Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
planeerimise tase, rahastamise allikad, omandisuhted Ø Integratsiooni tase= protsessi iseloomustus Ø Turismituru olemus kodumaine/välismaine, elitaarne/massturism Turismiressursid ja atraktsioonid piirkonnas: looduslikud, sotsiaalkultuurilised (pärand), majanduslikud (raha, inimesed) Infrastruktuur: vastuvõtt, transport, vesikanalelekterinternet Kapitali allikad, tööjõud, piirkonna turundus 63. Sihtkoht kui ruumiline konstruktsioon 64. Sihtkoha unikaalsus Võimalus kogeda sihtkohas midagi uut ja unikaalset, et see muudaks sihtkohast saadava elamuse ainulaadseks ning sündmus võib olla ka külastaja jaoks see peamine reisimotivaator Erilisus võib avalduda erineval viisil: Eriline objekt ja/või koht: Eiffeli torn. Suur Kanjon, Tervistav allikas Tuntud asja (olukorra jne) mittetuttavad (uued, erilised) aspektid kuidas teised inimesed elasidtöötasidpuhkasid teisel ajal (loss mõis, sauniku hütt,
sisulaiendeid (asustus-, paiga- ehk asula-, maastiku-). Väga tihti räägitakse ka planeerimiskontekstis maastikuanalüüsist. See võib tähendada nii maastiku uuringuid, kui ka modelleerimist, see võib olla nii objektiivne, kogudes olemasolevat infot, kui ka subjektiivne, andes hinnanguid maastiku eri omaduste kohta mingis taustsüsteemis. Planeerimisprotsess Planeerimise käigus käsitletavate probleemide mitmekesisus ja eri situatsioonide ning probleemide unikaalsus on põhjuseks, miks pole välja töötatud universaalseid planeerimismetoodikaid. Mingis mõttes on planeerimise puhul tegemist nn “katse eksituse” meetodiga, kuid samas lähtutakse ka nn ettevaatlikkuse printsiibist, sest tegemist on elusate süsteemidega ja inimestega, mis tähendab, et tõsiste vigade esinemissagedus tuleb hoida väga väiksena. Üldiselt võib planeerimisprotsessis välja tuua 4 erinevat sisulist etappi: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
