Orkester - on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Piano vaikselt Register inimhääle või muusikainstrueerimine heliulatuse teatav osa. Iseloomulik on kõlavärv. Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Taktimõõt rütmi ja meetrumit korrastav number Polüfoonia - mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on võrdsed Tempo muusikateoste esitamise kiirus Tämber e. kõlavärv heli omadus, mis võimaldab kõla uksteisest eristada Vaimulik - usuga seotud või religiooniga
matmine, mis pole sageli võimalik. Operatsioonid võivad tulla äkitselt, mis tähendab, et ei ole aega usulisteks rituaalideks. 2. Tutvuge OIS-is olevate materjalidega ,,Judaismi lisamaterjal" ja ,,Kristluse lisamaterjal_oigeusklikud" ning ,,Kristluse lisamaterjal_luterlased". A. Kuidas moistetakse judaismis 1) tervist? Tervis ja heaolu sisaldavad lisaks fuusilisele tervisele ka vaimset ja emotsionaalset rahulolu. Oluline ei ole ainult abielu, vaid uleuldine hea labisaamine ja uksteisest hoolimine kogukonnas. Keha kuulub Jumalale ja meil on kohustus selle eest hoolitseda. Kohustus jargida Jumala nouandeid hea tervise tagamiseks, mis on tervislik toitumine, magamine, hugieen, trenni tegemine ja haigeks jaamisel arsti nouannete kuulamine. 2) haigust? Algselt arvati, et haigused on pohjustatud Jumala mitte jargmisest. Juutidel on kohustus mitte jargida ennast kahjustavaid tegevusi (suitsetamine, liigsööbmine, treenimatus), sest siis nad oleksid ise oma haigustes suudi
aastal Nobeli preemia. Nende teadlaste tood tuleb lugeda uheks kesksemaks kogu molekulaargeneetikas. Geneetilise koodi pohiomadused: 1. Tripletsus. Iga aminohappe koht polupeptiidahelas maaratakse koodoniga, mis koosneb mRNA kolmest nukleotiidist (DNA kolmest nukleotiidipaarist). Naiteks aminohappele fenuulalaniin (Phe) vastavad nukelotiidide tripletid: UUU ja UUC, leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA ja CUG jne. 2. Pidevus. Polunukleotiidahelas ei ole koodonid uksteisest mingil viisil eraldatud, vaid jargnevad vahetult uksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemargid». Uhe nukleotiidi valjalangemise korral koodonist loetakse koodonisse jargneva tripleti esimene nukleotiid, mille tagajarjel muutub kogu informatsioon. 3. Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult uhte koodonisse. Kattumatusest tuleneb asjaolu, et aminohapete jarjestus polupeptiidahelas on uksteisest soltumatu. 4. Kolineaarsus. Koodonite jarjestus mRNA-s ja aminohappejaakide jarjestus
enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Tundide ja minutite eraldamiseks täpsemas keelekasutuses. nt. 16:19, võistleja aeg oli 8:14.15 ( 8 h, 14 min, 15 s) Suhtemärgina. nt. Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3. Semikoolon Semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis lauseosis juba muid funktsioone täita: Koondlause loetelurühmad uksteisest: nt. Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmuri (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). Rindlause osalaused üksteisest: nt. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja Sidekriips
organisatsiooni uusi sisendeid , et mitte ainult jaada ellu vaid ka edukalt tegutseda. Juhtimisega puutakse entroopiat vahendada. Sunergia tahendab, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa. Kui organisatsioon on loodud, tekib maailma midagi uut. On olemas juhtimine, koordineerimine ja toodang, mida varem polnud. Kui inimesed ja alluksused tootavad koos, suudavad nad summaarselt rohkem toota kui igauks uksikuna. Allsusteemid on susteemi osad, mis uksteisest soltuvad. Muutused uhes organisatsiooni osas mojutavad teisi organisatsiooni osi. Organisatsioon peab tootama kui koordineeritud tervik. Kui uks osa toost on halvasti organiseeritud, ei saa kogu susteem tervikuna hasti tootada. 12. Mida moistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda uldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui valjastpoolt mojutavate tegurite kogum. Koige
.. Uhtakki tundub elu temata poolik. - Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. Naised armastavad korvadega, mehed silmadega - Kas armastus on abielus kõige olulisem? Minu jaoks armastus on oluliseim. On ka moistuseabielusid, kus oluliseim armastusest on materiaalne kindlustatus, aga need abielud ei kesta. - Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? Tulex arvestada teinrteise soovidega, uksteisest lugu pidada, austada, olla kannatlik, kui vaja ja piiblis korintlaste 14 rmt raagib vaga hasti ja ilusaid sonu armastusest. Kui seda rohkem hinnataks, pysox abielud ka palju onnelikumad - Kas armastatu eest tuleb võidelda? Kui ei voitle, siis ei ole armastust. - Mis on suhtes oluline? Järjestage tähtsuse järjekorras: kirg, pühendumine, lähedus. Pyhendumuseta polex ei kirge ega lahedust, laheduseta kasvataxe lahku, kire puudusel armastust ei ole. - Missugune on tõeline armastus
Kuid vaikseim pesade vahekaugus oli 2001. aastal Emajõe-Suursoos vaid 500 meetrit. Maakondade asustustihedused (paare 1000 km2 kohta) on järgmised: - Võrumaa 4,3 - Tartumaa 3,4 - Ida-Virumaa 3,3 - Valgamaa 3,0 - Põlvamaa 1,9 - Viljandimaa 0,9 - Jõgevamaa 0,4 - Läänemaa 0,4 Pesitsustihedused meie tihedamalt asustatud piirkondades on järgmised: Emajõe-Suursoo kaitsealal 3,9 pesa 100 km2 kohta ja seitsme teadaoleva pesa keskmine kaugus uksteisest on 2,9 km. Karula Rahvuspargis oli 3,3 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 3,1 km ja Puhatu Looduskaitsealal 3,8 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 5,6 km. Omamoodi koloonia on asustatud Võru metskonna maadel, kus 10 km2 pesitseb kolm paari ja pesadevaheline keskmine kaugus jääb alla ühe kilomeetri. Darwini Rahvuspargis, Vologda oblastis, Venemaal pesitsevad kalakotkad samuti kompaktsete gruppidena, kus pesade vahekaugus on 0,25- 4 km ( et al 2002).
SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadava ,,põleva õhu"(divesiniku) ja uuris seda. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille kaigus uhed ained muunduvad teisteks keemili...
muutuda oma kuju ning säilitada seda pärast väliste jõudude lakkamist. On omane vaid niisketele muldadele . · Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. · Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada. · Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra. Samuti vee jaatumisega seotud paisumise ohtlik taliviljadele. · Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna mitmetele
·kvalitatiivselt erinevate üksikväärtustega muutumise iseloom teguritel pole üheselt määratletav (näiteks alternatiivi teostamiseks vajaliku tehnoloogia valikuvariandid). Praktiliselt on aga enamasti kirjeldatav siiski ainult loenduv arv alternatiive, kusjuures see arv võib olla väga piiratud. 7.Selgitage tegurite omavaheliste seoste tähtsust alternatiivide kujunemisele ja alternatiivide kogumile. Majandusnäitajad uldjuhul sõltuvad uksteisest, st uhe näitaja väärtuse muutmisega kaasneb temaga seotud näitajate väärtuse muutumine. See tähendab aga otsustuse ettevalmistamise seisukohalt, et juht (otsustaja) ei saa tegelikult omavahel kombineerida kõiki väärtusi, mis jäävad tegurite muutumispiirkonda. Tegurite uksteisest sõltuvus tähendab ka, et uhe
vôi tugev side) ja teisene(nôrk vöi fliusikaline) side. 3. Mis on spinkvantarv ja millised on spinkvantarvu lubatud vaartused? Spinkvantarv määrab kahe elektroni lubatud pöörlemise suunda umber oma telje. Need vöivad olla kellaosuti suunas ja vastupidi. Lubatud vaartused on +1/2 ja --1/2. 4. Mis on tõmbejõudude aluseks ioonilise sideme tekkel? Tõmbejoudude aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilveleja vastupidi. Aluseks on see kui püüame viia ioone uksteisest kaugemale. 5. Mis on elektrongaas? Elektrongaasiks nimetatakse väikese tihedusega elektronpilve mille moodustavad valentselektronid, mis pole seotud ühegi konkreetse tuumaga. 6. Ekvivalentne aatomite arv RTK? 2 7. Millised on vôrevahelised defektid? Kui normaalsetel asjaoludel on täitmata koht võre vahel, 8. Kirjelda difusiooni võrevahelist mehhanismi? Võrevahelisel difusioonil liiguvad aatomid ühest võresõlmede vahest teise tühja kohta võresõlmede vahel. On omane
· puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena · Rabedad, ei ole sepistatavad · Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas. · Mittemetallid voivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Naiteks: susinik teemant, grafiit. Allotroobid voivad uksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3) 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (vaavli erinevad allotroobid) 3) struktuuri poolest (susiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on vaga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega vorreldes suhteliselt vaikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus vorreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde votta kui loovutada.
purunemata muutuda oma kuju ning säilitada seda pärast väliste jõudude lakkamist. On omane vaid niisketele muldadele . · Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. · Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada. · Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra. Samuti vee jaatumisega seotud paisumise ohtlik taliviljadele. · Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna
ribadest moodustatudldhismudeligafioon. 3) Trimeetrilised ehkkolmem66dulised 5.20,b). Kogu pind jaotatakse v6rdseteks ( mr *mr afir ) . pinna sobivalaiusegaribadeksnii,et silindrilise juhtjooneks kujuneb riba keskkohal olev meridiaan,kusjuuresmoodustajadon juht- Vastavalt kasutatud projektsiooniliigile ja joonegaristi. Nende moodustajate otspunkid moondetegurite vahekorralesaavad aksono- asetsevad ribasid uksteisest eraldavatel meetrialiigid ka oma nimetuse.Jdrgnevalt meridiaantasanditel.Tinglaotusesaamiseks tutvustamerist-ja kaldaksonomeetria olulise- piisab 0he taolise riba t6elise kuju maidliike. vdljajoonestamisest.Sama p66rdpinnating- laotuse saaks teha ka antud pinna v66sid 1. lsomeetriline ristaksonomeetria ehk asendavatest p66rdkoonuse v66dest ristisomeetria
· Bitikiirus R=270,833 kbit/s Sageduskasutus · Biti levi kestus raadiokanalis Samal sagedusel tootavaid tugijaamu voib kasutada mingi teatud s=c/R = (3*108)/270,833 = 1,1 km vahemaa tagant uuesti (vahem haireid kui samade Teades bitikiirust kanalis ,saame hinnata kui sagedustega kiiresti levib tugijaamad uksteisest kaugemal asuvad). uks bitt ule levikeskkonna vastuvotjani. Tugijaama kanalid s = valguskiirus (m/s) / bitikiirusega(kbit/s) GSM sagedused on jaotatud kanaliteks ja Kaugus tugijaamast kanalitele on Kaugus tugijaamast määratakse ~550 meetriste omistatud kanalinumbrid. Samas on ka eri lõikudena kasutades GSM parameetrit Timing sagedustel tootavad Advance(TA) TA=0..
isokoorse molaarse soojusmahtuvuse universaalse gaasikonstandi R võrra . Füüsikline põhjendus on et isobaarsel soojendamisel tuleb teha tööd gaasi ruumala suurendamiseks. Mayeri valem erisoojuste jaoks ( gaasikogus 1 massiühik) Cp=CV + R/µ Tegijapoiss 2010 Molekuli vabadusastmete mõiste. Molekuli kineetiline energia koosneb nii kulg-, pöördkui võnkliikumise energiast. Kulgliikumine voib toimuda kolmes uksteisest soltumatus suunas, teisiti oeldes molekulil on kolm külgliikumise vabadusastet. Poordliikumine voib samuti toimuda kolme erineva telje umber, seega on molekulil ka kolm poordliikumise vabadusastet. Tosi, uheaatomilise molekuli poorlemine votab nii vahe energiat, et selle voib arvestamata jatta. Kaheaatomilise molekuli poorlemine umber molemat aatomit labiva telje votab samuti vaga vahe energiat. Seega on 2-aatomilisel molekulil reaalselt vaid 2 pöörlemise vabadusastet
. : :: :: :SellUlOO- . -, . =-:tt kasu- glutserool rasvhappejaagid ,- _._-'2 ensuu- : - . ,: atel loo- - . -:olestikus Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaan triooli (glutserooli) ja rasvhapete estreid, Rasvad erinevad uksteisest nende koostisse kuuluvate rasv- happejddklde poolest. Mida rohkem on rasvhappe- -. ,= .==iie TakU- jiiakides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. = ..,rbpolU- Vedelad rasvad ehk 6lid esinevad nii taimede kui ka - -_-:eriks on mitmete loomade rakkudes.