Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn-raud-boor. Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha umritsevas alas magnetvdlja j6ujooni, seda tugevam selles piirkonnas magnetvAlja m6ju on). Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum piirkond. PoIe olemas uksikuid magnetpoolusi, magneetvilja allikas on alati dipooli kujuga. Magneti poolilamisel tekib kaks uut magnetit, rnillel kummalgi on kaks poolust. MagnetpooLuste vaheline ala on neutraalne. g lru-l-s-l Magnetviil ja j6ujoonte kokkuleppelist suunda niiitab magnetvtil jas orienteerunud magrnetn6ela p6hjapoolus. Seega on j6ujoonte suund magneti p6hj apooluselt l6unapoolusele .
tal sulisjalad. Polumeersus Polumeersus kui geenide koostoime tuup tahendab geenide uhesuunalist ja kumulatiivset e aditiivset (summeeruvat) toimet uhele ja samale tunnusele. Seda geenitoimet nimetatakse ka polugeensuseks ja aditiivseks polugeensuseks, sest polugeensuse all moistetakse igasugust mitmegeenilist toimet uhele tunnusele. Geenide kumulatiivse ehk aditiivse toime tagajarjel, eriti siis, kui uhele tunnusele mojuvaid geenipaare on palju, pole voimalik eristada tunnuste lahknemisel uksikuid fenotuubiklasse. Selleks, et eristada isendeid uksteisest mone polumeerse tunnuse jargi, ei piisa ainult visuaalsest hinnangust, vaid tunnust tuleb moota ning arvuliselt valjendada, sest piirid kindlate fenotuubivariantide vahel puuduvad. Seeparast nimetatakse neid tunnuseid arvutunnusteks ehk kvantitatiivseteks tunnusteks. Isendid populatsioonis jaotuvad polumeerse tunnuse jargi pideva reana, vastavalt monele jaotuskoverale (tavaliselt normaaljaotusele).
teavikute sisu marksonadega voi liigiindeksitega ning tehakse see kasutajale kattesaadavaks Indekseerimise tasemed: · Adekvaatne (teavikukohane) liigitamine/marksonastamine vaadeldakse teavikut tervikuna, mitte selle uksikuid osi Indeksid/marksonad spetsiifilised · Uldistav liigitamine/marksonastamine teaviku ainestik paigutatakse laiema teema alla Indeksid/marksonad uldisemad kui teose ainestik · Suvamarksonastamine
Lahtrite aadressid voib valemisse ise sisestada voi klopsata hiirega vastaval lahtril. Valemit jargnevatele ridadele kopeerides Fill (pisike must rist pesa all paremas nurgas), kopeeritakse valemit nii, et lahtrite aadressid muutuvad. 28. Summeerimine Kui on vaja liita kolme voi enama lahtri sisu, on lihtsam kasutada summeerimisfunktsiooni =SUM(C1:C4). Sulgudes on funktsiooni argumendid ja koolon tahistab vahemikku. Kasutades semikoolonit, saab maarata uksikuid vaartusi. Naiteks =SUM(C1:C2;C4) liidab pesade vahemiku C1 kuni C2 ning lisaks C4. Nupu AutoSum abil kirjutatakse automaatselt summa valem, mida saab vajadusel muuta. 29. Valemi kopeerimine Valemit võib kopeerida tavaliste kopeerimis- ja kleepimiskorraldustega. Kui valemit on vaja kopeerida mööda tulpa alla või ülespoole (mööda rida vasakule või paremale), on mugav vedada lahtri parempoolses alumises nurgas olevast kopeerimispunktist
funktsiooni Katteseemnetaimede organid on juur, vars, leht. 6is ja vili Enamikul loomadel on neid aga tuvad tema elundite ja elundkondade koostoost. - - .,.n'Lr-rlikke tunduvalt rohkem Ka organit v6ib lugeda elu Nende regulatsiooniga tagatakse rihtlasi orga- - - . -.rlener-ac1 organiseerituse tasemeks. Uksikuid elundeid uuri- nismi sisekeskkonna stabiilsus (homoostaas). . - elu esmane vad teadusharud on eristunud eelkoige meditsiini Teadusharu, mis kdsitleb organismi talitlusi ja - - -' :l elu k6ik valdkonnas Nditeks sUdame tervishoiu probleemis- nende regulatsiooni, nimetatakse fi,isioloo giaks. - - -..lgemini tikuga tegeleb kardioloogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
