Vahemere dieet Mis on Vahemere dieet? Laialt levinud Vahemerd ümbritsevates maades. ● Ei kujuta endas karmi kalorijälgimiskava, pigem 1950-1960ndate Vahemere maade toitumis-ja elustiili. ● Sisaldab palju köögivilju, kala ja esimese pressi oliiviõli. Menüü Rohke taimse toidu tarbimine Rohke teravilja tarbimine Punase liha asemel eelistada kana ja kala Loomsete rasvade asemel rafineerimata oliiviõli Piirata kiir-ja rämpstoidu tarbimist Vahepalad: kuivatatud puuviljad, soolamata pähklid ja seemned Alkoholi tarbida mõõdukas koguses, veini juua einete kõrvale Piimatooteid tarbida mõõdukalt, aga laias valikus Tulemused Mõjub kehakaalule Vähendab südamehaiguste riski Naistel aitab ennetada rinnavähki Kasutatud materjal ● http://naine24.postimees.ee/3329647/oluline-pohjus-miks-naised-voiksid-vahe mere-dieeti-proovida ● http://o.coloter.com/teema/diabeet/vahemere-dieet-mudel-eurooplastele ● http://www.kaalus...
Prognooside tegemiseks Eesmärkide püstitamine Ari tasuvuspunkti maarab ara muugimahu suurus, mille juures on kaetud koik kulud aga kasumit vee ei ole. Investeeringu tasuvusaeg (ROI return on investment) see naitaja moodab, kui kiiresti projekti elluviimiseks esialgselt kulutatud raha organisatsioonile tagasi tuleb; Toote tutvustus sisaldab: Ø Selgitusi Ø Demonstratsiooni Ø Ostja kaasamist Kuidas toodet tutvustada? andke tootest luhike ulevaade jagage tervik uksikuteks osadeks Iduettevõte on skaleeritava toote või teenuseväljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel.
NAHA NIISUTAJAD 1. EMULGAATORID JA NIISUTAJAD · Emulgaator on pindaktiive aine, mis põhjustab kahe või enama segunematu koostisfaasi (homogeenset) emulsiooni. · Lihtsustatult võib öelda, et emulgaatorid aitavad kahel eri vedelal ainel seguneda. · Kreemi põhikoostisained on vesi, õlid ja emulgaator. Emulgaatori ülesanne on takistada veel ja rasvadel omavahel eraldumast. · Emulgaator on üks tähtsamaid kreemi osiseid. Lisaks oma peamisele ülesandele, hoida kreemi ,,koos", on oluline tema mõju nahale. · Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada. · Emulgaatorid on nii looduslikku kui ka sünteetilist päritolu. Laias laastus jagunevad nad kaheks: 1. Õli vees tüüpi, mis seob õli veega. Näiteks on niisuguseks emulgaatoriks naatriumstearoüül-2-laktülaat, ohutu, kookosest ja palmiõlist sünteesitud aine. 2. Vesi õlis tüüpi, mis seob vee õliga. Nä...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade ...
EESTI MAJANDUS ÜLEILMASTUVAS MAJANDUSKESKKONNAS 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1.EKSPORDI NÄITAJA................................................................................4 2.LISANDVÄÄRTUS................................................................................... 4 3.AUTORI ARVAMUS.................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................. 5 KIRJANDUS............................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Eesti Panga publikatsiooni „Eesti Konkurentsi Võime 2015“ (Eesti majandus 2015:15-20). Analüüs avaldatakse iga aastaselt, mi...
Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust. Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana, koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism...
Tööturu ülevaade Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Koostaja: Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tööealine elanikkond..................................................................................................................3 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus...........................................................................................4 Tööpuudus...................................................................................................................................5 Kasu...
Kehra Gümnaasium 10.A klass, humanitaar Rain Kauge MÄNGUFILMID KANAL 2, KANAL 11, TV3 JA TV6 EKRAANIL ÜHE NÄDALA JOOKSUL Miniuurimistöö Juhendaja: õp Endla Klemets Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1.Filmizanrid .............................................................................................................................. 4 2.Telekanalite filmi-zanrid ......................................................................................................... 6 3.Telekanalite filmide eetriaeg ................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ........................................................................
Gümnaasium NOORTE OLUKORD TÖÖTURUL Referaat Juhendaja : 2012 Noorte olukord tööturul Kui räägitakse noortest inimestest, siis esitatakse sageli küsimus, et kes on noor. Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrju...
Kuressaare piiskopilinnus Minu jaoks kõige tähtsaimas linnas, Kuressaares, asub ilus piiskopilinnus, mille praegune hilisgooti stiili vilelev konvendihoone, mis on ümbritsetud ringmüüriga ja tänaseks kinni aetud ligi paarikümne meetri laise vallikraaviga on säilinud alates 1381. aastast. Konvendihoone ehitusaasta on üks ainukesi arhitektuurilisi fakte, millega on kõik piiskopilinnuse uurjad ühtselmeelel. Kuid tänapäevani on kivilinnuse ehitusloo kohta liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub Seuberlichi teooriast, mis toetub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadele. Seuberlichi teooria järgi ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. Uuenduslikumad uurjad, kes toetusid Seuberlichi teooriale lisasid, e...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Keivin Kivimägi martikli nr. 122548 Kas tulevik on robotite päralt? Referaat õppeaines Insenerieetika EAKI02/10 Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine Üliõpilane: " " 2012. a ......................... Keivin Kivimägi Juhendaja: " " 2012. a ......................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Keivin Kivimägi ...
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
Järva-Jaani Gümnaasium Brasiilia Koostaja: Anna-Marie Kellner Juhendaja: Toomas Põldma Järva-Jaani 2018 Sisukord Riigi üldiseloomustus.............................................................................................. 3 Geograafiline asend................................................................................................ 3 Looduslikud tingimused.......................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................. 4 Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine.............................................5 Rahvaarvu paiknemine........................................................................................... 5 Rahvastikupüramiid..................................................................................
Teemad kordamiseks: Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 (12.b ja 12.m klass) 1. Ajalooline ülevaade bioloogia arengust (õp tabel lk 18 ja vihik), tähtsamad sündmused - sündmuste järjestamisoskus. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2007- geeninokaut 1987- GM-taimed 1981- esimene transgeenne imetaja 1928- esimene antibiootikum ~100- esimene biotõrje 2. Fundamentaal- ja rakendusteadused, nende seoseid. Bioonika, selle näiteid. Fundamentaal- e. põhiteadus– uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. füüsika, keemia, bioloogia) Rakendusteadus – tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. meditsiini ja põllumajanduse tarbeks. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida ...
ELi mõju Eesti majandusele Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Inga Stelmark Esitamiskuupäev: 04.01.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1.EUROOPA LIIT.............................................................................................................................3 2.EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE.........
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS...
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimistöö Kertu Nõmm 8s klass Juhendaja: Kadri Polski Pärnu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. LINNUSE AJALOOST.............................................................................................................5 1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool 1559)..................................................................................5 1.2. Taani aeg (15591645)......................................................................................................6 1.3. Rootsi aeg (16451710)................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8 Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis Vanausulised on 17. sajandil Vene Õigeusu Ki...
Kiviõli I Keskkool Maarja Lipp XII klass 3D KINO ARENG LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: Kristjan Lepp Maidla 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED KATSETUSED.......................................................................................................4 3D KINO HAKKAB JUMET VÕTMA.....................................................................................6 3D KINO TAASSÜND...............................................................................................................8 TÄNAPÄEV...............................................................................................................................9 KOKKUVÕTE...................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte...............................................................14 Viidatud allikad.......................................................15 LISA 1.....................................................................17 LISA 2.....................................................................17 ...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156 21. Tasandi v~orrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170 22. Punkti kaugus sirgeni ja tasandini . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 179 23. Nurk kahe sirge, kahe tasandi, sirge ja tasandi vahel . . . . . . . . . . . . . 184 VI. Ellips, h¨ ¨ uperbool ja parabool. Ulevaade teist j¨arku pindadest 24. Ellips . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 191 25. H¨uperbool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 26. Ellipsi ja h¨ uperbooli juhtsirged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 27. Parabool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156 21. Tasandi v˜orrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170 22. Punkti kaugus sirgeni ja tasandini . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 179 23. Nurk kahe sirge, kahe tasandi, sirge ja tasandi vahel . . . . . . . . . . . . . 184 VI. Ellips, h¨ ¨ uperbool ja parabool. Ulevaade teist j¨arku pindadest 24. Ellips . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 191 25. H¨uperbool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 26. Ellipsi ja h¨ uperbooli juhtsirged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 27. Parabool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE TURG 2007. 2014. AASTATEL Uurimistöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele En...
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine....................
Kõige rohkem esineb VTE diagnoosidest kopsuveresoone embooliat ja tromboflebiiti vanuses 60-79. 27 Kokkuvõte Uurimistoo viidi läbi Ida-Tallinna Keskhaiglas tagasivaatava kohortuuringuna haigla andmebaasile põhinedes. Valimiks oli 1868 VTEga diagnoositud patsienti, kellest 487 esines pahaloomuline kasvaja. Uurimistoo andis statistilise ulevaate VTE diagnoosiga patsientidest Ida-Tallinna Keskhaiglas aastatel 2013-2017, ulevaade anti patsientide soolisest ja vanuselisest jaotumisest, pahaloomulise kasvaja olemasolust, pahaloomulise kasvaja diagnoosist ning kasvaja ja VTE ajalisest vahekorrast. Uurimistoo näitas, et pahaloomuline kasvaja ja VTE vahel esineb seos, ning et erinevad kasvajatüübid mõjutavad VTE tekkeriski erinevalt. Kõige rohkem diagnoositi pahaloomulist kasvajat VTE patsientidel aasta enne või pärast VTE diagnoosimist. Seost soo ja VTE ning kasvaja
tasuvus ning ettevõtte maksevõime). 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Finantsanalüüsi etapid (järjekorras nimetada) 1) Analuusi eesmarkide maaratlemine, 2) Naitajate arvutamine ja interpreteerimine (analuus), 3) Analuusi tulemuste uldistamine ja soovituste valja töötamine finantsjuhtimiseks (suntees). 2. Ettevõtteväline ja sisene finantsanalüüs Ettevõttevalise analuusi eesmargiks on anda ulevaade ettevõtte finantsseisundist selle juhtkonnaga mitte seotud isikutele (kreeditorid, omanikud, riik). Ettevõttesisest analuusi teostab ettevõtte juht, spetsiaalne osakond või kasutatakse mõne spetsiaalse ettevõtte (audiitorburood, konsultatsioonifirmad) teenuseid. Ettevõttesisene analuus on uldjuhul valisest analuusist põhjalikum ja objektiivsem, toetudes lisaks raamatupidamise andmetele ka teistele majandustegevusega seotud naitajatele
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kai...
Uuskiri Orjakiri, standardkiri, kursiivkiri, kiirkiri. Toodud jaotus on paljuski tinglik. Imai [ 72, lk.52] kasutab n¨aiteks vanakirja t¨ahenduses ka u ¨markirja. Uuskiri t¨ahendab siin Qin (221205 e.m.a.) perioodist alates kasutusel olevaid m¨arke14 , vanakiri 15 aga k~ oiki sellele eelnenud m¨argikujusid. Enne erinevate ajalooliste kujude juurde asumist, l¨ uhi¨ ulevaade m¨argi- kujude uurimise allikatest. Muistsete m¨arkide uurimise k~oige olulisemaks l¨ahteks on 20. sajandil nii Taiwanis kui ka Mandri-Hiinas v¨alja antud luukirja kataloogid ja monograafiad. Kataloogitud luukirja m¨arkide arv ulatub isegi 4692 m¨argini16 , kuid luukirja uurimises on veel palju lahtisi otsi. Kirjutiste l¨ uhidus ja katkendlikkus pole v~oimaldanud m¨a¨arata harvemini esinevate m¨arkide t¨ahendusi.