Eesti oli täielikult ümber piiratud. Eesti mobiliseeritud sõjaväe suuruseks oli 1940 ette nähtud: 5208 ohvitseri, 15448 allohvitseri ja 85093 sõdurit = kokku 105749 meest. Vastupanu võimalused olnuks paremad, kui oleks loodud tõsisem koostöö Läti ja Leeduga ning kui vägesid oleks eelkõige Tallinna piirkonnas tugevdatud reservlaste õppustele kutsumisega. 14. VI 1940 ultimaatum Leedule 16. VI ultimaatumid Eestile ja Lätile moodustada sellised valitsused, kes suudaksid ja tahaksid ausalt vastastikuse abistamise pakte ellu viia Punaarmeele vaba pääsu Leedu, Läti ja Eesti territooriumile ja õigust okupeerida kõik strateegiliselt tähtsad punktid, et tagada vastastikuse abistamise lepingute elluviimine 17. VI 1940 kell 6 hommikul ületavad PA väeüksused Eesti piiri; Paldiski ja Haapsalu...
juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi : seekord nõuti suurte täiendavate Punaarmee osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Leedu valitsus alistus nõudmistele, Eestile ja Lätile esitati samasisulised ultimaatumid 16. juunil 1940. 17. juunil okupeeriti kogu Eesti kuni 100000 üle piiri tulnud punaarmeelaste poolt. Algas Nõukogude okupatsiooniperiood Eesti ajaloos, mis kolmeaastase vahega kestis enam kui pool sajandit. Rahvusvahelise õiguse seisukohast muutsid ultimaatum ja okupatsioon kõik uute võimude sammud juba ebaseaduslikeks. Keelustati rahvakogunemised ja meeleavaldused, korjati Kaitseliidult ja eraisikutelt ära relvad. Edasiste sammude koordineerimiseks saatis Stalin Eestisse ühe oma lähima abilise, Leningradi parteijuhi Andrei Ždanovi, kelle kätte läks siin tegelik võim. Nõukogude saatkonnas pandi kokku Eesti uue, Moskvast täielikult sõltuva valitsuse nimekiri, mille...
Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa idatraakiast. II Balkani sõdavallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia positsioone, Balkan jäi ärevaks pingekoldeks. Sarajevo atendaat AustriaUngari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises, sellele järgnes diplomaatiliste suhete katkestamine ja 28.07.1914. kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja.Vallandus I maailmasõda. Balkani "püssirohukelder" ultimaatum Schliefeni plaan Plaan oli olemuselt välksõda, tuli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see purustada ning siis tungida Venemaale. välksõja plaan saksa sõjaplaan, nad tahtsid kiirelt tungida prantsusmaale, see purustada ja rünnata venemaad. piirilahing Marne'i lahingkindral Joffre juhtimisel tuntud prantsuse vastupealetung, mis nurjas Sthlieffen'I välksõjaplaani. Tannenbergi lahing positsioonisõdakaevikusõda, sõjategevus pikak ajaks paigale jäänud, rinde tugevasti...
a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted uuesti halvenema. Punaarmee kindralstaap alustas ettevalmistusi Balti riikide iseseisvuse likvideerimisega. 3.5 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.a. juunis. Eesti blokeeriti maalt, merest ja õhust. 14. Juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedule, mis vastu võeti ja 15. Juunil Leedu okupeeriti. 16. Juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile, vastupanu peeti lootusetuks. Alates 17. Juunist olid Balti riigid täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. Stalin saatis kohale erivolinikud, kes pidid Baltimaade hõivamise lõplikult vormistama. Tallinna saabus Zdanov, kes asus kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. Juunil organiseeriti tema korraldusel nn töörahva meeleavaldused Toompeale ja Kadriorgu presidendi lossi juurde, nõudes uue valitsuse ametisse seadmist...
Raamatu analüüs ,,Wikmani poisid" Ülevaade Wikmani poisid räägib noortest poistest, kes õppisid Westholmi Gümnaasiumis. Räägib poiste igapäeva elust ja juhtumistest. Poisid teevad palju tempe. Näiteks panid nad ükskord õpetaja Tooderi paberkorvi magneesiumit ja see plahvatas. Juhan Pukspuule andi ultimaatum , et ta visatakse koolist välja, kui ta kõiki lõpueksameid ära ei tee. Teda aitasid õppimisel paljud klassikaaslased. Raamatus on näha klassi kokkuhoidmist. Oli juttu ka armumistest. Jaak ja Riks olid mõlemad armunud Virve Pukspuusse. Mõlemad üritasid Virve südant võita. Suri kooli direktor Johan Wikman. Teda hakkas asendama Peeter Puhm. Oli aeg eksamite sooritamiseks ja Pukspuu tegi kõik ära. Kuid siis, kõigi üllatuseks võttis ta koolist paberid välja ja läks Kustisse....
Vaba Prantsusmaa + Charles de Gauller, Vichi valitsus Petain. Lahing Inglismaa pärast. Balkani vallutamine, Kreeka. Allveesõda. 1941. Sõda Aafrikas, Erwin Rommel. Aarika korpus. Kõrberebane. Karl Selter 24. sept 1939 Moskvas. 28. Baaside leping. 18. okt üksused Eestis. Soome talvesõda ülemjuhataja marssal Mannerheim. Soome venitas baaside lepinguga, 30. nov 1939 ründas Punaarmee. Mannerheimi liin. 12. mörts 1949. sõlmiti Moskvas rahu. 16. juuni 1940. esitati ultimaatum Eestile, nõuti piiridele koondati 100k punaväelase sisselskmist, uut valitsust. Andrei Zdanov tuli Tallinna lõplikult asju vormistama. Nõukogude näpunäidete järgi seati kokku uus valitsus. Päts nimetas ametisse Barbaruse. Koos Saksamaaga ründas NSVLi ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. Leningradi blokaad 1941.. Suur Isamaasõda. 6. dets 1941. vastupealtung. 7. dets. 1941. Jaapan ründas Pearl Harborit.Stalingradi lahing 1941 lõpp- 2. veebr 1943. Novembris 1942...
Arvan, et Eesti oleks pidanud käituma Soome eeskujul ja baaside lepingu sõlmimisest loobuma. Samas, oleks tagajärjed Eestile olnud palju raskemad, kui need olid Soomele. Moskva süüdistas balti riike baaside lepingu rikkumises ja nõudis nende suurendamist. Baltimaade piiridele koondati ligi pool miljonit punaväelast. Sellega oli tagatud piisav sõjaline võim, et esitada Balti riikidele ultimaatumid . Eestile estitati ultimaatum 16. juunil, millega nõuti baaside suurendamist ja moskvale sobivama valitsuse moodustamist. Kuna Piiride sees ja piiri taga oli nii palju punaarmeelasi, oleks sõdimine olnud Eestlastele surmav. Siinkohal oli näiline valik, kas alistuda või sõdida ja ma arvan, et kumbki valik ei oleks midagi muutnud, sest NSVL-l oli omad kindlad plaanid ning väed oleks sisse toodud niikuinii. Antud juhul, tehti seda väiksemate kaotustega, kui oleks sõdima hakatud....
9* Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.3. Sõja algus: 23* Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. (Vt. õpik lk.53). Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum , (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa mobilisatsiooni keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale Saksamaa nõudis Prantsusmaalt (3.august) piirikindlustuste üleandmist, millest...
Rootslaste unistus: Soome kaotuse peab kompenseerima Norra saamine Taanilt. Rootslaste strateegia Norra saamiseks Peab leidma tugeva troonipärija! 1810 Napoleoni marssali Jean Baptiste Bernadotte (1763-1844) valimine troonipärijaks. Rootsi kuningana Karl XIV Johan (1811/18-44). Troonipärija eestvedamisel Rootsi vahetas poolt 1813 (Napoleoni taganemine 1812-13): liitlased Venemaa ja SB (Taani vastaspoolel). 1813 Rootsi ja Venemaa ultimaatum Taanile loovutada Norra Rootsile (kompensatsioon Rootsi Pommerist) Sõda ja Kieli rahu 14.1.1814 5 1813. aasta sügisel kuulutas Taani sõja Rootsile ja Vene-Preisimaale. Rootsi okupeeris Taani Holsteini. Kieli rahu osapooled Taani/Rootsi SB garanteerisid Preisimaa ja Venemaa: 1) SB tagastab Taani kolooniad (väikesed alad Lääne-Indias, Indias, Lääne-Aafrikas) 2) Rootsi sai Norra...
Soomel tuli loovutada Karjala ja anda ära Hanko sõjaväebaas, kuid Soome iseseisvus jäi püsima. Balti riikide okupeerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.a. juunis. Eesti blokeeriti maalt, merest ja õhust. 14. Juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedule, mis vastu võeti ja 15. Juunil Leedu okupeeriti. 16. Juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile, vastupanu peeti lootusetuks. Alates 17. Juunist olid Balti riigid täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. Stalin saatis kohale erivolinikud, kes pidid Baltimaade hõivamise lõplikult vormistama. Tallinna saabus Zdanov, kes asus kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. Juunil organiseeriti tema korraldusel nn töörahva meeleavaldused Toompeale ja Kadriorgu presidendi lossi juurde, nõudes uue valitsuse ametisse seadmist...
juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellega oli I maailmasõda alanud. Selles osales 34 riiki. Sõdivad riigid jagunesid kaolitsioonideks. Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Usa, Jaapan, Belgia, Serbia, USA, Rumeenia,, Tsernogooria. keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi. Suurriigid olid väljatöötanud oma sõjaplaanid: SAKSAMAA - Schlieffeni plaan: löök Prantsusmaale Belgia ja Luxemburgi kaudu. Prantsuse...
Punaarmee ei suutnud alguses läbi tungida Mannerheimi liinist. Ilm läks samuti külmaks. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomet aitama. See sundis Stalinit alla andma. 12.märtsil 1040 sõlmiti Moskvas rahu. Soome säilitas küll iseseisvuse, kui pidi osadest oma aladest loobuma. BALTI RIIGID JA NSV LIIT 1939-1940 1940 hakkasid Balti riikide ja NSV Liidu vahelised suhted halvenema. 14.juuni 1940 esitati ultimaatum Leedule. 16.juuni 1940 esitati sama ultimaatum Eestile ja Lätile. Mõlemad riigid nõustusid nõudmistega. Alates 17. juunist olid Balti riigid okupeeritud. 21.juunil nõudsid kokkukasutatud meeleavaldajad Zdanovi eestvedamisel Eestis uue valitsuse ametisse nimetamist. Taoliselt arenesid sündmused ka mujal Balti riikides. 14-15 juuli 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks....
09.'39 Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks 18.10.'39 Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10 Leedus Kevad NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima '40 Juuni '40 Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt 14.06.'40 Ultimaatum Leedule 15.06.'40 Leedu okupeeritakse; reisilennuk Kaleva tulistatakse alla, kõik reisijad hukkuvad 16.06.'40 Ultimaatum Lätile ja Eestile 17.06.'40 Narva traktaat; Balti riigid on okupeeritud 21.06.'40 Töörahva ,,meeleavaldused" nõuavad uue valitsuse sisseseadmist, Päts-> Barbarus 14/15.07 Lavastatakse Balti riikides parlamendivalimised 21.07.'40 Nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid NS Vabariikideks...
NSVL'l oli vesi ahjus. Märk Nõukogude Liidu nõrgenemisest. Riiki juhtis Solidaarsus. Poola kommunistid olid kaotamas kontrolli. Nõukogude armee ei saanud Poola sisse tungida, sest tulemas olid Moskva olümpiamängud, kus USA ja lääneriigid ei osalenud. NSVL juhid nõudsid Poolas korra taastamist, mis ei mõjunud. Kompartei juhiks pandi kindral W. Jarozelski. Esitati ultimaatum : kas surud Solidaarsuse maha või tulevad sisse Nõukogude tankid. 1981. detsember kuulutati välja sõjaolukord ning Solidaarsus keelati ära ning vangistati üle 10 000 inimese. Komparteile saadeti tagasi miljon parteipiletit. Surma sai üle 100 inimese. Solidaarsus suruti põranda alla. Võimude autoriteedile andis see vabadusaasta võimsa hoobi. Külma sõja ägenemine NSVL oli sügavas stagnatsioonis. USA presidentiks sai antikommunstlik Roland Reagen, kes...
Andke hinnang Eesti valitsuse tegevusele 1939-1940. Eesti valitus nõustus 1939 NSV Liiduga sõlmida vastastikuse abistamise lepingu, mille käigus loodi Eesti territooriumile NSV Liidu sõjaväebaasid Valitsus ei saanud keelduda, sest ähvardati asjad vägivaldsel teel lahendada. 28. sept. kirjutati 18. okt. hakati üksusi paigutama. Tegelikult oli tark, et oldi alistunud, mitte nagu Soome, kes astus sõtta, sest lõpuks pidi ka too riik NSV Liidu tingimustel rahu sõlmima. 16. juuni ultimaatum punaväelaste sisselaskmine ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine sõjaline vastupanu oleks olnud lootuseti, nõustuti. Oleks küll võinud üritada, aga see oleks ilmselt läbikukkunud ning nõustumist oleks vaid edasi lükatud. Seega valitsus otsustas õigesti. Minupoolne hinnang: EV valitsus küll pidi halbade tingimustega nõustuma, kuid sellest poleks olnud pääsu, kuid vähemalt saadi aru, et pole mõtet vastupanu osutada, sest pole selliseid ressursse. 5...
rängad inimkaotused,rahvaarv vähenes ~200 000 inimese võrr.suured materiaalsed purustused:mitmed suured linnad maatasa;purustatud oli enamus tööstusettevõtteid ;maal oli vähenenud külvipind, kariloomade arv ja saagikus.baaside leping-leping NSVL ja Eesti vahel,sõlmiti 28.sept.1939.eesti okupeerimine ja annekteerimine NSVL poolt-16.juuni 1940 ultimaatum eestile.alistuti vastupanuta, sest sõjaline vastupanu lootusetu.3.-6. august 1940 NSVL ülemnõukogu vormistas balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu.EV taastamise katse-1944 jõudis sõjategevus uuesti eesti alale,astute vabatahtlikult saksa väkke kaitsemaks eestis kommunistide tagasituleku eest ja lotuses taastada iseseisvus.loodeti peatsele iseseisvuse taastamisele lääneriikide abiga e oodati nn valget laeva....
07 2.08 1945 võitjarigid, SB, USA, NSVL, prantsusmaa *kiideti lõplikult heaks Ida-preisimaa põhjaosa loovutamine NSVLiidule *pandi paika sõjajärged piirid ja mõjusfäärid Euroopas *määrati saksamaa reparatsiooni maksed *jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks *nsvl lubas sõtta astuda jaapaniga Holokaust ja totaalne sõda 21 jaanuar 1942 WANNSEES suleti juudud getodesse, 1943 üritati hävitada varssavi juudi getotõ Totaalnesõda: 1) Sunnitud olid osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud 2) Tsiviilisikud said sõjategevuseosaks, rasked kaotused tsiviilelanike seas 3) Okupeeritud kodumaa 4) Kollaborantid, vastupanuliikumised 5) Ühe totaalsevõimuvastuvõitlemiseks tuli kasutada teise totaalse võimu abi...
Euroopas, Aafrikas, Aasias. Meresõda kõigil ookeanidel Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, USA, Venemaa. Põhjused-Peamine põhjus oli vastasseis ja võitlus liidrirolli pärast Inglismaa ja Saksamaa vahel, Sõja päästis valla Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06 1914 Bosnias, Sarajevos. Algus- 23. juulil A-U ultimaatum Serbiale. Kuigi Serbia ei keeldu otseselt ultimaatumit täitmast, kuulutab A-U Serbiale 28. juulil sõja, 01.08 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03.aug Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale. Sõda algab suure vaimustusega rahva hulgas. Antandi riikides levib suur saksa- vastasus. Ka paljud eestlased astuvad armeesse. Isegi paljud patsifistliku taustaga parteid tervitavad sõja algust...
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid...
NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit...