Marianna Golovina 8.c klass Kalahari kõrb (looduspiirkond) asub (Aafrika maailmajaos) Lõuna-Aafrika siseosas. Asub Lõuna-, Namiibia- ning Botswana Aafrika riikide piirkonnas. Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsastega.
Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: · hoone ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; · kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit (korsten võib ulatuda üle); · hoone on ühekorruseline; · hoones ei saa olla otsest elektrikütet; · hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; · peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine 2. Tehnilisedandmed · Korruste arv -1 · Ehitusalune pind - 198,9 m2 · Üldpind - 167,8 m2 · Kasulik pind - 144,9 m2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: 3 Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 03.05 Töö esitatud: 03.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades variandile vastavaid keevitusviise. Lähtudes keevitatavast materjalist, tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist tuleb välja valida üks kõige otstarbekam. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist. Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi. Põhjendada valitud ke...
15. Mis on aine? Nimeta selle tunnused! Aine Võib olla tahkes, vedelas või gaasilises olekus : 1. Igal ainel on kindel siseehitus. Ainelised kehad võtavad alati enda alla mingi ruumi 3. Aine on mõõtmetelt lõplik 4. Aine hulka saab mõõta 16. Mis on väli? Nimeta selle tunnused! Kehade vastastikmõju edasikandjat ja vahendajat nimetatakse väljaks. 1. Väljadel on energiat 2. väljad on pidevad. 3. Väljadel pole mõõtmeid, need võivad ulatuda lõpmata kaugele , pole piiri. 4. väljad ei sega üksteist, väljale võib mõjuda mitu keha, mis ei sega üksteist.
Kuigi suurem osa Ukraina pinnast on väga viljakas, saab siiski mullastikku jagada kaheks. Põhja-Ukrainas esinevad vahelduva viljakusega mullad vastavalt sellele, kas tegemist on savi-, liiva- või kruusamullaga. Selliste omadustega mullad vajavad palju väetamist. Kuivematel aegadel, kui sajab vähe, peab kindlasti muldasid niisutama. Ukraina keskel ja lõuna osas on mustmullad, mis on tuntud oma suure viljakuse poolest. Sellistes piirkondades võib huumuskiht ulatuda kuni 2 meetri sügavusele. Valdavalt saab põllumajandusega Ukrainas tegelada peaegu igal pool. Veidi üle 70% maast jääb põllumaade alla, kus on valdavalt madalikud, mis soodustab põllumajanduslikku tegevust. Kõrgustikel ning mäestikel enamasti põllumajandusega ei tegeleta. Ukrainas tegeleb üsnagi vähe inimesi põllumajandusega. Põllumajanduse osa SKTs on ligikaudu 10% (9.9%), mis on oodatust väiksem. Tööealisest rahvastikust on põllumajandusega hõivatud vaid 5,6% rahvastikust
Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haugid koevad kohe peale jää lagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. . Haug on erakliku
Ta pikkus on 46-57 cm, tiibade sirulaius 100-120 cm ja kaal 0,6-1,2 kg. Emaslind on märksa suurem kui isaslind. Lindude suurus sõltub ka nende elupaigast. Kõhupool on heledam seljapoolest, seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt.Hiireviu pea on samuti pruun ning nokk tüviku poolt kollane, ninasõõrmetest alates aga must.Hiireviu värvus muutub tema elu jooksul palju. Teisel eluaastal on linnu üldtoon ülapoolel pruunikas. Toonid võivad ulatuda tumepruunist roostepruunini. Alapool on ookerjas või pruun tumeda ja heleda põikmustriga. Värvuses võib olla veel punakas- ja ookerpruuni ( Seda seostatakse geograafilise levikuga ). Seljapoolel on heledaid sulgi vaid üksikuid, üldtoon on tumepruun.Hiireviu nokk ja küünised on mustad ning jalad ja vahanahk kollased. Noorlind on üldiselt samasugune nagu vanalind, kuid tema alapool on tavaliselt ilma põikmustrita ja rinnal ning kõhualusel võib olla tume pikitriibutus
Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18 000-20 000 V. Selle laengu “maandussurinat” kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui kleit või seelik tõmbub ümber säärte, eriti talvel, kui mantel seljast võtta. Taas üks staatilise elektri ebameeldiv külg. Laengute suurus meie kehal võib ulatuda 5000 voldini, nende suurus sõltub ka õhu suhtelisest niiskusest. Külma talve korral on keskküttega korteri õhuniiskus umbes 30-35 %. Mida väiksem on õhuniiskus, seda suurem potentsiaal koguneb meie kehale. Kõige ohtlikumad kuud on talvekuud novembrist veebruarini, vähemohtlikud juunist septembrini. Staatilist laengut tunnevad inimesed erinevalt. Mõni on väga tundlik, teine ei tunne midagi, see oleneb naha elektrijuhtivusest.
Kui need tingimused on täidetud, hakkavad metaanhüdraadi kristallid kasvama, moodustades kobrutavat lumetaolist ollust. Kui seda ainet tuua vee pinnale ning see põlema süüdata, põleb see punaka leegiga, järele jääb vaid veeloik. Metaanhüdraati leidub peamiselt šelfidel ehk mandrilavadel ja kõrgematel laiuskraadidel igikeltsa piirkondades. Uuringud on näidanud, et ookeanide põhjas võib metaanhüdraadi kihi paksus ulatuda sadadesse meetritesse. Põleva jää ennustatavad kogused on sedavõrd suured, et võivad ühtaegu lahendada nii tuleviku energiaprobleeme kui ka põhjustada olulisi kliimamuutusi Maal. Metaanhüdraat on rikkalik energiaallikas, seda võib võtta ka kui tuleviku potentsiaalse kütusena. Üsna tagasihoidlikes hinnangutes ületavad metaanhüdraadi varud ülejäänud fossiilseid kütuse (kivisüsi, nafta, maagaas) varusid kokku ligi kaks korda. Seniajani pole aga
Õitsevad enne või pärast teisi taimi ülane varjutaluvad liigid (sõnajalad) Fotoperiodism reageerimine öö ja päeva pikkusele Lühipäevataimed Pikapäevataimed Ööloomad (ja hämarikuloomad) Päevaloomad Ränded Pesitsusperioodid Ökoloogia Temperatuur: Püsivama temperatuuriga on veekogud, maismaal võib ulatuda tempteratuuri kõikumine üle 100°C Organismid jagunevad: 1. Kõigusoojased.Kehatemperatuur muutub vastavalt välistemperatuurile. Kuid miinuskraade ei talu! (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) 2. Püsisoojased. Kehatemperatuur suhteliselt püsiv. (linnud ja imetajad) Ökoloogia Kohastumused temperatuuri kõikumiste suhtes: Karvavahetus, Talveuni (nahkhiir), taliuinak (pruunkaru), nn. fakultatiivne talveuinak (pähklinäpp), suveuni. Kõrbe kuumus:
meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas suudab soojustus oma omadusi säilitada, seega ei pea vundamendi soojustus ilmtingimata olema õhuke, innovatiivne ja kallis, vaid sinna omaduste poolest sobiv ning just nii paks kiht, et hoone saaks esteetiline, külmasildadeta ja soojustusest tõesti ka ekspluatatsioonis kasu oleks.
(Joon. 3.7. ja 3.8.). Joon. 3.7. 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.8. Pikendatud pakiga laev - pakk võib ulatuda kuni teise laadluugini. Näiteks mere- puksiirid, kus pupp puudub (Joon. 3.9) . Joon. 3.9. Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihutatud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga (Joon. 3.10). Joon. 3.10. 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
tähest. Esimene täht näitab kalendrikuu esimest või teist poolt ja teine avastamise järjestust. Ainsana ei kasutata I tähte, kuna see sarnaneb number 1-ga. Pärast asteroidi täpsemat uurimist antakse talle number ja hiljem on õigus avastajal asteroidile nimi anda. 3 Asteroidid on väga erineva suurusega taevakehad. Kõige väiksemate asteroidide läbimõõt on kuni 100 meetrit ja suurimate diameeter võib ulatuda ligi 1000 kilomeetrini. Tõsiselt suure globaalse katastroofi tooks esile Maa kokkupõrkamine 1-1,5 kilomeetrise läbimõõduga asteroidiga. Selliseid juhuseid võib ette tulla kord miljoni aasta jooksul. Tegelikult on seni teada vaid 26 asteroidi, mille läbimõõt on suurem kui 200 kilomeetrit. Umbes 250 kilomeetrise diameetriga asteroid, mille kiirus on umbes 21 km/s, põhjustaks kokkupõrkel Maaga 5 kilomeetrise läbimõõduga kraatri. Peale kraatri tekke paisatakse
sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning Kooraste Suurjärv. Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini. Järve vesi on Eesti üks kõige läbipaistvamaid, mistõttu pakub nimetet järv meeldejäävaid elamusi sukeldujatele ning allveekalastajatele. Valgejärves esineb ka taimharuldusi nagu järv-lahnarohi. Enamus Põlvamaa järvedest on pruuniveelised ning suure huumusesisaldusega nagu näiteks Nohipalu Mustjärv, mis on ühtlasi ka suure teadusliku tähendusega. Nimelt on Mustjärvest leitud haruldasi räni- ja ikkesvetikaid
tuulepargid. Samal ettevõtel on plaan rajada Hiiumaa lähistele Eesti esimest avamere tuuleparki, mille nimeks saab Hiiumaa Offshore. Eesti Energia arendab seni suurimat maismaa tuuleparki Baltikumis, milleks on Aulepa tuulepark. Lisaks on tuulepargid veel Virtsus, Sõrves, Türjus, Rõustel ja mujal. Arvestades, et vastavalt elektrituruseadusele on Eesti Energia kohustatud tuuleelektrit 12 aasta jooksul ostma kokku 1,8-kordse Narva elektrijaama tootjahinnaga, võiks tuulikute tasuvusaeg ulatuda ligi kümne aastani. Juhul kui tuulikute omanikud saavad õiguse ka tuuleenergia abil vähendatud CO2 heitmete kvootide müügiks, lüheneb tasuvusaeg tunduvalt. Kui varasematel aastatel väideti, et Eestis võiks tuuleenergia kasutegur ulatuda 16 protsendini, siis Virtsu tuulikutel on see küündinud 35 protsendini. Parimat kasutegurit on võimalik saavutada suuremate tuultega Lääne-Eesti rannikul ja saartel. Mitmekümne tuulikuga tuuleparkide asukohana kaalub Eesti Energia
setitatud sete Absoluutne õhuniiskus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab niiske õhu ühes kuupmeetris leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne temperatuur- termodünaamilise temperatuuriskaalaga määratud temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud liustikualustes jõgedes surveliste sulamisvete poolt. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast m'st mitmete km'ni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3-200 m. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad
paljude kultuuride kasvatamiseks. [2] 2) Gleistumistunnustega näivleetunud muld (LP(g)) perioodilist ülavett ei esine, kuna on kuivendatud aga vajab ka lupjamist. 3) Gleistunud näivleetunud muld (LPg), esineb perioodilist ülavett, põllumaana vajab kuivendamist, rohumaana kasutades pole hädavajalik, vajab lupjamist. Lähtekivimiks on punakaspruun liivsavimoreen. Boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid pärast kuivendustööde tegemist võib ulatuda ka 40-45 hindepunktini. [2] 4) Leostunud gleimuld (Go) on tekkinud alalise liigniiskuse juures karbonaatsel lähtekivimil. Suhteliselt viljakas aga raskesti haritav, nõuab täpset harimisaega. [2] 5) Leetjas gleimuld (GI) on hästi kasutatav rohumaana, põllumaaks peab olema hästi kuivendatud. Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekoosluses puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. [2]
Korallriff ehk korallrahu on õisloomade ja vetikate tekitatud lubjaline moodustis meres. Seda toetavad alaosas surnud organismid. Nende teke on võimalik vaid selleks soodsates tingimustes, troopikameredes, kus vesi on puhas ning hapniku ja toidurikas. Eriti meeldib korallidele lainetus, sest see toobki palju hapnikku. Vee temperatuur jääb vahemikku 20-30 kraadi ning sealse merevee soolsus võib ulatuda kuni 45. Näiteks läänemere soolsus on vahemikus 2- 20 . Korallrahud kasvavad aastas keskmiselt 3 cm ning kujunevad välja miljonite aastatega, selle veealune osa on elupaigaks paljudele kirevatele kaladele. Veepealne osa kattub tihti ka mullaga ja see kattub rikkaliku taimestikuga. Korallrifid jagunevad kolmeks liigiks: OOO Esimene neist on ÄÄRISRIFF. Äärisrifid paljastavad randa ning nö ilmuvad välja mõõna ajal. Teiseks liigiks on BARJÄÄRRIFID ehk vallrahud
ja ärevust ja Foobiad esinevad erinevatel inimestel psühhiaatreid hirmu vaid erineva raskusastmega. Mõned inimesed liigitavad teatud võivad vältida neid hirmutavaid asju ja foobiad kolme olukordades. kannatavad suhteliselt kerget ärevust. Teised kategooriasse: Sümptomid kannatavad täieulatuslike paanikahoogude 1)Sotsiaalne võivad ulatuda käes koos kõigi kaasnevate foobia, mida psühhosomaati blokeerimissümptomitega. tuntakse ka liste füüsiliste Inimestel on tarvis mõista, et foobilistel sotsiaalse probleemideni inimestel on raske suruda alla oma hirme. ärevushäirena . Näiteks on 3) Agrofoobia Üldine hirm kodust või hirmud, mis
Erilised materjalid, nende omadused ja kasutamine Sissejuhatus · Materjalid ümbritsevad meid kõikjal. Nad kaitsevad inimest ja võimaldavad tal ulatuda sinna, kuhu ta muidu ei küüniks. On hästi põhjendatav väide, et materjalid on tehnoloogia kõige edasiviivam lüli miks muidu nimetused kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg... · Klassikaliste metallide, keraamika, puidu ja tekstiili kõrvale on tulnud ja tulemas uued materjalid: vedelkristallid, tavatu funktsionaalsusega nn. nutikad materjalid, nanostruktuursed materjalid, ülijuhid, keerukatest struktuurielementidest koosnevad ,,metamaterjalid" jpt. Targad materjalid
MAAVÄRINAD. Maavärinad tekivad äkki,toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust,sisendavada hirmu.Häving võib tulla nii äkki,et inimesed ei jõua põgeneda,kokkukukuvad ehitised purustavad autosid ja sulgevad maanteid.Maavärinaid on ainult kindlates maakera osades.Kõige tugevamad maavärinad toimuvad maakoorelaamade piiride lähedal.Maavärinaid on ka ookeani põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine,mida nimetatakse tsunamiks ja mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti kõrge.Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades.Maakoor koosneb mitmest hiiglasuurest kivimiplokist ...
iseloomulikud detailid voluudid. Voluut on spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv. Fassaadi detailid sarnanevad renessanssiaegsetega (poolsambad, pilastrid, viilud), kuid üldmulje nendest on erinev. Kõik detailid on allutatud tervikule ja neil puudub konstruktiivne ülesanne. Fassaadi üldmulje on rahutu, dünaamiline, maaliline. Mõned seinaosad võisid kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette ulatuda. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või nõgus. Tavaline on vormide kuhjamine, ebasümmeetria, millega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste. · Alates 16. Saj lõpust oli ehitustegevus väga hoogne. · Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kiriku põhiplaaniks sai ladina rist
Igal süsinikul on hübridiseerimata(?) p-orbitaal ja nende orbitaalide kattumisel tekib -elektronpilv kahel poolel -sidemete tasapinda. Aromaatne struktuur benseeni molekuli struktuur. Aromaatne tuum asendatud benseeni molekulides sisalduv benseeni tuum. Aromaatsed tuumad on tasapinnalised ( sisaldavad ainult sp² valents olekus süsinikke ). Tuumaks on terve tsüklit hõlmav -elektronpilv. Aromaatse struktuur -elektronpilv võib hõlmata ainult üheainsa tsükli, aga ta võib ulatuda ka üle terve mitmetsüklilise molekuli. Nt. naftaleen. Mitmetsüklilistes aromaatsetes süsteemides, pole kõik sidemed päris võrdsed nagu benseeni molekulis. Sellegipoolest ei ole nad ka täisarvkordsed nagu tsükloheksatrieenis. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. Aromaatne tuum ei pea koosnema ainult süsiniku aatomitest, sellesse võivad kuuluda ka teiste elementide aatomid, kuid tingimata peavad need olema sp²-valentsolekus.
Geo ja looduslikud olud · Tsivilisatsioon kujunes suurte jõgikondade alal. · Põlluharimiseks väga sobiv kliima. Riiklus ja ühiskond · V a.tuh. eKr hakati Induse tasandikul põldu harima ja karja kasvatama. · Peagi võeti kasutusele metallid. · III a.tuh. eKr arenes niisutuspõllundus, esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. · Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. · Linnade elanikkond võis ulatuda mõne kümne tuhandeni. · Enamik inimesi oli siiski maal elavad põlluharijad. · Tsivilisatsiooni ajal hariti üles suur osa Induse madalikust. · Rajati ka palju niisutuskanaleid. · Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. · Alguse sai ka puuvillakasvatus. · Esmalt kasutati seda loomasöödaks, hiljem ka tekstiilitooraineks. · Linn kujunes künkale, kindlustatud lossi ümber. · Tõenäoliselt oli see valitseja residents.
vaod öösiti. L-A Kakaopuu kakaopuuviljast tehakse kakaopulbrit ja võid, L-A . Hiidbambus see bambuse liik kasvab tavaliselt jaava saarel ja malaka poolsaarel , taiseärasuseks on se et ta suudab kasvada 40 m kõrguseks Anakonda see on maailma suurim ussiliik, tema toiduks on ni pisinärilised kui ka suured imetajad , ta pikkus võib ulatuda 10 meetrini. Aara suuremat sorti papagoilinnud kes on võimelised rääkima, elab L-A, indiaanlased kasutavad nende värvilisi sulgi Gorilla - gorillade dna on kuni 99% identne inimese omaga, nad võivad kasvada kuni 180cm. Aafrikas Ahvileivapuu üks jämeidamaid puusi, kuna sisaldab rohkesti vedeliku, siis kuivadel päevadel saadav elevandid seal vedelikku Purpur-hiidhirss võib kasvada kuni 5 m. kultuuritaimena on tuntud ülemaailma.
triglütseriidide ja maksas sünteesitava kolesterooli peamiseks transportijateks perifeersetesse kudedesse, kus toimub triglütseriidide lagundamine raku metabolismis vajaliku energia tootmiseks. 5. Keskmise tihedusega lipoproteiinid (IDL) on külomikronite ja VLDL peamiseks laguproduktiks. Nad osalevad kolesterooli kasutamisel maksas ning LDL moodustumises veres. Kolesterooli ladestumine veresoones Sapp Tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini. Kuldkollase värvusega vedelik, koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Ei sisalda ensüüme. - Sapp Funktsioonid: 1. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja soolenäärmete nõres olevate lipaaside suhtes (aktiveerib neid). 2. Emulgeerib toidurasvasid (lipiide). 3. Mõjutab sooleseina seisundit ( muudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks).
ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Lina kuprad Lina õis Linakiud Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini. Linakiudu kasutatakse tööstuslikult kangatööstuses, teiste materjalide koostises (n geotekstiil), majade soojustuses, käsitsi valmistatud jalgrattaraamide koostises
Fourth level Fifth level Mullastik Maailma viljakamad mullad(Rohtlates s.h ka Pampas) Rohtlas levivad eelkõige mustmullad mullad, mis rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on liigirikas ja maapinnale langeb igal aastal rohkesti taimejäänuseid. Mustjasmulla huumushorisont võib ulatuda kuni kahe meetrini ja sealne huumusesisaldus on kohati üle 20%. Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid. Huumuskiht paks (kuni 2 m). Soodne mõju ka rohketel mullabakteritel ja selgrootutel. Taimetik Kevadel, kui lumi muutub sulamisveeks ja sajab hoovihma, hakkavad arenema ja õitsema rohttaimed. Kuna suvi on kuum ja vett vähe, peavad taimed paari kuu jooksul valmima. Selliseid taimi nimetatakse efemeerideks.
Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi organisme. mõned võivad kasvada 60 m pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilo, kuna saavad sünteesida 20-30m sügavusel veeall, siis võivad tihnikud ulatuda km.-ide kaugusele rannikust. värvus tuleneb fukoksantiinist (pigmendi nim) lisaks sisaldavad klorofülle ja joodi. NT: põisadru ( hiina ja jaapan kasutavad lehtadrut köögiviljana) 5.PUNAVETIKAD- kasvavad kuni 200m sügavusel kokku umbes 5000 liiki selles umbes 150 maismaal ja magevees. Enamik hulkraksed, värvuselt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente- mis aitab fotosünteesida nõrgas valguses
juba aastakümneid. 5.Piusa Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised kaevanduskäigud on Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks ning seetõttu võetud looduskaitse alla. Kaitseala pindala on 46 ha. Lisaks nahkhiirtele elavad Piusas ka kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Koobastest on leitud seitset liiki nahkhiiri, kokku võib nende arv ulatuda 3500 isendini.Lisaks koobastele pakub Piusa ümbrus palju huvitavat ka maastikuliselt. Nimelt on Piusa ala osake Palumaast: Haanja kõrgustiku kirdejalamile jäävast tasandike, lavakõrgendike, ürgorgude ja männipalude maastikust. Seda künklikku maastikku läbib lääne-ida suunas üsna kõrgete ja järskude nõlvadega Piusa jõe ürgorg, millesse suubuvad mõlemalt pool sügavad külgorud.Siinkandis levivatel toitainetevaestel liivmuldadel ehk nõmmedel
Basseinis ujumisest peaksid loobuma need, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Sageli võib ujumises esineda probleeme õlaliigestega, kuna neile langeb suur koormus. Enamasti tekib lihaskõõluste põletik, põhjuseks sageli vale kätetehnika ujumises. Oma osa on ka vanusel, eakatel tervisesportlastel võib õlaliigese vaevusi sagedamini esineda.Ujumises kõige enamlevinud on jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. KOKKUVÕTE Ujumise mõjutused kehale ja tervisele on üldiselt head. Ujujad kiidavad ujumist kui tervistavat spordiala. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samuti on ujumisega tegelemine aidanud ravida haiget jalga kui ka kopse ja hingamisteid
Harilik mänd Kasvukoht Mändi võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed).
Mõned vajalikud norrakeelsed väljendid Tere! - Hei! Head aega! - Ha det bra! Jah/ei - Ja /nei Tänan/palju tänu Takk/tusen takk Tänan toidu eest! - Takk for maten - viisakusväljend, mida öeldakse einet lõpetades Hommikusöök - frokost Lõunasöök - lunsj Õhtusöök - middag Kui palju see maksab? - Hvor mye koster dette? i m a Kl i SUVI: Juuni lõpust augusti alguseni on Norras ilm kõige soojem ja päevad on pikad ja päikselised. Juulis ja augustis võib temperatuur ulatuda 2530 kraadini. Samas on õhuniiskuse tase väga madal. SÜGIS: Sügisel värvub Norra maastik kuldseks. Temperatuur langeb septembris aeglaselt, mistõttu sobib ilm esimesel sügiskuul marjade ja seente korjamiseks. Tavaliselt muutub suur osa Norrast talviti lumevaibaga kaetud paradiisiks. TALV: Talvel võib merepinna suhtes madalal sisemaal nii Norra lõuna- kui põhjaosas olla väga madal keskmine temperatuur. Temperatuur võib langeda alla 40 miinuskraadi Finnmarki,
· Temp langeb keskmiselt 6 kraadi km kohta. · Siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, liigub õhk, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär · Ulatub ligi 50 km kõrguseni. · Moodustab umbes 20% atmosfääri massist. · Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma (osoonikiht neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). · Vulkaaniline tuhk võib siiani ulatuda Mesosfäär · Ulatub umbes 85km-ni. · Osooni ei ole ja temperatuur langeb kõrguse lasvades kiiresti -90*C · Õhk on üsna hõre. Termosfäär · Ulatub 1000km-ni läheb sujuvalt üle avakosmoseks. · Temperatuur hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise eneriga tõttu temperatuur tõuseb. · Esinevad virmalised. Kiirgusbilanss
ettevõttel töötajaid. Seega on ettevõtte areng mingil määral piiratud. Ümbrikupalka saavatel inimestel pole ka tulevik kindlustatud, sest pole palka, mille pealt koguneks pension. Alati on võimalus oma palgast teatud summa kõrvale panna, kuid vaevalt ümbrikupalga saajad seda teevad. Lisaks on ümbrikupalka maksval tööandjal alati oht vahele jääda, mis tõttu peaks maksma trahvi kuni 13 000 eurot. Füüsilise isiku trahv võib ulatuda kuni 1200 euroni. Võttes arvesse kõiki mainitud tegureid ei saa öelda, et ümbrikupalk oleks täielikult halb. Samuti ei saa ka öelda, et ümbrikupalk oleks õige viis töötasu maksmiseks. Nii jääbki igal inimesel üle vaid ise otsustada, kas ümbrikupalga eelised kaaluvad üle võimalikud riskid.
tungida kuni 3 mm alumiiniumlehest. Tuuma massiarv jääb samaks. y- kiirgus- magnetväli ei mõju, suure sagedusega elektronmagnetlaineid, läbib mitme cm pliiplaati. 10.Kui suur osa esialgsest radioaktiivse aine kogusest jääb järele pärast kahe, nelja, kümne poolestusaja möödumist? Aega, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse langemise teel kahekordselt nim. poolestusajaks. Se võib ulatuda murdosa sekundist miljonite ja isegi miljardite aastateni. Näiteks: raadiumi poolestusaeg on 1622 a. Lagunemisest järele jääv aine hulk väheneb, kuid ei saa kunagi nulliks. Arheoloogid kasutavad erinevate orgaaniliste leidude vanuse määramiseks- radioaktiivset süsiniku mudelit.
saari ja ehitisi ja vabaduse läbi viia teaduslikke uuringuid. Ülemvõimuakte võivad riigid avamerel teostada laevadel, ms sõidavad tema lipu all, piraatide ja ilma liputa laevadel, jälitamisel ja enesekaitseks. ERIVÖÖND – oma territoriaalmerega külgnev mereala Seal võib rannikuriik teostada kontrolli, msi on vajalik õigusaktide rikkumise ärahoidmiseks ja õigusaktide rikkumise eest karistamiseks. Erivöönd ei või ulatuda kaugemale, kui 24 meremiili territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoontest. Majandusvööndi osa, kus rannikuriigil mitmes tema huvisid arvestavad küsimuses on õigusliku režiimi kehtestamin õigusaktidega ette nähtud. MAJANDUSVÖÖND Selle tunnustamine sai alguse alles 1970 aastatest ja seega on mereõiguse uuematest arengutest. ÜRO konventsioon garanteerib kaldariikidele õiguse luua majandusvöönd, mis ulatub
kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulls tõusta 72-lt löögilt 125-le südamelöögile minutis. 3. Huvitavaid fakte Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h. Parimad sulgpallid tehakse hanede vasaku tiiva all kasvavatest sulgedest. Kaks kõige tugevamat sulgpalliriiki on Hiina ja Indoneesia, kes on kahepeale kokku võitnud 70% kõigist IBF-i arvestatavatest võistlustest. Ühe sulgpalli tegemiseks on vaja 16 sulge. Sulgpall kaalub 4,745,50 grammi. Tüüpilises kahegeimilises mängus jookseb sulgpallur ligikaudu 1,62 km. Kasutatud kirjandus http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d0/Shuttlecocks_Yonex_Aerosensa_20.jpg
Skorpione küttivate loomade hulgas on vähe selgrootuid. Peaaegu kõik skorpionid on agresiivsed oma ligikaaslase suhtes ning juhusliku kohtumise tulemusena tekkivad tülid lõpevad ühe võistleja surmaga. Skorpionite suurim vaenlane on hoopis inimene, kes nende hammustusi kardab ning neid seetõttu tapab, kaalumatta, kas nad üldse on ohtlikud. Faktid skorpionite kohta *Skorpionid mängisid väga tähtsat rolli MuinasEgiptuse usundis. *Umbes 800 skorpioniliigist suurima pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini *Üldlevinud eelarvamus, et skorpionid poevad voodisse teki sisse, et sealt inimest passida ja hammustada, on täiesti väär. *Noored skorpionid iseseisvuvad pärast esimest kestamist. Ühtekokku peavad nad 78 korda kesta vahetama enne kui küpsuse saavutavad. Sisukord 2. Sissejuhatus 2. Evolutsioon 2. Eluviis 2. Toitumine 3. Paljunemine 3. Salvamine 3. Vaenlased 3. Faktid skorpionite kohta Kasutatud kirjandus: *Loomariigis *Looma elu 3. köide *Eesti Entsüklopeedia
Kivisüsi kaevandamisalad on ajalooliselt olnud üle Inglismaa, Yorkshirest Kentini kui ka Šotimaal ning Walesis. Tänapäeval on Inglismaal kolm maa-alust kivisüsi kaevandust, millest kaks asuvad Yorkshires ja üks Notthinghamshires ning lisaks neile on ka arvukalt maapealseid kaevandusi. 2007. aastal toodeti Ühendkuningriikides 16 309 730 tonni kivisüsi ja Suurbritanniale kuuluvat kivisüsi varu arvatakse olevat 220 miljoni tonni. Tegelikud varud võivad ulatuda ka miljardi tonnini. Teist ajaloolise tähtsusega saadust, rauamaaki, seal enam ei kaevandata. Varusid selle tegemiseks oleks riigi alal piisavalt kuid sellegi poolest impordib riik seda Hiinast, Brasiiliast ja Austraaliast, kuna sealne toodang on kvaliteetsem ning odavam. Vaske impordivad nad Hiinast ja Põhja-Ameerikast. Muid metalle, nagu tina ja plii, kaevandatakse väikestes kogustes nii Inglismaa, Šotimaal kui Walesis. Plii maagist leitakse vahetevahel ka veidi hõbedat
(v.a rinnuliujumise nn pikka tõmmet tehes) *Alates käsklusest "Kohtadele!" kuni stardivileni ei tohi võistlejad ennast liigutada, samuti ei tohi startida enne stardivilet. Teateujumise puhul ei tohi ujuja jalad lahkuda stardipukilt enne eelmise võistleja seinapuudutust. *Võistlejad ei tohi puudutada basseinipõhja ega vees olevaid radu. *Meeste võistlusvorm tohib ulatuda ainult puusadest põlvedeni, naiste oma õlgadest põlvedeni. Mõlemal juhul peab see olema valmistatud kangasmaterjalist, ei tohi olla üle 1 mm paks ja peab vastama FINA ujuvusreeglitele. -Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik.
Pojad on sündides pimedad ning abitud. Kuuajaselt pojad enam ema nisadest piima ei saa ning söövad juba midagi tummisemat. Samal ajal saavad kasehiired ka nägijateks ning kõigest 2 nädalat hiljem, suudavad nad oma eluga ise toime tulla. Niisiis lõheneb pesakond umbes augustis. Järgmisel kevadel on loomad juba suguküpsed, olles umbes aastased. Kasetriibiku keskmine eluiga on umbes poolteist aastat, kuid võib ulatuda isegi kuni kolme aastani. 4. Ohustatus ja kaitse Kasetriibiku põhilisteks ohtudeks on põllumajandus, sobivate elupaikade hävitamine. Looduslikud vaenlased on enamasti pisiimetajatest toituvad röövloomad. Võib langeda kärbi, nirgi, kakuliste, kure ning ka kodukassi saagiks. 5 Kuna kasetriibik on nii Euroopas kui ka Eestis laialt levinud, siis ei ole ta looduskaitse all.
Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud loibadeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpko...
SKORPIONID KES ON SKORPIOND? Skorpionilised (scorpiones) on ürgseimaks seltsiks mitte üksnes ämblikulaadsete, vaid ka maismaa lülijalgsete hulgas. Skorpione on umbes 600 liiki. MILLISED NAD ON? Skorpionide kehasuurus on küllaltki varieeruv ning võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini. Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks moondunud. Mürgiastla tipul avaneb mürginääre, mille eritis on küllaltki tugeva toimega mürk. Salvamiseks painutab skorpion oma saba üle keha ette. ELUPAIK JA ELUVIIS Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses.Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse
Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas. On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6°C. d) Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on tuntud kui "terra rossa", punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi drenaazi. e) Kreekas kasutatakse kunstliku niisutamist u
mistvalt ja toetavalt ttaja, isa, abikaasa kutsumisse reservppekogunemisele, siis on seegi panuseks Eesti riigikaitsesse. Sama vib elda, kui kas ksi vi kollektiivselt hakatakse vastu vljaspoolt tulevatele avaliku arvamuse julise mjutamise katsetele, mille eesmrk on sundida eesti valitsust langetama mingeid konkreetseid otsuseid. Mida sidusam ja oma hisvrtustest teaduslikum on kodanikkond, seda paremini suudab riik vastu seista sedalaadi vaenulikule mjutustegevusele, mis vib ulatuda varjatud propagandast kuni otseste terroriaktideni. Oleks hea ja vga vimas, kui kik kodanikud - nagu antiikaegsed kreeklased - osaleksid oma riigi sjalisees kaitsmises, mis rahuajal thendab sjalise valmisoleku tootmist. Paraku pole see kigil tervislikel vi muudel phjustel vimalik. Kuid oma panuse riigi julgeolekusse annab ka kodanik, kes aktiivselt osaleb hiskondlikus elus, avaldab arvamust, seisab oma iguste eest, maksab korralikult makse ja kib valimas
all. Praegu toodetakse aramiidkiude ka paljude teiste kaubamärkide poolt. 6 1.3 Omadused Para-aramiidkiududel on kõrge mehaaniline tugevus. Sõltuvalt brändist, tõmbetugevus kiududel võib ulatuda 280-550 kg / mm ². Selline kõrge tugevus koos suhteliselt madala tihedusega - 1400- 1500 lb / ft ³ (puhta vee tihedus 1000 kg / m ³, terase tihedus umbes 7800 kg / m ³). Para-aramiidide kaks kõige tuntumat tootjat on: 1. "Kevlar" (firma DuPont, USA) 2. "Tvaron" (firma Teijin, Jaapan - Madalmaad). Alates 2007, Lõuna-Korea firma Kolon Industries alustas para-aramiidide tootmist kaubamärgi «Heracron» all. Meta-aramiidkiududel (kuulsaim bränd - "Nomex") on kõrge termiline
kasutada ei saa. Samuti oleme me kõik näinud televiisorite vahendusel kohutavatest naftareostustest, kui mõni tankuri kapten on navigeerimisega taas mööda pannud. 1961. aastal loodud Maailma Looduse Fondi (The World Wide Fund for Nature (WWF)) andmetel on loomadest naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümneid sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Diislikütusega seotud teemad, eelkõige muidugi selle jaemüügi hind tanklates, said minu jaoks uue tähenduse käesoleva aasta suvel, kui vahetasin enda mootoribensiiniga töötava auto diislikütust tarbiva raudruuna vastu
Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib ulatuda isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini. Savannides leiduvad puud kannavad sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele
Seejärel tungis ta lääne poole Soomest põhjas kuni Rumeeniani lõunas ning edasi Ida- ja Lääne-Saksamaale ning teda on kohatud ka Prantsusmaal. Analoogilised katsetused NSV Liidu Aasia-osas ei õnnestunud. Kõigest üksikutesse kohtadesse Kesk-Aasias, Kasahstanis ja Siberis jäi ta pidama. Välimus Kähriku tüvepikkus on 5580 cm, sabapikkus 1526 cm, kondülobasaalpikkus ligikaudu 11 cm. Isendid kaaluvad 510 kg. Nende eluiga tehistingimustes võib ulatuda 11 aastani, looduslikult küll enamasti 34 aastat. Kährik on jässaka kehaehituse, masajate jalgade, lühikese saba, väheldase terava koonu ja teravatipuliste kõrvadega keskmise suurusega loom. Tema talvekarvastik on erakordselt pikk ja tihe, kuid karm. Üldtoonilt on karvastik musta kirmega määrdunudhallikaspruun. Näol on silmatorkav maskisarnane muster, mis meenutab pesukaru. Pea külgedel on põskhabe. Eluviis Tavaliselt elab kährik urus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
