"ulesannete" - 12 õppematerjali

YFR0012 ulesannete lahendused

Sotsiaaltöö

statistiliste aruannete vormide ja nende esitamise korra kehtestamine;9) kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekandeks taiendavate rahaliste vahendite taotlemine;10) eestkosteasutuste tood reguleerivate oigusaktide eelnoude valjatootamine;11) lapsendamise korraldamine valisriikidest ja valisriikidesse ning vastava registri pidamine;12) sotsiaalhoolekandeasutuste ja hoolekandetootajate litsentsimine;13) muude seaduste ja oigusaktidega temale pandud sotsiaalhoolekandealaste ulesannete taitmine. 10. Nimeta maavanema ulesandeid sotsiaaltoo korraldamisel.1) Maavanema ulesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel on koostoos kohalike omavalitsusorganite ning teiste juriidiliste ja fuusiliste isikutega oma padevuse piires:1) maakonna sotsiaalhoolekandepoliitika valjatootamine;2) sotsiaalhoolekande programmide ja projektide valjatootamine, nende koordineerimine ja korraldamine maakonnas;3) maakonna hoolekandetootajate koolituse korraldamine;4) maakonnas asuvate

Juhtimine

22. Selgitage moistet ,,eesmark". Selgitage SMART mudelit. Eesmark ­ mingi kindel lopptulemus, mida tahetakse saavutada. Spetsiifiline ­ arusaadav ja tulemusele suunatud Moodetav ­ saan hasti aru, kas olen eesmargini joudnud Ajastatud ­ tean, millal tahan eesmargini jouda Realistlik ­ saavutatav ega jaa vaid unistuseks Tapne ­ sonastan tapselt, ei valgu laiali 23. Selgitage Gantti graafiku toimimise pohimotet? Naide.  Gantt-i graafiku pohimotteks on ulesannete esitamine ajagraafikul. See lihtsustab ulesannete jargnevuse moistmist ja valmiduse jargu maaramist. 24. Mida nimetatakse strateegiaks? Strateegia on pikaajaliste eesmarkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning uheks tervikuks sulatatud tegevuskava. 25. Mida nimetatakse missiooniks? Naide. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu pohjuseid ja suunda. (Kaubamaja mission on teha Eesti inimeste elu mugavamaks ja

Sissejuhatus infotehnoloogiasse spikker

fd i in range(n+1)i (time): kui hiresti algorilm peatub, kui kiireid algoritm on mingite illesannete jaoks olffias? Malukasutus hk ruum l9(r.l - Mrxxc'i scadrrs. BASIC (5pace): kui palju malu algoritm kasutab, kui v:iikese mAluka*tusega algorilrne on mingite Ulesannete jaoks olemas? LAHENDUVUS. kas Uldse 0lesannet lahendada saab? Selgub, et iga tdpselt tqmuleeritud probleemi jaoks ei leidugi I 965 - PDP-8 lahendavat algoritmil Saab heidata, et ednevaid probleeme on l6omatuh rohkem, kui erinevaid algoritme

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on  kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...

Kujutava Geomeetria abimaterjal

ja ringjooned). Tasapinnasuhtesei oma abi- damise olulisemaidv6tteid. p6him6tteliselt tasandi asend erilist ttihtsust,sest siit tekkiv lahenebUlesanne horisontaalseid abitasandeid teineabil6ikejoon on alatisirgjoon. kasutades. Niisugune abitasandp on koonuse Taoliste ulesannete lahendaminemuutub teljegaristijatekitabkoonusepinnalringjoone tunduvaltlihtsamaks ja tdpsemaks, ning l6ikavaltasandilhorisontaaliho . Nende kui oskame ette ndha, mis joon konkreetsestl6ikumisest kaheabijoonel6ikepunktid1 ja 2 ongi otsitava tekib. Sellekson vaja teada j€irgmisiseadus- l6ikejoonepunktideks.Kui sama v6tet korrata, pdrasusi

Raha ja pangandus

1) Euroopa Uhenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga noukogu poolt maaratletud rahapoliitika elluviimine. 2) Ametlike valisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine. 3) Maksesusteemide torgeteta toimimisele ja finantssusteemi stabiilsusele kaasaaitamine. 4) Maksesusteemide ning finantssusteemi arendamisel osalemine. 5) Raharingluse korraldamine, europangatahtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromuntide emiteerimine. 6) Eesti maksebilansi koostamine. 7) Oma ulesannete taitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine. 8) Muud seadusega Eesti Pangale pandud ulesanded. 48. Keskse otsustamise ning hajutatud teostamise põhimõte Euroopa Keskpanga rahapoliitika elluviimisel Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitikat nn keskse otsustamise ning hajutatud teostamise pohimottel. See tahendab, et otsus langetatakse Euroopa Keskpangas, kuivord EKP noukogu tegeleb koigi rahapoliitika kusimustega ning

Äriõiguse konspekt

nõukogu liikmega tehingu tegemine; tegevuse lõpetamise, uhinemise, jagunemise ja umberkorraldamise otsustamine. 37. Millised on juhi üldised kohustused. Selgita neid veidi. Juhtide kohustused erinevad astmete kaupa, näiteks tippastme juhtide töö erineb esmatasandi juhtide tööst. Juhi ulesanneteks on firma tegevuse uldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine, alluvate motiveerimine, informatsiooni ja ulesannete 18 jagamine, delegeerimine, ressursside jaotamine. Planeerimine, organiseerimine, juhtimine (eestvedamine), kontroll. Lojaalsus ja hoolsuskohustus Üldised kohustused: Hoolsuskohustuse täitmine väljendab juhtimisorgani liikme igapäevases otstarbekas, uhingu huvisid järgides ja hea usu põhimõttest lähtuvas tegevuses. Hoolsus kohustuste täitmisel tähendab, et juhtorgani liige peaks ilmutama hoolsust,

Matemaatiline analüüs terve konspekt

1 Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9) 2 Integraalarvutus (loengud 10-16) ~ Oppeaine ~ lopphinne pannakse valja¨ viiepallisusteemis. ¨ Tudengil on ~ voimalik saada oma hinne katte ¨ semestri jooksul sooritatud kontrollto¨ ode ¨ ~ pohjal. Selleks tuleb kirjutada kolm teooria to¨ od ¨ (kollokviumi) loengumaterjali kohta ja kaks ulesannete ¨ to¨ od ¨ harjutustundide materjali kohta. Eksmihindest poole moodustab teooriato¨ ode ¨ hinne, teise poole ulesannete ¨ to¨ ode ¨ hinne. Esimene kontrollto¨ o¨ harjutustunni materjali kohta toimub umbes 9. ~ oppen ¨

Kolokvium 1 materjal

lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestril esitatu kirjapanekuga. Lisatud on paljude v¨aidete t~oestused, mille esi- tamiseks napib loengutel aega. Samuti on tunduvalt mahukam n¨aite¨ ulesannete hulk. ¨ Uhtses kontekstis on lisatud ka keskkoolis-g¨ umnaasiumis matemaatilisest anal¨ uu¨sist esi- ~ tatu. Oppevahend pakub t¨ aiendavaid v~oimalusi u ¨li~opilaste iseseisvaks t¨o¨oks. T~oestuseta esitatud oluliste v¨ aidete korral on antud viide ~opikule, millest huviline v~oib leida kor- rektse t~ oestuse. ~ Oppevahendi eesm¨ argiks on tutvustada lugejat matemaatilise anal¨ uu

Matemaatiline analüüs I

aevas? b) Mitme u ¨ hiku v~ orra p¨ aevas on v~ oimalik su- urendada toodangut, kui tootmisse mahutada t¨ ¨ aiendavalt 20 tuhat krooni? Ulesannete lahen- damist lihtsustab diferentsiaali kasutamine. Vastavalt valemile (3.17) saame me funktsiooni muutu l¨ahendada diferentsiaaliga. Seega C dC. Kulufunktsiooni diferentsiaali saame avaldada tuletise (so marginaalkulu) ja tootmismahu muudu korrutisena, st dC = M C · q. J¨ arelikult C M C · q. Arvutame marginaalkulu: M C = C (q) = 3 · 10-5 q 2 + 0.2. Kuna q = 100, siis M C = 0.5. N¨uu¨d saame lihtsasti lahendada m~ olemad u ¨

Matemaatilise analüüsi konspekt TTÜ's

aevas? b) Mitme u ¨ hiku v~ orra p¨ aevas on v~ oimalik su- urendada toodangut, kui tootmisse mahutada t¨ ¨ aiendavalt 20 tuhat krooni? Ulesannete lahen- damist lihtsustab diferentsiaali kasutamine. Vastavalt valemile (3.17) saame me funktsiooni muutu l¨ahendada diferentsiaaliga. Seega C dC. Kulufunktsiooni diferentsiaali saame avaldada tuletise (so marginaalkulu) ja tootmismahu muudu korrutisena, st dC = M C · q. J¨ arelikult C M C · q. Arvutame marginaalkulu: M C = C (q) = 3 · 10-5 q 2 + 0.2. Kuna q = 100, siis M C = 0.5. N¨uu¨ d saame lihtsasti lahendada m~ olemad u ¨