Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997)
Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008)
Reisisoovitus Kolm retke Boppardis Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Õppetool 2011 1. Retk mäeharjale CClilcikckicioconn totoadaddppicitc uturere Mäeharjalt avaneb lummav vaade looklevale Reini jõele. Kohale saab Sesselbahni ehk köisraudteega. 2 Rein CClilcikckicioconn totoadaddppicitc Saksamaa uturere pikim jõgi paljudes teatmeteostes 1320 kilomeetri pikkuseks märgitud jõe tegelik pikkus on lühem -ilmselt on kunagi numbrid trükistes segamini läinud- täpne pikkus on 1232 km 3 Paremal laiuv CClilcikckicioconn ...
inimest. Teatris on 7 saali, millest suuremad on Kontserdisaal (The concert hall) 2679 istekohaga ja Joan Sutherland’i teater (The Joan Sutherland Theatre) 1507 istekohaga, lisaks on hoones ka restoran ning korraldatakse „avalike ekskursioone“. See on üks hõivatumaid teatreid maailmas. Keskmiselt 1500 etendust (mitte ainult ooper, vaid ka teatrietendused ja ballett jne) ja üle 1.2 miljoni külastaja aastas. 2007. aastal arvati Sydney ooperimaja ka UNESCO maailmapärandite hulka. Minu meelest on Sydney ooperimaja üks maailma geniaalsemaid ehitisi. Valisin selle hoone, sest see tekitas minus uudishimu, et mis moodi üldse on võimalik midagi sellist valmis ehitada ning selle kohta lugedes sain teada, et see oli kõike muud kui lihtne. Samuti on tegemist väga väga ilusa ehitisega, eriti pimedas, kui see on valgustatud. Anette Steinberg, G3B.
Viimaste aastate üheks parimaks näiteks on kõrgharidusreform, millega viidi sisse tasuta kõrgharidus ja vajaduspõhised õppetoetused EÜL tegi aktiivset tööd oma seisukohtade tutvumisel ja nende läbisurumisel Läbi on pääsenud EÜLi ettepanekuid mis puudutasid kõrghariduse ligipääsetavust erivajadusega õpilastele EÜL väljastab rahvusvahelist õpilas-, üliõpilas-, õppejõu- ja noorte kaarti ISIC Kuidas ja kust tuleb raha? Teenib tulu UNESCO tunnustusega rahvusvaheliste ISIC kaartide väljastamisest, mis omakorda loob nii üliõpilastele kui ka õpetajatele soodsaid tarbimis- ja enesearenguvõimalusi Saadud tulu kasutatakse EÜLi ülalpidamiseks ISIC pakub enam kui 125 00 soodustust rohkem kui 130 riigis South Pole Ühiskondlik eesmärk South Pole pakub turupõhiseid lahendusi, et võidelda kliimamuutustega ja toetada taastuvenergiat. Mõju South Pole Carbon on alates 2006. aastast võimaldanud ellu
Jaan Tõnissoni instituudi juures asuva UNESCO kodanikuhariduse ja mitmekultuurilisuse uuringute õppetooli juhataja Sulev Valdmaa analüüsis ajakirjas „Haridus“ artiklis „Noorte väärtushinnangud Eesti koolides“ 2009. aastal läbiviidud pilootküsitluse tulemusi. Rahvusvaheline projektimeeskond soovis koguda andmeid Eesti, Soome, Läti, USA Illinoisi ja Colorado osariigi ning Aserbaidžaani 16-18- aastaste noorte väärtushinnangute ja arusaamade kohta mitmekultuurilises globaliseeruvas maailmas. Kuna erinevused koolide
vanalinna maja on hoolimata kõigist ümberehitustest, kinnistute liitmisest, viilude likvideerimisest ja aknaavade ümbekujundamisest ikkagi hilisgooti elamu. Pealegi leiab ka uusaegse fassaadi taga ikkagi gooti laetalasid, seinamaalinguid või raiddetaile.Nii on Tallinna vanalinn, mille tihe tornistik, kõrge ringmüür ja maalilised vallikraavid kujundavad linna üldpanoraami, üks meie suurimaid rahvuslikke rikkusi, mis on jõudnud ka UNESCO Maailmapärandi (World Heritage List) nimekirja. Keskaegne linnasüda on alati olnud elav organism ja igapäevane elukeskkond -- jäädes selleks, kuni tugevdatud kaitsevöö teda päriselt muuseumiks ei muuda. Põhjus, miks vanalinn on säilinud, on proosaline. Olnuks Tallinn 19. sajandil jõukam, oleks vanalinn elule jalgu jäädes uue nimel ohverdatud niisamuti kui teistes Euroopa linnades. Kõik, mis tundus vana, ebamoodsa ja segavana, lammutati; selle asemele
Ameerika Ühendriigid(USA) USA riigilipp USA pealinn on Washington 2010 aasta juuli seisuga on USA rahvaarv 310,232,863 Washingtoni rahvaarv on 317,641 USA asukoht maailmakaardil USA asukoht maailmajaos USA regionaalne kaart USA asub Ameerika maailmajaos, Põhja-Ameerika mandril USA naaberriigid on Kanada(Põhjas), Mehhiko(Lõunas) USA-d ümbritsevad Atlandi ookean, Vaikne ookean 2005 aasta andmetel on USA inimarenguindeks on 0,951 ehk 12. kohal maailmas Rank Country/Region 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 ------- ---------------------------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- 1 Iceland 0.868 0.89 0.899 0.918 0.923 0.947 0.968 2 Norway 0.87 0.889 0.9 0.913 ...
ATEENA AKROPOL Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit. Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ateena Akropol on loodud 5.saj eKr. Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed. Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks. Propülee Sammastatud väravaehitise ehk propülee koopia Münchenis. Ateena akropol Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Agoorad piirasid uhked sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti omaette koosolekuplatsil, mis paiknes kõrgel künkal
aastal. Poetess osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse ,,Wellesto" tegevuses 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis. Luuletaja Maria Lee on Doris Kareva tütar. Kareva ise on loomult pigem tagasihoidlik, aga väga udupeen ja daamilik, keda võib ka tänaval kohata igapäevaselt kübaraga. 1982. aastast sai kirjanik Kirjanike Liidu liikmeks.1992. aastast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretäri ametit pidanud Doris Kareva leping pidi kehtima 2011. aastani, kuid kultuuriministeerium kutsus ta ametist tagasi juba 2008 aastal, kuna kultuuriministeerium tegi vangerduse - ERK vajas tugevamat juhti, aga Kareva olevat siiski eelkõige luuletaja. Ja et muuseumist lahkuvale Marika Valgule oli vaja uut rakendust, siis otsustatigi ta UNESCO Eesti vankrit vedama panna.
külastatavusega. Muud lõigud, mis asuvad Pekingis vald on Mutianyu lõik, mis on 70 kilomeetrit kirde Peking, Jinshanling lõik, mis on 120 kilomeetrit kirde Pekingi ja Simatai lõik, mis on ka 120 kilomeetrit kirde Pekingis. Järgmine klipp näitab visiidi Mutianyu osa müür. Suur Hiina müür on maailma pikim aeganõudev projekt. Wall hõlmab ka iidse Hiina arhitektuur oskusi. Aastal 1987 Suur Hiina müür oli värvatud on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Lisaks Hiina müür on ka üks New Seven Wonders of the World. The Great Wall of China Asia, China The Great Wall of China is a series of stone fortifications built in China from the 5th century BC to the 16th century. The wall was built throughout several dynasties to protect the empire from Xiongnu attacks. The Great Wall of China stretches over approximately 6,700 kilometers, passing through Gansu Province, Ninxia Hui Autonomous Region, Shaanxi
ujutades üle riisipõllud ning kattes need viljaka settega. Laoses valitseb troopiline mussoonkliima: Suvel (mai kuni okt) sajab palju, talvel (okt kuni mai) on sademed väga haruldased. Mekongi orus sajab 1250- 1750, mägedes 2500 - 3000 mm/a. Riigi kõige kuumem kuu on juuli, kui riigi lõunaosas on keskmine temperatuur 30 kraadi, jahedaim aga jaanuar, mil Laose põhjaosas on sooja 15 kraadi, põhjapoolsetes mägedes 5 kraadi. Mitmed Laose kultuurmaastikud on kantud UNESCO maailmapärandi hulka. Rahvastik ja keel: Laoses elab üle 60 rahva, põhirahvas on laod, kes moodustavad rahvastikust umbes (2004 aasta andmed). Laod räägivad tai keelerühma kuuluvat lao keelt. Laoses elavad ainult 15% laodest, ülejäänud elavad Tais. Laos on väga hõredalt asustatud. Rahvastiku keskmine asustustihedus on 29 inimest km2, Mekongi orus on asustus kuni 4 korda tihedam. Valdav osa laodest on budistid, mägedes elavad hõimuusulised, 2% rahvast on kristlased.
Anindiljakva keel Austraalia ürgne keel 1. Nimi eesti keeles anindiljakva keel, inglise keeles palju erinevaid nimetusi (kõige tuntumad on Anindilyakwa language ja Enindhilyagwa language). 2. Keelkond gunvingu keelkond 3. Piirkond Austraalia põhjarannikul Arafura meres asuvas Carpentaria lahes. Täpsemalt lahe lääneservas paiknevas Groote Eylandt saarel (pildil märgitud). 4. Kõnelejate arv Kõnelejaid on 1240. UNESCO andmetel on tegemist kergelt ohustatud keelega. 5. Numbrid 1. awilyaba / awiaba/ 2. ambiyuma /ambima ~ ambima/ 3. abiyakarbiya /abijakabija/ 4. abiyarbuwa / abijabuwa ~ abijabuwa/ 5. amangbala /amabaa/ 6. amangbala awilyaba / amabaa awiaba/ 7. amangbala ambiyuma / amabaa ambima ~ ambima/ 8. amangbala abiyakarbiya / amabaa abijakabija/ 9. amangbala abiyarbuwa / amabaa abijabuwa ~ abijabuwa/ 10. ememberrkwa / mmbka/ 6. Näiteid keelest takuwarrkuwarrka ämblik
Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009
10-30cm nii palju et kollakas - valge liiv paistma hakkaks Kronoloogia Maajoonised avastati 1920. aastatel, peale lennuki Spiraal leiutamist, mil inimene tõusis esimest korda platoo kohale 1939. aastal alustas Paul Kosok, USA ajaloolane, joonte uurimist ning avaldas esimese seisukoha nende tekke kohta 1960. aastatest alates on need jooned kogunud sensatsioonilist tähelepanu 1994. aastal kanti joonised UNESCO maailmapärandite nimekirja Teooriad Paljud teadlased pakuvad, et joonistati pilte jumalatele, kes ainsana saavad neid taevast vaadata Lisaks peetakse neid indiaani hõimude tootemiteks Üks astroloogiline hüpotees, et jooned sihtisid kohti horisondil, kus tõusis ja loojus päike ning muud taevakehad (astronoomilised kalendreid) Usutakse et muistsed inkas kasutasid jooni religioossetel eesmärkidel - mööda neid liiguti, või siis olid need ohverduspaigad
................................................................................. 13 7.1. Mälestusmärgid.......................................................................................................... 13 7.2. Pilt kosmosest............................................................................................................. 13 7.3. Margid ........................................................................................................................ 14 7.4. UNESCO maailma mälu register................................................................................ 14 8. Meenutused...................................................................................................................... 14 8.1. Kommentaarid filmidest ,,Balti loorberid" ja ,,Balti tee"................................................. 14 8.2. Ester Pae meenutus................................................................................................... 14 Kokkuvõte..
1825 bis 1828 von Karl Friedrich Schinkel im Stil des Klassizismus errichtet und beherbergt heute die Antikensammlung der Staatlichen Museen zu Berlin. Das denkmalgeschütze Bauwerk gehört zu den bedeutendsten des Klassizismus und gilt als ein Höhepunkt im Schaffen Schinkels. Bodemuseum Das Bode-Museum, 1904 als Kaiser-Friedrich-Museum eröffnet, gehört zum Ensemble der Museumsinsel in Berlin und damit zum Weltkulturerbe der UNESCO. Es beherbergt die ,,Skulpturensammlung und Museum für Byzantinische Kunst" und das Münzkabinett. Am 17. Oktober 2006 wurde es nach sechsjähriger Renovierung wiedereröffnet und am 19. Oktober der Öffentlichkeit übergeben. Checkpoint charlie Der Checkpoint Charlie war einer der bekanntesten Berliner Grenzübergänge durch die Berliner Mauer zwischen 1961 und 1990. Er verband in der Friedrichstraße Ecke Zimmerstraße den sowjetischen mit dem US-amerikanischen Sektor und damit den Ost-
• Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast • ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. • Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda saarte lähedal. Jäämäe veepealne osa on ainult 1/8 jäämäest. • Gröönimaa liustik moodustab maailma mageveevarudest umbes 10% ning selle sulamisel tõuseks maailmamere tase 6,5 meetrit. • Gröönimaal on maailma vanimad kivimid. Kohalik geoloog Minik Rosing leidis Nuuki lähedalt 3,8 miljardi aasta vanuseid kive.
1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis ning asus 1977 aastal Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu ülikoolist 1979. Aastal seoses süveneva survega dissidentlikele rigkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe „Sirp ja Vasar“ toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva on pälvinud palju erinevaid tunnustusi, näiteks Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993
Mandragora Doris Kareva Doris Kareva on sündinud 1958. aastal ja õppinud inglise filoloogiat Tartu Ülikoolis. Ta oli peasekretär UNESCO Eesti Rahvuslikus Komisjonis. Luulekogu "Mandragora" ilmus 2002. aastal kirjastuses Huma. Ta sai Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. Luulekogu teemad: Hoolivus (Silm läheb sõlme) Armastus (Kui me oleme koos, siis oleme) Õnnelikus (Otsekui asendit unes) Elu (elu ja uni - lehed) Luulekogus korduvad väljendid: armastus, hirm, vaikus. Enim mõjus luuletus hoolivusest, et ei saa ainult enda peale mõelda
Referaat Versaille loss Versaille lossi ja pargikompleks on üks maailma kauneimaid ning Euroopa suurim, mis asub Prantsusmaal, 18 km eemal Pariisist- Versailles. Kaunist lossikompleksi hakati ehitama Päikesekuninga Louis XIV valitsusajal aastal 1661-1710, Louis XII aegse jahilossi kohale. Louis XIV peetakse ka Versaille lossi rajajaks. Suurejoonelist barokkstiilis lossi ehitamist juhtis Louise Le Vau, hiljem Jules Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre. Kunagi oli lossipargi pindala üle 8000 ha, kuid nüüdseks on seda vähendatud 700 hektarile. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja suur hulk teenindavat personali. Lisaks oli igal õukondlasel oma teenijad ja teenijannad. Veel elasid lossis ka 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat ja 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitl...
iseseisvuse). 5) Rahvusvaheline kohus Peamine õigusorgan. Asub Hollandis Haagis. Peassamblee valib 15 kohtunikku. + räägitakse, midagi pole juhtunud, nt sõdu - kulutatakse palju raha 6) Sekretariaat ÜRO tegevuse igapäevane korraldamine, mida juhib peasekretär. ÜRO info levitamine. Osutab tõlketeenust. Eriagentuurid: Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), ILO, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Maailmapanga gruppi kuulub UNESCO Fondid, programmid: UNICEF NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (regionaalne sõjalis-poliitiline organisatsioon) Asutatud 1949 Peasekretär Anders Fogh Rasmussen esindab, aga ei otsusta 28 riiki Eesti liitus 2004 Eesmärgid: · Kriiside ohjamine · Rahuvalve väljaspool liikmesriikide territooriumi · Rahastab teadusuuringuid ja kultuuripärandi kaitse programme Tsiviilstruktuur 1) Põhja-Atlandi Nõukogu kõrgeim võimuorgan
Suurus elaniku kohta on 22900 USA dollarit. Eesti sisemajanduse kogutoodang on 12,4 miljardit ja elaniku kohta on 19100 miljonit eurot.Portugali inimarengu indeks on 0.816. See on suhtesliselt kõrge. Portugalis on inimarengu indeks sellepärast kõrge, et seal on head elutingimused. Riik on arenenud maa. Portugal on ÜRO liige. Kuulub ELi ja OECD-sse. Tuntud rahvusvahelised ettevõtted on põllumajandus ettevõtted ja metsandus ettevõtted. Rahvusvahelised detektiivifirmad. UNESCO, WTO. Rahvastik paikeb loode-Portugalis. Portu ja Aveiru linnades ja linnade ringkondades, Lissaboni ringkonnas ja Santareni linnas. Need paigad on kõige suurema rahvastikutihedusega. Hispaania on väiksema asustustihedusega kui Portugal.Tihedalt on asustatud Lissaboni piirkond ja Portu ja Aveiru linnad, sest loode-Portugalis on ühendus Atlandi-Ookeaniga ning sellepärast, et seal on sadam. Riigi suurim ja oluliseim sadam asub Lissabonis
Maapõues paikneb umbes üks kolmandik magevee-varudest, millest osa on kättesaamiseks ligipääsetav (Maakera piiratud veevarud...). UNESCO andmetel moodustab põhjavesi ligi 20% kogu maailma veekasutusest. Kogu magevee- varudest on kättesaadav maapinnalt ainult 0,26%, seda siis jõgedest, järvedest ja muudest veekogudest. Kogu maa veevarudest moodustavad kergesti ligipääsetavad magevee-varud seega vaid 0,08%. UNESCO hinnangul on magevee globaalne nõudlus viimase sajandi jooksul suurenenud enam kui kuus korda mis on rohkem kui kaks korda kiirem maailma rahvastiku hulga kasvamisest (Vesi ja veeressursid ..., 2008). Maailma mageveeveevarud on maade vahel jaotatud ebavõrdselt ning on järjest kasvava surve all. Rahvastiku juurdekasv, majandusliku aktiivsuse suurenemine ning elukvaliteedi tõus suurendavad konkurentsi ning tekitavad konflikte piiratud mageveevarude pärast. Sotsiaalne
(katedraal), Linzi loss ja muuseum, Euroopa üks ilusamaid botaanikaaedu Botanischer Garten, Pöstlingbergi mäe vaateplatvorm ning Pöstlingbergbahn'i muuseum, Linz Zoo (Linzi loomaaed), Ebelsbergi loss ja LinzGenesis muuseum (Linzi ajaloomuuseum). Salzburg Salzburgi peamiseks märksõnaks võib pidada Mozarti, kus kuulus helilooja on sündinud. Linna olulisim vaatamisväärsus on kahtlemata sealne vanalinn, mis kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lisaks on Salzburgil teisigi uhkusi nagu Hohensalzburgi kindlus Festungsbergi mäetipus, 17. sajandist pärit barokkstiilis Salzburgi toomkirik, Hellbrunni loss ning linna peatänav Getreidestrasse. Zell Am See - Vanaaegne linn Zell am See asub maalilises mägedevahelises nõos suursuguse Zeller See alpijärve kaldal, 80 km Salzburgist, ja on Pinzgau ringkonna administratiivseks keskuseks
Loodi 1945. Eesmärgid: Rahu tagamine Inimõiguste tagamine Humaanse iseloomuga probleemide lahendamine maailmas Peakorter asub New Yorkis. Liikmesriike 185. Peasekretär lõunakorealane Ban kiMoon. Eesti ühines 1991. Oluline juhtorgan on julgeolekunõukogu, mis koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on asutajaliikmed (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina omavad veto õigust). Ülejäänud 10 valitakse kahe aasta tagant uuesti. Allorganisatsioonid on näiteks UNESCO ja UNICEF. UNICEF tegeleb maailmas lastekaitsega UNESCO tegeleb maailmas hariduse ja kultuuri edendamisega. Koostab maailma kultuuripärandi nimekirja (nt: Tallinna vanalinn). Omab õiguskaitseorganit Haagi rahvusvaheline kohus. Inimõiguste kaitse maailmas toimub 1948.a. ÜROs vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsiooni alusel. Euroopa Nõukogu Asutati 1949. kümne LääneEuroopa riigi poolt
3. KULTUUR JA INIMASUSTUS Peruu – see on eeskätt ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestiste maa. Just tänapäeva Peruu territooriumil asub inkade kuulus linn Machu Picchu, mis tõenäoliselt rajati 15. sajandil ja on kaasajani hästi säilinud. Machu Picchu, kus on säilinud enam kui 200 hoonet, on inkade kultuuri tuntuim mälestis. See enam kui 2400 m kõrgusel merepinnast asuv asula kuulub juba 1983. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ent lisaks nimetatud asulale on Peruus hulgaliselt teisigi vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega. Peruus on ka tänapäeval võimalik kogeda ehedat indiaanikultuuri, sest selle maa rahvastikust on enam kui 30% indiaanlased ja peaaegu 50% indiaanlaste ja valgete segaverelised järeltulijad. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad indiaanlased ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas nad elasid mitu sajandit tagasi
Ta on osalenud joonisfilmide · ,,Tom ja Fluffy" (1997) · ,,Lotte reis lõunamaale" (2000) · ,,Lepatriinude jõulud" (2001) · ,,Leiutajateküla Lotte" (2006) loomisel. Tema lühiproosa paremik on ilmunud kogumikus: · ,,Pagari piparkook" (1999) Näidendid · ,,Vanamehed seitsmendalt" (1992) · ,,Eesti matus" (2002). 9. Doris Kareva Sündis Tallinnas 1958. Töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, 1992. aastast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Noorusluule on nürimeelne, hilisem looming on hapram ja tundlikum. Kareva luulele on omane sisemine intensiivsus, napp sõnakasutus ja siseriimiline vabavärss. 10. Jürgen Rooste Sündis 1979, luuletaja. Esikkogu ,,Sonetid" ilmus 1999. aastal. Tema luule ulatub moralismist õrna tundelisuseni.
värvitud punase ookriga 24. Ateena- Kreeka pealinn 25. Colosseum- amfiteater Roomas, ovaalne 188x156 m, kõrgus 48 m., ehitusmaterjal põhiliselt lubajakivi tellis 26. Pheidias- 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur 27. Abu Simbel- paik Egiptuses, Niiluse jõe läänekaldal, kaldakaljusse raiutud tempel, tõsteti 64m kõrgemale, et ei jääks vee alla(Venemaa tahtis rajada hüdroelektijaama), töid juhatas UNESCO 28. Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja päikesejumal 29. Kapitoolium- Rooma kindlus, usuline ja poliitiline keskus
Reelika Saar 12c Kodune töö: tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelise suhtlemise peamised eesmärgid on koostöö arendamine ja liitlaste sihipärane otsing. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted : · Suhtlemine peab toetuma läbirääkimistele ja õigusnormidele, mitte relvajõule. · Hoiduda jõu kasutamisest ja sellega ähvardamisest. · Lahendada tülid rahumeelselt. · Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust. · Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi. · Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse. · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi. · Edendada koostööd riikide vahel. · Järgida rahvusvahelise õiguse norme. 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusl...
Leshani Buddha kuju Leshani Buddha kuju (hiina 乐山大佛) on hiiglaslik kaljust tahutud Buddha kuju Hiinas Sichuani provintsi lõunaosas Leshani linna lähedal, Minjiangi, Dadu ja Qingyi jõgede ühinemiskoha juures. Kuju on 71 m kõrgune ja kujutab istuvat Maitreya Buddhat, kellel on käed põlvedel. Kuju vaatab läände 40 km kaugusel asuva püha mäe Emeishani suunas.Seda alustas hiina munk Haitong 713. aastal.1996. aastast kuulub see koos Emeishaniga UNESCO maailmapärandi nimistusse. Õnne ja tarkuse sümboli naerev Buddha on levinud Hiinas, Indias, Jaapanis ja Indoneesias. Tema suur ümar kõht sümboliseerib küllust ja lahkust, tema pikad kõrvalestad aga näitavad tarkust ning usutakse, et kui hõõruda tema kõhtu, siis tõmbab see ligi külluses õnne ja raha. Väikeseid naerva Buddha kujukesi leiab kõikjalt Kaug-Ida maadelt ja praegusel ajal on nad populaarsed ka Euroopas. Väga levinud on nefriidist Buddha, kuna nefriit on tuntud kui
1535. aastal avastas saared Fray Tomas de Berlanga ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin, kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse alla ning 1978. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Saared on erilised sealse looduse ning seal elavate endeemiliste liikide (liigid mis levivad ainult ühes kindlas kohas) poolest. Umbes 5-10 miljonit aastat tagasi tekkisid ookeanist vulkaanilised saared kus puudusid taimed ja loomad. Seega pidid loomad saartele kuidagi saabuma, mille aga teeb keeruliseks asjaolu, et saared asuvad väga kaugel mandrist, keset ookeani. On kaks meetodit, kuidas loomad ja taimed sinna sattusid
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
Nii on uues mõistes kultuuriturismi sihtkohad nihkunud järjest kaugemale - Aafrika sisemaale, Lõuna- Ameerika indiaani hõimude juurde, Himaalaja kõrgmäestikku. Põhja-Euroopas on kultuuriturismi üks sihtpunkte saamid, meil Eestis setod. UNESCO kultuuriprogrammi prioriteet on inimkonna kultuurilise mitmekesisuse kaitse ja seetõttu on koostatud nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO Maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirjas on Kihnu kultuur ja Eesti laulupeod. http://portal.unesco.org/culture/en/ev.php- URL_ID=34325&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html Füüsilise (arhitektuurilise) kultuuripärandi nimekiri on maailmas väga auväärne ning Tallinna vanalinna sinna hulka arvamine oli Eestile suur saavutus. Alates 2005. aastast kuulub UNESCO
" "Vabadus on väärt maksmist ..." "Teadus, mu poiss, on tehtud vigadest, kuid need on vead, mida on kasulik teha, sest nad juhivad sind tasapisi tõeni." "Meri on kõik. Ta katab seitse kümnendiku maakerast. Tema hing on puhas ja tervislik. Ta on tohutu suur tühermaa, kus mees ei ole kunagi üksik, kus ta tunneb elu põnevust igast küljest." "Me võime julgelt vastu hakata inimseadustele, kuid mitte loodusseadustele." 5 huvitavamat fakti UNESCO statistika põhjal on Jules Verne maailma kõige enam tõlgitud kirjanik peale Agatha Christiet; tema teoseid on avaldatud 148 keeles. 9. märtsil 1886. aastal külastas Vernerit tema õe/vennapoeg, kes kannatas paranoilisuse all ning tulistas Julesi kaks korda ,üks kuul tabas Verneri vasakut jalga, mille tagajärjel oli tema jalg halvatud. 1888 aastal astus Jules Verner poliitikasse ning oli Amiensi linna nõukogu liige 15 aastat.
HAPNIK KOOSTAJA: LIIS KULDMA SISSEJUHATUS · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis, mädanemis ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. HAPNIKU AVASTAJAD · Inglise teadlane Joseph Priestley tuntud Prestley katse. · Hiina õpetlane Mao Hoa arvas, et õhk koosneb kahest gaasist. · Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele esimene, kes kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi. · Inglise teadlane daniel Rutherford nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. · Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. HAPNIKU ÜLDISELOOMUSTUS Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8....
FANTASTILINE PÕHJA-NORRA (NORDKAP) JA LAPIMAA. Reisiliik: Bussireis. Riik: Norra, Soome. Hind: alates 5000 kr. Kellele mõeldud? Sobib tulla nii perega kui ka üksi. Sobib külma kliima ja kauni looduse armastajatele. 1.päev Kogunemine hommikul kell 09.00. Laev saabub Helsingisse enne lõunat. Algab sõit Lapimaale, Rovaniemi suunas. Teel teeme vastavalt vajadusele väikseid peatusi. Öömajale saabume hilja, kuid pimedust me ei näe, sest asume polaarjoonel. Öömaja puhkemajakestes (3 - 4 kohalised majakesed, dusi ja tualetiga, kööginurgaga). Voodilinad ja käterätikud ise kaasa võtta!2.päev Soovijatel võimalus tellida lisatasu eest hommikusöök 100 kr. Kohe hommikul külastame polaarjoonest mõne kilomeetri kaugusele jäävat Lapimaa pealinna Rovaniemit, kus oleme umbes tunni. Sõit jätkub Pyhatunturi Rahvusparki ning Lampivaara ametüstikaevanduse juurde. Soovijatel võimalus umbe...
Bridge. It was opened on 4 March 1890. The bridge connects Scotland's capital city, Edinburgh, with Fife, leaving the Lothians at Dalmeny and arriving in Fife at North Queensferry; it acts as a major artery connecting the north-east and south-east of the country. Described in the Collins Encyclopaedia of Scotland as "the one immediately and internationally recognised Scottish landmark", it may be nominated by the British government to be added to the UNESCO World Heritage Sites in Scotland. The bridge and its associated railway infrastructure is owned by Network Rail Infrastructure Limited. Until 1917, when the Quebec Bridge was completed, it was the longest cantilever bridge in the world. The Forth Bridge remains the second longest. First steel structure The bridge was built in steel alone, the first bridge in Britain to use that material. It was the first major
Eesti kivimid Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, s.h UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist
Eriti peetakse lugu paasapäevast, seto keeles paasapäiv, mis toimub augustis, päev enne Eesti taasiseseisvumise aastapäeva. Paasapäiv algab jumalateenistusega ning edasi suundutakse kalmistule, kuhu on üles seatud pidulaud ning kus mõttes koos lahkunud omastega süüakse pidusööki. Turistidele, samuti eestlastest turistidele, tundub seto kultuur kummastav, kuid nende igivanad traditsioonid arendavad silmaringi, eriti seto leelo kuulamine, mis on kirja pandud ka UNESCO maailmapärandi väärtuste hulka. Välisriikidesse reisimine vajab rohkem ettevalmistust ning kõvasti julgust. Alustama peaks naaberriikidest, kuna nende kultuur, keel ja ajalugu on meile tuttavad. Edasi peaks liikuma kaugemale, kuid siiski jääma Euroopa piiridesse. Kaugemate Euroopa riikide ajalugu on meile enam-vähem teada ning see aitab kaasa kultuuriga kohanemisel ning selle tundmaõppimisel. Järgmise sammuna peaks kindlasti ära käima Aasias, Lõuna- ja
Flora und Fauna Die am stärksten verbreiteten Baumarten sind Rotbuchen, Eichen, Ahorn und Fichten. Allerdings beeindruckt das Ösling durch große Bestände an Rot- und Schwarzwild sowie Greifvögeln, aber auch durch seltene Vogelarten wie den Schwarzstorch oder das Haselhuhn. Luxemburg ist bekannt für seinen Fischreichtum, es gibt Forellen, Hechte, Zander, Aale, Karpfen und viele andere Fischarten. Kultur 1994 hat die UNESCO das Ensemble der Luxemburger Altstadt zum Kulturerbe der Menschheit erklärt. Luxemburg war 1995 und 2007 Kulturhauptstadt Europas. Blauer Hirsch Logo der Kultur- haupt- stadt Europas 2007 http://de.wikipedia.org/wiki/Luxemburg https://www.google.ee/search?newwindow=1& Luxemburg videos https://www.youtube.com/watch?v=SxYym_ie9 https://www.youtube.com/watch?v=8Iv4hje2rK
Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio. Riikliku ringhäälinguorganisatsiooni Eesti raadio reformi käigus aga käivitati aastal 1993 Raadio 2, mis oli üleriiklik kanal. Eesti taasiseseisvumine toob kaasa ka vabanemise ideoloogilisest survest. 1990. Aastatel jõuab eesti muusika ka üha enam maailma kontserdilavadele. Hakatakse osalema rahvusvahelistel loomekonkurssidel, sõlmitakse lepinguid väliskirjastuste ja plaadifirmadega. Üks efektiivsemaid võimalusi oli selleks UNESCO konkursil osalemine. Eesti muusikast on seal silmapaistnud Erkki-Sven Tüür oma reekviemiga aastal 1995 (II koht), Lepo Sumera V sümfooniaga aastal 1997 (II koht) ja 2004. aastal saavutas esikoha Helena Tulve oma orkestriteosega "Sula." Tänu piiride avamisele on saanud ka meie heliloojad õppida välismaal. Neid võimalusi kasutas ära eriti aktiivselt 1990. aastatel esile kerkinud põlvkond. Lisaks on avanenud ka
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud...
Stockholmist. See 18 sajandist pärit palee on väga kaunis ning osad lossiruumid avatud ka külastajatele. Soovitatakse lossiga tutvumiseks ette võtta giidiga ekskursioon, mida pakutakse seal pea iga täistund (inglise või rootsi keeles). Gotlandi saar ja Visby linn - Gotland on Rootsi suurim saar ja Visby tema pealinn. Visby on on imepärasemaid linnu kogu Rootsis ja Skandinaavias. Kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Visby on eelkõige tuntud oma keskaegsete ehitiste - linnamüür, katedraal ja kiriku varemed - ning augustikuus toimuva "Keskaja päevade" nimelise ürituse tõttu. Juuni keskpaigast kuni augusti keskpaigani on see linnake täiesti ülerahvastatud turistide poolt.Faluni vasekaevandus - lisati UNESCO maailmapärandi nimekirja 2001.a. Vase kaevandamine lõpetati seal 1992.a. ning peale seda avati kaevandus külastajatele
MAROKO Diana Tammekand VPG 11.klass Maroko lipp Üldandmed PINDALA - 446 550 km2 RAHVAARV 32 200 000 (2009) PEALINN - Rabat (Ar-Rib) PEALINNA ELANIKE ARV - 1 655 753 KEEL araabia RAHAÜHIK - dirham (MAD) Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põlluma...
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete
Tallinn, general overview Prepared: Hanna Bergmann 16.04.2011 Tallinn's Old Town is in the list of UNESCO World Heritage Sites. Tallinn is ranked as a global city and has been listed among the top 10 digital cities in the world. Tallinn is a European Capital of Culture for 2011, along with Turku, Finland. Location Tallinn is situated on the northern coast of the country, on the banks of the Gulf of Finland, 80 km south of Helsinki, east of Stockholm and west of Saint Petersburg. Tallinn is situated on the southern coast of the Gulf of Finland, in north-western Estonia. Tallinn Population The registered population of Tallinn is 412,341 (as of 1 Dec 2010). According to Eurostat, in 2004 Tallinn had the largest number of non-EU nationals of all EU member states' capital cities.As of 2009 around 22% of its population are not EU citizens. In addit...
40–60 aastat eKr. Pont du Gard on kolmetasandiline. Kaks alumist tasandid ehitati kuni 6 tonni raskustest kiviblokkidest, ülemine tehti peenest kiviprügist. Esimest tasandit kasutati algselt sillana. See koosneb kuuest kaarest. Teisel tasandil on kaari 11. Ja kolmandal, kus kulgeb veekanal on säilinud 35 kaart, algselt oli neid 47. See monument on keisrite aja algperioodi üks mõjukamaid. Alates 1985. aastast kuulub see UNESCO maailmapärandi nimistusse, (i)(iii)(iv) kriteeriumide alusel: 1) inimese loomegeniaalsus; 2) kultuuritraditsioonide tunnistaja; 3) tähtsus inimajaloos. Paphos (Küpros) Paphos (kreeka Πάφος) on linn Küprosel Küprose saare edelarannikul, Paphose ringkonna halduskeskus. Paphos on üks kahest linnast, mis on valitud Eurooma kultuuripealinnaks 2017.a Paphos asutati juba neoliitikumis. See oli Aphrodite ja hellenismieelsete viljakusjumaluste kultuse keskus
Erilaulupeod 1956. aastal peeti esmakordselt Baltimaade üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. 1962. aastast peetakse iga viie aasta tagant noorte laulupidusid. Taasiseseisvumise eel toimusid öölaulupeod. 2000. aastal toimus Eesti-Soome ühislaulupidu.[6] 2008. aastal toimus punklaulupidu ning seoses Eesti 90. juubeliaasta pidustusega öölaulupidu "Märkamisaeg". Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.