Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Vali...
Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, etriigis kehtib ainult tema enda loodud ja kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on oma tegevuses vaba ega allu mingile välisjõule. Legitiimsus tähendab, et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusega ning on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon Unitaarriik ühtne riik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindajad. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil
3. Millisele riigi käsitlemisviisile viitab järgmine väide: "3. ,,Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või min a. sotsioloogilisele b. õiguslikule c. struktuur-funktsionaalsele d. poliitikateaduslikule 4. Millisele riigi käsitlusele viitab järgmine väide: ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja a. sotsioloogilisele b. õiguslikule c. struktuur-funktsionaalsele d. poliitikateaduslikule 5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on: a. unitaarriik, b. detsentraliseeritud riik, c. föderatsioon, d. kvaasi- e. poolföderatsioon, e. konföderatsioon. 6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad: a. suveräänsus, b. maksustamine, c. kodanike sisemine konformsus, d. reformid, e. kodakondsus. 7. Millised neist tunnustest on olemas absolutistlikul riigil? a. bürokraatia b. demokraatia c. parteid d. maksusüsteem 8. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on loengu järgi: a. unitaarriik, b. föderatsioon, c
vabariigi vormi Põhja-Korea, Hiina ja Kuuba. 1. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Omakorda näitab ta, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Traditsiooniliselt eristatakse kahte erivormi: unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik e. lihtriik ühtne riik, mis ei koosne riiklikest moodustistest, vaid haldusterritoriaalsetest üksustest. Föderatsioon e. liitriik üksikutest osadest koosnev riik. Koosneb osariikidest (föderatsiooni subjektidest), mis on ise riiklikud moodustised. Föderatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus, mis ei vaja keskvõimupoolset heakskiitu. Föderatsiooni subjektidel võib olla ka oma kohtusüsteem ning oma kodakondsus.
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
Riigivõimu tunnused, mistõttu riigivõim on teiste võimude suhtes ülimuslik(lk.46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. Riigivõim teostab end asutuste ja institutsioonide kaudu (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud võimude lahutatuse printsiip.
täidesaatev kui ka kohtuvõim . Näide : Katar , Omaan , Saudi-Araabia 3) MIS ON KONSTITUTSIOONILINE (põhiseadus ) MONARHIA ? (TOO NÄIDE ) riigivalitsemise vorm , mille puhul on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega . Näide : Suurbritannia , Holland . 4) MIS ON FÖDERATSIOON ? (TOO NÄIDE ) Liitriik , mis koosneb autonoomsetest osariikidest , kus osariigi võim on antud keskvõimu pädevusse . Näide : USA , Venemaa 5) MIS ON UNITAARRIIK ? ( TOO NÄIDE) Liitriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi , vabariike , osariike,liidumaid jt . Näide : Eesti , Jaapan , Prantsusmaa 6) ISELOOMUSTA LÜHIDALT AGRAARSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Traditsioonilised tootmisviisid : kalapüük , küttimine , korilus . Vara agraalne tootmisviis põlluharimine , kodustati loomi , vahetuskaubandus põlluharijatele ja loomakasvatajatele , kasutusel tööriistad /käsitöölised
ja vabariike (parlamentaarsed, poolpresidentaalsed, presidentaalsed). 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia ja vabariigi peamiseks erinevuseks on riigipea institutsioon, riigipea valimise viis: vabariigis valitakse riigipea valimiste teel, monarh pärib võimu. Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised
Õiguslik riik on maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon 3. Struktuurfunktsionaalne: riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik vs riigikirikuga vs teokraatlik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitrik, konföderatsioon e riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Jessop: Pluralism riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism ühiskonna toob leping Elitism eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Uusinstitutsionalism rühmade ja instutsioonide koostoime võimusfääride pidevas
d.Ettekujutus et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal. e.Kriisiolukorras koondub võim ühte kätte. 1.EV suveräänsus a. PS §1 ISESEISVUS Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. Artur Tõeleid-Kliimann ,,iseseisvus tähendab, et Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi omaks." b.PS § 1 : SÕLTUMATUS c.PS § 1: RAHVASUVERÄÄNSUS ( Pouvoir constitué) d.PS § 2: UNITAARRIIK e.PS § 4 ja 14: f. PS § 127 lg 1 ??? ( ajalooline igand, suveräänsuse kontekstis ei oma tähtsust) RIIGIÕIGUSE AJALOOST 12. aprill 1917 Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti (Kerenskivalitsus), omavalitsusorgan Maapäev (selle valijaskonnaga määratleti Eesti rahvas). Eestikubermangu komissariks oli Jaan Poska. Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Maapäeva vanematenõukogu end kõrgeima võimu organiks (28.nov.1917). Kuldne kolmik e.
peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu iseseisev võimuinstitutsioon. 3. Riigivormid: monarhia ja vabariik ei ole seotud riigi demokraatlikkusega, lihtsalt küsimus selles, kes on riigipea. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 4. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.(lk.80 88) Huvide esindamine ja teostamine Survegrupid ja sotsiaalse liikumised 4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest ) Survegruppide liigid:
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja r...
poliitikaks; o poliitiline sotsialiseerija, s.t kuna riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist, mõjutab ta inimeste vaartuste ja orientatsioonide kujunemist; o seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija; o teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja. 8. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. (lk.46) Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes: o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. o Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus)
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus)
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
Erasektor-tulundussektor - põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste - riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääri test. Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: Ühtne ehk unitaarriik - (liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon.) Riigiehituse vorm, milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad, autonoomsed või suveräänsed (sõltumatud) riiklikud üksused. Liitriik - liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi, (nt.luua seadusi.
Algne ehk originaalne tekkimine: riigi tekkimine nn tühjal maal. Pole vaja täielikku inimtühjust, piisab formaaljuriidilisest alusest, kui ükski riik ei tunnista oma jurisdiktsiooni laienemist antud alale või ei esita muid pretensioone. Teisane e sekundaarne e derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine varem teisele riigile kuulunud maa-alal: eraldumine emamaast emariigi lagunemine (dismembratio) liitumine (diffusio): unitaarriik muutub liitriigiks riigi lõppemine!!! Faktiline lõppemine füüsiline hävitamine äravõitmine e vallutamine (debellatio) jaotamine lagunemine (dismembratio) Juriidiline lõppemine: liitumine: senine riik kaob vabatahtlikult iseseisva subjektina devolutsioon: unitaarriik muutub liitriigiks allaheitmine e alistumine: suveräänne riik tunnustab teise riigi ülemvõimu, sellesse inkorporeerudes 63. Tutvusta riigi süsteemi
Parlamentaarse korralduse puhul valib parlamendisaadikuid rahvas otseste valimistel. Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi, kui ka presidendi, Neid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus , nimetatakse föderaalriikideks. Neid riike , kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika , tuntakse kui unitaarriike. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, ka unitaarriik. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed : · Kontrollorganid on teistest valitsusasutustest sõltumatud · Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament
asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
parlament. aruandekohustuslik. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Tai Nt Katar, Saudi Mongoolia, Eesti Ühendriigid, Indoneesia Araabia, Vatikan RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Födreatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel on Riikide liit ühiste, tavaliselt võimu keskus. Mõnikord võib mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse- ja ka ühtse riigi koosseisus tunnused, st suur majanduspoliitiliste eesmärkide esineda eristaatuse ja sisemise otsustamisõigus. Liitriigi realiseerimiseks. Liikmesriigid
vastutust elukeskonna säilitamise eest ka tulevikus. Täiesti teistsugune käsitlus pärineb Hans Kelsenilt, kelle puhta õiguse teooria kohaselt on riika ja õiguskord üks ja see sama. Ehk riik ongi õigusaktide süsteem. Riigi normid ehk riigikord. Riig iseloomustavad riigi välist struktuuri ja võib tuua kaks jaotust: 1. valitsemise vormid, milleks on monarhia ja vabariik. 2. korralduse vormideks on unitaarriik ja föderatsioon. Monarhia kujutab endast ainuvalitsust, riigi eesotsas seisab monarh, kellel on eluaegne mandaat, ning see on päritav. Monarhiks on kuningas, keiser, suurhertsog etc. vabariik kujutab endast riiki, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad kas otse rahvapoolt või siis parlamendi poolt moodustatavad/valitavad. Kusjuures see kas tegemist on monarhia või vabariigiga ei ütle kas tegemist on ainuvalitsuse või demokraatiaga, sest ainuvalitsus võib esineda ka vabariigi
Miks? 1) Põhiseadusega ei tohi vastuolus olla ükski õiguseakt riigis. Tõene, kuna vastasel juhul ei saa lähtuda üheski seadusest 2) Eesti riigi üheks peamiseks tunnuseks on rahvas ehk riigi kodanikkond. Tõene, kuna kui ei oleks rahvast, ei oleks ka riiki 3) Referendumist osa võttes on rahvas otseselt seotud võimu ja valitsemisega. Tõene, sest rahva valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 4) Eesti Vabariik on unitaarriik. Tõene, sest Eesti on administratiivselt ühtne tugeva keskvõimuga riik 5) Eesti Vabariik on riik, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Tõene, sest Eesti riik on demokraatlik ja iseseisev vabariik 6) Eesti Vabariik on demokraatlik, sest põhiseadus sätestab võimulahususe põhimõtte. Tõene, sest kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas 7) Eesti Vabariigis on igal täiskasvanud inimesel õigus valida parlamenti või osaleda referendumil? Tõene
käepikendus, rahvale esitatakse avalikke dramaatilisi diskussioone. Põhiroll: Esinduslik, seadusandlik Tööparlament: Suhe valitsusega ja avalikkusega: Parlament on kui valitsuse tasakaalustaja ja täiendaja, avalikkusega asised arutelud. Põhiroll: Poliitika kujundamine, kontoll. Valitsemistasandite vahelised suhted ja kohalik valitsemine 70. Mille poolest föderaalriik erineb unitaarriigist? Mis on konföderatsioon? unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. Liitriik, konföderaalriik ehk riikide liit 71. Iseloomustage lahutatud ja jagatud funktsioonidega föderatsioone. Lahutatud funktsioonidega vorm (dual) – keskvõimul ja föderatsiooni üksustel (osariigid) selgelt lahutud. Mõlemal kindlad funktsioonid ja üksteise valdkondadesse ei sekku. Osariikidel suur autonoomia. Näit. USA Jagatud funktsioonidega vorm (cooperative) –
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistam...
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
Nt Eesti, Mongoolia Nt USA, Indoneesia Nt Rootsi, Tai Nt Saudi-Araabia, Vatikan (teokraatia) Vabariik Monarhia Mittepärilik võimukorraldus, Riigipea on päriliku võimuga monarh, riigivõimuorganid valitakse. kuningas, keiser, sultan, emiir. Riigikorralduse vorm ei ole seotud demokraatlikkusega. Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus Liitriik, mille haldusüksustel Riikide liit ühiste, tavaliselt kõrgema võimu keskus (osariigid, liidumaad) on välis-, majandus- ja (parlament). Mõnikord võib mõningad iseseisva riigi kaitsepoliitiliste eesmärkide ka unitaar ehk ühtse riigi tunnused st suur realiseerimiseks. koosseisus eristada otsustamisõigus
Franjo Tudjman ja Bosnia president Alija Izetbegovic kolm nädalat kestnud rahukõneluste tulemusena alla rahulepingule Balkani sõja lõpetamise kohta. Rahulepingu järgi jaotatakse Bosnia peaaegu võrdselt kaheks osaks, millest üks jääb serblaste ja teine moslemi-horvaadi föderatsiooni valdusse. Samas on garanteeritud Bosnia riikluse säilimine ja piiride puutumatus. Daytoni lepingu põhipunktid olid järgmised: - Bosnia ja Hertsegoviina senistes piirides luuakse kaheosaline unitaarriik, mille moodustavad kaks võrdset poliitilist subjekti moslemeid ning Bosnia horvaate ühendav Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon ning Bosnia serblaste riiklik moodustis Republika Srpska. - 49% riigi territooriumist kuulub serblastele, keda enne sõda oli 32% rahvastikust. - 51% Bosnia pindalast jääb moslemite ja horvaatide föderatsioonile. Pealinn Sarajevo jääb osapoolte ühise kontrolli alla ja seda etniliselt ei jagata. - Bosnias valitakse rahvusvahelise kontrolli all parlament
parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. 6. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
Monarhia Absoluutne monarhia Dualistlik monarhia Parlamentaarne monarhia Vabariik Presidentaalne vabariik Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika presidentaalne mudel Aasia ja Aafrika mudel Poolpresidentaalne vabariik Parlamentaarne vabariik Nõukogude vabariik Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid Unitaarriik Föderatsioon 1 Valimised ja referendum Valimiste mõiste ja liigid Subjektiivse valimisõiguse printsiibid Tsensused Vaba osavõtt Võrdne valimisõigus Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem
ühendus FAKTILINE LÕPPEMINE: - Füüsiline hävimine - Alistamine ehk debellatio – teise riigi poolt alistamine sõjalise jõuga (Gruusia NSVL poolt 1921.a) - Jaotamine – nt Poola jaotamine 1795.a venemaa, Austria ja Preisimaa vahel - Lagunemine ehk dismembratio – Austria-Ungari JURIIDILINE LÕPPEMINE: - Vabatahtlik liitumine ehk diffusio – senine riik kaob täielikult ja tekib uus unitaarriik või siis kokkusulamine teiste riikidega ja tekib uus föderatsioon; - Devolutsioon – unitaarriik muutub liitriigiks - Alistumine – sõltumatu riik kuulutab ennast lõppenuks ja inkorporeerub teise riiki, tunnustab teise riigi ülemvõimu; - Cessio – üks suveräänne riik annab cessio lepingu alusel teisele riigile õigused osale tema senisest maa-alast - Varjatud cessio – ost-müük (venemaa müüs Alaska USA-le); rent;
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
funktsioonid kuuluvad valitavale rahvaesindusele. Presidentaalne vabariik- valitakse riigipea, esindusorgan, parlament valitakse teineteisest sõltumatult, valitsus vastutab presidendi ees, puudub õigus parlamenti laiali saata. Parlamentaarne vabariik Riigivorm, kus esindusorgan esindusorgan on kõrgeima riigivõimu kandja. Selle moodustab rahvas. Valitsuse moodustab esindusorgan. Riigipea täidab esindusfunktsiooni. Riigikorralduse vormid Ühtne ehk unitaarriik ja liitriik ehk föderatsioon. Unitaarriiki iseseisvad riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühte seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vadi on kohalikud esindused. Liitriigil on teatud ühisorganid, kuid peale nende on osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. Monarhiate vahel moodustatud liitriike nimetatakse unioonideks, mis jagunevad personaal- ja reaalunioonideks
seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko)
1. jaanuaril 2006 oli Norra põhiosas 753 looduskaitseala kogupindalaga 3846 km², mis vastab 1,2 protsendile pindalast. Lisaks on Svalbardil 21 looduskaitseala, mille kogupindala on 25 314 km² ehk 41,5% Svalbardi pindalast. Norras on 36 rahvusparki, neist 7 Svalbardil. Norra põhiosas hõlmavad rahvuspargid 22 000 km², Svalbardi rahvuspargid hõlmavad 14 500 km². Riigikord Norra on demokraatlik parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik: võimu allikas on rahvas (võrdõiguslikud kodanikud) ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi, maavolikogude (fylkesting) ja vallavalitsuste valimistes. Kuningas Kuningal puudub poliitiline võim. Praegune Norra kuningas on alates17. jaanuarist 1991 on Harald V. Norra parlamendis, Stortingis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast – Lagtingist ja Odelstingist.
e) Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f) Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a) Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b) Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest" 1. EV tekkimine ja areng kuni 1932 · 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev · juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918) · 21- 22 jaanuar 1918 valimised · 24. veebruar 1918 · 19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee
e) Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f) Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a) Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b) Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest" 1. EV tekkimine ja areng kuni 1932 · 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev · juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918) · 21- 22 jaanuar 1918 valimised · 24. veebruar 1918 · 19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee
kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko)
e) Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f) Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a) Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b) Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest" 1. EV tekkimine ja areng kuni 1932 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918) 21- 22 jaanuar 1918 valimised 24. veebruar 1918 19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee Saksa okupatsioon
sõltumatu õiguskaitse. Sotsiaalriigi printsiibile osundab samuti eelviidatud PS § 10. Triipani (2001) järgi, kuigi sotsiaalriigi printsiipi põhiseadustes ei defineerita, võib öelda, et üldiselt nähakse teoorias sotsiaalriigi eesmärgina sotsiaalse õigluse tagamist, mis võiks seisneda sotsiaalsete riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises. Riigikorralduse vormidest rääkides on unitaarriik selline riigikorraldus kus on üks ühtne riik, kus puuduvad muud riiklikud moodustised. Föderatsioon on liitriik. Liitriik koosneb alamüksustest (föderatsiooni subjektidest), millistel on vaid teatud iseseisva riigi tunnused. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud nn keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsiooni 'lõdvem' variant on konföderatsioon ehk riikide liit, kus liikmed delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu
asuva kontinentaalselfiga, mis kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt tunnustatud riigi ülemvõimu (jurisdiktsiooni) alla. Riigipiir märgib jurisdiktsiooni ulatust ruumis. Loomulik piir on looduslikud pinnavormid piiritähistuse orientiiridena ning kunstlik piir on inimese rajatud kunstlikud tähised looduses. Riigi struktuurivariandid: 12 1. unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemiseorganid ning ühtne seadusandlus. Sellised on enamik tänapäeva riike. 2. liitriik ehk föderatiivne riik on ühisorganid, aga lisaks on osariikidel omad organid ning osariigid on väljaspool föderatsiooni pädevust suveräänsed. Vabariik : 1. föderatsioon tekib riigiõigusliku akt, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel ning on oma riigipea ja keskorganid 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
