmabuk (?), sõlminud liidu amoriitide juhtidega, kes peremehitsesid Lõuna-M-as, vallutas Larsa ja määras sinna kuningaks oma poja. Niivisi vallutasid elamiidid Sumeri uuesti ja määrasid Larsasse isegi oma kuninga. Kudurmabuki teine poeg, kes valitses Larsat, kandis semiidi nime Rim-Sin (jumal "Sini härgvasikas", ~1822-1763). See näitab, kuivõrd laialdaselt levis amoriitide täpsemalt semiitide mõju, mis tungis isegi Eelamisse. Rimsin ehitas sumeri ja elami templide Larsas, Uris ja teistes linnades, püstitas raidkujusi kullast ja vasest. Larsa, riigi pealinn, oli suur linn: 350 hektarit, seal elas 50-100 tuhat inimest. Ta alistas mitte ainult lõuna-alad (Uruki, Nippuri), vaid oma kolmekümnendal valitsemisaastal isegi Isini linna. Ka Babüloni kuningas Sinmuballit oli sunnitud tunnustama tema võimu. Elamiidid pidasid endale alluvaiks ka mõningaid Süüria ja Palestiina alasid. 3
· Praegu asub selle koha peal Iraak. Ehituskunst: · Ehituskunsti peamiseks saavustusteks olid valitsejate lossid, templid ja lossid. · Kõike iseloomulikumaks ehitisteks olid astmelised torntemplid e. tsikuraadid. Tänaseni kõige paremini saäilinud tsikuraat Uri. Asus sumerite linnas Uris (3600-2370 a. e.Kr.) Suurim tsikuraat, Marduki temple (Paabeli torn). Asus Babülonis. Sumerite leiutised: · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja. Kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga. · Leiutasid esimese tehnilis e leiutise- ratta. Arhitektuur: · Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav- jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73m)
preestrite linnus. Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. 2) Ur tampsavist või toortellistest kaitsemüüriga ümbritsetud ainult linna keskosa. Kuus esinduslikku lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Uris asus ka kuulus tsikuraat. 3) Uruk ringmüür ümbritseb tervet linna. Linnas oli kaks esinduslikku tsikuraati ning hulgaliselt templeid; elurajoonide tänavad aga olid kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt nagu teisteski sumeri linnades. Teised sumerite linnad olid analoogilised väikeste erinevustega. Assüüria linnad (Assur, Kalhu, Ninive ja Dur Sarrukin) Assüüria haarab enda alla
Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitisega kuid loodi ka eraldiseisvaid feljeeftahvleid(steele) ja vabafiguure. Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Nende juures on veel tunda silindri- või koonusekujulise kivi vormi millest nad olid välja raiutud. Skemaatiliselt kujutai ka
KONTROLLTÖÖ 1 KORDAMISE KÜSIMUSED 1. Mis on esimesed kunstileiud, mis ajast need pärinevad, iseloomusta 3 punktiga! Esimesed kunstileiud pärinevad kiviajast. Vanimateks kunsti leidudeks on koopamaalid, mis pärinevad paleoliitikumist. Koopamaalidele on iseloomulik: a) Loomad, inimesed ja linnud. b) Värvitoonid: punane, must, valge ja kollane c) Uskumused: jahiõnn 2. Nimeta 3 koopamaalide leiukohta!Iseloomusta lühidalt! a) Esimesed koopamaalid avastati Hispaanias Altamira koobastes 1879.a Esialgu ei usutud nende õigsusse, kuna nad olid mitmevärvilised ja ei olnud realistlikud. b) 1940.a leidsid koobastest mängima läinud lapsed Lascaux' koopamaalid Prantsusmaalt. Seal olid esimesed inimeste kujutised. c) 1994.a avastati Prantsusmaalt Chauvet koopamaalid. Seal oli suurim leiukoht, üle 300 maali, umbes 32000 a. Vanused. Seal olid lindude ...
2. aastatuhande algul linn vallutati tormijooksuga, ning linnast jäi järgi vaid varemed ja need kaevati välja alles 20. sajandi alguses. Praeguseks on selle väljakaevatud varemetevälja kohal Uri templitorn, ehk tsikuraat - Iraagi esimese astme valitsus lasi selle taastada. Urist leitud varemed tõendavad, et see on oma ajal olnud tõeline suurlinn, kus oli kuus vägevat lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Uris asus ka tsikuraat, ehk kuntslik mägi, mille kolm treppi moodustasid tee taevasse. Uri linnas oli ka kaks sadamat – 1. Eufrati jõue ääres ja 2. peakanali ääres. Väljaspool müüri, ehk väljaspool kesklinna siis oli umbes 60-100ha suurune Suur Ur, mis oli ka teistest eraldatud tänavate ja kanalitega. Seal võis kokku elada kuni 250 000 inimest ja tänavavõrk oli tihe ja süsteemitu. Elurajoonide tänavad olid kitsad, kõverad ja korda tegemata. Tänavanurgad
tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama nii Madeline koobaste järgi. · dolmen- Kivikalme. Need on suurtest püstistest kiviplaatidest ehitatud ning plaadiga kaetud kambrid. Sinna oli maetud korduvalt ja tihti pikema aja jooksul. Esines neoliitikumist pronksiajani Põhja-Aafrikas,Euroopas ja Aasia rannikul. · tsikuraat Kõrge massiivne torn, mis aheneb astangutega ülespoole. ( Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. ) Paabeli torn, · püramiid- Haudeehitis ( mastaba ) mis on loodud vaaraodele. Kui ülikute mastabad olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid ning selle kohal asus kastitaoline kiviehitis , siis vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudeehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi alamal. Mastaba ehitatigi kõrgem, aga kõrgustesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema. Tõenäoliselt nõnda jõutigi esialgu
Mõisted Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr
MESOPOTAAMIA KUNST U 4000 600 a eKr Mesopotaamia asus Lähis-Idas, ta jäi põhiliselt praeguse Iraagi aladele. (4000-2350 e.Kr. Sumer, 2350-2150 e.Kr. Akad, 1830-1530 e.Kr. Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia). Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite linnas Uris. Suurim tsikuraat on asunud Babülonis 7-astanguga Marduki tempel (koos Semiramise rippaedadega loetakse vana-aja 7 maailmaime hulka kuuluvaks). Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai, kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all. Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73 m). Mesopotaamias osati laduda kaart ja võlvi. Istari väraval kujutati fantastilisi loomi, värav oli kaetud erksavärviliste glasuuritud tellistestega
Meier Sarnenist Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist Klaus Flüe Burkhart Bühel Arnold Sewa Armgard Mechthild talunaised Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss Seppi, karjasepoiss Gertrud, Stauffacheri naine Hedwig, Telli naine, Fürsti tütar Berta von Bruneck, rikas pärija Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris Werner, vabahärra von Attinghausen, lipuhärra Ulrich von Rudenz, Attinghauseni õepoeg Rudolf Harras, Gessleri tallmeister Johannes Parricida, Svaabimaa hertsog Stüssi, väljavaht Uri pasunamees Riigisaadik Kubjas Müürseppmeister, sellid ja käealused Heeroldid Halastajad vennad Gessleri ja Landenbergi ratsasõdurid Maarahvast, mehi ja naisi metsakantonitest Sisukokkuvõte ESIMENE VAATUS Esimene pilt
2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi.
nad segunesid sumeritega võttes omaks nende kultuuri ja kirja. Umbes 2300 ekr. Rajas Akadi valitseja Sargon esimese semiitide suurriigi. Seda aega iseloomustavad silmapaistvad saavutused kunsti vallas ja see oli ühtlasi aeg mil sumeri põrimusi hakati tõlkima akadi keelde. Kirja pandi ka algupäraseid semiidi teoseid.Semiidid samastasid osa oma jumalaid sumerite jumalatega. Sargoni rajatud dünastia hävitasid mägirahvad ja Uris ning võimule tuli uus kungingate suguvõsa.Enamik sumeri müüte on üles tähendatud kirjutamise õppimise ajal koolides. Asüüria riik 1400 eKr.paiku muutus Põhja Mesopotaamias asunud Assüüria suurriigiks ,mis oli mõni sajand hiljem lähis-ida võimsaim riik.Asüüria valitsejad matkisid babüloonlasi , kelel kultuur oli nede omast tunduvalt vanem..nad austasid samu jumalaid kuid Enlili asemel oli neil peajumalaks Assur
Tähtsusperspektiiv- valitseja on suurem kui teised inimesed Kajastub sumerite välimus- kiilakad, seelikutes mehed, suured ninad, obsidiaanist habemenuga- vulkaaniline klaas. Kujutised ja kiilkirja märgid esinevad segamini, inimestele on peale kirjutatud jne. Eannatumi steel (Raisakullide steel). Lagaš. 2500Ekr kujutab linnriikide vahelist lahingut.lahingujärel laipu sööma tulnud raisakullid. Verine lahing,jne. Avers- esikülg revers-tagakülg Kuninglikud hauad Kuninganna Puabi haud Uris Kaevas välja 1920 L. Woolley šahthauad kus kaaskond läks valitsejaga kaasa, tapeti ka loomad, kes inimesed hauda viisid. Nn. Uri standart. Mosaiik: lasuriit ja teokarbid. Arvatavasti kõlakast mingile tundmatule muusikariistale 2400ekr. Kujutatud sõjakäiku, teisel pool religioosset protsessi. Akalandug ja meskalandug? Kuldsed kujukesed, mingi kits tagajalgadel Lüürataolised muusikariistad, kaunistatud härjapeadega, mitmest materjalist kokku pandud Kuldnõud šub-as'i ehted hauast Ur'is
ainult pühamu vaid ka tööde juhtimise ja silmad. Inimkehade proportsioonid olid skulptuurides arvepidamise keskus. Ehitise tähtsaim osa oli tihtipeale ebaloomulikud, kuid mõjuvad elavalt ja tsikuraat, mille ülemisel tasandil paiknes pikk ja hoogsalt. Sumeri,akadite ja Babüloonia linnakohtadest kitsas tempel jumala kujuga. Kõige paremini säilinud on leitud ka keraamikat. Vanimatel nõudel on keerukas tsikuraat asub sumerite linnas Uris. geomeetriline ornament, mis tõenäoliselt omas maagilist või maailmavaatelist tähendust. Silmapaistvad on ka Babüloonia Ishtari väravad ja Paabeli torn . Paabeli torn Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst Ishtari väravad
äärde umbes 4. aastatuhande keskel e.m.a. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini on sälinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist ning pilliroost ning need püsisid aastatuhandeid. Tsikuraatide terrassid olid alati ristkülikukujulise põhiplaaniga, seinad olid erineva paksusega ning veidike kaldu. Tsikuraadid olid tavaliselt 25-30 meetrit kõrged. Terrassidele viis kolm välistreppi: kaks külgtreppi esimesel astmikul paikneva sissepääsuväravani ning üks järsult kõige kõrgemal asuva templini. Astmikud olid kõik seest
rippaed. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kirsas tempel jumalakujuga. Kõige paremini säilinud tsikuraat on sumerite linnas Uris. Kujutava kunsti juhtivaks alaks oli skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ja vabafiguure. Usundis austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude: päikest, kuud, maad, vett, viljakust jne. Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Mida suuremaks ja tugevamaks riik kujunes, seda olulisemaks muutus ka kuningate kultus.
aastatuhande keskel e.m.a. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini on sälinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist ning pilliroost ning need püsisid aastatuhandeid. Tsikuraatide terrassid olid alati ristkülikukujulise põhiplaaniga, seinad olid erineva paksusega ning veidike kaldu. Tsikuraadid olid tavaliselt 25-30 meetrit kõrged. Terrassidele viis kolm välistreppi: kaks külgtreppi esimesel astmikul paikneva sissepääsuväravani ning üks järsult kõige kõrgemal asuva templini
Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. Hammurabi vallutas kogu Mesopotaamia, Vana- Babüloonia suurriigi rajaja, 6. kuningas
linnakidlused. · Tähtsam ehitusmaterjal oli savitellised. Osad olid põletatud, kuid enamasti päikese käes kuivatatud. · Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati ainult väratate ja keldrite ehitamisel. · Vana-Babüloonias oli kõrgehitised, tsikuraatid e. astmikpüramiidid, mis ehitati jumala kuju jaoks. Kõige paremini on säilinud tsikuraat Sumerite linnas Uris. · Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis olid seotud ehitistega. · Kuningate figuur oli palju suurem ja võimukam kui sõdalastel ja tema alluvatel. Selle näiteks on Naram-Sini võidusteel. · Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana Gudea figuur või jumalatega suhtlemas Hammurabi päikesejumala ees. · On leitud ka arvukalt keraamikat
2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi.
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
sumeri riikide põhjapiirilt. Tõusis Kisi kuningaks, purustas seejärel Lugalzagesi väed ja allutas kogu Sumeri. Talle allus ka Elam ja tema valdused olevat ulatunud Pärsia lahest Vahemereni. Rajas riigi uue pealinnana Akkadi (Agade) linna mis andis nime kogu tema riigile. Riigikeeleks sai akkadi keel varaseim teadaolev semiidi kirjakeel. Samas püüdis Sargon muganduda Sumeri traditsiooniga, määrate muuhulgas oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps (2260 2223); sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist ja taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad kindlad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal (2223 2198) nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. 22. sajandil domineerisid Mesopotaamias Iraanist pärit gutilased, keda hilisem pärimus kujutas vägivaldsete sissetungijatena
juhtumitest ja meetodeist rääkides mainida psühhoteraapiat. Lisaks verbaalsele teraapiale tulid kasutusse sugestiivravi meetodid, ehk siis hüpnoos. 19. sajandil hakkas arenema psühhofarmakoloogia. Emil Kraepelin (1856-1926), mõned aastad Tartus töötanud, on ajalukku läinud eksperimentaalpsühhiaatria rajajana. 1892. aastal avaldas ta maailma esimese psühhofarmakoloogia alase teose Lihtsate psüühiliste protsesside mõjutamisest mõnede arstimitega. Kraepelin uris vaimse tervise probleeme (väsimust), 19 pannes aluse psühhohügieenile. Kraepelini töödest kõige kaalukamaks peab J. Saarma tema kliinilise psühhiaatria käsitlust (Psühhiaatria kompendium, 1883), milles Kraepelin toob esmakordselt psühhiaatriasse sümptomite, sündroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnähtude avaldumise erinevate tasanditena. Kraepilin andis süsteemi
Oli kindlasti ka palgaline sõjavägi 5400 sõjameest sõi tema leiba oli ühes tekstis.Riigi keeleks sai mesopotaamias semiidi keel, sai klassikaliseks semiidi kultuur keeleks sai akkadi keel. Se tähenda et sumerid seda omaksvõtsid, rääkisid ikka sumeri keelt.Tõenäoline et ka valitsevad semiidi oskasid sumeri keelt. Riigi keel võis siis olla akkadi ja kultuuriline võis olla sumeri keel. Sargon tahtis sumeri jumalate heakskiitu , pani oma tütre ülempreestrinnaks.peatempel on Uris, kuujumallana Sin. Sargin valitses ilmselt 60 aastat . Seejärel oli tal võimul kaks poega ja siis tuli võimule pojapoeg Naram.Sin-riik ei olnud nii ulatuslik nagu tema vanaisa ajal oli ,mässude laine, hooples oma tekstides kuidas ta neist jagu sai. Riik kuivas kokku territoriaalselt. Sai oma võimu taas kehtestatud. Ta lasi end esimese Mesopotaamia valitsejana jumalikustada. Tähemärk tähistas jumalat, temast sai jumal. Jumalikustus hakkas omasaama, on märke sellest et järgnevaid
neid läks taolise kolossi ehitamiseks vaja 7 kuni 8 miljonit. Tellised sidestati asfaldiga, astmikud olid nagu ikka seest täis ning ülaosas kaetud veel meetripaksuste pilliroomattide 5 kihiga. Väljaspoolt olid astmikud eri värvi seintega - tõenäoliselt oli alumine helehall või must, keskmine punane ning ülemine sinine või valge. Uris tehtud arheoloogiliste kaevamiste põhjal on tehtud ka ühe vanema Mesopotaamia alade elumaja rekonstruktsioonikatse. Selle maja keskpunktiks oli siseõu, kust kaudu pääses paljudesse väikestesse eluruumidesse. Säilinud müüriosade paksus lubab oletada, et hoone võis olla 2-3 korruseline. Sumeri esimeste dünastiate ajast tuntakse ainult üht paleed - see asusKisis (3 at eKr.) Palee oli mitme siseõuega, nende ümber oli koondunud üle 60 erineva ruumi.
leppimiseks. Ta nimetas end lolliks ja kõgeks muuks, mis talle parajasti meelde tuli. Ta oleks nutta võnud tusa päast, Amy jäkas õne- 119 likult lobisemist, kui nad edasi jalutasid, sest tema süa laulis, kuid Tomi keel oli kaotanud liikumisvõme. Ta ei kuulnud üdse, mis Amy rä akis, ja kui türuk aegajalt ootavalt peatus, suutis ta vaid kohmakalt nõsoleva vastuse kogelda, mis oli sageli täesti ebakohane. Ta tü uris ikka ja ikka jäle koolimaja taha, et kõvetada oma silmamune vihatava vaatepildiga. Ta ei võnud sinna midagi parata. Ja see tegi ta otse hulluks, kui ta näi võ arvas näevat, et Becky ei mäganud üdse tema olemasolu elavate riigis. Kuid Becky näi teda siiski; ja ta teadis ka, et võdab lahingu, ning oli rõ omus, näes Tomi kannatamas, nagu tema oli kannata-nud. Amy õnelik vadistamine muutus talumatuks. Tom andis mõsta, et tal on midagi teha, et seda peab tegema ja aeg kaob. Asjata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
