kujuga ja tasakaalustatud. 2.4. Sissepandavad laastumurdjad peavad tihedalt liibuma nugade pealispinnale kogu nende pikkuses, olema ühesuguse kujuga, ja hoolikalt tasakaalustatud ning neil ei tohi olla väljalöödud kilde ega täkestatud kohti. 2.5. Höövlinoad peavad olema paigaldatud selliselt, et nad oleksid omavahel paralleelsed ning et nende lõiketerad joonistaksid ühesuguse läbimõõduga ringjoone. Höövlinoa tera ei tohi ulatuda üle laastumurdja rohkem kui 1,5 mm. 2.6. Etteandemehhanism peab olema noavõllidega blokeeritud nii, et ükskõik, millise noavõlli peatamine kutsub esile etteande seiskumise. 2.7. Hööveldatud detailide pikkus ei tohi olla väiksem kui eesmine ja tagumine etteandevaltsi telgede vahe pluss 100 mm. 3. RIHTHÖÖVELMASINAD 3.1. Automaatsööturiga pinkidel peab noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt. 3.2
Paraku oli see aga asjatu kuna tõendeid ei suutnud Mait leida. Seekord oli aga asi hullem, ta leidis toidu seest küüne, mis on väga ebaesteetiline sellise avatud söögikoha puhul. Seekord oli ta ka pildi teinud, kuid seda nähes brigadir haaras ta telefoni ja viskas kogemata või meelega kraanikaussi. Probleemile on olemas reaalne lahendus, mis on veel teostamata. II etapp Probleemi lahendamise eesmärgiks on : Brigadir peab kompenseerima Maidule tekitatud kahju, mis võib ulatuda kuni 10 000.- ja välja selgitamine miks küüs toidu sees siiski oli. Või siis teine lahendus, et nad saavad omavahel kuidagi kokkulepitud, mis edasi saab või kuidas antud juhtum laheneb ilma juriidilise sekkumiseta. III etapp Kõige mõstlikum oleks minna kohtusse sellise asjaga, sest kahju on siiski üpris suur. Diplomaatilised läbirääkimised võivad viia otsuse tundmatusse või hoopis suurema konfliktini. Seega tuleks kiiremas korras pöörduda intsidendiga kohtusse, millega
Flamenko (hispaania k flamenco) on Hispaania (Andaluusia) päritolu rütmikas muusikastiil (kitarrimäng ja laul) ning temperamentne keerukate käeliigutuste, plaksutuste ja jalalöökidega soolotants, mis moodustavad keeruka muusikalise ja kultuurilise traditsiooni. Flamenko on pärit Andaluusia alamklasside seast ja sisaldab kultuurimõjusid mustlastelt, araablastelt ja põhja-aafriklastelt, hilisemal perioodil ka Ladina-Ameerikast. Flamenko sünniaeg pole teada kuid selle juured võivad ulatuda rekonkista eelsesse perioodi. Olulise tõuke andis arvatavasti Hispaania inkvisitsioon, kes vähemusrahvastele survet avaldades sundis nad asustamata piirkondadesse, kus segunesid eri rahvaste muusika- ja tantsupärimus. Mõistet flamenko (sõna etümoloogia pole täpselt teada) hakati tugevalt mustlasmõjulise muusika- ja tantsutraditsiooni kohta kasutama arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil flamenko lõplikult eristus rahvaliku muusika- ja tantsukultuuri seas iseseisva zanrina ning kujunesid
VEOÜHIKUTE ISELOOMUSTUS SAADETISTE ARVESTUSLIK KOGUKAAL LAADIMISMEETRITE ARVUTAMINE TREILERITE MÕÕTMED Tavalise treilerite mõõtmed on: · Pikkus 13,4-13,6 m · Laius 2,45 m · Kõrgus 2,5-3,0 m Külmutustreilerite mõõdud on enamasti samad, kui tavalistel treileritel, vanemate külmutustreilerite pikkus on 12 m. Autorong on kahe koormaruumiga veok, mille kasuliku ruumi pikkus võib ulatuda 16 meetrini (8m+8m), kõrgus kuni 3,0 m. Kergete ja mahukate kaupade veoks on kasutusel madala põhjaga, kuid maksimaalse kõrgusega spetsiaaltreilerid. Erinevat tüüpi treilerite mõõdud KÕRGUS PIKKUS LAIUS KANDEVÕIME MAHT EUR (m) (m) (m) (t) (m3) aluseid
alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel Nõmmemetsa rinded Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne (Harilik mänd) on Eesti kõige tavalisem metsapuu võib kasvab seal kus teisi puid ei esine on valgus lembeline juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele toiduks paljudele loomadele Põõsarinne (Harilik kadakas) okstel on raviv toime(marikäbid, okstest raviteed ja raviveed ning nende suits) on igaühel kokkupuudet olnud hea meisterdus puu Puhmarinne
meloodiad on ühehäälsed, hääle tekitamine on iseloomulikult pingeline. Laule saadavad väikesed instrumentaalkoosseisud, kus on oluline koht löökpillidel. Populaarsed on mitmesugused trummid, tamburiin jm. · Ud - algselt nelja keelega lautotaoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalama poole liikudes on need järgmised; kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus, viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni. · Rabab kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Lipp Vapp
Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid Metallurgiaettevõtte saastamisraadius võib ulatuda kuni 500 km kaugusele Metallitööstust on seotud mitmete teiste valdkondadega, näiteks masinate ja seadmete tootmine ning ehitus. Metallitööstuse ettevõtetes töötab Eestis üle 11 000 inimese, olles seega toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Metallitööstuses on oodata jätkuvat tootmismahtude kasvu, peamiseks veduriks saab olla eksport. Tootmismahtude kasv toob eeldatavalt kaasa
Tuntumad puuliigid · Harilik kuusk · Harilik mänd · Harilik kadakas · Paju · Kask Harilik kuusk · Männiliste sugukonda kuuluv igihaljas okaspuu. · Kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. · Eesti ainus looduslik kuuseliik. · Elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, tarbepuiduna ning jõulupuuna. Harilik mänd · Eesti kõige tavalisem metsapuu · Juurestik võib ulatuda, nii hästi sügavale maa sisse, kui ka laiuti tüvest väga kaugele · On kuivades männimetsades paljudele loomadele toiduobjekt · Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, laevaehituses, ravimina ning mäenduses Harilik kadakas · Igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. · Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral
umbes 300 000 aastat pärast suurt pauku hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud) sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani) spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks (naabregalatikate gravitatsioon mõjutab nende kuju) Kokkupõrked galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab nende moondumist ja võib kaasa tuua gaasi ja tolmu vahetuse
moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed, primitiivsed kahepaiksed loomad, kellel uimede asemel hakkasid arenema jäsemed, mistõttu neid ka tetrapoodideks (neljajalgseteks) on nimetatud. Nende eellasteks peetakse kopskalu. Üks vanimatest tetrapoodi luutüki leidudest pärineb Eesti alalt, kuuludes perekonna Livonia esindajale. Devoni kivimid Eestis Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis). Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi (Joosu maardla), samuti varustab Devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline. Allikad http://www.geoeducation.info/geotur ism/devon.php http://www.hkhk.edu.ee/vanker/devon /maailm_devoni_ajastul.html
Muusika komponeerimine Loodus talletamine Multimeedia vahendid · Hea arvuti Kõrge töötlusvõimega protsessor Suur hulk mälu (RAM, HDD, CD-ROM) Videokaart, helikaart Multimeediale kohandatud tarkvara Multimeedias nelja tüüpi kujutised · Liikumatu kujutis · Pilditekst · Liikuvkujutis · Animatsioon (liikumise matkimine) Multimeediast veel ... · Kaasaegse videokujutis on värviline ja nõutavate värvitoonide arv võib ulatuda 16,7 miljonini, siis nõuded videoandmete salvestamiseks ja töötlemiseks on eriti kõrged · 1-sekund = 20MB --- 1-minut = 1,2GB Liikuvkujutiste digiteerimisel vajalik andmete tihendamine ja pakkimine
Saturn Füüsilised omadused Saturn on kuues planeet Päikesest Suuruselt teine Päikesesüsteemis Saturni läbimõõt (120 600 km) ületab Maa oma umbes 9 kordselt ning mass (5.6846×1026 kg) 95 kordselt Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut Saturn koosneb ~75% vesinikust ja 25% heeliumist Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11 Järgnesid Voyager 1(1980) ja 2 (1981) ning Cassini (2004 tänapäev) möödalennud Rõngad Tekkinud miljardeid Osakeste suurus aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni ...
Sri Lanka Helena Keskpalu 8.C TKoG Sri Lanka üldandmed Saareriik Lõuna-Aasias Asub 6. ja 10. põhjalaiuse vahel Pealinn- Colombo Sri Lanka pindala- 65 610 km² Sri Lanka kliima Sri Lankal on lähistroopiline kliima Aastaringselt soe ja niiske õhk Temperatuur võib ulatuda kuni 35 kraadini Sademeid on aastas enam kui 2300mm Sri Lanka loodus Pärl India ookeanis ja maapealne paradiis Palju rahvusparke Mägine maapind(mäed ulatuvad kuni 2500m kõrguseks) Palju istandusi, kus kasvatatakse teed ja vürtse Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik
Hulkraksed vetikad Hulkraksed vetikad on sulle kindlasti tuntud veekogu põhjast supelrannas. Just need vetikad muudavad veest välja ulatuvad kivid roheliseks ning libedaks. Hulkraksete vetikate suurus võib ulatuda mikroskoopilisest kuni väga suurte, mitmete meetrite suuruste taimedeni. Hulkraksete vetikate tundmaõppimist lihtsustab nende vetikate rühmitamine värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti: kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates ning punavetikates on peale klorofülli ka teisi värvaineid, mis justkui maskeerivad
viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehehelised metsad on botaanilised haruldused, seega tuleb neisse suhtuda kui vastutuskooslustesse, st kooslustesse, mis naabermaades on hävinud, siin aga paremas seisundis kui kusagil mujal. Kevadeti haaravad Alam-Pedjat üleujutused, Emajõe, Põltsamaa ja Pedja jõe ühine üleujutusala võib ulatuda 90 ruutkilomeetrini. Kasutatud kirjandus: http://www.visittartu.com/6554 http://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/?id=95&pg=object http://www.peipsi.org/peipsi.org-v2/wiki.phtml?title=Alam- Pedja_looduskaitseala&frame=body
Näiteks Bhepatiidiga vastsündinutest jääb kogu eluks haigeks kuni 90%. Iseloom Maksarakkude kahjustuse põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib. Rakkude hävides häirub maksa töövõime. Peiteperioodi aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid Haiguse varajases faasis tekivad külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges ja lihasvalud ja . Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini, mille tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. Ravivõimalused
Kilu Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab mulje nagu sajaks vaiksesse vette tugevat vihma. Vastsed kooruvad juba 3...4 päeva pärast, 2,5...4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad...
kaasaskantav seade või mootorsõiduk, ja vahelduvvooluga elektrivõrgust või inverterist. Väikseimaid mootoreid leiab käekellade ja mobiiltelefonide seest. Keskmise suurusega standardiseeritud mootoreid kasutatakse tööstusseadmetes. Kõige suuremad elektrimootoreid kasutatakse laevade liigutamiseks, torujuhtmete survestamiseks ja vee pumpamiseks elektrienergia salvestamiseks mõeldud hüdroelektrijaamades, kus mootorite võimsused võivad ulatuda miljonite vattideni. Elektrimootoreid saab jaotada kasutatava elektrienergia, ehituse, rakenduse või liikumisviisi järgi. KASUTATUD ALLIKAD: https://www.google.ee/#q=wikipedia&spell= https://www.google.ee/#q=google.com TÄNAN KUULAMAST!!!!!
• Harva ta jahib ka vabas õhuruumis • Nad ei saa saakloomi kanda mis on nende enda kehakaalust raskemad – sel juhul teevad saagi tükkideks või nad tulevad mitu päeva järjest tagasi Eluiga • Vabalt elavatel kotkastel on väga raske vanust määrata • Juba mitmekümnendaid aastaid uuritakse kotka eluiga rõngastega • Šveitsis leiti kotkas kes sai 26 aastaseks ja Rootsis üks 32a • Mitte vabalt elavatel kotkastel (nt loomapargis) on eluiga tunduvalt pikem ja võib ulatuda 40 aastaseks Tänan kuulamast ja vaatamast! Kasutatud allikad • https://de.wikipedia.org/wiki/Steinadler • http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm • http://www.eestiloodus.ee/artikkel614_599.html
Lääne- ja Lõuna-Euroopas kasvatatakse Korsika musta mändi metsakultuurina ning kasutatakse ka haljastuses. Briti saartel leidub Korsika musta mändi umbes 50 000 hektaril. Eesti kliima jaoks on see sort aga liiga külmaõrn. Korsika must mäni võra on kitsa koonilise kujuga, oksad on lühikesed ja peenikesed, paiknevad suhteliselt hõredalt ning on tõusvad või horisontaalsed. Puu tüvi sirga ja väikse koondega ning puistus hästi laasuv. Tüve kõrgus võib ulatuda kuni 45 meetrini. Korsika musta männi koor on hallikaspruun ning korp peente pikkiribadega. Jämedad ja tugevad võrsed on hele-hallikaspruunid ning pungad munaja kujuga hallikaspruunid. Hallikasrohelised okkad on keerdunud ning kinnituvad kahekaupa. Korsika musta männi käbid on tuhm-hallikaspruunid ning piklik-munaja kujuga. 6
Sissejuhatus Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. 3 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Harilik mänd on valgusnõudlik puuliik. Kasvab ainult esimeses rindes, puistu all männi teist rinnet ei esine. Looduslikult uueneb ainult häiludes, harvikutes ja metsaservdel.
alla.. Jaaguarid ootavad oma saaki samuti jõe kaldal. Vees kasvab viktooria. See on tohutusuurte lehtedega vesiroos. Vihmametsas on hämar ja väga soe ja niiske nagu saunas.Õhk ei liigu. Puud on väga kõrged. Oksad algavad neil ka hästi kõrgelt ja moodustavad tiheda katuse. Kõrged emergentpuud ulatuvad üle ülejäänud võrade. Neil on sirged pikad tüved, all on nagu tugisambad. Neid nimetatakse plankjuurteks ja need võivad ulatuda majakõrgusesse. Hästi palju loomi ja linde elab puude võrades. Liaanid kasutavad puid toena ja ronivad mööda neid valguse poole. Puulehtedelt tilgub vihmavett ka siis, kui parajasti ei saja. Jalge all pole rohtu, nagu Eesti metsas, vaid puujuured ja maha kukkunud lehed. Ja raod. Nende all valkjas mullakiht, mille vihmad on heledaks pesnud. Heleda kihi all on punakas muld- raua ja alumiiniumiühenditega ferraliitmuld. Üks puu on surnud ja maha langenud
noores kui vanas eas aastaringselt vaenulik. Ta elab põhja ligidal, kust sooritab lühikesi kiireid sööste veepinnale. Toidust moodustavad suure osa nii õhu- kui maismaaputukad ning nende vastsed, väikesed kalad (lepamaimud) ning lõhemari, juhul kui lõhi õnnetul kombel harjuse kodujõkke kudema satub. Harjus koeb tavaliselt mais. Nagu öeldud, on ta territoriaalne ja seetõttu jagatakse sobiv piirkond jõest isasharjuste vahel üksikuteks kudemisaladeks. Koelmu läbimõõt võib ulatuda 4...5 meetrini ning seal peaks leiduma mõni soodne varjepaik kivi või puurondi näol. Isasharjus teeb kudemisperioodil iseloomulikke vabisevaid liigutusi, millega kaasvõitlejaid eemale peletatakse, emasisendeid aga ligi meelitatakse. Koetava marja jaoks valmistab emasharjus lohukese, mis pärast marja viljastamist kruusaga kaetakse. Pärast kudemist tungib isane tavaliselt emasele kallale, viimane aga sellest eriti ei hooli ja jätkab pulma kas endise või uue partneriga
Kopsud Tegijad: Sander Reimal ja Kevin Maranik Kopsudest · Kopsud on paariselund · Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad · Kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest, mis lõpevad alveooliga · Kopsude töö on hingamine Kuidas toimub hingamine Hingamiselundkond Vereringe Keha rakud Seedeelundkond Veri kannab Rakuhingamisel glükoos kopsudest hapniku ja lõhustub hapniku toimel, seedeelundkonnast mille tagajärjel vabaneb glükoosi rakkudesse. energia. Õhu teekond organismis · Ninaõõs · Neel · Kõri · Hingetoru · Kopsutorukesed · Kopsud Õhu liikumine organismis ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsu...
Et ta on väga soojalembene kala, siis peab ka veetemperatuur kudemise alguseks olema vähemalt 16...18 °C. Kudemine toimub rühmiti ning on kärarikas ja silmapaistev tegevus. Tavaliselt on emased sügavamal, isased aga karglevad ja hüplevad ülevalpool. Koetud ja viljastatud mari areneb veetaimedele kleepunult. Sõltuvalt veetemperatuurist, koorub 6 mm pikkune vastne 4...6 päeva pärast. Koger saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning pikaealise kalana võib ta eluiga ulatuda 20...30 aastani. Kogred on hinnatud püügikala maitsva liha tõttu. Ka kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg, on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas vees. Koger kasvab aeglaselt, ja se etõttu teda kalakasvatuslikult eriti ei hinnata. Looduses on ta väikeste umbjärvede kalamajandamisel asendamatu. Looduskaitse alla ei kuulu.
Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Nastikut kohtab enamasti saartel või rannikualadel. Erinevalt rästikust pole nastik mürgine. Looduses on nastikul palju vaenlasi. Nastik on looduskaitse all. Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Arusisalik elab enamasti niiskematel aladel. Talve veedavad sisalikud talveunes. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all. Kivisisalik
Haugil on noolias keha, mis on natuke külgedel lamenend. Haugi seljauim on keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Tema suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekassinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on tal valge. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, mõni kord võib ulatuda tema suurus isegi kuni 150 cm ja kaal kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib
osa maailma üpris kuivad, kuna nad ja väga toitainete turbavarust. Enamus asuvad veest vaene. Turba teke on turbas on kõrgemal. väga aeglane. moodustunud Paksemad kohad turbasamblast. võivad ulatuda kuni viie meetrini, tavaline paksus jääb aga vahemikku 0,5-3m. Taimkate Rabapeenardel Seal kasvavad Domineerivad taimed, kasvavad puhmad ja madalad põõsad ja kes armastavad
Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.Termosfääris esinevad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest.
OGALIK Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5…8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu. Ogalik võib elada nii mere- kui magevees, kuid Eestis asustab ta peamiselt rannikualasid. Sealt siirdub ta kudema jõgede suudmealadele. Üksikuid ogalikke on leitud ka Peipsi-Pihkva järvest. Kudemiseks valib ogalik välja madalad ja vaiksed kaldaäärsed kohad, kuhu on sobiv pesa ehitada. Ogalik on kala, kellele pesaehitamises on võrdväärset vastast raske leida. Ta tassib kokku igasugust taimset materjali, mis elupaig...
maapind on maksimaalselt soojenenud ja vertikaalvoolud saavutanud suurima kõrguse. Nad on ümarad, säravad ning meenutavad lillkapsaid. Hajutavad tugevasti valgust. Rünksajupilved (Cumulonimbus) Tekivad tavaliselt taevasse kuuma suvepäeva pärastlõunal ning on tumedad ja sünged, milles sähvivad välgud ja kostub äikesekõmin. Ning kui nad on taeva sattunud, hakkab mõne aja pärast tugev vihmasadu. Paiknevad 600-10000 meetri kõrgusel. Võib ulatuda ka kuni 11-12 kilomeetrini. Rünksajupilvede alumises osas on temperatuur natuke üle 0 kraadi aga pilve tipus ulatub kuni -65 kraadini. Rünksajupilvedest langevad sademed hoogvihmast kuni raheni. Ka need pilved jagunevad kolme alaliiki „Kiilaspäised“ rünksajupilved Cumulonimbus calvus) ulatuvad kuni 5km kõrgusele. Pilved on Ümarad, säravad, mullilised. Võib langeda sademeid kuid äikest ei tule.
4. Joonis : Koosneb glütseroolist ja rasvhappejääkidest 5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne kaitsefunktsioon lahusti funktsioon varuained VALGUD 1. Mõiste : Valgud e proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. 2. Valgud jagunevad : lihtvalgud liitvalgud 3. Tähtsus : rakkude ja kudede ehitamiseks, eluprotsesside reguleerimine, energia tootmine, organismi kaitse, elutähtsate ainete transport. 4. 5. Funktsioonid : ehituslik funktsioon transportdi funktsioon retseptorfunktsioon regulatoorne funktsioon kaitsefunktsioon ensümaatiline funktsioon
· Nad püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi ja osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks · Keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud TÄHE ELU · Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek · Milliseks täht kujuneb ja kui pikk on tema elutee, sõltub tähe massist · Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti, seega on nende eluiga suhteliselt lühike · Väikesed tähed põletavad vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljadrite aastateni TÄHE SURM · Miljardeid aastaid püsivad tähed tasakaalus ja nende heledus on muutumatu · Enne läbipõlemist lähevad nad aga tasakaalust välja ja tähtede suurus muutub - nad paisuvad ja neist tekivad punased hiiud ja ülihiiud · Kui tähed sünnivad vaikselt, siis tähtede surmaga võivad kaasneda ägedad plahvatused. · Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat · http://www.youtube.com/watch
liitkarjadeks Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad Pesa ja pojad Märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karvalist kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne Kutsikad kaaluvad 300500 g Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt Kasutatud materjal https://www.google.ee/search? q=hunt&biw=1097&bih=546&sou rce=lnms&tbm=isch&sa=X&ved= 0ahUKEwj0sZbElqPPAhXMWCwKH cIuARgQ_AUIBigB&dpr=1.75#img dii=v5VgKIHcqk71LM%3A %3Bv5VgKIHcqk71LM%3A %3BfSgiyjDeoD3OAM %3A&imgrc=v5VgKIHcqk71LM %3A https://et.wikipedia.org/wiki/Hunt www
aastani. (Helsingis 0:6 kaotus Soomele tegelased. Enamikes riikides Inglismaa jalgpalliliidu (The ning 14. detsembril 1921 on parimad jalgpallurid Football Association ehk FA), Rahvusvahelise jalgpalliliidu asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis elukutselised sportlased, kelle mille ülesandeks oli luua FIFA moodustasid 1904. 1923. aastal astus FIFA-sse. aastapalk võib ulatuda ühtsed reeglid.[2] Osa ei olnud aastal Pariisis seitsme riigi Eesti meeskond osales 1924. ümberarvestatult üle saja aasta olümpiamängudel, mis miljoni krooni.
Tartu 2010 Liigikirjeldus. Lumekakk (Bubo scandiacus) on sidrunkollaste silmadega ja musta nokaga suur valge kakk. Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad. Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni. Tiibade siruulatus võib suurematel lindudel ulatuda pooleteist meetrini, mõningatel juhtudel kuni 1,7 meetrini. (http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/lumekakk) Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, kui ümbrus on veel lume all. Pesa ta ei ehita, vaid muneb lihtsasse lohku, olenevalt lume sulamisest mai keskel või lõpus. Tavaliselt on kurnas 58 muna, kuid võib olla ka palju vähem või rohkem, isegi 1113. Haudumist
Klass 7C Õpetaja Inga Kast Tallinna Pelgulinna Gümnaasium SISUKORD LK. 2-3 ,,Kilu liigikirjeldus" LK. 4 ,,Pildid kiludest" 1 KILU LIIGIKIRJELDUS Välimus: Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Elutingimused: Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kudemine: Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis ülemistes veekihtides ning kalurid on tähele pannud kilude kudemisaegset "mängu", mis jätab
- jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eelnevas) NB! Sääreluumurru korral pöid pöörata nö. väljapoole Reieluumurru lahas võib ulatuda kaenla alla Ülajäseme murru korral - panna kaela kolmnurkselt 3. Lülisambamurd: trepist kukkumine; sukeldumine madalasse vette; suvaline avarii; otsasõit; kukkumine kõrgusest; tugev löök selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas. NB! Kõikedel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired.
Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km². Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala. Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt)
Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav Rebimishaav Laskehaav Punane rist Punase Risti organisatsioon asutati Euroopas 19. sajandil. Tänapäeval õpetavad Punase Risti liikmed esmaabi andmist, koguvad vereülekande tarvis verd ja tegelevad heategevusega. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/karlis10/esmaabi-konspekt-2011 http://kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm#top http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/klili_psiasend.html http://www
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal.
Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab
Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat.Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahiloom.
läänes olev sisemaa jääb ilma sademeteta. Suvised temp. On vahemikus +20°- +30°, talvel +5 - +15°. Austraalia kagu rannikul levivad pruunmullad ja metsad on väga liigirikkad. Siin kasvavad mitmed eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. Eukalüptid on Austraalia levinumadpuud, nad on sirge tüvega igihaljad puud, milledest mõnedon väga kiire kasvuga, mnede sortide kõrgus võib ulatuda 100m. Teised sordid aga jäävad põõsasteks. Eukalüpti puitu kastutatakse ehituses, mööblivalmistamisel, valmistatakse vineeri ja paberit. Puulehtedest eralduvatest eeterlikest õlidest valmistatakse aga ravimeid. Austraalia loomastik on väga omapärane, 70% lindudest, 90% roomajatest ja 95% kahepaiksetest elab ainult sellel mandril. Imetajate hulgas on palju kukkurloomi, kelledest suurim on kuni 3m pikkune hiidkänguru. Üldse on kängurusid üle 30 liigi. Kukkurloomade
omapäraseid paate- kojakke. Turistid on nendest väga huvitatud. Teine püsiasutusega piirkond on Norrale kuumuv Teravägede saarestik, kus käiakse kivisütt kaevandamas, saart on kasutatud peamiselt teaduslikel eesmärkidel, tehakse bioloogilisi uuringuid. Jää ja külmakõrbed: Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendlikult ribana jäävööndist. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Mandrilava ehk self- võib ulatuda kuni 1500 km-ni, algab rannajoonelt. Tingimused, mis võimaldavad järvede olemasolu Antarktikas: Tänu suurele rõhule ja jääkattele ei külmu kunagi.
Õhkkeskkond · Õhkkeskkonna moodustab atmosfääri alumine osa kuni 20 km kõrguseni. · Õhkkeskkonda kasutatakse aktiivselt ja passiivselt. · Taimed kasutavad õhkkeskkonda tolmnemisel, seened eoste edasikandmiseks. Litosfääri ülemine osa · Maapind ja mõnekümne cm Rohttaimed paksune mullakiht. Metsakõdu · Enamik taime- ja loomaliike elab Muld maapinnal, taimejuured võivad küll ulatuda mitme meetri sügavusele. Mulla · Mullas elavad mõned ussid, aga ka aluskiht Murenenud pisiimetajad. lähtekivim · Mullastiku struktuuri kujundavad bakterid. Lähtekivim Veekeskkond · Veekeskkonna moodustavad veekogud. · Veekogude elustik on kõige rikkam kaldapiirkonnas ja pindmistes kihtides, sest seal
Hunnikuisse kokku lükatud rüsijääd ei loeta jäämägede hulka kuuluvaks. Jäätüki läbimõõt peaks ületama 2025 [viide?] m, et teda jäämäeks nimetataks. Mageveejää tihedus on 920 kg/m³, seevastu merevee tihedus on 1025 kg/m³. Seetõttu on umbes 9/10 jäämäest allpool veepinda. Jäämäe veepealse osa kuju järgi on raske määrata jäämäe veealuse osa kuju, sealhulgas seda, kui sügavale ta ulatub. Suurimate jäämägede läbimõõt võib ulatuda mitmesaja kilomeetrini. Teadaolevatest suurim jäämagi eraldus 2000. aastal Antarktikas Rossi selfiliustikust ja sai nime B15, kus B tähendab eraldumist 90. läänepikkuskraadist lääne poolt. Selle esialgne pindala oli 11 000 km². Novembris 2002 murdus ta kaheks, aga suurem tükk B15-A oli maailma suurim jäämägi kuni 27. oktoobrini 2005, mil ta madalikule jooksis ja mitmeks tükiks murdus. Kõrgeim teadaolev jäämägi on olnud 168 m kõrge. Umbes nii kõrge on 55-korruseline
a. aprilli alguseks küünib see kuni 44 km sekundis.Hale-Bopp'i komeet ei tohiks meile olla täiesti ''tundmatu'', sest tema orbiidi periood on üle 3000 aasta. See aga tähendav, et umbes 3000 aastat tagasi oli ta viimati meie külaliseks. Hale-Bopp'i komeet on üks suuremaid, tema tuuma läbimõõduks hinnatakse kuni 40 km, tolm ja gaas ümber komeedi haarab enda alla aga mõnesaja tuhande kilomeetrise läbimõõduga ala ning komeedi saba võib ulatuda mitme miljoni km kaugusele. Alates märtsist on komeet vaadeldav põhjataevas praktiliselt kogu öö. Kesköö paiku on ta esialgu veel väga madalal ja halvasti vaadeldav, kuid kuu teisel poolel vaatlustingimused paranevad ja komeet tõuseb horisondist kõrgemale. Informatsioon Hale-Bopp'i komeedi asukoha kohta tähtkujude suhtes ning horisondi suhtes õhtutaevas ja hommikutaevas peaks olema abiks komeedi paremal jälgimisel.
Metssiga Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kil...
· Praegu puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas. · Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed. · USA-s kasutatakse keskmiselt 380 liitrit vett ja Euroopas keskmiselt 140 liitrit vett ühe inimese kohta päevas. · Ligikaudu 30% kasutatavast mageveest läheb kaotsi tänu leketele. Suurtes linnades võivad lekked ulatuda 40-70%-ni. · Viis maailmas kõige veerikkamat riiki on Soome, Kanada, Island, Norra, Guyana. · Viis maailma kõige veevaesemat riiki on Haiti, Nigeeria, Etioopia, Eritrea, Malawi. https://goo.gl/joETG9 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
