all olevat diktatuuri · Presidentaalne vabariik parlamendist sõltumatu president täidab parlamendi kõrval seadusandlikku funktsiooni. Täitevvõim on samuti parlamendist sõltumatu; president võib olla täitevvõimu (valitsuse) juht. · Parlamentaarne vabariik presidendi võim on võrdlemisi nõrk (täidab peamiselt esindusfunktsiooni), valitsusjuht on peaminister 4. Riigi korraldamise vormid · Unitaarriik ühtne riik, mis ei koosne riiklikest moodustistest, vaid haldusterritoriaalsetest üksustest. (Unitaarriigi koosseisus võib küll olla ka autonoomseid riiklikke moodustusi Krimm Ukrainas). · Föderatsioon liitriik. Koosneb osariikidest (föderatsiooni subjektidest), mis on ise riiklikud moodustised. Föderatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus, mis ei vaja keskvõimu poolset heakskiitu
Seejuures ei ole vaja mingi maa-ala absoluutset inimtühjust, piisab formaal-juriidilisest alusest, kui üksik riik ei tunnista sellele oma jurisdiktsiooni laienemist või ei avalda uuel alusel pretensioone. Sekundaarne ehk derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil järgmisel viisil: 1) Eraldumine emamaast (-riigist) 2) emariigi lagunemine ehk dismembratio 3) liitumine : unitaarriik muutub liitriigiks ehk föderatsiooniks. Riikide lõppemise alused on: 1) faktiline lõppemine: füüsiline hävimine, äravõtmine ehk vallutamine (debellatio), jaotamine, lagunemine (dismembratio) 2) juriidiline lõppemine: liitumine- senine riik kao iseseisva subjektina (vabatahtlik), devolutsioon- unitaarriik muutub liitriigiks ehk föderatsiooniks, allaheitmine (alistumine): suveräänne riik tunnistab teise riigi ülemvõimu ( inkorporeerimine teise riigi koosseisu). 65
b. Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus – keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld „ Loenguid Eesti riigiõigusest” 1. EV tekkimine ja areng kuni 1932 ● 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev ● juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918)
Õigusloome Radikaalne riigikäsitlus maksimaalne Õiguse rakendamine e. kasutamine riik Vaidluste lahendamine 78. Esita riigivormid valitsusviisi ja geograafilise jaotuse alusel. Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit. 79. Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid (Varrak). Teokraatlik- Patriarhaalne- Lepinguteooria- Orgaaniline teooria- Vallutuste teooria- Marksistlik teooria- 80. Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Vanaaja riigitüübid (despootiad, polised, Rooma riik) Keskaegne riik Uusaegne riik Modernne riik (alatüüp: korporatiivne)
vastutamatu, seejuures monarh on ainuisikuline riigipea. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul on riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 3) Riigi korraldus. Riigi korraldus on riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted. Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem.
Riigivõimu tunnused, mistõttu riigivõim on teiste võimude suhtes ülimuslik(lk.46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. Riigivõim teostab end asutuste ja institutsioonide kaudu (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud võimude lahutatuse printsiip.
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
RIIGI ÜLESEHITUS Riigi ülesehitus põhineb võimude lahususel. - Eesti on õigusriik valitsemine ja võimuteostamine toimub kehtivate õigusaktide alusel. Mitte isiku suva järgi. - Eesti on rahvusriik Eesti Riigi ülesanne on meie kultuuri ja keele kaitsmine. Ja Eesti rahva alalhoidmine, säilitamine. Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse elama, sõltumata kodakondsusest. - Eesti on unitaarriik Eestis puuduvad suurt iseseisvust omavad riigiosad. VÕIMU STRUKTUURID Seadusandlik võim (legislatiivne võim) seadusloome, seaduste väljatöötamine, nende loomine. Seda kehastab riigikogu. Ühekojaline Riigikogu on meil. Riigikogu liige 101 meil, vanuseline piirang 21, ülempiirangut ei ole. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Oma tegevuses on riigikogu liige sõltumatu.
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Üh...
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb riigi õigus ja kohustus põhiõiguste piiramisel arvestada sotsiaalsete ksüimustega. 2.5 RAHVUSRIIK Rahvusriigi põhimõttele tugunedes võib seadusandja võtta vastu norme, mis aitavad säilitada Eesti rahvuslikku identiteeti. (eesti keel) 2.6 MUUD PRINTSIIBID 2.6.1 Vabariik Vabariigile vastandub formaalselt monarhia, mis on päritav. Sisulise tähenduse kohaselt, vastandub vabariik võimuriigile, eelkõige diktatuurile. 2.6.2 Unitaarriik Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Keelatud on föderatsiooni moodustamine. 3 . III LOENG. RIIGIKORRALDUS 3.1 Riigikogu Riigikogu on Eestis parlamentaarse demokraatia olilisim organ. Tegemist on seadusliku organiga, kellel on peamine roll ühiskonnaelu kujundamisel. 3.1.1 RIIGIKOGU FUNKTSIOONID 3.1.1.1 Seadusandlik funktsioon Seadusandlik funktsioon sõna otseses tähenduses hõlmab vaid seaduste andmist, seaduste all tuleb mõelda õigustloovaid akte
Riigivalitsemise vormidena eristatakse: · Monarhiat (tänapäeval absoluutne või konstitustiooniline) riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh: kuningas, sultan, emiir jne. · Vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Riigikorralduse põhivormid on: · Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. · Föderatsioon liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Lõpliku selguse riigivormist loob täpne teadmine, milline on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Millised on kõrgemad riigivõimuorganid ja kuidas nad on organiseeritud. Tähtis on teada, millistest põhimõtetest lähtuvalt on riigivõimuorgan moodustatud. Demokraatlikud riigid, kuis riigivõim formeerub valimiste teel, jagunevad siin
parlamendil iseseisev ning erinev, piiritletav. b) parlamendikeskne süsteem: parlament ostustab sisulised riigielu küsimused, juhib ise riiki; valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus Näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Liht- ehk unitaarriik Eesti näitel: kogu riik - maakonnad - vallad ja linnad. Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning
suveräänne (iseseisev) riigivõim. Riigivõimu tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist, 3) ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4) otsused on kohustuslikud kõigile territoorimil asuvatele isikutele, 5) õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu, 6) riigivõimul on üks keskpunkt. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 2) Eesti kogukonnad väljaspool Eestit 20.sajandil. Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.-20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse.
pretatsioone, mis näitavad perestroikat ja endist NLKP peasekretäri ning NSV Liidu ainsat presidenti positiivses valguses, sh tema tegevust Liidu reformimisel ja säilitamisel, lükates ümber süüdistused, nagu oleks Gorbatšov süüdi impeeriumi lagundamises. Gorbatšov-Fondi publikatsioonide keskne idee seisneb selles, et Liidu lagunemist kui globaalset katastroofi saanuks ära hoida, juhul kui Gorbatšov oleks saanud ja jõudnud ellu viia plaani teisendada unitaarriik demokraatlikuks, reaalseks, efektiivseks föderatsiooniks uue liidulepingu sõlmimisega, mis nurjati ühest küljest “reaktsioonilise”, “sisuliselt suurriikliku” augustiputšiga (mille taga- järjel vabariigid laiali jooksid) ning teisest küljest Venemaa suveräänseks kuulu- tamisega ja Belovežje “seadusevastaste”, “hävituslike” kokkulepetega. Lepetele allakirjutajad Boriss Jeltsin, Leonid Kravtšuk ja Stanislav Šuškevitš, kes läksid rahva tahte (referendum 17
ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriiklus, inimväärikus, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus. Annus: demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse). 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. Riigi suveräänsus on riigi õigus otsustada oma territooriumi piires küsimusi nii, nagu riik seda ise vajalikuks peab. Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigi suveräänsust võib
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas
Hitleri Saksamaa · Algse valitsuskoalitsiooni moodustasid NSDAP ja teised radikaalselt parempoolsed parteid · 27.02.1933 puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Süüdistati kommuniste ja kehtestati erakorraline olukord · Viimased mitmeparteilised valimised peeti 5.03.1933 · 23.03.1933 erakorraliste volituste seadus · 2.05.1933 keelustati ametiühingud · Likvideeriti liidumaade omavalitsused. Seati sisse riigiasehaldurite ametikohad. Seati sisse unitaarriik. · 14.06.1933 õnnestus Hitleril sõlmida konkordaat Rooma paavstiga. · 30.07.1934 vahel nn. "pikkade nugade öö" (tapeti Ernst Röhm, Gregor Strasser ja teised "punased" natsid). · Hitler oli edaspidi Führer und Kanzler. · Hitler püüdis anda võimuhaaramise järel igale sotsiaalse grupile midagi. · Algatas suurejoonelise riiklike autoteede (Autobahn) ehitamise kampaania, mis aitas oluliselt leevendada majanduskriisi järgset tööpuudust.
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud al...
Rifkabiilide ülestõus Marokos. 1923. a. kindral Miguel Primo de Rivera sõjaväeline riigipööre, mis kujundatakse 1925. a. ümber tsiviilvalitsuseks. 1931. a. munitsipaalvalitsused, mille võidavad vabariiklased; Alfonso XIII lahkub riigist, loobumata õigusest troonile. Teine vabariik, mida toetavad liberaalne kodanlus ja sotsialistlikud töölised (Kataloonia, Baskimaa, Astuuria), saab 1931. a. lõpuks esindusdemokraatia. Riigi ja kiriku lahutamine. Unitaarriik, kuid Kataloonia ja Baskimaa saavad piirkondliku autonoomia. 1933. a. parempoolsete võit ja 1936 võidab Rahvarinne (vabariiklased, sotsialistid, kommunistid, sündikalistid). 1936-39 Hispaania kodusõda. Kindral Francisco Franco koos lähedaste kaasvõitlejatega alustavad sõjaväelist mässu, tuginedes monarhistidele ja katoliiklastele. Neid toetavad sõjaliselt Saksamaa, Itaalia, Portugal. Vabariiklik valitsus saab abi Prantsusmaalt, NSVL-ilt ja vabatahtlikest koosnevatelt
konstitutsiooniline kaebus); · välismaiseks munitsipaalõiguseks (välisriigi munitsipaalõigus) · siseriiklikuks munitsipaalõiguseks; · EL munitsipaalõiguseks; · rahvusvaheliseks munitsipaalõiguseks 1 KOV süsteemina võib käsitleda KOV korraldust. Eesti on unitaarriik ja siin kehtib ühtne KOV korraldus. Valdadel ja linnadel on põhimäärused, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. KOV esinduskogu, täitevorgani juhi ja täitevorgani vahelisi võimuvolitusi eristamise aluseks võttes jaotus monistlikuks süsteemiks, kus esinduskogule kuuluvad kõik võimuvolitused; dualistlikuks
Tavapäraselt saab valitsusjuhiks parlamendivalimised võitnud partei juht või parlamendis enamuse moodustavate parteide koalitsiooni poolt esitatud isik. Riikliku korralduse vormi all mõeldakse riigi territoriaal- poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja 3 poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks jne. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Konföderatsioon on
jne. SKT-st põllumajandus 11,9%, tööstus 23,7% ja teenindus 64,4% (2005). Rootsi Rootsi kuningriik asub Põhja-Euroopas. Maapiir on tal Soome ja Norraga. Rootsi pindala on 440 672 km2 ja rahvaarv 9 256 347 inimest (2009.a.). Pealinn on 1 260 700 elanikuga Stockholm. Rootsi on jagatud 21 lääniks, riigikeeleks rootsi keel ja rahaühikuks rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal. Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas
Vytautas suri 80 aastaselt. Kodusõda 2 võimupretendendi vahel- Sutrigaila ja ............ vahel. Reaalselt alust pole arvata. Sutrigaila tegi 1435.a Ukmerge lahing...... Personaalunioon Poolaga taastati. 1432.-1446. ..... 15.saj lõpust Leedu ajaloo sisemine teema sõda Moskvaga. Leedu-Poola unioon püsivalt olemas sest peale. Kõik valitsejad ühtlasi Leedu suurvürstid kui Poola kunnid. Aadli vabaduste ja õiguste kasvamine. Hakkab kujunema Rchesczpozpolita vabariik. Unitaarriik pole Leedu SVR kunagi olnud. Leedu aladel ei pruukinud kunagi kindel olla kuhu mis kuulus. Sigismund Vana likvideeris Saksa ordu Preisimaal. 1525.a sai Preisimaast Poola-L. vasallriik. Sigismund II Aug. (1548-1569, Poola-Leedu troonil lõppes Jaggeloonide dünastia, polnud ühtegi last laulatatud abikaasaga.)Ajal juba V.-Liivi sõda. Leedu Liivimaal alati oluline pol. tegur. 16.saj Leedu suurvürstid olid paavsti poolt kutsutud Riia peapiiskopkonna protektorid, kaitsjad
arendamine - Kalle Merusk õigusriigi põhimõte, võimude lahusus, rahvasuveräänsus, vabariiklus, unitaarriiklus - Uno Lõhmus õiguspärase ootuse põhimõte, õiguskindluse põhimõte, proportsionaalsuse põhimõte, võrdse kohtlemise põhimõte, legaalsuse põhimõte - Taavi Annus demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud printsiibid: vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse - Robert Alexy inimväärikus, vabadus, võrdsus, õigusriik, demokraatia, sotsiaalriik, Eesti identiteet - Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm: Teoreetiliste käsitluste kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted tuletatavad eeskätt põhiseaduse preambulast, I peatükist "Üldsätted" ning II peatüki "Põhiõigused, vabadused ja kohustused" §-dest 10 ja 11. Siitkaudu võib välja tuua
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
3. Kalle Merusk · Õigusriigi põhimõte · Võimude lahusus · Rahva suveräänsus · Vaba riiklus · Unitaarriiklus 4. Uno Lõhmus · Õiguspärase ootuse põhimõte · Õiguskindluse põhimõte · Proportsionaalsuse põhimõte · Võrdse kohtlemise põhimõte · Legaalsuse põhimõte 5. Taavi Annus · Demokraatia · Parlamentaarne riigikord · Õigusriiklus · Sotsiaalriiklus · Rahvusriik · Muud - vabariik, unitaarriik ja põhiõiguste kaitse 6. Robert Alexy Tema kataloog on teiste kataloogide isa · Inimväärikus · Vabadus · Võrdsus · Õigusriik · Demokraatia · Sotsiaalriik · Eesti identiteet 7. Euroopa PS lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma kataloog ebaselge on, kes sinna kuulusid, mis oli ülesanne ja ei ole olemas nende protokolle. Kehtivas õiguses puutub aluspõhimõtete legaalfunktsioon. · Rahva suveräänsus · Riigi rajanemine vabadusele, õigusele ja õiglusele
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
a. jne.); 25 3) jaotamine - Poola lõplik jaotamine 1795.a. Venemaa, Austria ning Preisimaa vahel; 4) lagunemine (dismembratio) - vt ülalpool Austria-Ungari jt lagunemine 2. Juriidiline lõppemine: 1) liitumine - senised riigid kaovad subjektidena täielikult (uus unitaarriik) või kokkusulamine endiste riikide osas üksnes vaidluste lõppemisega (uus riik on föderatsioon); devolutsioon - unitaarriik muutub liitriigiks (vt Brasiilia näide ülalpool) 2) allaheitmine (alistumine) - sõltumatu riik oma juriidilises vormis tahteavaldusega kuulutab end lõppenuks lepingu alusel, inkorporeerudes teise riiki (nii lõpetasid 1561.a. oma sõltumatuse Vana- Liivimaa, Saare, Lääne ja Tartu piiskopkonnad ja ordumaad; 1909.a. loobus Korea keiser oma riiklikust suveräänsusest Jaapani kasuks) [NB! Võrdle inkorporeerumine või inkorporeerimine - formaalselt
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks.
teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: a) Monarhia b) Vabariik Parlamentaalses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: a) Unitaarriik ehk lihtriik b) Föderatsioon ehk liitriik 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c) totalitaarne. 5. Mis on riigi funktsioonid?
1. Defineerimine reguleerimise eseme järgi: Riigiõigus on kui avalikku õigusesse kuuluvate õigusnormide süsteem, millega: määratakse kindlaks isiku õiguslik seisund ühiskonnas - põhiõigused, -vabadused, -kohustused ning põhiõiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtukaebeõigus). Uuemal ajal on õigus pöörduda ka ombudsmani poole (meil õiguskantsler). Määratakse kindlaks riigi territoriaalne korraldus, st kas riik on unitaarriik või föderaalriik. Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus
võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on demokraatlik; autoritaarne; totalitaarne.
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
Dets 1922 kõigis 6 vabariigis kohalikud Nõukogude kongressid- ühineda või mitte? Ühinegem! 30.dets 1922 esimene üleliiduline Nõuk kongres. Liidulepingu vastu võtmine, pmst pandi asjad paika. Üleliiduline kongress oli kahe kojaga- Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu. Üleliiduline KTK- Kalinin ja 3 asetäitjat. Üleliiduline Rahvakomissaride Nõukogu- Lenin. ÜKK- riigikaitse, välispoliitika, transport ja side, sisejulgeolek. Tegelikult oli algusest peale unitaarriik. Esimene ulatuslikum laienemine 1924. Turkmeeni ja Usbeki NSV, 1929 Tadžiki NSV, 1936 Kasahhi ja Kirgiisi NSV-d (Turkestani lagunemised). Lisaks 1936 Armeenia, Asebaidžaani ja Gruusia nö iseseisvusid. 1940 Moldaavia, Leedu, Läti, Eesti, Karjala-Soome NSV. Kokku 16 liiduvabariiki. NEP-i aegne välispoliitika Oli justkui sulam kahest vastandlikust suunast- Internatsionaali suund ning Välisasjade Rahvakomissariaadi suund. Vastandlikkus oli näiline, maailmarevolutsioon oli igal juhul sihiks.
ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
