1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest. Eesti okupeerimine 23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel. Baltimaad peale Ida-Preisimaa ja Memeli jid seejuures Nukogude Liidu poliitilisse mjusfri. Septembris 1939 koondati Eesti piiri lhistele suured Nukogude veksused ning Eestile esitati ultimaatum, milles nuti, et Eesti nustuks oma territooriumile Nukogude sjavebaaside rajamist. Kartes sja puhkemist ning lootes Nukogude Liidu poolt pakutavatele tagatistele, sealhulgas lubadusele riigi siseasjadesse mitte sekkuda, vttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. 28. septembril 1939 slmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku Nukogude Liidu sjavebaaside toomine Eestisse. Oktoobris toodi Eesti Vabariigi
4. Andke hinnang Eesti valitsuse tegevusele 1939-1940. Eesti valitus nõustus 1939 NSV Liiduga sõlmida vastastikuse abistamise lepingu, mille käigus loodi Eesti territooriumile NSV Liidu sõjaväebaasid Valitsus ei saanud keelduda, sest ähvardati asjad vägivaldsel teel lahendada. 28. sept. kirjutati 18. okt. hakati üksusi paigutama. Tegelikult oli tark, et oldi alistunud, mitte nagu Soome, kes astus sõtta, sest lõpuks pidi ka too riik NSV Liidu tingimustel rahu sõlmima. 16. juuni ultimaatum punaväelaste sisselaskmine ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine sõjaline vastupanu oleks olnud lootuseti, nõustuti. Oleks küll võinud üritada, aga see oleks ilmselt läbikukkunud ning nõustumist oleks vaid edasi lükatud. Seega valitsus otsustas õigesti. Minupoolne hinnang: EV valitsus küll pidi halbade tingimustega nõustuma, kuid sellest poleks olnud pääsu, kuid vähemalt saadi aru, et pole mõtet vastupanu osutada, sest pole selliseid ressursse. 5
NSV Liit oli tohutus ülekaalus. Punaarmee ei suutnud alguses läbi tungida Mannerheimi liinist. Ilm läks samuti külmaks. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomet aitama. See sundis Stalinit alla andma. 12.märtsil 1040 sõlmiti Moskvas rahu. Soome säilitas küll iseseisvuse, kui pidi osadest oma aladest loobuma. BALTI RIIGID JA NSV LIIT 1939-1940 1940 hakkasid Balti riikide ja NSV Liidu vahelised suhted halvenema. 14.juuni 1940 esitati ultimaatum Leedule. 16.juuni 1940 esitati sama ultimaatum Eestile ja Lätile. Mõlemad riigid nõustusid nõudmistega. Alates 17. juunist olid Balti riigid okupeeritud. 21.juunil nõudsid kokkukasutatud meeleavaldajad Zdanovi eestvedamisel Eestis uue valitsuse ametisse nimetamist. Taoliselt arenesid sündmused ka mujal Balti riikides. 14-15 juuli 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks.
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sini...
jäid Moskva meele alla, Saksamaa jagamine okupatsioonideks, Berliini vallutamine Punaarmee poolt) 02.09.1945 (Aasia: tuumapommid Nagasakile (09.08.1945) ja Hiroshimale (06.08.1945), mis murdis Jaapani vastupanu) Teine maailmasõda, 1941 1944 Saksa okupatsioon, 01.09.1939 Saksa kallaletung Poolale, 17.09.1939 NSV Liit tungis Poolale kallale, 10.05.1940 Saksamaa ründas Hollandit ja Belgiat, 22.06.1940 Compiehne´i vaherahu Prantsus- ja Saksamaavahel, 14.06.1940 NSV Liidu ultimaatum Leedule ning 16.06.1940 Lätile ja Eestile, et Punaarmee saaks sissetuua täiendavaid üksus ja täitva valitsuse moodustamist, 22.06.1941 Saksa kallaletung NSV Liidule (Punaarmee vastuhakk 6.12.1941). 07.12.1941 Jaapani rünnak Pearl Harborile, 21.08.1942 02.02.1943 (19.11.1942 NSV Liidu pealetung) Stalingradi lahing Saksa ja NSV Liidu vahel, 3.09.1943 Itaalia sõjast väljas, Mussoliini kukutamine, 5.06.1943 Kurski kaar, 06.06.1944 - Teine rinne ehk Normandia dessant, 02.04
Ajalugu II. Esimene maailmasõda 28.07.1914 - 11.11.1918.a. Balkani ,,Püssirohu kelder" 1907.a. Teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel. 1908-1909.a. Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga. Tekkisid terroriorganisatsioonid: Noor-Bosnia, Must käsi. 1912 .a. Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. Teine Balkani sõda: Türgi, Rumeenia, Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu. Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad. Sarajevo atentaat. 28.06.1914.a. Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia. Gavrilo Princip mõrvar. 23.07.1914 Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1. Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist. 2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propagan...
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus ...
1935 Itaalia tungib Etioopiasse 1938 märts Anšluss 1938 sept Müncheni sobing ◦ lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia jagamine 23. aug 1939 MRP 1. sept 1939 Teine maailmasõda 15.09.1939 Orzeli juhtum 28.09. vastastikuse abistamise pakt ◦ 25 000 NSVL sõdurit 1939/1940 baltisakslaste lahkumine nov 1939 Talvesõda 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust 16. juuni 1940 ultimaatum 17. juuni nõukogude vägede sissemarss Narva diktaat ◦ infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla ◦ keelati meeleavaldused ◦ eraisikud pidi loovutama relvad 21.06.1940 meeleavaldus, uus valitsus ◦ A. Ždanov, J. Vares- Barbarus juuli 1940 ebademokraatlikud valimised 6.08. Eesti, Läti ja Leedu võetakse NSVL vastu natsionaliseerimine, sovetiseerimine, terror 14
9. Soome talvesõda 1939. aastal 30. novembril tungivad NSVL-i sõdurid etteteatamata Soome aladele, algab Talvesõda. Sõda lõppes 12. märtsil 1940 mil sõlmiti vaherahu Moskvas, Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaamreele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 10.Eesti okupeerimine 1940 aasta juunis blokeeritakse Eesti merelt ja õhust ning kaks päeva hiljem esitatakse ultimaatum, kus nõutakse 100 000 NSVL sõduri sisselaskmist ja nõukogude meelset valitsust. 17.06.1940 Eesti okupeeritakse – Nõukogude väed marsivad sisse. 21. juunil 1940 kokkukutsutud meeleavaldus, kus olid esindatud peamiselt NSVL sõdurid erariietes, kes nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist. Juulist saadetakse riigikogu laiali ning toimuvad Nõukogude valimised, mille tagajärjel kuulutatakse 21. juulil välja ENSV. 6
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
Genotsiidid, nt Armeenia genotsiid Türgis, pogrommid (suurriikide äärmusliku patriotismi pärast tekitatud rüüsterünnakud vähemusrahvaste vastu), nt juudi pogromm Venemaal. 16. Mõisted Linnastumine ehk urbaniseerumine linnade hulga ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikust Massikultuur - laiemale tarbijaskonnale kättesaadavad ja peamiselt tehniliste vahendite abil paljundatud kunstide vormid Ultimaatum ilma läbirääkimise kavatsuseta esitatud nõue või dokument Patsifism suhtumine, mis ei õigusta inimeste tapmist ega sõjapidamist Teadusrevolutsioon epohh teaduse arengu ajaloos, millal uued avastatud teadmised võtsid üle antiikaja filosoofide teesid, seadused ja reeglid Mobiliseerimine sõjaväekohustustega inimeste tegevväkke kutsumine Koloonia ehk asumaa poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille emamaa on allutanud
Ulatus o Sõda – kui palju ohvreid o Madala intensiivsusega konflikt Osalejad o Riikidevaheline o Riigisisene o Riigiväline, ekstrasüsteemne o Sub-riigilised o Rahvusvaheliseks muutunud riigisisene Konflikti tüübid – põhjus või eesmärk Revolutsioon, režiimivastane konflikt Dekoloniseerimissõda Rahvusvaheline terrorism Sunnidiplomaatia o Täielik ultimaatum: nõue, ajaraamistik, jõu kasutamine (Austria ultimaatum Serbiale) o Vaikiv ultimaatum – sanktsioonid o Püüa-ja-vaata (try-and-see) o Kruvi keeramine (Gradual turning of the screw) – ähvardused kasvavad sammhaaval Setsessiooni või autonoomiasõda o Setsessioon – sõda eesmärgiga luua uus riik nii et vana jääb alles(Ukraina – Donbass, USA kodusõda – konföderatsioon)
· 2. September 1945 jaapan alistus ( aga mitte jaapanlased) Eesti II maailmasõjas · 23.august molotovi-ripentovi pakt o Lepingu sala protokoll Neutraalne riik neutraalne riik sõjas, kes ei sõdi · ,,Orzel" poola allveelaev mis randus eestisse (laeval lasti öösel põgeneda) · 28.september 1939 baaside leping (eesti laseb enda maadele 25000 punaarmeelast) · 1939 sügis baltisakslaste lahkumine · 16. Juuni 1940 NSVL ultimaatum Eestile eesti pidi 100 000 sõdurit üle piiri laskma jms · 17.juuni 1940 nõukogude okupatsiooni algus A.Zdanov eesti ja nõukogude liitja · 21.juuni 1940 J. Varese valitsus (välismaailmale tundus kommunistide vastane valitsus) · 21.juuli 1940 eesti kuulutati ENSV-ks · 6.august 1940 eesti inkorporeerimine (eesti võeti nõukogude liikmesriigiks) ENSV valitsemine 1. Karl Säre süngelt salapärena. Sündind 1903
sõjaks hästi valmistunud. Kõik olid hämmingus ja isegi Prantsusmaa ja Inglismaa olid nõus oma väed appi saatma. Stalin lõi kartma ja tegi soomega vaherahu. Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest ja rajati Hankosse vene sõjaväebaas, aga iseseisvus säilus. Baltiriikide okupeerimine Kuna saksamaa tungis sisse prantsusmaale, siis kogu maailma pilgud olid seal ja nsv sai hea võimaluse baltimaade okupeerimiseks. Kõigepealt esitati ultimaatum leedule, kus nõuti punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile. Eestalsed nõustusid vastupanu osutamata ja nii said baltiriigid okupeeritud. Eestisse toodi zdanov, kes hakkas venemeelsst valitsust tegema. Ta tõi tänavatele meeleavalduse, kes nõudsid uue valitsuse moodustamist. Juhiks sai johannes vares barbarus. Korraldati valimised ja nii saigi eestist vene osa. Suur Isamaasõda
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Signe Müürisepp Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA 9kl 2012/2013 1 SISUKORD Sissejuhatus _____________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _____________________________________ lk 4-6 · Millal? Miks? Kus ? · Sõja põhjused Eesti Esimeses maailmasõjas ________________________________ lk 6-7 Tagajärjed ________________________________________________ lk 7 Kasutatud kirjandus _________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda või ka Suur Sõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918. Sõdivad ...
Venemaa Panustas inimressurssidele. Sõjatehnilisest küljest halvasti ettevalmistatud. Inimressursid olid Venemaal väärtusetud. Neid masse ei suudetud organisatoorselt juhtida. Pidi arvestama sõdimisega kahel rindel : A-U ja Saksamaa, kuid panustas rohkem Saksmaa vastu. Inglismaa algselt lootis panustada rikkusele, toetades rahalisel teel oma liitlasi, kuid Belgia iseseisvuse ohustamisel 1915 sekkus samuti sõtta, kuid saatis siiski vähe mehi. Sündmused 1914 14. juuli A-U ultimaatum süüdistati Serbiat - 28. juuli kuulutas sõja Vene mobilisatsioon 1. aug Sks kuulutab sõja Venemaale 2. aug Sks ründab Luksemburgi ja seejärel Belgiat 5.- 9. sept Marne lahing Pr ja In Sks vägesid taganema läänerindel algab positsioonisõda Idarindel toimub A-U slaavlaste deserveerumislaine Vene poolele üle minek Serbia võitlus A-U vastu edukas, väikerahvaste suveräänsuse laine 1915 Sõtta astuvad Bulgaaria ja Itaalia - kes oli algselt keskriikide poolel
kokkulepe-It, Pr, Ing ja Saksa nõudsid Tsehhoslovakkidelt NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang Sudeedimaad, millega tagatakse Tsehhoslovakkia puutumatus. liitlasriikide(uk, pr, nsv, usa) kasuks. Murranguks loetakse Tsehh alistus, mida Hitler võttis nõrkusena. Ultimaatum üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 Leedule(mille lõunariik Poola, selgelt Poola järgmine riik). Peale veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste Tsehhoslovakkia hõivamist sai lääneriikidel mõõt täis. 1939 UK ja Pr edasitung
Märtsiküüditamine algas 25. rikkumises. 14. juunil 1940a. esitas Moskva märtsil 1949a. Selle käigus deporteeriti üle 20 000 Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse inimese, enamasti naised ja lapsed. väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval algas sõjaline agressioon Eesti vastu. (Soome reisilennuk lasti alla, blokeeriti sadamad, baasiväed seadsid end 1941 suvi lahinguvalmis). Sama ultimaatum esitati ka Eestile 22. juunil taandus Nõukogude-Saksa sõjas Punane. ja Lätile ning kuna vastupanu oli lootusetu, anti Kahe nädalaga vallutasid sakslased Leedu ja Läti. 7 järele. 17 juunil Laidoner kindral Eestis, kirjutas juulil ületati Eesti piir, järgmisel päeval loovutati alla ,,Narva diktaadile" : anti kontroll kõigi Pärnu, Viljandi, 9. juulil Valga, Võru, 10. juulil ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Tartu lõunaosa
territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. 17. juunil algab okupatsioon, kui riiki siseneb umbes 80 000 punaväelast. 21. juunil korraldatakse vastavalt NSV Liidu korraldusele Vabaduse väljakul meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. Sama päeva õhtul tehakse teatavaks uue valitsuse koosseis, kus peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus,
Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa idatraakiast. II Balkani sõdavallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes II balkani sõda.Tugevdas Serbia positsioone, Balkan jäi ärevaks pingekoldeks. Sarajevo atendaat AustriaUngari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises, sellele järgnes diplomaatiliste suhete katkestamine ja 28.07.1914. kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja.Vallandus I maailmasõda. Balkani "püssirohukelder" ultimaatum Schliefeni plaan Plaan oli olemuselt välksõda, tuli tungida läbi Belgia Prantsusmaale ja see purustada ning siis tungida Venemaale. välksõja plaan saksa sõjaplaan, nad tahtsid kiirelt tungida prantsusmaale, see purustada ja rünnata venemaad. piirilahing Marne'i lahingkindral Joffre juhtimisel tuntud prantsuse vastupealetung, mis nurjas Sthlieffen'I välksõjaplaani. Tannenbergi lahing positsioonisõdakaevikusõda, sõjategevus pikak ajaks paigale jäänud, rinde tugevasti
madal. Baase Eesti aladel kasutati palju, muuhulgas ka Talvesõjas Soomega. Eestist korraldati õhurünnakuid lennukeid hoiti siin, see ei olnud hea Eesti-Soome suhetele. Kuni suveni käitutakse nii, nagu leping ette nägi. Näiteks ei segatud end Eesti sisepoliitikasse. Juunis 1940 asi muutub. Saksa väed marsivad Pariisi, Prantsusmaa on alistumas. NSVL näeb head aega, et oma ambitsioone täita. Eestile esitatakse ultimaatum, kus on kaks nõudmist peab välja vahetama valitsuse ja asendama selle Nõukogude-meelse valitsusega ning riiki peab lubama veel 90 000. Aega anti 8 tundi. Vastus sai olla vaid jah, ja nii okupeeritakse riik kiirelt. 21. juuni toimus juunipööre, ametisse saab Vares-Barbaruse valitsus, kuid seal ei ole ühtegi kommunisti. Korraldatakse valimised, 21. juulil asendub Eesti vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga, tagandatakse president ja küüditatakse. 6
Selterile Venemaa poolt vastastikuse abistamise pakt, millega Venemaa võis Eesti territooriumile tuua oma väed · Kuna Venemaa koondas idapiirile suured väeüksused pidi Eesti valitsus Kremli nõudmistele järele andma · 28.september allkirjastati baaside leping · Välispoliitilist olukorda raskendas alanud Talvesõda Venemaa ja Soome vahel · 1939 okt. - Hitleri üleskutsel toimub baltisakslaste ümber asumine · 14 juuni esitati Eestile ultimaatum, millega nõuti täiendavate väeüksuste toomist Eestisse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist · 17.juuni toodi täiendavad 90 000 meest Eestisse ja Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile sellega läksid kõik ühendusteed ja sidekanalid punaarmee kätte · 21. Juuni kogunes Tallinna, vabaduse väljakule meeleavaldus (näiliselt eestlaste poolt), kes hiljem liikusid Toompeale, nõudes Uluotsa valitsuse asendamist. 21. Juuni
4. Rahvusvaheline terrorism Meetodid: KOOLIASJAD onenote Page 7 Meetodid: - Pommid - Pantvangi võtmine - Kaaperdamine Taotleb üldiselt tähelepanu haaramist. Enamasti dokumenteerivad terroristid akti üles. Keeruline on eristada terroristi ja vabadusvõitlejat. Vanasti kasutati mõistet bandiit. 5. Sunnidiplomaatia Ähvardamine. Tavaliselt ei arene sõjaks. Neli vormi: - Täielik ultimaatum Vastaspoolele on nõudmine Ajapiirang Kui nõudmisi ei täideta, algab sanktsioon - Vaikiv ultimaatum Miski eelnevatest kriteeriumitest võib olla puudu - "Püüa ja vaata" lähenemine - Kruvimeetod Koguaeg suurendatakse survet, vaadatakse, kuidas teine pool reageerib 6. Setsessioon e. eraldumine Irredentism - Setsessiooni allvorm, kus nõutakse eraldumist, kuid mille järel
Osalejad: Hitler Mussolini Chamberlain(UK) Daladier(Prmaa peaminister) Otsus: 1. Tsehhoslovakkia peab loovutama Smaale sueedisakslastega alad 10päevaga 2. UK&Prmaa lootus Hitler ,,maha rahustada" 3. ,,Müncheni sobing"- poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse& reetlikkuse sümbol *SAKSAMAA 1939 KEVADEL Saksa väed Prahasse Slovakkia iseseisev Hitleri ultimaatum Leedule väed Klaipedasse, Memeli piirkond liidetakse Saksamaale märtsi lõpp Hitleri nõudmised Poolale - Danzing+Smaa, Poola koridori likvideerimine UK&Prmaa lubasid kaitsta Poola puutumatust lepituspoliitika lõpp *KOLMEPOOLSED LÄBIRÄÄKIMISED aug 1939 salajased läbirääkimised Smaa&NSVL vahel 23aug 1939 Smaa&NSVL mittekallaletungileping (Saksa välisminister Ribbentrop&NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov)
Uute konfliktide kujunemine.Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri tekkimine nõrgestasid rahvusvahelisi suhteid. Kõigepealt lagunes kokku Verdsilles süsteem.1935 tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning taastas üldise sõjaväekohustuse ja lõi uue lennuväe ja sõjalaevastiku.SB tegi Saksaamaga kokkuleppe,sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraga.Saarima elanikud liitusid uuesti Saksamaaga.Veel astus Saksamaa välja rahvaste Liidust ning lobu Locarno lepingu tähistamisest ja andis tema kavatsustest märku.1936. a mätsis viis Hitler oma väed Reini tsooni, hoolimata sellest, et ku läänetiigid oleksid vastu hakanud,poleks tal jõudu olnud,kui LR piirdusid ainult protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis o...
Soome osutas punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamisest loobuma ja 12. Märts 1940 sõlmiti Moskvas rahu. 8) Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine 14. juuni 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu vabariigile, nõudes luba Punaarmee sissemarsiks. Leedu võttis Nõukogude Liidu tingimused vastu ja 15. Juuni 1940 Leedu okupeeriti. 16 juuni 1940 esitati samasugune ultimaatum eestile ja lätile. Mõlemad riigid nõustusid esitatud tingimustega. Seega olid Balti riigid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisvuse. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14.-15.juuli 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21. Juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 3.-6 august 1940 liitis Nõukogude
● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama “Müncheni sobinguks” t ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv: ● 15.märtsil 1939.a. Saksa väed marssisid Prahasse – Tšehhimaa jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23.märts 1939.a. Hitleri ultimaatum Leedule, väed Klaipedasse, Memeli piirkonna liitmine Saksamaaga ● Märtsi lõpul 1939.a. – Hitler esitab nõudmised Poolale – vabalinna Danzigi ühendamine Saksamaaga ja Poola koridori likvideerimine ● Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid kaitsta Poola puutumatust, l õppes lepituspoliitika Kolmepoolsed läbirääkimised 1939.a. aprillis kolmepoolsed läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSVLiidu vahel liidu sõlmimiseks
Balti riigid ja NSVL 1939-1941 Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juuni, mil Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailmas tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maal, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas NSVL ultimaatumi Leedu vabariirigle, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. 16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14-15 juulil 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21.juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsused kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSVL koossseisu. 3-6.augustil 1940 vormistati annekteerimine ning Balti riigid liideti NSVL koosseisu. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine
Salajase lisaprotokolli järgi sai Sxm Poola ja NSVL Leedu. · Oktoobris 1939 sõjaväebaaside loomine Baltimaades. Balti riikidele esitati ultimaatumid (Eesti 28.09; Läti 5.10; Leedu 10.10), milles nõuti NSVL-i sõjaväebaaside ja sõdurite lubamist enda territooriumitele. Riigid nõustusid. Oktoobris paigutati Eestisse ja Lätisse 25 000, Leedusse 20 000 punaarmeelast. · Talvesõda Soomega(30.november 1939-12.märts 1940) Soomele esitati ultimaatum sõjaväebaaside loomise kohta ja nõuti endale Karjala maakitsust (Soome olevat liiga lähedal Leningradile), kuid Soome ei nõustunud. NSVL alustas sõda, kuid oli halvasti ettevalmistatud ning rünnati soomlaste tugevasti kindlustatud Mannerheimi liini. Soomlased panid visalt vastu vaatamata sellele, et relvastus oli aegunud ja välismaalt demokraatlikud riigid abi ei andnud. Soomet aitas ka külm talv. Veebruaris murdis Punaarmee kaitseliini läbi ja Soome oli
28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellega oli I maailmasõda alanud. Selles osales 34 riiki. Sõdivad riigid jagunesid kaolitsioonideks. Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Usa, Jaapan, Belgia, Serbia, USA, Rumeenia,, Tsernogooria. keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi. Suurriigid olid väljatöötanud oma sõjaplaanid: SAKSAMAA - Schlieffeni plaan: löök Prantsusmaale Belgia ja Luxemburgi kaudu. Prantsuse
mittekommunistlik ja vaba ametiühinguliikumine ,, Solidaarsus", mis sai suurimaks ühinguks riigis. NSVL'l oli vesi ahjus. Märk Nõukogude Liidu nõrgenemisest. Riiki juhtis Solidaarsus. Poola kommunistid olid kaotamas kontrolli. Nõukogude armee ei saanud Poola sisse tungida, sest tulemas olid Moskva olümpiamängud, kus USA ja lääneriigid ei osalenud. NSVL juhid nõudsid Poolas korra taastamist, mis ei mõjunud. Kompartei juhiks pandi kindral W. Jarozelski. Esitati ultimaatum : kas surud Solidaarsuse maha või tulevad sisse Nõukogude tankid. 1981. detsember kuulutati välja sõjaolukord ning Solidaarsus keelati ära ning vangistati üle 10 000 inimese. Komparteile saadeti tagasi miljon parteipiletit. Surma sai üle 100 inimese. Solidaarsus suruti põranda alla. Võimude autoriteedile andis see vabadusaasta võimsa hoobi. Külma sõja ägenemine NSVL oli sügavas stagnatsioonis. USA presidentiks sai antikommunstlik Roland Reagen, kes
28. juunil 1914- toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat. Bosnia serblasest tudeng Gavrilo Princip mõrvas Austria Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi ning tema abikaasa Spohie, Hohenbergi printsessi. Pärast atentaati süüdistas Austria valitsus Serbiat Sarajevo terroriakti korraldamises ning nõudis, et Austria politseil lubataks juurdlus teostada Serbia territooriumil. Serbia nõustub sellega. Seejärel tuli Viinist ultimaatum, milles nõuti Austia vägede lubamist Serbiasse, et nad võiksid võtta enda kontrolli alla mõned tähtsad positsioonid. Serblased lükkasid selle ultimaatumi tagasi. Austerlased katkestasid Serbiaga diplomaatilised suhted ning alustasid Belgradi tulistamist. Peterburist saadeti Viini protestinoot, milles nõuti, et Serbia rahule jäetaks. Venemaal algas osaline mobilatsioon. Saksamaa ähvardas mobilisatsiooni mitte katkestamise juhul Venemaad sõjaga
Kremli nõudmised võeti vastu. Lepingu allkirjastamiseks Moskvasse läkitatud delegatsioon pidi võimalusel pehmendama baaside lepingu tingimusi. Samas väitsid venelased, et Narva lahes olevat uputatud Vene kaubalaev Metallist ning nõudis, et venelased võiks eestisse tuua ka maa- ja lennuväeüksusi. 2. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. ,,Narva diktaat." 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti valitsused alistusid hääletult. 17. juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel alla kirjutama Narva diktaadile.Sellega
14. juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi : seekord nõuti suurte täiendavate Punaarmee osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Leedu valitsus alistus nõudmistele, Eestile ja Lätile esitati samasisulised ultimaatumid 16. juunil 1940. 17. juunil okupeeriti kogu Eesti kuni 100000 üle piiri tulnud punaarmeelaste poolt. Algas Nõukogude okupatsiooniperiood Eesti ajaloos, mis kolmeaastase vahega kestis enam kui pool sajandit. Rahvusvahelise õiguse seisukohast muutsid ultimaatum ja okupatsioon kõik uute võimude sammud juba ebaseaduslikeks. Keelustati rahvakogunemised ja meeleavaldused, korjati Kaitseliidult ja eraisikutelt ära relvad. Edasiste sammude koordineerimiseks saatis Stalin Eestisse ühe oma lähima abilise, Leningradi parteijuhi Andrei Ždanovi, kelle kätte läks siin tegelik võim. Nõukogude saatkonnas pandi kokku Eesti uue, Moskvast täielikult sõltuva valitsuse nimekiri, mille
Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga ansluss. Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. Müncheni konverents Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. 29. sept
baltisakslasi, kartes venelasi ja kommunismi. Enamasti läksid tagasi Saksamaale, kuhu Hitler neid kutsus. Tähtsus oli selles, et baltisakslased moodustasid eestis nn "valitseva kihi" ja olid suuremalt osalt haritlased. juunipööre Eestis NSVL kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. Juunil, Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus. Narva diktaat 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. 17. juuni EV okupeeriti NSVLi poolt, algas Nõukogude okupatsioon Juuniküüditamine 1941. aasta juunis NSVL võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus saadeti sundasumisele mitmetelt NSVL võimu all olevatelt aladelt üle 65k inimese. 6 Leningradi blokaad Leningradi piiramine Saksa sõjaväe poolt. 8.09.1941 27.01.1944
- Mõeldud välja läänes elajate poolt, hindude välja mõeldud oleks - Teistele ei saa õigusi välja mõelda – pole universaalsed - Kompromisside loomine – kõik kaotavad - Kuidas levitada - Esmased vajadused on olulisemad kui muud õigused Kus universaalsus asub Seminar 5 Mida USA teha saab? - Kõik pommitame surnuks - Raha, eksperdid, koostöö - Teavitustöö - NATO/ÜRO - Rikuvad inimõigusi et tagada inimõigusi - Ultimaatum - Takistab kultuurirelativism - Induktiivne lähenemine – väiksemast suuremaks - Deduktiivne – suuremast väiksemast Seminar 6 Mida organisatsioonid teha saavad ja mis neid takistab? - Püramiid - Alustada rikkamatest riikidest, et nemad omavahel levitama hakkaksid Takistused: - Kultuuriline erinevus - Riigid keda ei huvita - Maine Seminar 7 Mida saab riigisiseselt teha? - Revolutsioon - Referendum - Rahutused
3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja 17. september 1939 NSV Liidu sissetung Ida Poolasse 28. september 1939 NSV Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakt nov.1939mär. 1940 Soome talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 Itaalia astub sõtta 14.16. juuni 1940 NSV Liidu ultimaatumid Balti riikidele 16. juuni 1940 NSV Liidu ultimaatum Eestile 17. juuni 1940 Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 21. juuni 1940 Nõukogude Liidu poolt seatakse ametisse uus valitsus 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 14. juuni 1941 Massiküüditamine Balti riikides 22. juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV Liidule 1941 1944 Saksa okupatsioon Eestis 28. august 1941 Saksa väed vallutavad Tallinna. Algab saksa okupatsiooniperiood. 14
Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a ,,Kiire võidukas sõda Pr vastu", autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke kindralid. Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas, et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan, kuid...
"Valimise valu" Jaan Lahe Jaan Lahe, religiooniloolane 31.05.1971 Haridustee: 2004 - ... Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant 2001 - 2004 Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant 1999 - 2000 Tartu Ülikooli usuteaduskond 1991 - 1999 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus: 2006 - ... Eesti Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige 2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige 2005 - 2006 võrdleva usundiloo õppetooli juhataja kohusetäitja EELK Usuteaduse Instituudis Teaduskraadi info: Jaan Lahe, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Peeter Roosimaa, Randar Tasmuth, Gnoosise ja juutluse kokkupuutepunktid ja nende kajastamine autentsetes Pauluse kirjades, Tartu Ülikool Teaduspreemiad ja -tunnustused 0, Jaan Lahe; 2001 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi preemia teadustöö "Gnoos...
Baasid paigutati tulevasele NSVLi läänepiirile. Eestist lahkus Hitleri kutsel umbes 14000 baltisakslast (ka hirm NSVLi ees), Lätist-Leedust veel rohkem. Alates 1939.a sügisest sattus Eesti väga tugevasse sõltuvusse N.Liidust. Kui Rahvasteliidust toimus seoses NSVLi kallale tungiga Soomele NSVLi väljaviskamine (Eesti jäi erapooletuks). Kui NSVLi lennukid käisid siinsetest baasidest Soomet pommitamas, Eesti valitsus ei protesteerinud. 16.juuni 1940 esitati Eestile ultimaatum (Eesti pole täitnud Baaside lepingut), nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja nõuti valitsuse vahetamist. Aega vastamiseks anti 24 tundi, valitsus võttis ultimaatumi vastu. (Kõigile Baltiriikidele sama ultim. koostööd ei tehtud). Hääletu alistumine reaalset vastuseisu okupeerimisele ei olnud. 17.juuni tulid juba uued väed sisse (90 000 meest juurde). 17.juunil algas okupatsioon: Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile: kõik ühendusteed ja sidekanalid
Tallinna Polütehnikum Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria- Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist
Saksamaa pidi seepärast kohe sõja ka Venemaale kuulutama. 1. VIII kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Saksa kindralstaabi plaan nägi ette, et kõigepealt tuleb purustada Prantsusmaa ja seejärel asuda täie jõuga Venemaa ründamisele. Nii tuli kiiresti sõda ka Prantsusmaale kuulutada. 3. VIII kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Sakslased kavatsesid Prantsusmaad rünnata läbi Belgia. Selleks esitati viimasele ultimaatum, et Saksamaa peab oma väed Belgiasse paigutama, kuna Prantsuse väed kavatsevad Belgiat rünnata. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja palus abi Inglismaalt. Viimane pidi nüüd omakorda sõja Saksamaale kuulutama. 4. VIII esitas Briti valitsus Saksamaale ultimaatumi, nõudes Belgia neutraliteedi säilitamist. Kuna vastust ei tulnud, kuulutas Inglismaa sõja Saksamaale. Järk-järgult astus sõtta uusi riike, kuni lõpuks osales sõjas 34 riiki. Et sõjast
aasta 16. juulist 2. augustini, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki - USA, Nõukogude Liit ja Suurbritannia, Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla. Otsustati Saksamaa Desarmeerimida, demilitarieerimida, denatsifitseerimida ja demokraatia kehtestada. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks. Saksamaa jagati 4-okupatsioonitsooniks. Osa ida- Preisimaad ja Köningsbergi läksin NSV liidu kontrolli alla. 6.Saksa demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik. Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis
1.Soome loovutas Karjala koos Viiburi linnaga 2.Pidi lubama rajada Nõukogude mereväebaasi Hanko poolsaarele Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt · 14.06.1940 Nõukogude Liit esitas ultimaatumi Leedule · Ultimaatumi 2 olulisemat nõuet : 1. Täiendavate väeüksuste lubamine Leedu territooriumile 2. Valitsuse väljavahetamist · 15.06.1940 Punaarmee marsib Leetu. Nõukogude okupatsiooni algus. · 16.06.1940 Esitati ultimaatum Eestile · 17.06.1940 Marssis sisse 100 000 meest. Iseseisva Eesti riigi lõpp, okupatsiooni algus Eestis ja Lätis · Eestisse saadeti A.Zdanov Stalini eriesindaja. Viis Nõukogude okupatsiooni poliitika Eestis läbi. Stsenaariumi,mida Stalin ette nägi. · 21.06.1940 astus sisse uus valitsus,mille eesotsas oli J.Vares Barbarus. Juunipööre · Eesti riiklus likvideeriti täielikult järgmiste ümberkorraldustega (juuni-juuli 1940) 1
5) Saksamaast otsustati eraldada ida pool Oderi-Neisse jõe joont asetsevad alad. Neist suurem osa läks Poolale, Königsberg (praegu Kaliningrad) ja Ida-Preisimaa põhjaosa anti Nõukogude Liidule. Võrreldes 1937.aastaga oli Saksamaa territoorium vähenenud veerandi võrra. 6) Otsustati taastada Saksamaa rahuarmastava riigina ja seega: demonteerida, demilitariseerida, denatsifitseerida, demokratiseerida. 7) Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapitulatsiooninõudega Liitlasriikide poliitika hakkas algusest peale erinema. Läänetsoonides kujunes demokraatlik ühiskond mitmeparteisüsteemiga, idatsoonis aga läks võim kommunistliku partei kätte, algas natsionaliseerimine. TULEMUSEKS KAHE SAKSAMAA KUJUNEMINE 1949.aastal läänetsoonidest sai Saksamaa Liitvabariik, idatsoonist Saksa Demokraatlik Vabariik.
Rahvahääletusel. 1936- Hitler viib oma väed Reini demitaliseeritud tsooni, Prantsusmaa ei reageeri. Samas hakkavad lääneriigid otsima ida poolt liitlasi. Pöördutakse NSVL poole. 1938 - Kristallöö, kus rüüstatakse juutide poode, ettevõtteid ja üldiselt kohustatakse neid kandma rinnas taaveti tähte. 1938. märts- Austrias esineb majanduskriis, demokraatlik vabariik, 34. autoritaarne, SEE ALLUTATAKSE SAKSAMAA HUVIDELE. Saadetakse Saksamaa poolt Austriale ultimaatum, nõutakse selle saksamaaga ühinemist. Märtsis tulevad Saksa väed sisse ja toimub Anschluss - austria liitmine saksamaaga. Selle piikronna juhiks saab Austria natsipartei juht- Seyss Inguart. Septembris tuleb Munchenis kokku konverents, kus osalesid siis Prantsusmaa esindaja, Inglismaa esindaja- Chamberlein, Itaaliast- Mussolin, Saksamaalt- Hitler. Otsustatakse hitleri kasuks, Tsehho-Slovakkia peab loovutama Hitlerile Sudeedi-sakslaste elamisalad. TIPPSÜNDMUS.
reisilennuk ning ultimaatumit esitades toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Juunipööre- Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Andrei Zdanovi juhtnööride järgi ning kasutades Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks-16. juunil 1940 anti Eesti saadik A. Reile Moskvas üle ultimaatum, milles esitati rida alusetuid süüdistusi Eesti valitsusele ja nõuti "N. Liidule ebasõbraliku" valitsuse tagasiastumist ning Punaarmee lubamist takistamatult Eestisse. 16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armee- komandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Samal päeval kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi.
52-53). · Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria- Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 1.3. Sõja algus: · Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis- poliitilised lepingud. (Vt. õpik lk.53). Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas Saksamaa nõudis selle tühistamist; välja mobilisatsiooni Venemaa keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale Saksamaa nõudis Prantsusmaalt (3.august) piirikindlustuste üleandmist, millest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
