Idaosa rannikumadalikku eraldavad Kõrgplatoost kaks kõrget ja järsku astangut, kõrgem Angavo järsak ja ida pool madalam Betsimisaraka astang. Lõuna pool astangud ühinevad, moodustades Mahafaly lavamaa ja Androy lavamaa. Lääne pool madaldub platoo mitmeastmeliselt, kuigi mõnes kohas on ka läbipääsmatu astang (näiteks Bongolava järsak). Kõrgplatoo põhja serv piirneb madalate Ambohitra mägedega. Maavarad Maavarasid on rohkesti: grafiit, rauamaak, vilgukivi, poolvääriskivid, uraan, kroom ja titaan. Siseveed (pilt) Madagaskari järvede seas on Alaotra järv ja Ihotry järv. Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Madagaskari järvede seas on Alaotra järv mis on kõige suurem(pilt),Ihotry järv(pilt) ja Tsimanampetsotsa järv(pilt). Taimed (pilt) Taimestik madagaskaril kaart (pilt)
+5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. Loodusvarad: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. RIIGI ARENGUTASE SKP: 2160000000000 $ (2010) Põllumajandus: 3,8% Tööstus: 24,3% teenuseid: 71,8% Sündimus: 12,43 Sündinud 1000 elanikkonnast (2010 ) Suremus: 8,65 Surnud 1000 elanikkonnast (2010) Internet kasutajad: 15182000 (2010) Telefoni kasutajaid: 36431000 (2009) Prantsusmaa on inforiik. SKP (ostujõu pariteedi) püsis peaaegu konstantne Prantsusmaa majanduse (2009 arvud triljoneid):
Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140 SÜGIS 2015 /kaugõpe 1. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid. Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaani...
6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilisel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi-võivad tekkida sõltumata doosi suurusest(vähk) 8. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit??? 9. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Uraan, raadium, toorium. Kosmiline kiirgus, pikaeealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 10. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgenpildisaamiseks. Raviks.), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused(kiirgusallikate transport) 11. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
energiaressursiks põlevkivi, mille maavarad lõppevad umbes 50 aasta pärast. Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238, ühe poolestusaeg on umbes 704 miljonit aastat ja teisel 3 isotoobil 4,5 miljardit aastat. Radioktiivsed ained maetakse nii maapõue kui ka merepõhja. Tuumaenergia tootmisega kaasneb mereveesaaste, sest tuumajaamad rajatakse jahutusvee saamiseks veekogude lähedale. Mereveesaaste põhjustab anomaaliaid toiduahelas, mis võib
Massidefekt M 0,0083 u = 1,6605402 * 10 - 27 kg * 0,0083 = 1,378215 * 10 - 29 kg Massidefektile vastav energiamuutus E = m c 2 = 1,2 10 - 12 J. 16.23. Mitu protsenti moodustab He - 4 massidefekt tuuma enda massiast ? o,76 % 1 16.25. Arvutada O -16 eriseoseenergia. E = E s = 2.048 * 10 - 11 J ja E / A 0 1,28 * 10 - 12 J. 16.24. Uraan - 238 tuuma massidefekt on 3.2 * 10 - 27 kg. Arvutada uraani tuuma seoseenergia. E s = 2,88 * 10 - 10 kg. 16.28. Milline minimaalne energia on vajalik 3 Li 7 tuuma lagundamiseks tema koostisosadeks ? 6,3 * 10 - 12 J Ülesanne 16.6. Plii massiarvuga 209 on -. aktiivne. Missugune on tekkinud tuuma järjenumber, massiarv ja elemendi nimetus ? Ülesanne 16.12. 90 Th 232 tuumaga toimus - lagunemine, seejärel kaks - lagunemist ja veel üks - lagunemine
Energia säästmine Uurimistöö 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis.............................
majandusse vaates oluline metallide-, põllumajandus- ja metsasaaduste tootja (kohv, kakao, suhkur, mate jt.). Ekspordiartiklitest on olulisemad lennukiosad (Brasiiliast) ning sojauba, suhkur, kohvi ja kakao. Eksporditakse veel ka naftat. Imporditakse ravimeid USAst ning mineraalväetisi. Regiooni kuuluvad Austraalia ja Uus-Meremaa riigid Loodusolud, Erinavad metallimaagid (Fe, Zn, Au, Ag jt.). Nafta, maagaas, teemant, boksiit, uraan, mineraalliivad. Aastane sademete hulk on Austraalias loodusvarad piirkonniti väga erinev.150-2000mm. Uus-Meremal võib isegi ulatuda kuni 4500mm aastas. Valitsevad usundid Peamiselt katoliiklus. On ka anglikaane, protestante ja vähesel määral põlisusundite järgijaid. Rahvastik ja Austraalias on rahvastiku tihedus väga väike (3in/km²). See-eest aga Uus-Meremaal suhteliselt suur (15,8in/km²). Rahvaarv Uus-Meremaal ja
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis..................................................................................................
Kas uraani kaevandusjääkides Jah. Korraliku ja kontrollitud käitlemise puhul on minimiseeritud ohud säilib peaaegu kogu nii keskkonnale kui töötajatele. Kogu radioaktiivsus jäätmetes pärineb radioaktiivsus sadu tuhandeid algsest uraanimaagist, protsessi käigus midagi täiendavalt ei lisata. aastaid? Uraanikaevanduste ohutu sulgemine (saneerimine) tagab nende püsimise ohutuna ning väldib võimalikud kahjud. Kas uraan võib olla ohtlik Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kaevurite tervisele? kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse. Kas on olemas ohutu kiirituse Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis tase? järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
temast üle kümne korra väiksemad.. See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Neptuun oli Rooma mütoloogia järgi (Kreekas Poseidon) merejumal. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, ta on diameetrilt väiksem, kuid massilt (17,5 korda) suurem kui Uraan, planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. Neptuun on neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Planeedi keskmine tihedus on selle põhjal tsipa rohem kui poolteist korda suurem vee tihedusest, aga üle kolme korra väiksem Maa keskmisest tihedusest. Neptuun tiirleb peaaegu
väikelaste suremus: kokku 2.77 deaths/1,000 elussündi meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sündi Rahvastik: 014 aastased: 17.1% 1564 aastased: 65.5% 65 aastased ja vanemad: 17.4% Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Tähtsamad linnad Stockholm Göteborg Uppsala Kiruna Sundsyall Örebro Kalmar Linköping Jönköping Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt on madal Lõuna
Saku Gümnaasium Maa tüüpi planeedid: Merkuur ja Veenus Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Annaliisa Täht 9a Saku 2008 1 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................3 1. Merkuur...............................................................................................4 1.1 Merkuur planeet, kus päevas on kaks aastat. .......................................4 1.2 Väljanägemine nagu Kuul...................................................................4 1.3 Ainuomased jooned..........................................................................5 1.4 Üllatus magnetväli!.......................................................................6 2. Veenus.............................
Energia skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Saadakse: · Kütuste põletamisel · Mehaanilise energia arvel, voolava vee või tuule abil elektrit tootes · Tuumaenergiat kasutades · Päikeseenergiat kogudes ja kasutades Allikad: · Taastuvad bimass, hüdro-, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia · Taastumatud nafa, turvas, süsi, uraan Tootmisega seotud probleemid: · Energiavarude ammendumine · Heitmete kaasnemine · Süsinikdioksiidi emissioon · Kasvuhoone ilmingute tugevnemine · Mulla ja vee hapestumine · Tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht · Linnae ja tööstuspiirkondade saastumine · Teravnev põetuspuidu vajadus arengumaades Suurimad tarbijad: · Transport · Tööstus · Kodumajapidamine · Teenindamine
Aktualism seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°C) tähtedevahelised pilved, milles aines (80% H, 15%He, mõni % Si, Fe, Al, Ca jt. raskeid
põhjustab elupaikade ja kasvukohtade hävimise; -- tammid takistavad setete edasikandumist; -- kalade liikumine jões on häiritud; -- kohaliku ökosüsteemi muutused; -- võib kahjustada piirkonna turismindust, juhul kui hävivad olulised kultuuri- ja ajaloomälestised vm turismiobjektid. ENERGIAMAJANDUS: TUUMAENERGIA Tuumkütus on aine, mille tuumad neutronite toimel lõhustuvad ja eraldavad energiat. Tuumaelektrijaamades kasutatakse kütusena peamiselt uraani (U). Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U-238 ja väga vähesel määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U-235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada. Tuumaelektrijaama reaktori tööks vajalik uraani rikastusprotsent jääb tavaliselt 5% lähedusse. Tuumkütusena on võimalik kasutada ka plutooniumit (Pu) ja tooriumit (Th). Kuidas toimub tuumaenergia tootmine? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia
Enamasti kasutatakse paljundusreaktoris tuumkütusena uraani- ja plutooniumioksiidi segu (kuni 20 % PuO2 ja vähemalt 80 % UO2). Peale kütusevarraste on reaktoris paljundusvardad, mis paiknevad kas reaktori aktiivtsoonis või seda ümbritsevas mantlis või mõlemas. Paljundusvardad sisaldavad looduslikku või vaesustatud uraani (viimane tekib tootmisjäägina uraani rikastamisel) ja kiirete neutronite ning muude tuumaprotsesside (eeskätt beetamiinuslagunemise) toimel muundub neis uraan 238U plutooniumiks 239U. Kuna reaktor põhineb kiiretel neutronitel, ei saa selles soojuskandjana kasutada vett, sest see toimiks neutronite aeglustajana. Enamasti on soojuskandjaks vedel naatrium, mille temperatuur reaktorist väljumisel on tavaliselt 500...600 oC. Kiiretel neutronitel põhinevad paljundusreaktorid on osutunud vähem töökindlateks kui tavapärased surve- ja keevvesireaktorid. Pealegi on neist saadav plutoonium-tuumkütus
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
Päikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Maa rühma Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Päikesest). Nende mõõtmed, massid ja tihedused planeedid on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Päikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus. Hiidplaneedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga
elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis
kogusest naftast eraldub 190 tonni ning gaasist 150 tonni süsinikku. Normaalsetes tingimustes töötav tuumaelektrijaam toodab samade kilovattide juures peaaegu süsinikuvabalt. Tuumaenergia on üheks kättesaadavaks võimaluseks, mis ei saasta õhku väävli, lämmastikoksiidide ja kasvuhoonegaasidega nagu süsinikdioksiid. 6 4. Tuumkütus Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U-238 ja väga vähesel määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U-235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada vastavaks reaktori nõuetele. U-235 on parem tuumkütus, sest kui vabanev neutron tabab U 235 tuuma, lõhustub ka see tuum ( haarab neutroni ja liidab selle enda koosseisu, mille tõttu muutub ebastabiilseks ja laguneb peaaegu kohe ) ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi ja nii tekib ahelreaktsioon
GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa ...
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad…………………………………………………..5 1.2.4.Metsamaa……………………………………………………………… ……………………………….5 1.2.5.Süsinikdioksiidi siduv maa………………………………………………………………………5 1.2.6.Hoonestatud maapind……………………………………………………………………… ….…5 2.EESTI ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG…………………………………...
KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood ...........................................
Päikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Maa rühma Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Päikesest). Nende mõõtmed, massid ja tihedused planeedid on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Päikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus. Hiidplaneedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga
naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sündi Rahvastik: 0-14 aastased: 17.1% 15-64 aastased: 65.5% 65 aastased ja vanemad: 17.4% Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Rannar Jantson Tähtsamad linnad - Stockholm - Göteborg - Uppsala - Kiruna - Sundsyall - Örebro - Kalmar - Linköping - Jönköping Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandi-naavia mäesiku Rannar Jantson küllaltki kõrgesse piir-konda
1 50859 Köln - SAKSAMAA Tel: +49 (2234) 400 20 - Fax: +49 (2234) 491 30 7. Kuld eKr. 19,29 map - email Tegevusala: Edasimüüja Töötajad: 11-50 8. Volfram 1783 19,26 Tulekul 9. Uraan 1789 19,05 · Tantaal kondensaatorid 10. Tantaal 1802 16,67 · Uudised · Nupuleht Uudised ja tantaalkondensaatorid elektronahjus, mis annavad raamatupidamine, kuid
Ta avastas koos abikaasa Marie Curie'ga raadiumi ja polooniumi. Pärast Pierre Curie surma jätkas Marie Curie nende ühistööd, millel oli põhjapanev tähtsus aatomifüüsika kujunemises. Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna. Nad töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie
jänesed, kellele peatakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Hispaanis on 9 rahvusparki (neist 3 on Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade eriti metallimaakide poolest (rauamaak, kuld, hõbe, plii, vismut, volfram, uraan, kivisüsi, elavhõbe, antimon) on Hispaania rikas. Oliivipuu (Olea) Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude- ja põõsaste perekonda. On ploomitaoliste luuviljadega. Kasvupiirkond asub idapoolkera lähistroopikas ja troopikas. Vahemeremaades kasvatati oliivipuud juba 3500 aastat e.m.a . Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, õied väiksed ja valkjad. Oliivipuu rohkesti rasva sisaldavatest viljadest oliividest saadakse (külmpressimise teel) oliiviõli.
energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Peamised probleemid, mis on seotud fossiilkütuste kasutamisega. Taastumatud. Reostavad. Energiasaagise mõiste (EROEI). Energiasaagis (Energy Return on Energy Invested, EROEI) näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingit energiaallikast üldse energiat kätte saada. 1930ndatel sai näiteks iga panustatud energiaühiku vastu maapõuest kätte naftakoguse, mille energiasisaldus oli esialgsest panusest 30 korda suurem. See
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
tasu kaugele vedada kaudselt, nende toodete "koosseisus". Tuumaenergia +võiamlik toota suures koguses - nõuab suuri kapitalimahutusi Kütus: uraan, mida jätkub umbes +ökonoomne - TEJ on väga ohtlikud - avariioht 50-ks aastaks. +õhusaastevaba -radioaktiivsed jäätmed ei taha mitte kuidagi Tsernobõli katastroof 6 miljonit +elekter on väga odav laguneda ja keegi ei taha neid enda "aeda" inimest mõjutas
Maa 11,3 km/s Kuu 2,4 km/s Marss 5,1 km/s Jupiter 60,1 km/s Saturn 36,6 km/s Uraan 21,6 km/s Neptuun 23,9 km/s Pluuto 3,5 km/s? Kui molekulide keskmine kiirus on 4,5 korda väiksem II kosmilisest kiirusest, siis atmosfäär hajub 30 000 000 aastaga. Kui molekulide keskmine kiirus on 5 korda väiksem II kosmilisest kiirusest, siis atmosfäär hajub 25 000 000 000 aastaga.
Suured teleskoobid suuresti võimendavad valgust. Ilma selleta me neid värve ei näeks. Taeva- kehade värvused annavad teadlastele vihjeid nende keemilisest koostisest, temperatuurist, kosmoses liikumisest ja kauguse Maast. Kõige loomulikumad värvid on planeetidel. Nende värve on kõige lihtsam tõlgendada. Planeedid ise tegelikult ei helenda, vaid nad ainult peegeldavad tähtede valgust. Planeetide värvus sõltub sellest, et millist lainepikkust nad neelavad. Näiteks Neptuun ja Uraan on sinakad planeedid. Nende planeetide atmosfääris neelab metaan punast valgust. Mars on aga punane planeet, sest selle planeedi pinnases olev roostekarva raudoksiid neelab just rohelist valgust. Sama- sugune põhimõte esineb ka Maa looduses. Näiteks Maa loodus on enamasti roheline, sest taimedes esinev klorofüll neelab punast valgust. Nii paistavadki lehed rohelised. Ka kõrgtemperatuurilistel objektidel esineb värvus ja valgus. Tähe temperatuur tehakse kindlaks just tema värvuse kaudu
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
8-10 aastat tagasi loobunud (Haagedoorn jt 1996). Mittesuitsetajatel on riskifaktoriks passiivne suitsetamine, mis ei jää oma ohtlikkuse poolest aktiivsele alla (Labotkin 2002). Lisaks suitsetamisele, mille osa kopsuvähi tekkes on tõestatud (Haagedoorn jt 1996) eristatakse teisigi tegureid, mis koos suitsetamisega toimivad suuremal või vähemal määral üheaegselt. Nendeks on atmosfääri õhu saastumine (intensiivse tööstusega piirkonnad, kokkupuude kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis on tingitud sellest, et inimene istub enamuse oma ajast kinnises ruumis ning selle tagajärjel kopse ventileeritakse puudulikult ja bronhide limaskest ei puhastu piisavalt (Loogna jt 1989). Riskifaktoriteks on ka kokkupuude kahjustatud puiduga või söetööstus (Lobotkin 2004). Kroonilised mittespetsiifilised kopsuhaigused (bronhiit, kopsupõletik, astma ja emfüseem) ning
tankimiseks. Seega on energia väärtuslik kaup, milleta elada ei saa. Probleemiks on õnnetused, mis selle tootmisel juhtuvad. Tuntumad õnnetused: 1986: Tšernobõl (tuumajaama plahvatus); 1990: Kuweit (Iraagi sõja käigus sai nafta infrastruktuur kahjustada); 2010: British Petroleum Mehhiko lahes (Deepwater horizon (61,6 bln)); 2011 Fukushima tuumajaama õnnetus. Tavaliselt on põhienergiaallikad paljude riikide majanduse eestvedajad. Energia julgeolek: nafta, gaas, põlevkivi, uraan, elekter jne. 19 saj oli oluline põlevkivi, 20ndal nafta, 21. nafta ja gaas. Mängib olulist rolli väikeriikide välis- ja julgeoleku poliitikas ja üldse energia ja julgeoleku poliitikate kujundamisel. Teooriad: Energia mõju teooria: keskmise astme teooria, mida rakendatase suurtele naftat ja gaasi tootvatele riikidele. Välispoliitika analüüsis on nafta ja gaas üheks välispoliitika instrumendiks. Unilateraalsus: potensiaalne liigne enesekindlus, tavapärane üksi tegutseda, agressiivsus
Päike tekkis umbes 6 miljardit aastat tagasi ja tema eluiga ennustatakse veel 4 5 miljardile aastale. Päike on hõõguv gaasikera massiga 1030 kg, mis on ca 300 000 korda Maa massist suurem. Päike on tüüpiline täht, nagu kõik öötaevas nähtavad tähed. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti (küllalt suurt, tahket, mitte valgust kiirgavat taevakeha). Päikese poolt loetuna on need: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Varem loeti planeediks ka Pluutot, kuid 2006.a. arvati see planeetide hulgast välja. Aeg-ajalt leidub ajakirjanduses teateid ka kümnenda planeedi avastamisest, aga lõplikku selgust pole. 57 Meie elame Päikesesüsteemi planeedil Maa, mis liigub peaaegu ringikujulisel orbiidil 150 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest. Maa keskmine temperatuur on +23°C.
kandumist ja kalakesi. selliseid kaupu +vesi on tasuta -suht oluline on tarbija eksportides, viiakse lähedus, seda ei tasu elektrit välja kaugele vedada kaudselt, nende toodete "koosseisus". Tuumaenergia +võiamlik toota - nõuab suuri Kütus: uraan, mida suures koguses kapitalimahutusi jätkub umbes 50-ks +ökonoomne - TEJ on väga ohtlikud aastaks. +õhusaastevaba - avariioht Tsernobõli katastroof +elekter on väga -radioaktiivsed jäätmed 6 miljonit inimest odav ei taha mitte kuidagi mõjutas
ookeani vahel. · Merepiiri on USA-l 19 924 kilomeetrit. · Pinnamood: mitmekesine, kõrgete mägedega läänes, tasandikega keskosas ja väiksemate mägedega idas. · Kliima: esindatud on kõik kliimavööndid, välja arvatud ekvatoriaalne. Troopiline kliima Floridas ja Havail ning arktiline Alaskal ja Yukonis. · Loodusvarad: Ameerikas leidub peaaegu kõike: kivisüsi, vask, tina, molübdeen, fosfaat, uraan, boksiit, kuld, raud, elavhõbe, nikkel, hõbe, tsink, maagaas ja puit jne. Ameerikas on maailma suurimad kivisöevarud, mis moodustavad 27% kogu maailma kivisöevarudest. Ameerika Ühendriigid tekkisid Briti kolooniatest 18. sajandil. Peale seda toimusid kokkupõrked põhja ja lõuna vahel, mis viisid Kodusõjani, mille käigus põhi võitis ja orjus kaotati. 1930.ndatel toimus Suur Depressioon, ehk majanduslangus, mille käigus kaotas töö
kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused). Kuigi neid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, on protsess nii aeglane, et inimpõlv seda ei märka ja kasu sellest ei ole. Meie käsitleme neid taastumatutune. Sama kehtib tegelikult ka turba kohta, kuigi selle taastumine on suurusjärke kiirem kui teistel fossiilsetel kütustel. Tähelepänuväärne taastumatu kütteaine on uraan 235U, mis on tuumajaamades põhiline toiteallikas. Varasematel aegadel kasutati tööstusmaades taastuvat energiaallikat puitu või sellele vastavat biomassi: sellega köeti elamuid ja valmistati toitu. Paljudes maades on biomass energiaallikas ka praegu (loomasõnnik, ka energiavõsa). Vee, tuule ja päikeseenergia jaamad kasutavad taastuvaid loodusvarasid. Kuidas on muutunud energiaallikad? Puit» valitses kuni aastani 1870.
haarata. Selleks tuli rünnata Volga äärde surutud armee mõlemalt tiivalt. Ette valmistused võtsid aega, kuna Stalin ei tahtnud lubada lisajõude Moskva alt Stalingradi piirkonda viia, samuti oodati talvekülmi, mis oleksid maapinna kõvemaks muutnud. Üheks venelaste eeliseks oli siiski see, et sakslased olid sunnitud oma tiibade kaitsmise usaldama kahele madala võitlusvõimega Rumeenia armeele. Punaarmee operatsioon Uraan oli rangelt salastatud. See pidi käivituma 9.novembril, detailsed korraldused pidi antama eelmisel päeval. Rünnakut tuli siiski kümme päeva edasi lükata seoses viivitusega üksuste edasitoimetamisel. Samal ajal muutus Tsuikovi vägede olukord linnas meeleheitlikuks. 19.novembril 1942 alustas Zukov oma pealetungi. Rohkem kui miljon meest ja peaaegu tuhat tanki ründasid vastast Stalingradist põhja ja lõuna pool, kusjuures rünnak tabas sakslasi täieliku üllatusena
vesinikust ja heeliumist. Uldse on avastatud Paikesel ule 70 keemilise elemendi olemasolu. Paikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sugavamal touseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Maa ruhma planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Paikesest). Nende mootmed, massid ja tihedused on vorreldavad. Samuti iseloomustab neid vaike kaaslaste arv ja aeglane poorlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Paikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mootmed, aga vaike tihedus. Hiidplaneedid poorlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk vaikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti valja venitatud. Nende labimoot ulatub monest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korraparatu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.
Nõo Reaalgümnaasium Jaapan pärast II maailmasõda Referaat Koostaja Aron Alt 12.A Nõo 2011 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on Jaapan pärast Teist maailmasõda ja selle teema valisin isiklikel põhjustel, mitte suvaliselt. Jaapan on väga huvitav maa, millel on tõeliselt teistsugune kultuur. Asjaolu teevad veel huvitavamaks jaapani keel, seal valitsev usk ning tema ääretult huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Samuti on Jaapan hästi tuntud oma looduskatastroofide poolt. Selle ehtsaks näiteks võiks tuua hiljuti toimunud Sendai maavärina. Teemad, millest referaat räägib, on üksteisest üsna erinevad, kuid kajastavad kõige paremini seda, mis on Teise maailmasõja lõpust tänapäevani juhtunud ja mis on muutunud paremaks või mis halvemaks. Suhteliselt põhjalikult kirjutan ma Hiroshima ja Nagasaki linna kohta, mis ...
süsteemi element. Meie Päike kuulub suurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks ehk Linnuteeks. Tähtede arv selles on 100-150 miljardit. Enamik Galaktika tähti paikneb ketta-kujuliselt. Selle ketta läbimõõt on u 100000 valgusaastat. Päikese ümber tiirlevad kaaslased - planeedid, mis kokku moodustavad päikesesüsteemi. Palja silmaga on Maalt näha 5 planeeti. Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist: 1) maa 2) merkuur 3) veenus 4) marss 5) jupiter 6) saturn 7) uraan 8) pluuto 9) neptun Maakera omadustel, tema liikumisel ja asendil päikesesüsteemis on suur tähtsus geograafilistele protsessidele. Maa külgetõmbejõud võimaldab kinni hoida atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab eluks vajaliku energia. Kuna Maa telg on orbiidi tasandiga võrreldes kaldu, vahelduvad aastaajad. Aastaajad -tiirlemisest ümber päikese. Maakera on sõltuv ka teistest maailmakehadest. Päikese ja Maa vahelise gravitatsiooni tõttu püsib Maa oma orbiidil
oleksid varud piisavad inimkonna energiavajaduse täielikuks rahuldamiseks. Kahjuks on taastuvenergia rakendamise tehnoloogiad ressursimahukad ja lähiajal pole fossiilkütuste põletamisest loobumine veel võimalik. 10(113) Villu Vares Energia ja keskkond Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) varud. Praegu on tuumafusiooni suudetud rakendada vaid katseseadmetes ja lähiajal selles valdkonnas kiiret progressi prognoosida ei ole võimalik. Tabel 1.1 Maailma fossiilkütuste varud ja tarbimine 2003.a seisuga
(M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast), kääbusplaneedid, meteoorid, asteroidid, komeedid). Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal. 6. Päikesesüsteemi planeedid. Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. 1 Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked. Pinna (geoloogiline) vanus määratav nt. meteoriidikraatrite tiheduse järgi. Maa tüüpi planeedid on selgelt liigendunud tuumaks, vahevööks ja õhukeseks kooreks! Maa tüüpi