Ukraina pulmakombed Ukrainas on olemas omad pulmakombed, millest hoidub ukraina rahvas. Kuna riigi territoorium on suur võivad traditsioonid erineda sõltuvalt piirkonnast. Ukraina pulmi iseloomustab suur külaliste arv, mis võib ulatuda kuni 500 inimeseni. Ukraina pulmad kestavad ühe nädala ( sõltub). Üheks tähtsaks pulmakombeks peetakse kosjaskäiku, kus peigmees teeb pruudile abielu ettepaneku. Peigmees tuleb koos oma sugulastega ja perekonnaliikmetega pruudi majja. traditsiooni kohaselt ei tohi neiu rääkida kuna tema eest rääkivad vanemad, kes osutuvad otsustajateks, kas pulmad toimuvad või mitte. Kui pruudi vanemad on nõus, paneb isa oma tütre paremat kätt peigmehe peopessa.
Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised · tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega. Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust.
Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav Rebimishaav Laskehaav Punane rist Punase Risti organisatsioon asutati Euroopas 19. sajandil. Tänapäeval õpetavad Punase Risti liikmed esmaabi andmist, koguvad vereülekande tarvis verd ja tegelevad heategevusega. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/karlis10/esmaabi-konspekt-2011 http://kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm#top http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/klili_psiasend.html http://www
Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav Rebimishaav Laskehaav Punane rist Punase Risti organisatsioon asutati Euroopas 19. sajandil. Tänapäeval õpetavad Punase Risti liikmed esmaabi andmist, koguvad vereülekande tarvis verd ja tegelevad heategevusega. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/karlis10/esmaabi-konspekt-2011 http://kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm#top http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/klili_psiasend.html http://www
juhul horisontaalsuunas küljelt- küljele. Maavärina fookus- murrangu tekkimisel tekib kahe maakooreploki libisemine üksteise suhtes mingist kindlast punktist. Epitsenter- maavärina kese Maavärina alad üle maailma Tsunami Tsunami on maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kui laine tekib,vastab tema kõrgus ookeanipõhja murrangus toimunud liikumise kõrgusele. Tsunami kõrgus võib ulatuda üle 20 meetri. Kasutatud allikad · http://www.slideshare.net/kristirahn/maa-siseehitus · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ma avarinad.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_Haiti_maav %C3%A4rin · Aitäh kuulamast!
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal.
alla või teiste loomade urgudesse. Hämariku saabudes tulevad nad oma peidupaikadest välja ja hakkavad jahti pidama. Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, mille abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid (2) Skorpionide kehasuurus on küllaltki varieeruv ning võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini. Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks moondunud. Mürgiastla tipul avaneb mürginääre, mille eritis on küllaltki tugeva toimega mürk. Salvamiseks painutab skorpion oma saba üle keha ette. Mürki kasutavad skorpionid rohkem enda kaitseks, kuid ka suuremate saakloomade uimastamiseks. Inimesele pole skorpionide mürk üldjuhul eluohtlik. Kõige mürgisemad on suguküpsed emased. Skorpion. Skorpion. Skorpion. Skorpion. Tänan!
Madalik- abs.h jääb alla 200m Alamik- allpool maailma mere taset Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on
» kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; » hammaste anomaaliad; » suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; » kõrvad on väikesed ja ümarad; » kaela nahk on paks ja voldiline; » nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; » iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; » sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sümptomid ehk avaldumine Vaimne areng: »vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: »pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; »liigeste liigne painduvus. Ravivõimalused · Downi sündroomi vastu otsest ravimit veel ei teata. Püütakse vältida võimalikke tüsistusi. Südamerikke ravi on sageli operatsiooniga. · Downi sündroomi ravitakse peamiselt pikaajalise arendusraviga, mille varane alustamine
Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb
· Praegu puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas. · Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed. · USA-s kasutatakse keskmiselt 380 liitrit vett ja Euroopas keskmiselt 140 liitrit vett ühe inimese kohta päevas. · Ligikaudu 30% kasutatavast mageveest läheb kaotsi tänu leketele. Suurtes linnades võivad lekked ulatuda 40-70%-ni. · Viis maailmas kõige veerikkamat riiki on Soome, Kanada, Island, Norra, Guyana. · Viis maailma kõige veevaesemat riiki on Haiti, Nigeeria, Etioopia, Eritrea, Malawi. https://goo.gl/joETG9 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse Linde ohustanud õli - õlikatk lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime
aastani. (Helsingis 0:6 kaotus Soomele tegelased. Enamikes riikides Inglismaa jalgpalliliidu (The ning 14. detsembril 1921 on parimad jalgpallurid Football Association ehk FA), Rahvusvahelise jalgpalliliidu asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis elukutselised sportlased, kelle mille ülesandeks oli luua FIFA moodustasid 1904. 1923. aastal astus FIFA-sse. aastapalk võib ulatuda ühtsed reeglid.[2] Osa ei olnud aastal Pariisis seitsme riigi Eesti meeskond osales 1924. ümberarvestatult üle saja aasta olümpiamängudel, mis miljoni krooni.
Tartu 2010 Liigikirjeldus. Lumekakk (Bubo scandiacus) on sidrunkollaste silmadega ja musta nokaga suur valge kakk. Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad. Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni. Tiibade siruulatus võib suurematel lindudel ulatuda pooleteist meetrini, mõningatel juhtudel kuni 1,7 meetrini. (http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/lumekakk) Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, kui ümbrus on veel lume all. Pesa ta ei ehita, vaid muneb lihtsasse lohku, olenevalt lume sulamisest mai keskel või lõpus. Tavaliselt on kurnas 58 muna, kuid võib olla ka palju vähem või rohkem, isegi 1113. Haudumist
(nõelakomplekti) üheaegne kasutamine, mis on ka realiseeritud mõnedes ülikiiretes mudelites, kus saavutatakse töökiirus üle 1000 märgi sekundis. Tavaliste 9- ja 24- nõelase printeri väljastuskiirus on suurusjärgus 200-300 märki/s. Lööktehnoloogial on hulk eeliseid. Trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Tehnoloogia sobib eriti hästi mitmeosaliste ja isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 7-8-ni. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- või rullpaberit. Põhimõtteliselt võib printida mitte ainult teksti (kirjatähti ja numbreid), vaid ka graafikat, kuigi viimasel juhul töökiirus langeb ja kvaliteet pole eriti kõrge. Mõned nõelmaatriksprinterid võimaldavad ka värviprintimist, kasutades
ja kõhuga. Neile iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks". Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Nad on mageveekogudes põhja lähedal elutsevad parvekalad, kes toituvad põhiliselt zooplanktonist. Selts haugilised. Sugukond hauglased. HAUG. Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Selts angerjalised. Sugukond angerlased. ANGERJAS. (madujas, väga pikk uim) Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel
üheaegne kasutamine, mis on ka realiseeritud mõnedes ülikiiretes mudelites, kus saavutatakse töökiirus üle 1000 märgi sekundis. Tavaliste 9- ja 24- nõelase printeri väljastuskiirus on suurusjärgus 200-300 märki/s. Lööktehnoloogial on hulk eeliseid. Trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Tehnoloogia sobib eriti hästi mitmeosaliste ja isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 7-8-ni. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- või rullpaberit. Põhimõtteliselt võib printida mitte ainult teksti (kirjatähti ja numbreid), vaid ka graafikat, kuigi viimasel juhul töökiirus langeb ja kvaliteet pole eriti kõrge. Mõned nõelmaatriksprinterid võimaldavad ka värviprintimist, kasutades seejuures
põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 10. Kolm tähtsamat lauset · Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes.
ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Levinuim foobia Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Ärevus Ärevus võib ilmneda mitmel kujul ja erinevatel tugevusastmetel. See võib raskusastmetelt ulatuda kergest rahutuspuhangust täiemõõdulise paanikahooni, mida tähistavad südamepekslemine, desorientatsioon ja suur hirm. Ärevust, mis ei ole seotud ühegi konkreetse olukorraga ning mis tekib ,,nagu välk selgest taevast", nimetatakse vabalt lainetavaks ärevuseks või tõsisematel juhtudel spontaanseks paanikahooks. Situatsiooniärevus ja foobne ärevus Kui inimesel tekib ärevus ainult teatud olukorras, nimetatakse seda situatsiooniärevuseks või foobseks ärevuseks
andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus Protsessori kiirus - kiirus, millega protsessor on ühendatud emaplaadi kiibistikuga, mis on ühendusteeks erinevate arvutiosade vahel. Sisemälu maht - põhimälu maht võib ulatuda mõnest MB-st kuni sadade MB-deni. Välismälu kiirus ja maht - peamisteks välismäludeks on kõvaketasmälud, mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni. 3. Mälumahu mõõtmine 1 B (bait) = 8 bitti 1 KB (kilobait) = 1024 B (baiti) 1 MB (megabait) = 1024 KB 1 GB (gigabait) = 1024 MB 1 TB (terabait) = 1024 GB 1 tähemärk = 1 B 1 lehekülg teksti hõivab mälus alates ligikaudu 25 kB 1 minut muusikat võrdub ligikaudu 1 MB
Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõt on üle kaheksa meetri, Euroopa jämedaima ümbermõõt on aga ligi neliteist meetrit. Kuid kui tamme nime mainida lastele, siis meenuvad tihti kõigepealt tammetõrud. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele
Kas raudrohtu võib pidada ravimtaimeks? · Probleemi püstitamine Kas raudrohtu võib pidada ravimtaimeks? · Taustinformatsioon Harilik raudrohi (Achillea millefolium) kuulub korvõieliste sugukonda. Teda käsitletakse mitmemaastaste rohttaimedena, kuid vahel peetakse teda ka poolpõõsaks, see võib põhjustatud olla tema kõrgest kasvust, mis ulatuda kuni ühe meetrini. Raudrohi on levinud Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaug-Idas. Samuti ka Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias, kuid seal on ta naturaliseerunud. Tal on kitsad, mitmel korral jagunenud, veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Tema suur liitõisik koosneb korvõitest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit.
tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideerimisest merel. Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini: umbes niipalju on hinnanguliselt hetkel voolanud naftat Mehhiko lahte. Nafta on kõrge hinna tõttu väga olulist rolli mängimas globaalse majanduse jaoks. Kõrge nafta hind sunnib rohkem investeerima alternatiivenergiasse . Kõrges naftahinnas on ka palju positiivset. Naftavarud paiknevad maailmas väga ebaühtlaselt. Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad on EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%.
pealelangeva kiirgusvoo tihedusse E. Albeedo väärtus 0 ja 1 vahel, kuid ka protsentides. Mida heledam keha, seda suurem albeedo. Albeedot mõõdetakse albeedomeetriga. Ei ole konstantne suurus. Kui pealelangev kiirgus muutub, siis muutub harilikult ka albeedo. Muutke teksti laade Suurima albeedoga on Teine tase värskelt sadanud lumi, Kolmas tase Neljas tase millel võib see ulatuda üle Viies tase 0,9. Maa keskmine on 0,3. Näiteks veekogude albeedo sõltub valguse langemisnurgast veepinnale. Meri (sun<65°) alla 0,1. Meri (sun>65°) 0,1-0,7. Sellest hoolimata peetakse kokkuleppeliselt vee albeedot väga madalaks. Albeedo ja kahesuunalise peegeldumisteguri asemel kasutatakse sageli suurust, mida nimetatakse heleduskoefitsiendiks. Heleduskoefitsient võrdleb uuritavat pinda, mille albeedo on A, Lamberti pinnaga, mille albeedo on samuti A
..3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14...15 aastani. Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist väheneb rästikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.
ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Omapead jäetud mari on määratud hukkumisele - see kas süüakse ära või läheb hallitama ja kattub mudaga. Vastsed kooruvad 7...10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Koha on hinnatud püügikala maitsva liha ja kiire kasvu pärast. Täiskasvanud kala pikkus võib ulatuda rohkem kui poole meetrini ja kaal ligi 5 kiloni. Kohavarud on Eestis kahanenud intensiivse püügi tõttu. Kahjuks on koha suhteliselt tuim kala, kes on kergesti püütav. Ta laseb end vabalt õngega kuivale tõmmata, avaldamata mingit vastupanu. Traalpüügil aga klammerdub ta lõugadega kangekaelselt traaliseinale, kuigi vabadusse pääsemiseks tasuks ainult suu avada. Varude suurendamiseks on järvedesse paigaldatud kunstkoelmuid ning vastseid ja maime kunstlikult kasvatatud. Looduskaitse
Soojenduse mõju lihastele Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini.Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused.Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu,kuna „külmad“ lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab oksühemoglobiini degradatsiooni.Keemilise kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et hapniku vabanemine verest ja
Tavaliselt on aasta põhjavee miinimum tase siiski kuni poolteist meetrit kõrgem. Kaevude veetase ja kuivaksjäämine sõltub eelkõige sademete hulgast ja selle aastasest jaotusest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused on olnud valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Põhjavee seisukohalt on aga eriti oluline just kevadisest lume sulamisest tingitud veetaseme tõus, mis kestab tavaliselt märtsi lõpust aprilli alguseni ja võib ulatuda kuni paari meetrini. [2] Kokkuvõte: Vahel ongi veepuuduse põhjuseks hoopis see, et kaev on aastakümneid puhastamata. Kui kaev ära puhastada, pääseb vesi uuesti liikuma. Puhastada võiks neid asjatundjate kinnitusel iga viie aasta tagant. Kaevude puhastamise teenus maksab mõnisada eurot. [2] KASUTATUD MATERJALID [1] „http://www.strongest.ee/kaev/galerii/8.html,“ [Võrgumaterjal]. 12.11.2015 [2] „http://ilmajaam.postimees.ee/3383643/vihmavaene-sugis-on-kaevud-veeta-jatnud,“
HARILIK MÄND Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks
Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on
Pulmamngud toimuvad 23 ndalat kuni kuu aega peale kevadist rkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rstikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast psti ajavad ja ksteise suunas oma saledat keha vngutavad. Rstik on elussnnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kmmekond 1618 cm pikkust vikest rstikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad sugukpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vhemalt 50 cm. Rstikute eluiga vib ulatuda 1415 aastani. Inimese lhenedes pab rstik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda vi ktte vtta. Rstik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist vheneb rstikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.
elektrimootorite töö(üks KASUTAMINE vooluga mähis hakkab pöörlema teise vooluga Seda nähtust kasutatakse mähise ümber). igapäevaelus voolu saamiseks. FERROMAGNEETIKUD KASUTAMINE Ained, mille magnetiline Näiteks kasutatakse generaatorit läbitavus võib ulatuda autodel elektriseadmete vooluga kümne tuhandeni(aine varustamiseks ja aku laetuna tugevdab välist magnetvälja hoidmiseks. Tänapäeval kuni 1000 korda). kasutatakse valdavalt Näiteks: raud, koobalt. vahelduvvoolugeneraatoreid.
Punahirve värvus suvel ja talvel on erinev, suvel on ta punakaspruun ning talve poole muutub ta hallikaspruuniks. Nagu punahirve värvus on ka ta toit suvel ja talvel mõneti teistsugune. Suvel toitub see hirvlane rohttaimedest, talvel aga puude-põõsaste koortest ja võrsetest. Välimus Punahirvedel pole sarved aastaringselt, vaid osa aastast saavad isasloomad uhkeid sarvi kanda. Sarvede pikkus võib ulatuda 91 cm-ni, keskmiselt on aga sarved kuni 71 cm pikad. Sarvede kaal võib ulatuda 3 kg-ni, kuid haruldaselt 1 kg. Sarved ise on väga harulised, kuid pulkjad. Tihti rohkem kui 10 haruga sarved ei ole kurrulised. Punahirv on suuruselt põdrast väiksem ning metskitsest suurem. Ta värvus oleneb aastaajast (suvi/talv). Suvel on punahirve karvkate punakaspruun (roostepruun) ning talvel hallikaspruun (tumepruun). Hirve karvastik on lühike, kuid tihe
Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida. Okkad asetsevad võrdlemisi tihedalt ning on igas suunas harevil. Okkad püsivad võrsel 3 7 aastat, harva kauem. Saastatud õhuga piirkondades varisevad okkad varem. Okaste pikkus on 1 2,5 cm. Väga noortel ja väga vanadel puudel ning halvemates kasvutingimustes on okkad lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid, vaiguta. Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 100-aastaselt, seega on juba üle 150 aastased kuusikud haruldased. Harilik kuusk kasvab tavaliselt 30, soodsatel tingimustel 50 ja enamgi meetri kõrguseks. ( Eesti kõrgeim üle 40 meetri) Kuuse võra ehitus on varieeruv. Üksikult kasvavatel puudel võib võra ulatuda maani. Tüve koor on noorelt sile, hallikas kuni punakaspruun. 35 40 aasta vanuses hakkab tavaliselt moodustuma lõhenev korp, mis umbes 100 aasta
rannajoonest kuni 10 km kaugusele ja 100 m sügavusele. Mineraalsed maavarad Merepõhja maavarasid sisaldavad rannikupuisted, s.o mitmesuguse kuju ja vormiga kuhjekehad rannavööndis (näiteks barrid), kus leidub kasulikke mineraale. Pideva lainetuse ja hoovuste toime mõjul sorteerub mineraalne materjal osakeste erikaalu, suuruse, kuju, mineraalse koostise järgi rannasetetes kujunevad kohati raskete mineraalide suurenenud kontsentratsioonid, mis võivad ulatuda 80–95%-ni. rannavööndite liivarandadele on iseloomulikud kuni 1 m paksused ning kuni 20–30%-ni looduslikult rikastatud raskete mineraalide kihid. veealusel rannanõlval, s.o 0,5–15 km rannajoonest mere poole on kasulike mineraalide kontsentratsioon harilikult väiksem, s.o 4–10%, mõnes eriti rikkas leiukohas võib see ulatuda 20–25%- ni. Rauarikka liiva kaevandamine Need veealused leiukohad paiknevad mitmesaja meetri laiuste
värskeid taimi sööma. Suurele kogule vaatamata on jõehobu ka maismaal kiire. Jõehobu tohutu suured alumised silmahambad on nagu elevandi võhad, need võivad olla kuni meeter pikad. Kihvad on hirmuäratavad relvad, mida isasloomad kasutavad jooksuajal omavahelises võitluses, aga ka ootamatu kallaletungija vastu. Klassifikatsioon : *Selts: sõralised, sugukond: jõehobulased. Pikkus ja kaal : *Keha pikkus kuni 4 m ja kaal võib ulatuda kuni 4 tonnini, millest 200 kg kaalub pea. Eluiga : *Jõehobu elab umbes 50 aastat. Kaitse : *Nii nagu elevanti, on ka jõehobu kütitud tema kihavde (elevandiluu) pärast. Tänapäeval on liik looduskaitse all. Kiirus : *Ta suudab joosta kuni 30 km/h. Eluviis : *Toitumine: jõehobu on herbivoor, ta tuleb öösel kaldale ümberkaudsete jõeluhtade värsket rohtu sööma. *Vaenlased ja ohud: peale päikese, mis põletab jõehobu nahka, ei
SISSEJUHATUS Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini harvem kuni 150cm ja kaal kuni 25kg. HAUGI VÄLIMUS Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, küljelt vaadates nooljas. Tal on suhteliselt suur pea ja pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kalduvad hambad. Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas või hall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks ja kõhualune on valge.Haugi värvus on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. HAUGI ELUPAIGAD
et vormkasti serv ei oleks mudelile lähemal kui 30 mm. Mudelile puistata kas grafiiti või peent liiva, et vältida vormisegu nakkumist mudeli pinnaga. Seejärel täita vormkast täiteseguga ning tihendada tambitsa tömbi ot- saga, liikudes spiraali mööda vormkasti servadest sissepoole. Kui vormkast on täis, eemaldada üleliigne segu, et saada kasti peale horisontaalne pind. Gaasiläbilaskvuse parandamiseks torgata nõelaga segusse ventilatsioonikanalid, mis ei tohi ulatuda mudelini. Pöörata vorm ümber, siluda kahe vormi eralduspinda ning katta see kuiva liivaga. Nüüd asetada alumisele vormkastile ülemine ning fikseerida juhtvarrastega. Paigutada õigele kohale räbupüüdel, tõusukanal ning püstkanal. Seejärel täita ning tihendada vorm seguga. Püstkanali juurde lõigata valulehter, torgata nõelaga ka sellesse vormipoolde ventilatsioonikanalid ning võtta välja püstkanali, tõusukanali ning räbupüüdli mudelid
TÄHNIKHIRV Tähnikhirv on võõr Tunnused. Suvel on selja mõlemal küljel valged tähniread ning loom on ise kastanipruun. Talvel on isased hallid või mustjad ning emased helepruunid või hallid ja täpid on mõlemal loomal ebaselged või puuduvad üldse. Sarved on kuni 8 haruga kummalgi sarvel üks ettepoole ulatuv haru. Elupaik. Eelistab niiskeid tiheda alustaimestikuga leht- või segametsasid, mille läheduses on põlde. Võib liikuda ka okaspuunoorendikes. Eluviis. Enamjaolt hämarikuloom, kes liigub nii hommikul kui ka õhtul. Varem oli ta aktiivne ööpäev läbi, kuid inimtegevuse tõttu liigub rohkem hämarikus. Pullide liikumispiirkond võib ulatuda kuni 12 hektarini. Emanjaolt kipuvad elama karjades, mis on külmal ajal ja toidu nappusel suuremad ning muul ajal väiksemad. Isasloomad on domineerivad. Segamini võib ajada. Kui teda kellegil näha õnnestub siis vaevalt teda segamini mõne teise loomaga ajada saab...
Vulkaanilised mäestikud Pangasmäestikud Kurdmäestikud Kurdmäestikud tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel. Justkui riidest salvrätik, kui seda tasasel pinnal kokkupoole lükata, nii kortsub ka mõlema kokkupõrganud laama pind. Need tekivad seal, kus iganes kaks mandrilist laamat üksteist rammivad, surudes ja kergitades seda kivimit, mida nad endal kannavad. Sõltuvalt kivimitüübist ja kokkupõrke tugevusest võib kurrutus ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetri kõrguseni. Kurdmäestikud Tekivad 2 laama kokkupõrkel Tugev surve surub servaalade kivimid kurdudesse Himaalaja Aasias asuv Himaalaja on kurdmäestik. Pangasmäestik. Pangasmäestikud tekivad sinna kohta, kus maakoor on murrangu tõttu murdunud ja üks osa sellest teise suhtes kõrgemale tõusnud. Nad tekivad kahe teineteisest eemalduva laama eralduspiiril
Sebra Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta
· Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele. Lest · Üldjuhul on nad parempoolsed. · Keskmine kehapikkus on 10-30 cm. · Enamasti alla 0,5 kg. · Toituvad limustest ja väikestest kaladest. · Eluiga võib ulatuda 16 aastani. · Süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult, toiduks paljudele röövkaladele. · Alammõõt 21 cm. Emakala · Tavaliselt 15-25 cm. · Eesti vetes ainus elussünnitaja ehk vivipaarne kala. · Emakala on lutsu meenutava pikliku sabaotsa poole kiiluna lameneva kehaga kala. · Emakala elutseb vaid meres. · Elupaigana eelistab soojemapoolset vett. · Toidulaud on küllaltki lai.. · Väga maitsev on suitsutatud emakala, ent keedetakse ka sülti ning hautatakse.
Unistan saada tippjalgpalluriks Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid sportmänge üle maailma. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikus riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk võib ulatuda üle saja miljoni krooni. Jalgpalli olen mänginud juba 3 aastat. Nende aastatega olen õppinud väga palju. Ma olen muutunud rohkem iseseisvamaks ning teen rohkem ise otsuseid. Kõikide jalgpallurite unistuseks on mängida mingis tippklubis. Oma tippjalgpalluri karjääri tahaks alustada Hispaanias. Seal mängiksin alguses kuskil noortekoondises. Edasi tahaksin mängida Hispaania liiga gigantklubis Real Madridis. See jalgpalliklubi on minu lemmik, kuna seal on kõik maailma parimad mängijad
, . . , , , . . - , . , , . . , , , . . . . . , , . - . . . . , . . Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei
Diffüllobotrioos ehk laiusstõbi Laiussi preparaadid Eesti Spordimuuseumis paistsid silma ühest küljes just oma lihtsusega nimelt ei olnud vaja preparaati kaua uurida ja silte lugeda, et aru saada, millega konkreetselt on tegu, teisest küljest olid laiussid väga keerukad/keerdus sõna otseses mõttes. Antud preparaadid olid ilmselt umbes 3-4 meetrit pikad (kindlalt ei julge väita seda just sellesama keerukuse tõttu). Laiusside pikkus on keskmiselt 3-6 meetrit, kuid võib ulatuda ka lausa 20 meetrini, laius 1-2 cm ja eluiga kuni 25 aastat. Haigust, millesse laiuss inimesi (tegelikult ka loomi) nakatuda võib, nimetatakse diffüllobotrioosiks. Seda põhjustab kaladega leviv nookpaeluss Diphyllobotrium latum. Laiusstõvesse nakatutakse süües toorest või halvasti töödeldud kala (mageveekala). Haigusest võivad kujuneda ka B12 vitamiini puudus ja aneemia, kuid tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid
2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinnakareduse märkimiseks kasutatakse parameetreid: Rz ja Ra? Ra-konaruste keskmine kõrgus. Rz-alumise ja ülemise konarluse vahe. 9)Missugust mõõteriista kasutatakse ava sügavusele 45 +00.2 mm mõõtmisel? nihikut mõõtepiirkonnaga 0 kuni 125mm.
mingit erinevat rahvust, tema eripärasid ja kombeid. Leitakse, et teatud riigi käitumisnormid või niinimetatud kombed on tobedad, ei saada üldse aru kuidas kohalikud suudavad nendest kõikidest kinni pidada. Enda vigadega leppimine on juba oluline samm edasises elus. Pärast seda on tükkmaad lihtsam mõista oma sõpra, ema või teisest kultuurist pärit kodanikku. Tihti tahetakse kiiresti otsutada mis inimesega on tegu, lähineda esmamuljest, hoolimata tõsiasjast, et probleem võib ulatuda sügavamale, kui see paista võib. Selle asemel, et mõista kedagi süüdi, tuleb mõista ta õigeks.
• Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metslinnud viiruse • Suremus võib ulatuda reservuaarid. 50 %-ni. Kliinilised tunnused • Inkubatsiooniperiood on 4-10 päeva. • Haigus vältab keskmiselt kuni 4 nädalat. • Esimesteks tunnusteks on loidus, isutus ja munatoodangu vähenemine. Eristatakse: 1) naha- (kuiv) 2) difteriitset- (märg) 3) sega- 4) katarraalset vormi Kliinilised tunnused Nahavorm: •Algab väikeste valgete kolletena, mis arenevad käsnataolisteks sõlmekesteks. Lõpuks kukuvad
Ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Mõju inimese tervisele Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud inimese tervisele. Nende mahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirguse suhtes. Taime puudutamisel ilmnevad sellised tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ja paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Põletusnähudvõivad tekkida samadesse kohtadesse veel hiljemgi, ilma uuesti taime mahlaga kokku puutumata. Ettevaatusabinõud ja esmaabi Kõige olulisem on vältida otsest kokkupuudet taimega. Tõrjet tehes tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust ja -vahendeid, kuna toksiinid tungivad ka läbi tavalise kanga. Kui mahl on sattunud nahale, tuleb see kiiresti vee ja seebiga maha pesta,
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
