Hea viljakus Kerge poegimine Rahulik iseloom Kiire kohanemine kliimaga Pikaealisus ja hea tervis Hea karjamaa ja rohusööda kasutajad Aberdiin Angus Aretatud Sotimaal, tõuraamat avaldati 1862.a. Veised on väga varavalmivad Tapakaal on 65-70% eluskaalust Peamine tõumaterjal tuuakse Euroopasse Põhja-Ameerikast Veised on ilma sarvedeta, värvuselt enamasti mustad, võib esineda ka punaseid Sünnimass 35-40 kg, täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg Limusiin Tõug pärit Prantsusmaalt Kasutai veo-, kui ka lihaloomana Praeguseks levinud üle maailma rohkem kui 70. riigis Värvuselt kuldne, punakaspruun, pruun Kere on pikk, tagaosa lühike, hästi arenenud lihased Iseloomulik on kerge poegimine ja vasikate väike suremus Sünnimass varieerub 40- 43 kg vahel. Täiskasvanuna võivad lehmad kaaluda 650- 850 kg, pullid aga 1000- 1200 kg. Tapasaagis on kuni 66 %
piirkonnast, kuid suuresti ema vanusest. Näiteks alla 25-aastaste naiste seas esineb see iga 15002000 sünni korral, üle 40-aastaste emade juures aga juba 1:40. Keskmine eluiga: Ligikaudu 40 eluaastat. Iseloomulikud tunnused:Lühikene nina , viltuse lõikega silmad , lai lame nägu , suur lõhedega keel , deformeerunud ja madala asetusega kõrvad , hammaste anomaaliad , kaasasündinud südamerikked , lihastoonuse alanremine . Tõsisem puue on aga vaimne alaareng , vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Nad on vastuvõtlikumad haigustele , kuna neil esined immuunsüsteemi häireid. Neil esineb sagedamini kasvajaid ja nakkushaigusi. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt 1866. aastal. Kassikisa sündroom Põhjus: Viienda kromosoomi kahjustus Esinemissagedus:1:20 000-50 000 Keskmine eluiga: Nad elavad harva täiskasvanueani 3
Asteroidide kuju ja suurus Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioon ei ole piisav, et nad kerakujuliseks muutuksid. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt suurem kui 100 km. Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100-meetriste ja suuremate asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Kuidas asteroidid tekkisid Asteroidide vöö ja Jupiteri troojalased. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda
Ahepatiidist ohustatud piirkondades hoidu keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu ja juurviljade ning mereandide tarbimisest. Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. Esinevad väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks. Läbi põdedes saad eluaegse immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks (erinevalt C ja B hepatiidist). Bhepatiit Selle viiruse puhul võib peiteperiood ulatuda isegi kuni kuue kuuni. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liigese ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Krooniline Bhepatiit võib põhjustada tõsist maksahaigust, sh tsirroosi (maksa armistumist), maksavähki ja maksatalitluse häireid. Umbes kolmandik kroonilise nakkusega patsientidest põeb keskmist või rasket maksahaigust.
Transferwise, Lingvist ning paljud teised. Minu teada on meil digitaalne tervishoiusüsteem, kus on kirja pandud detailselt üle ühe miljoni eestlase haiguslood. Eesti üheks teiseks trumbiks teiste suurriikide ees nagu Hiina, Ameerika ja paljud teised, on Eestis siiski suurem osa haridusest võimalik omandada tasuta. Ameerikas see-eest maksab kõrgharidus hingehinda - ühe õppeaasta maksumus võib ulatuda neljast või viiest tuhandest kuni neljakümne tuhande dollarini. Üheks õppeaastaks loetakse üldiselt 9t kuud ja kuna koolis peab käima kolm aastat, siis selle summa pärast võib nii mõnigi tark gümnaasiumi lõpetaja vaid unistada sellest. Eesti on maailma kõige arenenumate tabelis neljandal kohal, see tähendab seda, et Eesti on võrreldes maailma suurriikidega üpriski kõrgel kohal. Eesti on säranud ka filmimaailmas - Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm
Keeristormid Katastroofilise mõjuga tohutud pörlevate tuulte ja vihmasajuga tormid tekivad tavaliselt soojade merede kohal, paarkümmend laiuskraadi põhja ja lõuna pool, kus ookeanivesi on soe ja õhk selle kohal niiske. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913
litosfääris toimuvad muutused on aeglased. vesi ) Pedosfäär ehk mullastik hõlmab Keemiline energia- mis vabaneb maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub seened ja taimed sünteesivad ja aatomite ja molekulide vaheliste sidemete muundavad orgaanilist ainet. Mulla energia ( tuumaelektri jaamas, tähtedes ja mineraalne osa pärineb litosfäärist. päikeses) Pedosfääri tüsedus võib ulatuda mõnest Sise- ehk soojusenergia on keha iga sentimeetrist mõnekümne meetrini. molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega summa. (maapinna soojenemine ja keemiliselt sidumata vee: maailmamere. veekogu soojenemine ja jahtumine) Järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, Laineenergia on laineliikumisega seotud atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdrosfäär on energia, mis näiteks veekogude lainetuse
mnevrra erinev. Niteks vib ta olla vastupidavam mne haiguse suhtes parema kaitsevrvuse vi vi muu sobivama tunnusega. Kas ilma partnerita saab suguliselt sigida ? Uus organism vib erandkorras areneda ka viljastamata munarakust(see on neitsi sigimine). Niteks mesilastel,sipelgatel,vesikirpudel ja lehetidel. Mis saab munadest? Kui munad on viljastunud, jvad need omapi arenema. Suurem osa selgrootuid jrglaste eest ei hoolitse ja seetttu hukkub neid palju.Kaotusi korvab suur munade hulk,mis vib ulatuda kmnetesse tuhandetesse.Munad paigutatakse tavaliselt toidu lhedusse,et koorunud vastsel oleks toidulaud kaetud. Miks on kasulik areneda moondega? Suurem osa selgrootuid areneb moondega.Nende munadest koordunud jreltulijad on vastsed, kes on esialgu kujult hoopis teistsugused.Vastsed saavad oma eluga iseseisvalt hakkama. Kuna nende eluviis ja elupaik erineb suuresti vanemate omast.Selline areng aitab osal loomadel ka levida. Milline on putukate eluring ?
tervisekahjustusi ja lisaabinõusi rakendama ei pea. Pausid on süsteemselt välja töötatud tunniplaanides ja probleemi pole senini tekkinud. Seega mitte kunagi ei esine talumatut riski. Kogu kooli meeskond on pausidega rahul. Valgustusega on vastuvõetav risk kuid kindlasti võiks abinõusid kasutada ja parandada mõne klassi valgustust näiteks tahvlile. Mõni valgus on liiga here ja rikub silmi. Harva esineb ka keskmist riski. Tervisehäire tekkimise tõenäosus võib ulatuda väikesest kuni suureni, tagajärje raskusaste vastavalt tõsisest tagasihoidlikuni.Hetkel on tagasihoidlik risk oma silmi kahjustada. Kuid selle probleemiga peaks tegelema peatselt (3- 5 kuu jooksul) pärast riski hindamist. Bioloogilised ohutegurid nagu bakterid, viirused, hallitused võivad esineda kuid see on vastuvõetav risk ja pole midagi suurt, lisaabinõusid rakendama ei pea. Tuleks lihtsalt rohkem hooldada ja koristada.
detailivabad. Vältida tuleks rüüse, volange, suuri kirevaid mustreid ja detaile puusapiirkonnas. Seelikud ja püksid võiksid olla täispikkusega. Parim kõige lühem pikkus pirnifiguuri juures on allapoole põlvi. * Pluusid, jakid - Sobivad värvilised, mustrilised, detailirohked ja rüüsude, volangidega pluusid, jakid. Jakkidele sobivad õlakud. Sobib paatkaelus, rüüsid, volangid, puhvvarrukad, ''nahkhiire'' varrukas. Pluuside ja jakkide pikkus võiks ulatuda veidi ülespoole või allapoole puusajoont. Sest horisontaalne joon puusa kõige laiemas kohas teeb veel laimemaks. Sammas, ristkülik, poisilik * Tunnused - Õlad, vöökoht ja puusad peaaegu samad, puudub selge ja peen vöökoht. Rind ja istmik lame. * Riietumise põhitõed - Nurgelise figuuri sujuvamaks muutmiseks võiks kanda kergeid ja lendlevaid kangaid. * Pluusid ja jakid - Sobivad suured laiad kraed, volangid ja rüüsid rinnapiirkonnas, erksad mustrilised kangad
ainult selle tõttu, et nad raiskavad valguse tootmisel energiat soojuse peale, vaid ka seetõttu, et nad eraldavad märkimisväärses koguses süsinikdioksiidi. Tänu soojuse tootmisele koormavad nad jahutussüsteeme nagu näiteks kliimaseadmeid. Paljud jahutusüsteemid saavad energiat söega töötavatest energiajaamadest, mis on tuntud kasvuhoonegaaside tekitajad. Lühike eluiga - Hõõglambi eluiga võib ulatuda 700-st kuni 1000 tunnini. See tähendab, et kui seda regulaarselt kasutada põleb see vähem kui aasta. Liigne tundlikkus vibratsioonile Hõõglambid ei kannata vibratsiooni. Nende eluiga lüheneb, kui nad paigutatakse piirkondadesse, kus on sage vibratsioon, näiteks uste ja treppide lähedusse. Pidev uste prantsatades sulgemine võib samuti põhjustada hõõglampide eluea lühenemise, mis omakorda suurendab veelgi hõõglampide tarbimist.
sisuga mänge, millega mõjutatakse lapsi ning õpetatakse neid vägivaldselt probleeme lahendama. Lastele sisendatakse, et relvadega võib ringi käia ning teisi inimesi ära tappa. Selline maailmavaade võib aga palju pahandust kaasa tuua ning lõppeda väga kurvalt. Sealt võib tekkida ka rassism ja homoseksuaalide vihkamine, kui neid on õpetatud varases eas, mängudes maha laskma. Virtuaalmaailm ei ole turvaline koht. Seal võib sattuda kergelt kiusamise ohvriks, kuid mõjud võivad ulatuda veelgi sügavamale. Enamik inimesi teavad, et liigne arvuti kasutamine ei ole silmadele hea. Liigne ere valgus kahjustab ka muud peale silmade ja muude meelte. Internet ja arvutite/telefonide kasutamine on tekitanud arvukalt uue ajastu haiguseid. Nende haiguste hulka kuuluvad telefoni hoidmisest kõveraks väändunud väike sõrm, arvutihiire hoidmisest tingitud randmevalud ja unepuudus. Viimane on põhjustatud arvutist, telefonist ja televiisorist kumava erksinisest valgusest
(96.5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO 2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Marss-mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Hõre klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist )
seisukohast. A. Juulis riigikontrolli avalduse põhjal Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes seoses Nordika Kindlustuse peamaja ostuga tegelikust turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt algatatud uurimise tõttu ärevaks muutunud ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti kartvate kindlustusseltside survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole palvega uurida fondi ebaõnnestunud tehinguid, millest saadav kahju võib ulatuda 70 miljoni kroonini. B. Juulis algatas kaitsepolitsei uurimise Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes. Uurimist taotlenud riigikontroll kahtlustas, et Nordika Kindlustuse peamaja osteti turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt. Juhtum muutis ärevaks kindlustusseltsid, kes hakkasid kartma Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti. Kindlustusseltside survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole ja paluda, et kaitsepolitsei uuriks fondi tegevust laiemalt
Kamtsatkal. [10] Pildil 4 on järve kisutsi levikukaart ja järve kisutsi pilt. Pilt 5 näitab kisutsi leviku alasid. . Pilt 4 4 Pilt 5 2.4 Sigimine Kolme kuni nelja aastaselt saab kisuts suguküpseks. Sigimine toimub septembrist oktoobrini. Nad ujuvad tagasi mageveelistesse ojadesse, kus nad olid sündinud (distants võib ulatuda kuni ~ 650 kilomeetrini).[3] Kõik idalõhed matavad viljastatud marja põhjapinassesse ja seepärast koevad nad kohtades, kus põhi ei ole mudastunud ning on kaetud kiviklibu või kruusaga, sageli põhjaallikate läheduses. Emane, keda saadab üks või mitu isast, hoidub peaga vastuvoolu ja loobib hoogsate sabavarre liigutustega pinnase laiali. Mari koetakse tekkinud lohku ja isane viljastab selle. Kudemise ajal toimuvad isaste vahel pidevad kokkupõrked. Osa
minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine kiireneb, tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini oli tegevus sooritatud aeroobselt, s.t hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooni protsessidest (orgaaniliste ainete "põlemisest" lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mõnest minutist mitme tunnini. 2.2 Aeroobne energiatootmine Kui annad kehale mõõduka koormuse, siis saab keha toota energiat aeroobselt - ehk energiat sisaldavate ühikute lõhustamine (peamiselt süsivesikud ja rasvad) toimub hapniku juuresolekul. Hapnik on siin väga oluline. Rasvadest saab süsivesikutega võrreldes 2 korda rohkem energiat, samas aga ei suuda keha rasva molekuli lõhustada, kui tal pole selleks piisavalt hapnikku.
1.2. Tsentrifugaal scrubber Gaasi puhastamine lisanditest tsentrifugaal scrubberi abil (joon. 2.) viitab märg puhastusmeetodile. Tsentrifugaal scrubber kujutab endast vertikaalne silinder, kus tolmune õhk siseneb toru läbi, mis asub seades alumises osas ja puhas õhk väljub toru läbi, mis asub ülaosas. Sisenenud õhk liigub spiraalselt, lisandid õhus, pestakse veega ja puhastatud õhk tõuseb ja väljub läbi toru. Gaasi voolukiirus sisselaskeava juures võib ulatuda 60 m/s. Gaasivoolu viimise scrubberi väljalaskeava juures on laba sirgendaja. Märgpuhastusvedelikke pakkumise sellistel scrubberitel saab läbi pihustid, mis on paigaldatud mööda seadmete seinu. Kõrgsurve pihustid väikeste aukudega nõutavad, et vesi oleks puhas. 4 Joon. 2. Tsentrifugaal scrubber koos külju asuva pihustitega.
Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse põhiliselt selgeltnägemine ja telepaatia. Mõnikord tuuakse eraldi välja prekognitsioon (tuleviku selgeltnägemine). Üheks võimalikuks meeltevälise taju seletuseks on, et tegu on võimega tajuda madala sagedusega elektromagnetlaineid.
1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks,
meeleheiteks." Benedict Spioza: ,,Meil on õigus lükata endast meile ohutuimail viisil eemale kõik, mis on looduses kuri või mis takistab meid olemast ja mõistuslikku elu nautimast. Ning teisest küljest võime võtta loodusest kõik, mida hindame kasulikuks olemisele ja mõistlikule elule. Igal inimesel on looduse kõrgeimate seaduste kohaselt õigus teha seda, mida ta usub enda huvides olevad." John Locke: ,,Kellegi tarkus ei saa ulatuda kogemustest kaugemale." ,,Jgaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda." David Hume: ,,Inimese elu juhib harjumus." Jmmanuel Kant: ,,Kogemus ilma teooriata kobab pimeduses, teooria kogemuseta aga on tühipaljas intellektuaalne meelelahutus." G.W. Hegel: ,,Kireta pole võimalik luua midagi suurepärast." Jean-Jacques Rousseau: ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega."
· Elektriväil metallis levib valguse kiirgusega vaakumis (300 000 km/s). Üheaegselt elektrivälja levimisega hakkavad kogu vooluringi ulatuses vabad elektronid suunatult liikuma. Elektronide suunatud liikumise kiirused on suhteliselt väikesed, ulatudes mõne millimeetrini sekundis (olenevalt elektrivälja tugevusest ja juhi materjalist). Samaaegselt säilib vabade elektronide kaootiline soojusliikumine, mille kiirused võivad ulatuda mitmesaja kilomeetrini sekundis. Elektronide kaootiline liikumine ei kujuta endast elektrivoolu. · Elektrivoolu saab tekkida ainult suletud vooluringis. · Kui elektrivool läbib elektrolüüti, siis metallide positiivsed ioonid liiguvad negatiivse elektroodi (katoodi) suunas, annavad elektroodile ära oma laengu ja sadestuvad sellele. Kui elektrivool läbib elektrolüüti, kaasnevad sellega keemilised muutused. Erinevatest metallidest koostatud
pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Murenemiskooriku sügavus sõltub: · kivimite mineraalkoostisest (kõvadus) · mullavee omadustest (agressiivne s.t. happeline), · samuti sellest, kui kaua on murenemine toimunud. Maailma erinevates piirkondades ulatub murenemiskoorik erineva sügavuseni. Näiteks: Lõuna-Eestis võib see ulatuda 3 m sügavuseni, vanadel kiltmaadel Aafrikas aga kuni 100 m sügavuseni. · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel. Ööpäevased temperatuuri kõikumised on eriti kõrged kontinentaalses kliimas, näiteks kõrbes. Jahedas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole kõrge (tundra), tuleb appi vee külmumine.
Valgusünteesi konspekt. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule, mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Molkulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkue sedasupärasusi molekulaarsel tasemel, Selle teadusharu saavutused võimaldavad mõista, kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi asemel.
Vask Vask Vask- ladina keeles cuprum,tähis Cu.Keemiline element,mille järjenumbriks on 29. Kahe isotoobiga metall,mille massiarvud on 63 ja 65. Aatommass on vasel 63 ja 54.Vask on oma omadustelt metall.Vase tihedus on 8,9 g/cm3. Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1). Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Täna-päeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Leidumine looduses
2.Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid Dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne kui negatiivne. 3.Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti
tera-, puu- ja köögiviljad. Belgia pindla on 30528 km2, sealhulgas 30278 km2 maismaad. Joonis 2. Belgia lipp Joonis 3. Belgia vapp 1.Rahvastiku tihedus ja paiknemine Belgia keskmine rahvastiku tihedus on 343,23 inimest/ km2. Sarnane rahvastiku tihedus on El Salvadoris, Marshall Island'itel ja Jaapanis. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt sisemaal on rahvastiku tihedus 5-249 in/km2, aga mere ääres võib rahvastiku tihedus ulatuda üle 1000 in/km2. See erinevus tuleneb sellest, et Belgias eelistavad inimesed elada suuremates linnades või nende lähedal. 3 Joonis 4. Rahvastiku paiknemine Belgias 2.Keskmine eluiga 2008. aastal oli Belgias eeldatav keskmine eluiga naistel 82,38 aastat ja meestel 75,9 aastat, kokku 79,07 aastat
Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse põhiliselt selgeltnägemine ja telepaatia. Mõnikord tuuakse eraldi välja prekognitsioon (tuleviku selgeltnägemine). Üheks võimalikuks meeltevälise taju seletuseks on, et tegu on võimega tajuda madala sagedusega elektromagnetlaineid. Kasutatud kirjandus: Psühholoogia alused (T. Bachmann, R. Maruste, 2011)
töötstusharud · Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks · Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist · Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti · Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid · Metallurgiaettevõtte saastamisraadius võib ulatuda kuni 500 km kaugusele Metallurgia keskkonnaprobleemide lahendamine · Tehnoloogia täiustamine · Puhastussüsteemide täiustamine · Suurte ettevõtete asendumine väikeste tehastega ( väheneb koormus keskkonnale) · Metalli korduvkasutus hoiab kokku elektrienergiat ja säästab keskkonda · Tõhusam prügi sorteerimine, vanametalli kasutuse võimaluste laienemine
Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte. Tähe elu: Tähtede areng kestab miljardeid aastaid. Milliseks täht kujuneb ja kui pikk on tema elutee, sõltub tähe massist sellest, kui palju gaasi temas on. Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti ja seetõttu on nende eluiga suhteliselt lühike. Väikesed tähed, eeskätt punased kääbused, "põletavad" vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljardite aastateni. Päikese eluiga on hinnanguliselt 1010 aastat. Hiidtähed: Päike on suurem paljudest tähtedest, kuid hiid- või ülihiid tähtede kõrval on ta kääbus. Sinised hiiud on noored kuumad tähed, mis võivad olla Päikesest 15 korda suurema läbimõõduga. Punased hiiud on vanad, Päikesest jahedamad tähed oma elutee lõpul. Päikesest võivad nad olla 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed on
1.Romaani basiilika põhiplaan. 2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile.
Vähe sellest, et nö. Uus raha on tekitanud palju segadust, on see ka ebamugav. Ma ei ole kordagi kuulnud, et kellegile meeldiks see, et rahakott kallub"tonni", sest see on sente täis. Kuid raha ei ole ainuke asi mida meil enam pole. Ühtsele valuutale üleminek tõi endaga kaasa ka palju muid ebameeldivusi. Palganumber ei muutnud, kuid hinnatõusu on märgata igapäevaselt. Kõik kallineb hirmuärataval kombel. Kui kunagi sai saia poest 4 krooniga, siis nüüd võib hind ulatuda 0.79 sendini , mis teeks kroonides 12,4 krooni. Euro hinnad on petlikult väikesed, mis eksitab inimesi palju suuremaid summasi kulutama mõtlematult. Minu vaatanurgast ei ole väga suurt vahet Euroopa Liidul ja Nõukogude Liidul. Ei ole olemas Eesti Vabariiki on Eesti Euroopa Liidu osana. Loodan, et raha jääb vähesteks asjadeks, millest rahvas ilma jääb. Kui allume edaspidisele dressuurile ja teeme kõike mida tahab meie nö
Üldised andmed *Eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. *Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. *Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. *Tiirleb ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. Üldised andmed *Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. *Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini *Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Üldised andmed *Suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. *Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. *Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. (24 tundi ja 40 minutit) Üldised andmed *Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab
kasvatatud juba ligi 6000 aastat. . • Egiptuses tehti sellest muumiate mähiseid perioodil 5000 - 3000 BC, samuti on se sajandeid kasvanud Hiinas. • Ammu enne puuvilla kasutuselevõttu Kaug-idas ,kasutasid hiinlased seda surilinade calmistamiseks 2,000 aasta tagasi. • Populaarsus 1980ndate keskel kui moes hakati rõhku panema looduslikele kangastele. Rakustruktuur • Rakkude läbimõõt on enamasti 10-100 µm, pikkus võib kiudtaimede prosenhüümsetel rakkudel ulatuda 25 cm-ni • Rakkude suurus on koele iseloomulik tunnus, mis ei sõltu taime suurusest (suure taime rakud pole väiksema taime rakkudest suuremad). • Tinglikult on taimerakk jaotatav elusosaks -- protoplastiks ning eluta osaks (rakukest, varuained, eritusained jms.). Töötlemine • Kiud vajavad keemilist töötlust, et eemaldada koores leiduvaid pektiine. • Ramjee kiudude kangaks muutmise protsess on sarnane protsessile mida kasutatakse tootmaks lina.
GALAKTIKAD JA UNIVERSUM SIGRID KIVILO 12.KLASS VASTSELIINA GÜMNAASIUM 2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE
malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevat mineraalainet. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal
Mõõtsuhe tavaliselt 1 :50 või 1:100; koosneb plaanidest, lõigetest ja vaadetest. Kujutamistehnika vaba. 2. P õ h i p r o j e k t (kava) Antud ülesande lahendus ehituse omaniku poolt heakskiidetud eelprojekti alusel ja vastavalt projektide koostamise kohta käivatele eeskirjadele. Mõõtsuhe asendiplaani jaoks 1 : 500 (1 : 1000). Asendiplaanil näidatakse ehitise püstitamiseks ettenähtud krundi piirid ja nn. Punased ehitusjooned, milledeni ehitis võib ulatuda. Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel 1 :100. Hoone plaanid koostatakse üldiselt horisontaalsete lõikepindadena 1,50 m kõrguses põrandapinnast ja sellele vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad aknad, uksed, ahjud, trepiastmed jms.; sellest lõikepinnast pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata või märgitakse kerge punktiiriga. Plaanidele tähendatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, samuti kõik suitsu- ja ventilatsioonilõõrid.
mis tuule tõttu kohale kantud Siberi steppidest. Külmi kliimaolusid soodustab tema asukoht, ta asub kaugel Põhjas , kus kliima hoopis külmem. Pealegi asub Gobi kõrb merepinnast 900-1500 meetrit kõrgemal. Gobi kõrbes sajab kõrbe kohta täitsa piisaval, umbes 194 mm aastas ning enamus sellest sajab alla talvel. Tugevate tuulte tõttu on Gobi kõrbes väga suur teperatuuri kõikumine. Suvel võivad temperatuurid ulatuda kuni +40-ne kraadini, aga talvel samas langeda -40-ne peale. Gobi kõrb on mandri sisealale tekkinud kõrbeala. Tekkepõhjuseks on see ,et niisked õhumassid, mis merelt tulevad , ei jõua mandrisisealadele. Joonis 2. Gobi kõrbe kliimadiagramm. 4. Kõrbete tüübid Gobi kõrb on suuremalt osalt mandri sisealal asuv lössikõrb, aga esineb ka kivi- ja savikõrbe. Lössikõrbes on vanadest mäestikest tuule tõttu väljakantud tolmjast liivsavi,
Terrassid olevat ulatunud nagu teatris 15 meetri kõrgusele, laiudes seega linnamüüriga samal tasemel. Kolmanda legendi kohaselt, aga kõneleb geograaf Strabon (u 63 eKr-26 eKr) konstruktsioonist, mis olevat ehitatud nagu muudki Babüloni hooned põletatud tellistest ja pigimördist. Rippuvaid aedu olevat kandnud tohutud võlvid, mille tugisambad olevat olnud seest õõnsad ning täidetud mullaga, nii et suurte puude juurde võisid sama sügavalt mulda ulatuda. Ilmselt puuduvad rippuvate aedade kohta päris usaldusväärsed kirjeldused, sest olemas ongi vaid legendid, kuuldused ja leidlikud selgitused. Ka arheoloogid ei ole seni suunud leida mingeid kindlaid viiteid, et asjale lõplik selgitus tuua. Sõelale jääb, aga müüt rippuvatest aedadest mis on kestnud läbi sajandite. LISAD: ,,Babüloni aed" ,,Babüloni aia plaan" KASUTATUD KIRJANDUS: 50 klassikut ,,Aiad ja pargid" - Ira Diana Mazzoni (04.02.2009)
Mina arvan, et see väike imetaja võiks elada, kas salumetsas või lodumetsas. Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha. Kokkuvõtteks mõned metshiire andmed: Keha pikkus 97-110mm, saba pikkus 69-115mm. Kaal: 13-27g. Kes on kaelushiir? Kaelushiir on Eestis väga levinud. Ta sööb kuuse- ja männikäbisid, pähkleid, puuvilju ja putukaid ning ka surnud loomi. Soojal aastaajal elab ta rohukõrtest tehtud pesas, talveks poeb maa alla ja teeb endale sinna pesa, mis võib ulatuda 1meetri sügavuseni. Keha pikkus13 cm. Saba pikkus 13cm. Kaal: 30-50g Kaelushiir 4 Kasutatud kirjandus ,,Euroopa Imetajad" lk 257-259 ,,Põhjamaa metsloomadest" lk 9 6. klassi loodusõpetuse õpik Interneti lehed: Wikipedia.com www.ypte.org.uk 5
Mulla mineraalide määramiseks kasutatakse mulla reaksiooni ning mingil määral ka lõimist. Peamised toitained: lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) Sekundaarsed toitained: väävel , kaltsium , magneesium Väiksed toitained: rauda , mangaan , vask , tsink , boor , molübdeen , kloor Mullaanalüüs võimaldab kindlaks teha viljakust või mulla oodatavat kasvupotentsiaali, mis näitab toitainete puudujääke, potentsiaalset mürgisust ülemäärase viljakusega ja väheoluliste mikroelementide esinemise pärssimis Testide võtmiseks tuleb võtta hulgi proove ja kohtadest kus poleks mingeid mõjusid sügavus 15-30cm,tops vms peab olema puhas Mulla proovide analüüside tegemine: kahel viisil kindlaks tegemine pinnast : ekstraheerimine hõlmab mulla proovide loksutamist keemilises lahuses. Iga toitaine jaoks spetsiifilised keemilised lahused on ideaalsed, kuid mitme elemendi ekstraheerimislahused on populaarsed, kuna see suurendab labori efektiivsust. Mitme el...
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kaslased (Felidae) Perekond: Panter (Panthera) Liik: Lõvi (Panthera Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda on neljaosaline. Kuna lõvid on loomtoidulised, on neil
Kreeka Eneli Nilbe 11.T RIIGI ISELOOMUSTUS Nimi- Kreeka Asukoht- Lõuna-Euroopas Vahemere ääres Naabrid- Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Kliima- Vahemereline kliima. Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Sademeid esineb sisemaal vähe. Riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. Temperatuur võib suvel ulatuda 37 °C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6 °C. RIIGI ISELOOMUSTUS Pindala- 131 940 km², mis on meie omaga võrreldes peaaegu kolm korda suurem. Rahaühik- euro KAART SÜMBOLID Vasakult esimene pilt on Kreeka lipp, teine on vapp ja kolmas on rahvuslind (kivikakk). Kreeka hümn on Ýmnos eis tin Eleftherían RAHVASTIK Rahvaarv- 10 768 477 (juuli 2017 est.). Võrreldes Kreeka rahvaarvu (2017) ja Eesti rahvaarvu (2017), siis on Kreeka rahvaarv Eesti omast 12,2% suurem.
sammu pidada, mis kindlustab talle vhemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. Juba ndala aja mdudes hakkab varss rohtu sma, ent mra toidab teda piimaga peaaegu aasta aega veel. Varsad jvad perega kokku umbes 2 aastani. Seejrel ajab vana tkk noored tkud karjast minema. Noored emased sebrad jvad karjaga vi lahkuvad ning paarituva mne teise noore tkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Phiandmed: Sebra krgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus vib ulatuda 220 cm. Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Sugukpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi snnitavad mrad tavaliselt he. Sebrade harjumispraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad hlitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: krbesebrasid, savannisebrasid ja mgisebrasid.
temperatuur.Histamiin-mobiliseerib keha kaitseseisundisse, stimuleerib antikehi ja toksiine. Omandatud immuunsüsteem: Suudab kaitsta vaid selliste patogeenide eest, mida on ''tundma õpitud'' s.t millega on kokku puututud: Haigus on läbi põetud; Vaktsinerimine-organismi viiakse nõrgestatud haigusetekitajad. Kuna iga haigusetekitaja vastu on vastavad antikehad, siis tekib immuunsus vaid teatud haiguse suhtes. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Seevastu osade haiguste vastu (gripp, düsenteeria) tekib meil ajutine immuunsus ja mõne aja pärast võime me neisse uuest haigestuda. Omandatud immuunsus ei ole pärilik. Energiaallikad füüsilise tegevuse puhul: Glükoos on energiaallikas tavalisel igapäevasel aktiivsusel, kui me oleme piisavalt söönud
Kõige ülemisel korrusel elavad hästi tumedat värvi vihmaussid (nt. tume vihmauss, peen kõduuss). Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Nemad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust. Viimasel kihil vihmausside kodu võib ulatuda nii ühe kui isegi ka kahe meetri sügavusele. Seal elavad näiteks harilik vihmauss ja suur mullauss. Nemad toituvad savist, kuid mitte ainult sellest. Elukoht Vihmaussi võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus mullas vähegi niiskust ja toitu leidub. Eriti palju on neid huumusrikkas mullas ja sõnnikuhunnikute ligidal. Ka kivide ja kauemat aega ühel kohal olnud palgi alt võib vihmaussi leida.Suurema osa oma elust veedab vihmauss mullas
Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. See on klarnet - kolmas liige sümfooniaorkestri puupillide rühmas. Tema hääl võib ulatuda peaaegu niisama kõrgele kui flöödil, aga ta võib nii flöödist, oboest kui ka inglise sarvest madalamalt heliseda. Klarneti kõrged toonid sillerdavad ja kilkavad, madalad toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti- laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks. Ka meie üleaedsete leedulaste rahvapill birbne ja naabrite venelaste brjolka on klarneti sugulased. Kaasaegseks
sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikestes üheruumilistes majades ,mis olid põletatud tellistest. Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad. Reoveesi läks kanalisatsiooni. Induse linnadel olid head kaubandussidemed. 1700ekr tekkis langus ja inimesed hülgasid linnad. Aarjalased tungisid sisse. Aarjalaste keelest arenes sanskriti keel. Püharaamatud e
Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. 10. 11. Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini. 12. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. (14)13. pankrannik,skäärrannik,järskrannik,laugrannik,fjordrannik (16)14. Moreen on sorteerumata liustikusete. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk
Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi.
Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
