muretseks kindlasti alles pärast seda kui mul on olemas kindel elu ja töökoht, et laps või lapsed kasvaksid kindlas keskkonnas armastava perekonna keskel. Kui ma kindlasti vanaks saan tulevikus, siis tulevad kindlasti lapselapsed. Ma loodan, et minu tulevased lapsed ei läheks kuhugile halvale teele, või ei veaks elus või armastuses. Paljudki tuleb kogeda nooruses ja elus, kuid tulevik võiks olla neil kindlasti kindlustatud nagu mina sooviks enda perekonnas. See on vaid unistus ja ma loodan, et midagigi saab selles teoks, aga tulevikku ei saa ette planeerida. Alati kui planeerida midagi, siis see läheb aia taha. Loota võib ikka, et tulevikus kõik läheb hästi ja mul oleks ideaalne perekond.
NAIVISM naivism oprimitivism algeline kunst o naif (pr. k) lihtsameelne, lapselik o aeg: 19.sajandi lõpp 20.sajand o asjaarmastajate ja iseõppijate loodud kunst o kunstnikud olid kunstihariduseta o seotud rahvakunsti, lastejoonistuste ja professionaalse kunstiga naivism · perspektiiviõpetuse eiramine · kompositisooniõpetuse seaduspärasuste eiramine · rõõmsameelne · spontaanne ja pretensioonitu ümbruse kujutamine · kasutatakse heledaid toone · kirevavärvilisus · detailirohke Henri Rousseau o eluaastad 1844-1910 o Tollimees Rousseau o Prantsuse kunstnik o teoste teemadering avar o siiralt naiivne o maalis kohmakalt, kuid ...
Tere, minu nimi on Karl. Sündinud olen ma 742. aastal Aacheni lähedal Saksamaal. Olen Pippin Lühikese poeg. Samuti ka tema järgmine troonipärija. Hetkel suudan vaid unistada ajast, mil minust saab Frangi riigi kuningas. Mu mõttemaailm on avar ning olen valmis tegema kõik, et mu rahval oleks hea. Rajaksin koole, vallutaksin maid ning aitaks abivajajaid. Aastaid hiljem.. Mäletate aega, mil unistasin ma Frangi riigi kuningaks saamisest? Aastal 768 läks mu unistus täide- minust sai Frangi riigi kuningas. Kogu riigi valitsejaks sain ma alles 4 aastat hiljem, 771. Ja nüüdseks olen ma Frangi riigi keiser. Terve selle ajaga olen ma suutnud vallutada maid ja rajada koole ning kloostreid. Samuti olen ka toetanud vaimulikke ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdisin ma riigi kirdepiiril sakside ja friiside vastu
autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. Aitäh!
· Mõnele noorsportlasele, kes on tegelevatel inimestel on alati enda arvates tippu jõudnud tööd. hakkab kuulsus pähe ning · Enamik tippsportlaseid allakäimine on kiire.(nt.Andrus tegelevad paralleelselt ka Värnik, Kristjan Rahnu) reklaamides osalemisega.- · Vanemas eas annavad nooruses Lisaraha ja kuulsus · Unistus käia suurvõistlustel tehtud raske treening ja pingutus nagu MM, EM ja OM. endast märku ning inimene tunneb, et ta on justkui tühjaks pumbatud. · Vähe aega pere ja sõprade jaoks · Unistuste purunemine.
saavutada. Kate oli Ravicile hea sõbranna, kellega oli Ravicil meeldiv suhelda ja koos aega veeta. Kui Kate läks lahku oma abikaasast, tahtis ta minna Ameerikasse ning seal luua endale pere ja veeta oma vanaduspõlv seal. Ennem minekut oli vaja talle teha veel viimane operatsioon, mille käigus Ravic avastas tal vähi. Kate'ile ei öeldud seda ja iga järgnev kord, kui Ravic nägi teda teadis ta kuidas see vähk Kate'i järk-järgult tapab. Sellega purunes ka Kate'i unistus veeta oma vanaduspõlv Ameerikas. See näitas, kui kiiresti võivad meie unistused puruneda, seega tuleks oma unistuste ja soovide täitumise nimel teha kõike, mida võimalik.
ERIALASED VÕÕRSÕNAD Akropol - Vana-Kreeka linna kõrgendikul asetsev kindlus Akvarell - vesivärv; vesivärvimaal: vesivärvitehnika Akvarellvärv vesivärv Arhitektuur - ehituskunst, inimese ruumilist keskkonda kujundav projekteerimis- ja ehitamiskunst. Bambootsaad - lihtlõbusat talupojatseeni kujutav zarimaal Batalist - sõjatemaatikat viljelev kunstnik Disain tootekujundus, kujunduskunst; kavandamine, konstrueerimine Fantaasia kujutlusvõime; unistus; väljamõeldis Fresko - kuivamata krohvipinnale maalitud pilt; vastav maalitehnika Galerii - kunstikogu, muuseum, kunstigalerii Graafika - väljendusvahendina põhiliselt joont ja pms musta-valget pinda kasutav kujutava kunsti liik Grafiit - pliiatsisüsi Groteskkiri - plokk-kiri Guasss - guassvärv, läbipaistmatult kattev vesivärv; guastehnika; guassmaal Hieroglüüf - ideograafilise kirja märk, muinasegiptuse piltkirja märk Häppening - improviseeritud või spontaanne kujutava kunsti, muusika, ...
Keegi ei pidanud sellest linnast lugu. Selle küla kõrval asus jõukas küla, Kuuse küla, kus elasid jõukad inimesed ja mõisapidajd. Kui Villu ema sureb, läeb ta kasulapseks Kuuse külla, kus teda ootsaid teda tahtvat peremees ja perenaine. Ta hakkab nende heaks tööle olles neile karjapoisiks. Villu esimeseks suuremaks unistuseks oli näha Peipsi järve, mis oli ka teose üheks läbivaks teemaks, kui see unistus oli Villul täitunud tahtis ta aina rohkem. Ta tahtis näha suuri linnu ja laevu. Villul tekkis ka pahandusi seoses jäneste ebasedausliku küttimisega. Ta kutsuti ka selle eest kohtu ette, kuid kohtunikud ei karistanud teda karmilt jättes Villu peksmine ära. Villu määratakse tööle mõisasse, kus ta on teomees kui ka talumees. Kuid Hugo, kes oli mõisa peremees, temale ei meeldinud Villu ja ükspäev määrab ta Villule karistuseks 60 piitsahoopi, mille
Kallid kuulajad! Täna räägin ma teile laiskloomadest. Laiskloomad... Kui palju teate teie laiskloomadest? Kes nad on? Kuidas nad elavad? Kas nad teevad peale magamise midagi muud ka? Kui aus olla siis väga ei tee. Just sellepärast on laiskloomad minu lemmikud. Kui paljud meist sooviksid praegu kodus omas voodis magada? Jah, ma usun, et enamus meist. Laiskloomad magavad ööpäevas keskmiselt 15 kuni 18 tundi. Kõlab nagu unistus, eks? Laiskloomad elavad nii terve oma elu ja nad võivad elada kuni 40 aastat, kuigi keskmiselt elavad nad siiski vaid 20-30 aastat. Laiskloomad on erilised. Mida tähendab eriline? Näiteks kasvab laiskloomade karv kõhult seljale, sest enamuse oma elust veedavad laiskloomad selg alaspidi ja sellise karvakasvuga voolab vesi kergemini maha ning karv kuivab kiiremini. Elust selg alaspidi tuleneb ka see, et laiskloomade siseelundid on teistpidi kui teistel loomadel. Päris veider, eks?
oma valida. Mina näiteks käin koolis, õpin hästi ning osalen ka kodustes töödes. Alati koristan ise oma tuba ning hoian seda puhtana. Sügiseti aitan teha välitöid, sinna alla kuuluvad riisumine ja põllusaaduste korjamine. 20. aastaga on ühiskond palju teisenenud. Selle ajaga on lapsed palju iseseisvamaks muutunud. Neil on olemas unistused ja eesmärgid ning siht, kuhu poole pürgida. Et eesmärgi ja sihini jõuda ning oma unistus täide viia, tuleb selleks palju vaeva näha. Tänapäeval võetakse seda hulga tõsisemalt, sest on olemas igasuguseid erinevaid erialasid. Ent on ka muutunud see, et palju on suurenenud üksikvanematega perede arv. Võin olla õnnelik, kuna mul on perekond, kodu, sõbrad, võimalused õppimiseks ning ka piisavalt vaba aega, et tegeleda oma asjadega. Minu arvamus on, et Eestimaa lastel on hea elada, sest tegelikult pole ju sellel elul siin viga midagi.
Tavaliselt see on igav ja tore kui jäävad fotod, sest informatsioon ei seisa meeles. Seepärast mina tahaks, et minu büroo töötaks nii: Igale gruppile varustatakse sobiva suuruse bussiga, siis reisijad valivad giidi ning täiendavad lehe, kus markeerivad millest tahavad kuulata, mida vaadata, kuhu minna ning milline on nende ekskursiooni eesmärk.Järelikult iga ekskursioon on individuaalne ja samal ajal unikaalne. See on minu ammune unistus, seepärast rohkem tunnen end ettevõtjana selles valdkonnas.
La dama duende (The Phantom Lady) (1629) Los tres mayores prodigios (The Three Greatest Wonders) (1636) El pintor de su deshonra (The Painter of His Dishonor) (1640s) ,,La vida es sueño“ ¿Qué es la vida? Un frenesí. ¿Qué es la vida? Una ilusión, una sombra, una ficción, y el mayor bien es pequeño. ¡Que toda la vida es sueño, y los sueños, sueños son! Mis on elu? Hullus. Mis on elu? Illusioon, vari, kirjandus, ja kõige paremad asjad on väiksed kogu elu on unistus, ja unistused on vaid unistused. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Segismundo.ogg Kasutatud kirjandus: http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2008/Baroki %20ja%20klassitsismi%20kirjandus_kristikl opets.htm http://www.vhk.ee/gymnaasium/oppematerjal/k irjandus/10.-klass/barokk-ja-klassitsism.- moliere http://www.miksike.ee/documents/main/refe raadid/barokk.htm Tänan kuulamast!
kiirelt olukordadele reageerida, võeti kasutusele ka jalused. Rünnati eeskätt paiku, kust võis kerget saaki loota st. Peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Moodustati suuri laevastikke, mis suutsid juhtimisest hoolimata, suutsid tegutseda ja pikka aega koos püsida. Nad hindasid ülekõige vaprust. Nende alluvad pidid järgnema oma pealikule võitlusesse rüüste- või kaubaretkedel. Iga viikingi unistus oli langeda lahingus relv käes, sest selle läbi oli võimalik saada igavest kuulsust. Mina nimetaksin neid pigem hävitajateks ja kardetuteks, sest nende rüüsted ja tapmised olid tohutud ning nende eesmärk oli seilata üha uuematesse maadesse, selleks et maid vallutada. Samas arvan ma, et viikingid pidid kuidagi elatist teenima ning sellel eesmärgil rööviti ja rüüstati maid.
Minu unistus on reis Inglismaale. Geograafiliselt asub Inglismaa põhja poolusel. Naaber riikideks Taani, Belgia, Holland ning neist lähim naaber Iirimaa. Inglismaa on üks osa Suurbritanniast. Suurbrittania ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Inglismaa kliima on väga muutlik. Vihma peetakse riigi sünonüümiks, kuna seda sajab kogu aasta suhteliselt ühtlaselt. Geograafiline asend eeldab madalat temperatuuri, kuid nii see pole. Atlandi ookean mahendab nende laiuskraadide külma. Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa - nii rahvaarvult kui pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Inglismaa pealinnaks on Lon...
olla nii loomulik, kui võimalik. Ma püüan olla saates samasugune, nagu ma olen elus. Ehk on võti mu positiivses ellusuhtumises.'' Kaspar: ''Aga mõtleme siis tuleviku peale, et kas teil on plaane tulevikuks?'' Marko: ''Ei, mul pole kunagi olnud väga kardinaalseid plaane oma töö ja tuleviku suhtes ning öeldakse, et minge tehke oma unistused teoks, siis ma mõtlen, et kas mul on üldse mõni unistus. Mina küll ei tea, et mul mõni unistus oleks olnud. Ma ei ole eriti unistaja tüüp, nii et vastus on ei.'' Kaspar: ''Aga kus te näete ennast kümne aasta pärast?'' Marko: '' *ohkab* Nojah, kuna ma eriti sellele ei mõtle, siis on sellele raske vastata. Ma olen naljatamisi öelnud, et ma teeks sellist saadet, mis oleks heal juhul otsesaade raadios, oleks eetris kord kuus ning kestaks pool tundi. Saade kujutaks endast seda, et ma elaksin kuu aega
Ta oli viimane Vene tsaar ja esimene Vene keiser. Teda peetakse Venemaa üheks välja paistavamaks poliitikuks. Peeter I omas tugevat tahtejõudu, sihikindlust ja suurt töövõimet, õppis ta kogu oma elu. Kuidas need omadused aitasid teda elus ja mis kasu need tõid valitsejaks olemisel? Peeter I oli inimesena väga õpihimuline. Teda huvitas kõik mis puudutas sõjatehnikat ning laevastikku. Ta suhtles palju välismaalastega ning oli uuendustele vastutulelik. Tema unistus oli ehitada endale laevastik. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne- Euroopasse ja omandas seal lihttöölisena laevaehituses ja merenduses vajalikke teadmisi. Ta ei põlanud füüsilist tööd ja pani kõikjal oma käed külge. Peetrisse oli koondunud suur edasiviiv jõud, mis pani Venemaal aluse suurtele muudatustele. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid
Henri Rousseau (1844 1910) Henri ·Henri Julien Félix Rousseau Rousseau ·Prantsuse kunstnik ·Postimpressionist ·Naivismi tuntuim esindaja Mis on naivism? · Naivism ehk naiivne kunst ehk primitiivne kunst ehk pühapäevakunst · Sellel kunstistiilil on sarnasust Itaalia eelrenessansi kunstiga. · Sõltumatu igasugustest traditsioonidest. · Kunstniku kordumatu isiksus. · Värskus ja ainulaadsus. · Töid iseloomustavad teadlik lapselik kohmakus, perspektiivi ja proportsioonireeglite eiramine. · Naivistid on nn pühapäevamaalijad, kes teenivad elatist muu tööga. · Nad ei ole kunsti õppinud ja maalivad enda lõbuks. · Esindajad: Henri Rousseau, Ivan Generalic, Niko Pirosmanasvili. Eestist Paul Kondas, Jaan Oad. Elust · Sündis LoodePrantsusmaal Lavali linnas 21. mai 1844. · Õppis samas linnas keskkoolis, kus ta võitis auhindu joonistamises ja muusikas. · Õppis ...
Bovarism minus ja minu ümber Gustave Flaubert´i raamatus "Madame Bovary" kirjeldatakse bovarismi kui seisundit, kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on. Igas inimesed on natuke bovarismi. Arvan, et see on osa meie kõigi elust ning et seda ei saa muuta mitte keegi. Elus on palju muutmatuid asju- arvan, et bovarism on üks nendest. Paljud tänapäeva inimesed leiavad, et oleks hiiglama tore omada suurt maja, uhket autot, tipptasemel mobiiltelefoni jne. Nad elavad oma suures roosas mullis ning tegelikust elust nad ei hooli. Nad tahaksid elada igavest ülekülluslikku elu. Paljud inimesed tahavad olla maailmakuulsad ja üle mõistuse rikkad. Keegi neist ei mõtle selle peale, kui palju ohverdusi see kõik võib nõuda või kui "võimalik" see üldse on. Selliste lootuste ja mõtetega tekib paratamatult ülbus. Nad tunnevad, et on paremad kui teised inimesed. Minu meelest on see kõik vaid üks suur unistus. ...
Karl Suur Liina Põlme Kätriin Kübar 11c klass Karl Suur · Haruldaselt tugev ja terve mees · Tegeles ratsutamise ja ujumisega · Elas lihtsat elu · Hoolitses tütarde eest Unistus saada keisriks · Vahetpidamata sõjajalal naaberkuningatega · Ihaldas saada kirkuvõimu ja paavsti heakskiidu · Rooma paavst Leo III kroonis Karli Peetri kirikus keisriks- nüüdseks Karl Suur Karl Suure riik · Riik oli väga suur · Jagunes krahvkondadeks · Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega · Krahvid vandusid talle truudust · Võimukamad krahvid toimisid oma läänimaadel nagu iseseisvad valitsejad "Riik on tugev siis, kui seal
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" analüüs ,,Rohtaed" räägib Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm elulõiku: õpiaastad, küpsusaastad ja vanaduspõlv. Pärast seda, kui Juulius gümnaasiumi pooleli jätab, põgeneb ta linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus Tartu Ülikooli õppima minna ning ta püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma. Samal ajal tekib tal lähem tutvus proua Neideri tütre Emiliega. Nad armuvad teineteisse ja abielluvad. "Rohtaed" räägib ka loo sellest, kuidas inimesed võivad küll koos olla, kuid sisimas on nad siiski üksi. See käib eelkõige Juuliuse kohta. Tal on nii hoolitsev naine ja ei
Elus peab oskama nii võita kui kaotada. Tihiti mõtleme, et tahaks olla jälle väike laps. Väikestel lastel ei ole muresid ja nad ei pea langetama raskeid otsuseid. Suuremad inimesed peavad lahendama probleeme ja tänu nendele probleemidele tulevad tagajärjed, kas kaotus või võit. Kellel on natukenegi eluaastaid turjal teab, et kõike elus ei saa. Üks selline nähtus on unistus. Igal inimesel on oma unistused. Unistuste poole tuleb püüelda. Ikka tahetakse, et unistused täituksid kuid võib tekkida ka tagasilööke. Kõige rohkem võidab inimene siis, kui ta oskab oma kaotustest ja tegudest järeldusi teha ja õppida nendest. On tuntud ka ütlus: Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. Lapsena olles, kui kaotasime olime väga kurvad võis juhtuda, et me hakkasime isegi nutma. Me ei osanud kaotada
teosed. Isa surres valis ta juuraõpingud Leipzigis. Seal jätkas ta klaveri õpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. Heidelbergi ülikool, koolivaheajal külastades Itaaliat, tutvus sealse ooperiga ja kuulis 1830.a. Frankfurdis Paganinit. See avaldas talle väga suurt mõju ja ta otsustas, et temast peab saama Pianist. Aga see unistus ei täitunud, sest soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Ise varjus ta pseudonüümide taha
Ehituse ja puidu osakond Kadri Braun EV110 Minu unistuste kodu Iseseisev töö Juhendaja:Ellen Aunin Tartu 2010 Minu unistuste kodu Igal inimesel oma unistus oma kodust,mis oleks päris tema enda oma.Kes tahaks elada oma majas,kes korteis.Kes linnas,kes maal. Minu unistuste kodu peaks asuma kuskil Tartu lähedal (maksimum 20km kaugusel).Koduks oleks oma maja,mis oleks tehtud palkidest.Maja peaks olema pooleteist kordne,see tähendab et katuse all peaks olema korrus elamiseks.Projekti joonistamises aitaks väga palju ise kaasa.Mis tuba kus oleks,kui suur see tuba oleks jne. Majal oleks ka rõdu ja maja juurde kuuluks ka terass
Kuid kas Wikmani poisid on sihikindlad ja saavutanud surematuse? Kindlasti ei saa tuua üldistuse, et kõikidel inimestel, isegi Wikmani õpilastel, on olemas eesmärk ja sihikindlus selle täitmiseks, sest kui kõik on surematud, pole keegi seda. Seetõttu peabki vaatlema ainult säravamaid isiksusi. Wikmani gümnaasiumi XX lennu puhul on selleks ,,ajutrust", klassi süda, kus tekivad ideed ja korraldused selle elluviimiseks. Jaak Sirkel oli klassi priimus ja aktiivne inimene. Tal oli unistus saada targaks õppejõuks ning elada rahulikku pereelu. Teine ajutrust Penn soovis vastu isa tahtmist saada näitlejaks, milleks tal ka annet oli. Nad töötasid selle nimel, et kunagi jõuda seatud sihini. Paraku ei jõudnud kumbki selle teose vältel väga kaugele. Nende pingutustest sõltumata ei loodud valitud inimestele soodsaid tingimusi enese arendamiseks. Surm tundub vaimse (ja ka füüsilise) represseerimise kõrval kõige lihtsam lahendus, kuid kahjuks ei
oma poiss-sõber. Kui Miles ja ta sõbrad otsustasid jääda küüni ööbima, tuleb välja palju saladusi. Peale suurt vembuviskamist kooli direktorile, mängitakse joomismängu, kus tuli avaldada oma halvim päev. Alaska halvim päev oli, kui ta oli 8-aastane ja ta ema suri ta silme ees, kuid sa oli liiga šokeeritud, et kiirabi kutsuda. Selles süüdistab Alaska end siiamaani. Ööl, mil täitus Milesi unistus ja nad suudlesid Alaskaga. Jooksis Alaska aga nuttes Milesi juurde ja palus tal teha üks tung, et ta saaks kooliterritooriumilt lahkuda. Miles ja Chip olid sellega nõud ja Alaska sõitis kooliõuelt minema, suur kimp tagaistmel. PÄRAST: Seda ööd jääb Miles elulõpuni endale ette heitma, kuna Alaska sattus täispeaga autoõnnetusse. Sõbrad pidid välja selgitama, miks Alaska nuttes põgenes ja kas see oli enesetapp. Tuli välja,
Hommikul teed juues ei mõtle arvatavasti keegi sellele kui palju aega on kulutatud ja kui palju on selle nimel pingutatud, et need teelehed lõpuks ostjateni jõuaks. Me ei tea, millistes tingimustes neid korjatud on ning see ei puuduta meid väga. Teelehtede korjajale on oma töökoht aga väga tähtis ning ta on väga tänulik selle üle. Ostjaid puudutab vaid see, kuidas nad tee kätte saavad ja kuidas see maitseb. Kakaoube ostes ei pruugi me teada, et neid on korjanud noor laps, kelle unistus on koolis käia. Meid mõjutab selline olukord vaid nii, et meil on see teadmine kuidas lapsi ära kasutatakse. Eestis elades ei puutu me kokku suurte tornaadode ja tsunamidega. Meie kliima ei võimalda lihtsalt seda. Küll aga näiteks Indoneesias peavad inimesed oma elustiili muutma ning arvestama sellega, et neid võib tabada järgmine loodusõnnetus. Meid küll puudutab see, kui maailmas mõni suur õnnetus aset leiab, kuid mitte otseselt. Kodu kaotanud inimest puudutab see aga väga
’’ See mis juhtus hommikul tõukas selle küsimuse hoobilt pikali. ‘’Oeh, Konrad,’’ alustas ta. ‘’Sa ei rääkinud mulle kunagi, kuidas sa rikkaks said.’’ ‘’Teadsin, et kord see küsimus su suust tuleb. Seda saladust olen ma vähesestele rääkinud. Omal ajal olin ma Hollandis narkokullar.’’ ‘’Ah see pole midagi!’’ ütles ta mulle, ja võttis endal paruka peast. Ma jäin suu ammuli vahtima. Ei suutnud uskuda juhtunut. Inimene, keda ma arvasin olema mu unistus, muutus hetkega Rapunzelist Shrekiks. Panin end riidesse. Sõitsin Võrru oma korterisse tagasi. Panin piibu ette. Ja mõtlesin endamisi – ‘’Turg ei ole vist siiski naise otsimiseks parim koht.’’
Tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. Mõningad raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (19211935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) Luuletus ,,Mine ära" Mine ära, mu noorus, sa -- sind mina näha ei kannata! Mine ära, au kõrguste unistus, nagu paha südametunnistus! Videod http://www.youtube.com/watch?v=EhnxJMCgsXM http://www.youtube.com/watch?v=TKihtz0x-GY Kasutatud kirjandus http://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/19 http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv http://www.youtube.com/watch? v=EhnxJMCgsXM Ülesanne Mis arvad, mida peegeldab Juhan Liiv oma luuletuses ,,Mine ära"?(kurbust, viha, rõõmu jms..) Miks?
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Hitt ise on pärit aastat 1975. Inglise keeles nimetatakse muusikali jukebox- muusikaliks. See on termin muusikali kohta, mille loomiseks on kasutatud varem kirjutatud ja esitatud popmuusikat. Sära...
ta, kuidas Alpides sõda pidada. Tema poliitiline teooria põhines fasismil ja natsionaalsotsialismil Esimene presidentlus 1946, teine 1952, Kolmas 1973 (kestis natukene üle aasta) Suri 1. juulil 1974 Maria Eva Duarte de Peron Kohtusid 1944 Abiellusid 1945 Oli populaarne vaeste hulgas Aitas mehel võita populaarsrust tööliste ja naiste seas Naised sai Argentiinas valimisõiguse aastal 1947 Sõjajärgne ,,Peronism" Juan D. Peron de la Sosa õpetusel põhinev massiliikumine Unistus oli Argentiina LadinaAmeerika juhtivaks riigiks muuta Peron valiti presidendiks aastal 1946, samal aastal kehtestas riigis diktatuuri Suudeti ellu viia reforme, mis parandasid rahva elu ning teda toetas ka vaesem rahvas. Kestis kuni 1955. aastani, kuni toimus riigipööre ning Peron põgenes Majandus Majandusreform: 1. Takistada maaressursside välisjõududele kätte sattumist, anda need riigile 2. Jagada ressursse ausalt, et ei tekiks liigrikkaid inimesi Majandus kasvas!
Seega ma arvan, et väärtushinnangud tänases Eestis on vales kohas ning ma loodan, et nad ka vähe haaval õigesse kohta loksuvad. Küsimus, kas edukuse seadmine inimese mõõdupuuks on ikka õigustatud, küsitakse kirjanik Eva Koffilt: ühiskond pakub välja ühe mõõdupuu, aga me oleme vabad leidma ka teisi mõõdupuid. Oluline on, et me leiaks vähemalt ühe asja, mis meid huvitab ja õnnelikuks teeb. Perekond, nagu inimenegi, on ju tegelikult meile antud võimalus, unistus, mida me püüame täituma panna - soovides luua omaenda väikest maailma, kus oleks hea olla kõigil, kes sinna kuuluvad. Paljudel see unistus ei täitu, aga võimalus on antud kõigile. Need olid tema kaks kõige olulisemat sõnumit ja kindlasti on need väga õiged, sest edukus tõesti ei seisne ainult heas töökohas, mis raha sisse toob, vaid edukus peitub ka mujal. Edukaks inimeseks võib pidada isikut, kes on õnnelik kuigi võib-olla tal ei ole hiilgavat töökohta, maja või autot
unistused ellu viia. Ilu on see, mis meelitab inimesi. ,,Maktub," ütles kaupmees. Tõlgituna tähendaks see umbes: nii on kirjas. Poiss oli töötanud kaupmehe juures aasta ning ta oli valmis lahkuma. Ta oli piisavalt rahe, et minna Hispaaniasse ja osta omale 120 lammast." Ma lähen tagasi vanade tuttavate põldude juurde ja hakkan lambaid karjatama." Poiss polnud oma otsusega enam rahul. Ta oli tööd rabanud terve aasta, et oma unistus ellu viia, ja nüüd muutus see unistus iga hetkega üha tähtsusetumaks. Võib- olla sellepärast, et tegelikult see polnudki tema unistus. ,, Kes teab, kas on ikka parem olla nagu Kristallikaupmees: mitte kunagi Mekasse minna ja kogu elu reisist unistada." Poiss jõudis järeldusele, et võib karjuseks hakata ükskõik millal, sest ta on ära õppinud lammaste karjatamise. Aga võimalust mina Egiptusesse püramiidide juurde tal võib- olla enam ei tulegi. Nii otsustas poiss minna otsima oma varandust.
Lugu algab sellega kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja anda oma valduses olev maa ja amet Prillupi naise "kasutamise" vastu talle.Mõisnik ei hooli varandusest, tema saamahimuks on hoopis noor naine. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma suure saamahimu tõttu ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha. Kuid praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse. Kui Tõnu ka piimamehena läbi põrus, siis tundus see kõik talle kui üks kohutav unenägu. Prillup mõistis, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, paraku taipas ta seda liiga hilja.
See ei ole küll kõige tõhusam viis, aga kui tahad elada vanaduspõlves rikkalikku ja luksusliku elu, siis aluta raha kogumist juba tänasest. Küll siis aastakümnete pärast on seda raha aega kulutada. Paljudele inimestele on suureks rõõmuks saada kellegi rikka inimese päranduse omanikuks. See on küll väga lihtne viis rikkaks saada ja mis kõige parem pärija ei pea selleks midagi tegema, kui ainult vastu võtma. Pärandi saamine on vist kõikide unistus, kui selle peale ei tohiks keegi loota. Samuti on lihtne saada rikkaks, kui õnnestub võita loteriiga mõni väga suur rahasumma. Alatihti võidavad inimesed just loteriiga miljoneid ja kui miljon juba käes, siis ei jää muud üle kui mõelda, mida selle summaga peale hakata. On veel üks võimalus saada rikkaks. See on mängimine mängupõrgus. Mina seda varianti ei poolda. Mängupõrgus olles on sul kaks võimalust, kas saada rikkaks või laostuda täielikult.
Peategelane püüdis kala ja isa tegi oma õlut ja ema küpsetas leiba. Minikord polnud neil sedagi. Hanesse vena Arno läks maailmarännakule. Raamatu lõpus surevad kõik Hanesse lähedased. 3. Probleem: Autor näitab, et põhiline on otsus. Et meie ei oska teha õiget otsuseid. Nii oligi Hanessel ta kolis ära ja ainult lõpus sai aru, et tema saab elada ainult nende inimestega ja mere juures. Teine probleem oli raha. Terve elu Hanesse kogus raha oma unistusele. Tema unistus oli ilus maja. 4. Tegelased: Turja Hannes tumehallid silmad, tahtis saada meremeheks nägu tema isa Suureõue Niida - sinised silmad, punased huulejooned, heledanahkne, ainule laps peres, rikkas pere, ei oska ujuda Klaus- hanesse vend vanem poeg peres Marie- ainuke õde hannesel, abiellus ja lahkus kodust sai lapse Arno- Hanesse vend, keskmine vend Taali- tumeda nahaga, mitmelapselisest perest, lokid Liida- tüdruk kes oli Hanesse armunud, Hannesega abielus
Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1960. aastate lõpupoole sai populaarseks Eesti Televisiooni saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas Kikerpuu, Viktor Ignatjev, Raimond Lätte, Arved Haug, Hans Hindpere, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen , Tõnis Mägi jt.1970.aastatek võistluskontsertide populaarus vähenes mitmetel pöhjustel .Vanema generatsiooni heliloojatest läks manalateele Arne Oit ja hiljem ka Uno Naissoo
1920. ja 30. aastad hõlmavad endas mõningaid märkimisväärseid sündmusi ja raamatuid. Selle ajastu autorid olid raskustes mõistmaks ühiskonnas toimuivaid muutusi. Osad autorid ülistasid muutusi, samas osad avaldasid pettumust vanade kommete muutmise suhtes Lugemine oli populaarne loov tegevus, mida harrastati eriti talvekuudel, kui teised tegevused polnud võimalikud. Tollal said inimesed peamise info muust maailmast ja toimuvatest sündmustest just paberkandjate näol. Raamatud, ajakirjad ja ajalehed moodustasid tähtsa osa enamuste inimeste elust ja kujundasid suuresti nende üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja seriaale(enamasti illustreeritud), et lugejate meelt lahutada. Laste pildiraamatud nagu "The Little Red Hen" ja "Little Black Sambo" (mis oleksid ilmselt tänapäeval poliitiselt ebakorrektsed) olid tollal noorte laste seas väga pop...
AFORISME . Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest. Armastus ei omanda ega ole omandatav. Sest armastusest piisab armastuseks."- K.Gibran Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. Õnn ja õnnetus on illusioonid ja õnnelikum on see, kes oskab omale õnneliku illusiooni vajalikul hetkel luua. Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?" Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde... Kõik pole kuld mis hiilga...
Seistes järve ääres Seisan järve äres. Paksu niiskust on õhus tunda, soe suve õhtu on lõppemas, päike susiseb vaikselt järve. Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist Järsku kuulen põõsas sahisemist, kuid see on vaid siil, kes turtsudes minema jookseb. Mõtteis olin vist päris kaua ja sügavalt, sest tuul oli mulle märkamata tõusnud. Pea kohale oli kogunenud päris suur pilvekogum. Püsti tõusta enam ei
· Ka kõige heledam tuli võib üsna varakult kustuda, kui teda miski ülal ei hoia · Kui kaks tahavad sama, siis pole see alati üks ja sama. · Võib-olla ongi üheks sõpruse tunnuseks see, et sõbraga koos ka igavust võidakse tunda ja taluda. · Ka kaugel viibides võib ligidal olla. · Kus puudub mõistmine, pole ka andeks andmist · Ideaalne on see, mida tegelikult pole · Unistused kestavad seni, kuni nad pole muutunud tõeliseks, sest tõelisus pole enam unistus · Õigus on alati sellel, kes viimasena kõneles · ,,On üks vanasõna" ,,Oh, see on vana sõna.. see on juba vanaks jäänud" · Unistustel pole alust, otsa ega äärt · Armastus on vägev loodusjõud, mis nagu maru tuleb inimese peale, sel ei ole midagi ühist sõpruse leige päikesepaistega · Armastus sünnib sügaval öö varjus, nii et seda ei märka enne, kui ta käes on · Inimene elab üle oma neli ajajärku: kuldse, hõbedase, vaskse ja raudse
kurja vahel, "võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Tahaksin väljatuua ka kaks pala, mis on mulle enim meelde jäänud: Papageno ja Papagena duett, kus Papagno leidis lõpuks oma Papagena ja Öökuninganna aaria, mille kõrged noodid on tuntud ka vähem muusikahuvilisele. Arvatakse, et Öökuninganna aaria on üks kõige kuulsamaid soprani aariad üldse, ning iga soprani unistus. Aaria ise on D mollis ja nõuab väga suurt hääle ulatust. Võluflööt on ooper, mida oleksin nõus vaatama kordi ja kordi, olles igakord samas lummuses, mis esimesel korral.
Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika a...
Parlamentaarne vabariik, sest Eestis on pigem presidendil tasakaalustav ja esindusfunktsioon. Ehk siis president ta on riigipea, kuid ei ole riigi juht. 11. Rootsi on küll demokraatlik riik, sest riiki juhib peaminister mitte kuningas. 12. Kohalikud ehk munitsipaalvalimised. Kohalikelvalimistel valivad kõik selle linna või valla täiskasvanud kodanikud linna või valla volikogu, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. 13. Ei ole teostamatu unistus. Rahvas valib endale esindajad ehk valib riigikogu koosseisu ning need esindajad esindavad inimesi riigikogus. Ehk siis kaudsel teostavad küll kodanikud riigivõimu. 14. Eestis juhib riiki peaminister (Jüri Ratas), Prantsusmaal juhib ka riiki president (François Hollande) ja Suurbritannias on ka peaminister (Theresa May) 15. Eesti presidendil ja Taani kuningannal on sama palju võimu. 16. Peaminister töötab Stenbocki majas. Eesti Vabariigi president resideerub vabariigi
Me oleme noored. Igatseme elada täisvääruslikku elu, aega, mil me ei pea põdema rahapuuduse ja töö kaotuse pärast. Me elame tulevikus, ehitame enda peas plaane ja põletame minevikku. Täpselt samamoodi teen ka mina. Ma ei mõtle üldse praegusele. Ausalt öeldes m ei kujuta ette mis saab isegi siis, kui ma ei saa enda soovitud erialal ülikooli sisse. Öeldakse, et noorus on ilus aeg. Et rohi on rohelisem ja taevas sinisem. Aga kas tegelikult on nii? Kas on ikka parem aeg? Minu arust see on elu üks raskemaid aegu, kus toimub üleminek täiskasvanuellu. Ma pole juba laps, kuid samas ma pole veel ka täiskasvanu. Ma püüan anda endast parem, kuid alati see ei õnnestu. Ma proovin olla tööl mitte nagu peata kana, aga põrun. Ja põrun veel ja veel, kuni lõpuks on nii raske jalule uuesti saada, et tahakski maha porisse kinni jääda. Noorus on vaevaline aeg ja raske aeg. Aga tegelikut polegi öelnud, et elu kerge on. Mismoodi siis tõusta lendu? Minu jaok...
vastu. Lähevad ka selle pärast, et teada saada kas saavad võõras keskkonnas hakkama, et kuidas elu käib seal ja kuidas käib nt siin. Inimesed soovivad avastada end ka selle pärast lahkuvad ka nad, kuna nad tahavad teha kuidas on teisel maal ja kas see oleks parem kui nt siin. Spordi võimalused on ka ühed suured tegurid miks inimesed lähevad ära, kuna nad soovivad jõuada kuhugile kaugemale kuhugile sinna kuhu näiteks keegi pole jõudnud, iga sportlaste unistus on see, et teha midagi sellist mida keegi pole suutnud teha. Näiteks palk spordi oma inimesed saavad jube vähe palka Eestis spordi eest, aga välismaal on suuremad võimalused treenimiseks suuremad toetused ja suurem palk Noored võivad lahkuda ka nt selle pärast, et naad soovivad vahetada oma kõrval olevaid inimesi, kui neil on näiteks täiesi ükskõik kõigest, selle pärast et ei lähe elu just kõige paremini. Lähevad otsivad endale parema koha kus olla kes mõistavad
mida himustasid inimsed tol ajal kõige enam. Kaasajal on aga raha see, mis nö õnnelikuks teeb. Kopsakas rahatasku avab uksed kogu maailma ja sellest võimalusest ei ütleks keegi ära. Pragusel ajal väärtustatakse ka haridust ja selle omandamist väga. Tähtis on omandada põhi-, kesk- ja kõrgharidus, et tulevikus karjääriredelil üles poole liikuda ja hea palgaga töökoht omandada. Enne taasiseseisvumist ei väärtustatud haridust nii palju kui kaasajal. Sel ajal oli suurim unistus käia ära kusagil välismaal. Minu arvates on hariduse omandamine tänapäeva ühiskonnas väga oluline. Ma tean, et ainult põhiharidusega ei ole enam midagi teha, kui unistused on suured ja soov leida omale hästi tasuv töökoht ning materiaalne kindlustatus tulevikuks. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis väärtustavad inimesed oma kaaskodanikke, perekonda ja sõpru. Inimestevahelised suhted on olulised, et tagada täisväärtuslik elu ja õnn. Kõik siin maailmas õnneks veel ei maksa
Minu unistuste kodu Kes meist poleks mõelnud sellele, milline võiks olla unistuste kodu. Mõni inimene unistab väiksest ja hubasest katusekorterist, mõni suurest talust mis aga peamine, kodu peab olema omanikule meelepärane. Ka mina olen mõelnud, milline võiks mu tulevane kodu olla. Mul võiks olla umbes 1500-ruutmeetrine krunt, kus on mõned marjapõõsad, paar õuna- ja kirsipuud; saunamajake, kus on väike terrass ja grill; majast eraldi, sissesõidu värava juures, küttega garaaz kahele autole; värava juurest majani viiks kividest laotud tee. Maja peaks asuma kindlasti mõne linna piiril või umbes kahe kilomeetri kaugusel linnast, et kauplus, treeningvõimalused, kool, lasteaed, perearstikeskus, apteek jne oleks häda korral lähedal. Kindlasti võiks läheduses olla naabrid, aga samas mitte nii, et nad aknast sisse saaksid vaadata. Ideaalis asuks krundi ligidal ka järv, kus oleks hea ujumas käia. Maja või...
Kersti Kaljulaid arutleb eesti meeste tänapäevaste eneseteostuse võimaluste üle, võrreldes meie ühiskonnas valitsevate väärtushinnangute muutumist ärkamisaja, esimese iseseisvusaja ja uue iseseisvusajaga. Esimesel iseseisvusajal teostus ärkamisaja unistus kehtestada ennast rahvana nii ühiskondlikus kui majanduslikus arengus. Eesti mees oli meie pisikeses riigis tunnustatud igas valdkonnas, kõik tööd väärisid tegemist. Tänapäeval on kujunenud välja mentaliteet, kus hulk eesti mehi ühiskonna survel ja heakskiidul on valinud hoopis teised tööalased suunad ning ametid, kui nad ise võib-olla oleksid soovinud. Oleme kujundanud olukorra, kus võimalikult
Kuningaid tuleks ju tervitada ja läheneda neile väga personaalselt. Kui teenindaja näeb kliendis kuningat, siis see on ettevõttele vägagi kasulik. Kui inimene saab kuskil hea ja sooja teeninduse, siis ta räägib sellest ka teistele. See on reklaam, mida raha eest ei saa osta.Ja kui klient on saanud kord hea teeninduse saanud, siis ootab ta seda ka järgmine kord. Kui teeninduse tase püsib sama, või isegi on parem, siis selline reklaam on iga ettevõtte unistus. Head teenindust saanud klient räägib oma sõpradele ja tuttvatele, et just sellest kohast ta sai maailma parima asja.Tänapäeva kirjus ettevõtte maailmas ei müüda enam toodet kui iseennast, vaid müüakse emotsiooni. Kõik ei ole enam nii praktiline, ja mitte miski ei ole püsiv. Sellega tuleb arvestada ja arvestada tuleb ka tulevikuga. Tulevikus on ka kliente vaja, mitte ainult täna. Iga ettevõtte südamesi oleks muuta kliendid kuningaks. Vägagi paljudele potensiaalsetele
Kuid vaatamata tehtud pingutustele on siiski vähetõenäoline, et saame lõpliku vastuse meid vaevavale küsimusele: kas Marsil on elu. Kogemuste põhjal võib oletada, et sondidega tehtud uuringud annavad meile teatavaid mõõtmistulemusi, mida Maa teadlaskond tõlgendab ja arutab. Kuid et asjas päris kindel olla, tuleb kindlasti astuda ka järgmine samm: saata inimene punasele planeedile. 4.Vallutamine Püsiasunduse loomine naaberplaneedil ei ole enam kauge unistus. Plaanid on juba tehtud ja ootavad vaid rahastamist. Ja ehk ei rahuldu me ühel päeval enam kinni kaetud kosmosejaamadega, vaid võtame kogu planeedi oma valdusse. Aastal 1952 kirjutas hilisem menukirjanik Arthur C. Clarke väikese romaani pealkirjaga ,,Marsi liivad". See oli esimene katse kirjeldada meie naaberplaneedi kolonoseerimist ja pole kahtlust, et romaanist sai inspiratsiooniallikas, paljudele hiljem punast planeeti uurinud teadlastele. Clarke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
