Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ujuvus" - 36 õppematerjali

ujuvus on laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest) Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb veepinnale

Õppeained

Ujuvus -
thumbnail
14
doc

LAEVA UJUVUS

2. Laeva ujuvus 2. LAEVA UJUVUS Archimedese seadus laevale Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus. 2.1. Laeva mõjujõud z XG z W

Merendus → Laevandus
69 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Muna ujuvus soolvees

Muna ujuvus soolvees Lars Markus Linnupõld Sander Veskioja Tallinna Reaalkool 7.A 28.09.2014 Uurimisküsimus • Mis juhtub munaga, kui see asetada küllastunud soolvette? Mida katseks vaja läheb? • Suur klaasist anum • Toores muna • 1000g soola • Vesi • Möödunõu • Kaal • Lusikas  • Hüpoteesi kontrollimine: Võtan klaasist anuma ja lisan sinna 1,5 l vett, see järel lisan 50g soola. • Mis juhtus? • Muna vajus üsna kiiresti põhja. • Pilt:   Informatsiooni kogumine • Lugesin internetist soola lahustuvusest veest. Hüpotees • Kui vee soolasisaldus on 150g/l , siis toores muna ei vaju põhja ning jääb ujuma. Hüpoteesi kontrollimine 1 • Lahustasin 25g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus kiirelt põhja. Hüpoteesi kontrollimine 2 • Lahustasin 50g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveel...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1.

Ehitus → Laevaehitus
232 allalaadimist
thumbnail
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur  omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;  oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel;

Ametid → Ametijuhend
31 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Laeva teooria

Meresõidu omadused. 1.ujuvus Ujuvuseks nim laeva võimet seista vee peal ( ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolm...

Ehitus → Laevade ehitus
106 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Laev

Fourth level Fifth level ROOLISEADE · Rooliratas · Hüdrauriline rumpel · Baller · Roolilaba · Ühe ja kahe juhtimispunktiga LAEVASÜSTEEMID Gaasisüsteem Tuletõrjesüseem Elektrisüsteem Fekaalsüsteem Ventilatsiooni- ja konditsioneerisüsteem Kütte- ja kütusesüsteem Mageda vee süsteem Kuivendussüsteem Laeva ujuvus Ujuvus on laeva võime püsida määratud asendis vee peal, kandes ettenähtud lasti. Ujuvuse tagab vabaparda kõrgusest sõltuv ujuvusvaru, laeva raskusjõu tasakaalustab Archimedese seaduse kohaselt üleslükkejõud. PÜSTUVUS Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet

Tehnoloogia → Tehnoloogia
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

LAEVAEHITUS

Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid

Ehitus → Laevaehitus
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ihtüoloogia eksamiküsimused

2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2. Läänemere kalastiku üldiseloomustus 3. Eesti tursklased 4. Neutraalne ujuvus ­ miks on tähtis ja kuidas see saavutatakse? Pilet 6 1. Ahvenlased 2. Kus toimub luukaladel ja kõhrkaladel loote areng? 3. Valem (mis täht, mida sümboliseerib) 4. Ohustatud ja kaitstavad kalaliigid Eestis Pilet 7 1. Eesti kalafauna üldiseloomustus 2. Kalanduse ja kormoranide interaktsioon 3. Eesti võldaslased 4. Sooline dimorfism kaladel Pilet 8 1. Haug, angerjas, harjus 2. Võõrliigid Eestis 3. Kalavalem 4

Loodus → Eesti veed
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Laeva Uppumatus

Põhimõtted ja määratlused Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate

Ehitus → Laevade ehitus
62 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eksamiküsimused 2007 Laevaehitus

asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18

Ehitus → Laevaehitus
38 allalaadimist
thumbnail
3
doc

VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS

4. Vigastatud laeva püstuvus 4.VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS 4.1. Uputatud ruumide liigid IMO määrangul vigastatud laeva püstuvuseks (Damaged Stability) nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Ka nimetatakse vigastatud laeva püstuvust uppumatuseks (). Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Laevaruumide uputamise iseloomust sõltuvalt on võimalik eristada nelja liiki uputatud ruume: 1. liik 2. liik WL WL Vesi Vesi 3

Merendus → Laevandus
31 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Accordance

Award- autosutama Axis- teelg Balance rudder- balanseerool Beam- põikitala Bearing- peiling Beathing- sildumine Bevel- kaldserv Bevel wheel- konushammas ratas Bhp- hobu jõud Blade angle- boss- juhtima brace-prassima Bracket- tugi bulkhead- vahesein buoyancy- ujuvus Cargo handing- lasti käsitlus cause põhjus cavitation- sõukruvi murundamine Centre of gravity- gravitatsioni kese circumstances- asjaolukorrad Clockwise- päripäev collision bulkhead- kokupõrge vaheseinas Commence- alustama comply with- milekagi vastusesolema

Keeled → Inglise keel
2 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

mahukeskuse B kaugus miidlist , Mahukeskuse B kaugus kiilujoonest, veeliini täitlustegur, miidli täitustegur, tonne süvise kohta ja blokktegur. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välisplaadistuse paksust jne. Näiteks tema abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva rumala. Tj abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid nagu veeluse osa raskuskesme asend, täitlustegurid. 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus (Piki)Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaalu-asendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Püstuvuse suurendamiseks : Eemaldada vesi: tankidest ülevalpool veeliini, avarii tõttu vett täis ruumide kõrvalt, vedelkaup kahekordse põhja tankidesse, tahke tekikaup üle parda (võimalusel pargasele), ballasttankid täita veega

Merendus → Laevandus
106 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Laevade ehitus eksam

pindala iga teoreetilise kaare tasapinnas, mis laotavad laeva pikuti 20-ks võrdseks osaks. Et määrata ühe kaare pindala, tuleb see jagada mitmeks horisontaalseks ribaks veeliinidega. Lihtsa geomeetrilise arvutusega võib siis leida need pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: · veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus Püstuvus On laeva võime panna vastu teda tasakaaluasendist hävitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. · Algpüstuvus (initial (intact) stability) · Põikipüstuvus (transerse stability) - külgkalde ehk kreeninurga suhtes · Staatiline püstuvus (static(al) sability) - võime panna vastu staatilisele mõjule

Ehitus → Laevade ehitus
158 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ujumine(referaat)

beebiujumise korral peab vesi olema veelgi soojem ­ lastele 29 kuni 31 kraadi, beebidele kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees. Ujumisõpetuse faasid 1.Algõpetus Kohanemine veega, sukeldumine · veekartuse ületamine · veetakistuse ja vee kandejõu tunnetamine · vette väljahingamine ja hingamisõpetus · vettehüpped jalad ees Lamamine veepinnal, ujuvus: · vee kandejõu kasutamine, · horisontaalasendi omandamine vees, · kõhuli- ja seliliujuvusasendi omandamine, · püstitõusmine ujuvasendist. Esimesed ujumisliigutused ­ koer, koerakrool, algeline seliliujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. 2.Tehnikaõpetus Eri ujumisstiilide tehnika ­ krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine, liblikujumine: · jalgade töö, · käte töö,

Sport → Kehaline kasvatus
152 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Laevateooria

LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ­ ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse ­ matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria Käikuvus

Merendus → Laevandus
77 allalaadimist
thumbnail
5
docx

VÄIKELAEVA MATERJAL-OLULISEM

tekkinud vastu Väikelaeva kategooriad Konstruktsioonikategooria: A, B, C, D A – tuule tugevus üle 8 palli, laine kõrgus üle 4m: avameri, ookean B – tuule tugevus kuni 8 palli, laine kõrgus kuni 4m: avameri C – tuule tugevus kuni 6 palli, laine kõrgus kuni 2m: rannalähedane sõit, suured lahed, järved D – tuule tugevus kuni 4 palli, laine kõrgus kuni 0,3m: kaitstud veed Suurim koormatus (inimesed + pagas), arvestatud mootori võimsus, püstivus ja ujuvus suurima koormatusega, kütusesüsteemid, roolimissüsteemid, elektrisüsteemid, gaasisüsteemid, tulekaitsesüsteemid, vaateväli juhtimiskohast, jne SIDE, VÄIKELAEVAJUHI VASTUTUS Igal raadiol on oma MMSI kood 276XXXXXX 276 tähistab Eestit MAYDAY, MAYDAY, MAYDAY Laeva nimi 3X MAYDAY Laeva nimi Asukoht Mis juhtus Inimeste arv, kas inimesed on ohus MAYDAY Merevalvekeskus VHF 16 ja 69 (Hädateade) • Tallinn VTS VHF 13 (Laevaliikluse juhtimise

Merendus → Navigeerimine
18 allalaadimist
thumbnail
7
doc

MAKSUD alkoholiaktsiis

MAKSUD - ALKOHOLIAKTSIIS Seminaritöö avaliku sektori ökonoomikas Käesoleva töö kvantitatiivsete arvandmete põhiliseks allikaks on Eesti alkoholiuuringu tulemused, mis on avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt koostatavas alkoholi aastaraamatus (Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Tallinn 2012), Rahandusministeeriumi ning Maksu-ja Tolliameti koduleheküljel. Alkoholiaktsiisi olemus Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol maksustatakse aktsiisiga. Toode Aktsiisimäär Aktsiisimäär Ühik alates 0...

Majandus → Arenguökonoomika
26 allalaadimist
thumbnail
92
doc

18.Harjutustest

1. esimene 2. teine 3. kolmas 57. Mida nimetatakse laeva püstuvuseks? 1. mingi välisjõu mõjul kreeni kaldunud laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse välisjõu mõju lõppemisel 2. laeva võime püsida alati vertikaalasendis 3. laeva võime mitte kalduda kreeni laeva laadimisel 4. laeva võime sõita väikese püsiva trimmiga 58. Mis on laeva uppumatus? 1. laeva võime peale võtta lasti 2. laeva võime säilitada ujuvus mõne ruumi täitumisel veega 3. laeva võime säilitada vajalik süvis madalas vees 21 59. Millistes ühikutes järgnevast loetelust mõõdetakse laeva lastimahutavust? 1. jalgades 2. meetrites 3. kuupmeetrites 4. kuupsüldades 60. Millised näitajad mõjutavad laeva püstuvust? 1. lasti paigutus arvestatuna kiilust 2. lasti liikumine 3

Merendus → Madruse koolitus
28 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kombain PM-20

14) Parkimispiduri näidik. 15) Vabakäigu näidik. 16) Mootori pöörlemissageduse näidik. 17) Liikumiskiiruse näidik. 18) Heedri kõrguse numbriline näidik. 19) Heedri kõrguse asendi näidik. 20) Heedri kõrguse sättepunkti näidik. 21) Heedri aktiveerimisnumber. 22) Katteplaatide asendi taastamine. 23) Dial-A-Speed™ / haspli taastamine. 24) Heedri kõrguse taastamine / heedri kõrguse tuvastus / aktiivheedri ujuvus . 25) Külgkallutuse näidik. 26) Puhastussarja kao näidik. 27) Kogukao näidik. 28) Separaatori kao näidik. 29) Prahikoguse näidik. Masina valgustus. A) Tulede valikulüliti . B) Välja lülitatud . C) Parkimistulede asend . (millega lülitatakse sisse-välja Gabariidituled) D) Maanteetulede asend

Põllumajandus → Põllumajandus masinad
4 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hüdraulika I eksam

vedeliku kaaluga. Jõud rakendub selle mahu keskmesse, s.o. rõhukeskmesse. 1.13 Rõhk toru seintel Kuna tegu on kõverpinnaga, siis mis tahes toru teljega risti olevas suunas võrdub jõud rõhu ja torupooliku projektsioonikorrutisega: , L- toru pikkus, d- toru diameeter, p- rõhk (mis tekib sisepinnale). Tõmbepinge lõikepinnas: , torukäänakul: , pinge 1.14 Kehade ujuvuse tingimused Kehade ujumist seisvas vedelikus iseloomustab ujuvus ja püstuvus. Ujuvus ­ on keha võime püsida vedeliku pinnal. Seisvas vedelikus mõjub kehale kaks jõudu: raskusjõud e. kaal F g ja üleslükkejõud Fz. Kui Fg>Fz siis keha vajub; kui Fg=Fz siis keha asend vedelikus ei muutu; kui Fg

Mehaanika → Hüdraulika i
449 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Veeõitsengud - keskkonna probleem

Väiksemate kogumike puhul kannab kaldatuul peagi rakud järve tagasi, jätmata enda olemasolust üldjuhul mingit märki. Sestap tekivad ja kaovadki õitsengud mõnikord üleöö. Pindmistesse veekihtidesse võivad kerkida ka mittekoloonialised liigid, kuid need püsivad seal vaid tuulevaikse ilma korral. Väikseimgi lainetus segab nad tagasi veesambasse. Kuna üksiku raku mõõtmed jäävad alla kolooniate omale, on rakkude ujuvus tunduvalt kehvem. Sügavates rohketoitelistes järvedes võivad sinivetikad vohada ka mitme meetri sügavusel, jäädes nii märkamatuks. Enamik sügavamaid väikejärvi on suvel termiliselt kihistunud. Teisisõnu ei segune järv veetemperatuuri erinevuse tõttu pinnast põhjani läbi. Kui kesksuvel on pinnakihi temperatuur 25 ºC, siis viie meetri sügavusel võib see olla 6 ºC. Allpool see väheneb veelgi, kuni põhjakihis ehk hüpolimnionis jääb 4­5 ºC piirile

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Tehnikaajaloo 10.klassi kursus

1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid Rooma kaubalaevad Viikingi laevad Purjelaevad 1807 Aurulaevad ÕHUTRANSPORT JA ÕHUSÕIDUKID LENDAMISE ALGED

Tehnika → Tehnikalugu
19 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Traalpüügil püügioperatsioonid

Eesti Merekool Traalpüügil püügioperatsioonid referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 TRAALNOODE JA PÜÜGIVARUSTUSE TELLIMINE VASTAVALT PÜÜGIRAJOONILE JA PÜÜGIOBJEKTILE.........................................................................................................................3-4 TRAALNOOTADE KORDASEADMINE PÜÜGIKS....................................................................5-6 KALAOTSIMINE................................................................................................................................7 TRAALNOODA SISSELASKMINE................................................................................................

Merendus → Kalapüük
16 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Hüdromehaanika eksam

1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). ...

Mehaanika → Hüdromehaanika
128 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Titanic

aasta juulis. Vee alla pandi lõhkema lõhkelaeng, et saada merepõhja nn. kajapilt. Sellest hoolimata jäi laev leidmata. Peale 1958. aastal välja tulnud filmi ,,Mälestusväärne öö" suurenes avalikkuse huvi ,,Titanicu" vastu. Jällegi käidi välja mitmeid jaburaid ideid ,,Titanicu" leidmiseks. Sulgeda kõik vraki avaused. Vee dissotseerimisel täidaksid tekkinud gaasid vrakiruumid ja annaksid vajaliku üleslõkkejõu. Pakuti välja muuta vrakk suureks jäämäeks ja saavutada sel viisil ujuvus, keegi aga ei suutnud seletada seda, kuidas kõiki neid avausi sulgeda. Ja pealegi ei teatud tollal, et ,,Titanic" murdus keskelt pooleks, mis oleks selle plaani aga täiest võimatuks muutnud. Inglane A, Hickey tõi välja sellise idee, et vesi laevas külmutada ja nii saaks laev hiiglasliku jääkuubikuna pinnale tulla. Veel taheti täita laeva vrakk miljonite tennisepallidega, või täita 180 000 t sulatatud vahaga ning pärast selle hangumist oleks laev pinna tõusnud.

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
31
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

või on merepõhja kinni jäänud. o Veeväljasurve ­ vee kogus, mille ujuv laev välja tõrjub. Sõltub vee tihedusest (see omakorda soolsusest ja temperatuurist) ja sellest kas laev on tühi, osalises või täislastis. Mõõdetakse ruumalaühikutes, nn mahuline veeväljasurve, (kasutatakse harva) või massi- ja kaaluühikutes, nn kaaluline veeväljasurve, harilikult tonnides. o Ujuvus ­ kvalitatiivne termin, laeva võime püsida vees määratud asendis. Täislastis stabiilsem kui tühjalt. o Detsibaar okeanoloogias ­ 1 dbar vastab sügavus 1m (10 dbar 10m jne). · Tsentrifuug ja güroskoop. o Tsentrifuug ­ kiiresti pöörlev seade, mille abil saab uurida tsentrifugaaljõu mõju seadmesse paigutatud objektile või eraldada objekti erinevaid koostisosi.

Füüsika → Keskkonafüüsika
38 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Pelagiaalis on toiduahelad sageli pikemad vee tihedus kasvab 0,1%, seega merevees kui bentaalis, sest seal esineb rohkem 1,035 g/cm3. Iga 100 at rõhk lisab primaarseid produtsente. Troopikas veetihedusele 0,4%, 10 km sügavusel pikemad kui jahedates vetes, sageli 6-7 seega tihedus rõhu tõttu suurem 1,049 astet. Mida rohkem astmeid, seda suurem korda tavalisest. Seega, ujuvus väheneb hulk liike saab osa lähteenergiast! soojemas vees, suureneb soolasemas ja Troopikas zoopalnktoni isendid 5-10 korda sügavamas. väiksemad kui jahedamates vetes. Vetikatel varuaineks rasv või õli raske · ENAMIK PRODUTSENTE VEES tärklise asemel, gaasivakuoolid rohe- ja ON MIKROSKOOPILISED. sinivetikatel, õhupõied adrul.

Bioloogia → Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia

Mõnedel vetikatel ei ladestu kaltsiid üldse raku sisse ega vahele, vaid hoopis rakkude peale. 18.02.14 Vetikate Kasvamine Organismi lõplik kasv on tasakaal energia sissevõtu ja energia vahel, mis kulub selleks, et protsessid aset leiaksid ja toimuks reproduktsioon. Materjali ja energia juurdekasv: fotosüntees või kemosüntees Materjali investeerimine: skeleti moodustumine ja reproduktsioon Energia ja materjali kaod: liikumine, ujuvus, eritised, veekogus osmoregulatsioon, toitumine (kui toiming), hingamine ehk respiratsioon. Kasv on materjali ja energia kasv ­ materjali ja energia kaudu. Materiaalset kasvu saab mõõta massi kaudu. Näiteks märgkaal, kuivkaal; samas saab mõõta ka energia kaudu dzaulides näiteks. Vetikate kasvu juures vabastatakse märkimisväärne kogus assimileeritud süsinikku kui eritatud orgaaniline aine. See orgaaniline aine tuleb uuesti keskkonda, vette

Bioloogia → Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

Vesi jahtub null kraadini ning jäätub. Pinnale tekkiv jää on veest kergem ja püsib. Jää ei lase külmal edasi tungida ning tänu sellele saavad organismid vees edasi elada. Vee külmumist takistab ka soolsus. Normaalne soolsus on 35 promilli. Sellisel juhul hakkab vesi külmuma -2 C° juures. Ka tuuled takistavad jäätumist. Pindmine veekiht vajub allapoole, kuid ei jõua põhja ja vesi jäätub umbes meetrises ulatuses. Vee tihedusest sõltub organismide ujuvus. Erikaal väikestel organismidel on võrdne veega, seega ei pea organismid vees ületama gravitatsioonijõudusid. Vesikeskkond on õhukeskkonnast viskoossem umbes 100 korda, see tähendab, et vees liikudes tuleb ületada palju suuremaid takistusi kui õhus. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb. Näiteks vesikirbule mõjub hõõrdetegur tugevamini, kuna ta on väike. Viskoossust ( hoo ja vee suhet) arvutatakse REYNHOLSI arvu abil. Elusorganismid vesikeskkonnas Eristatakse kolme kooslust:

Bioloogia → Hüdrobioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Madruse eksami piletid 2016

Oude külge kinnitatakse viskeliinid veeblingu või piraadisõlmega. Sildumisotste nimetused - alustades vöörist -vööri pikiots; põikots; vöörispring; ahtri pikkiots; ahtri spring. Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel, kiip, klüüs, trossipool. • RSK-65 PILET 8 • Laeva korpuse ja uppumatuse tagamine konstruktiivsete vahenditega. Lekke avastamine. Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on

Merendus → Madruse koolitus
124 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

on eelnevalt töödeldud hüdrofoobseks ja tugevasti kuivatatud. Säilitatakse hermeetilistes kilekottides. Soomlaste andmetel võib 1m3 turvast siduda 600 l õli. AS Tootsi toodab R < 12% turbast termilise töötlemise tulemusena. See muutub vetttõrjuvaks ja õlipüüdjaks. w < 12%; ploki mõõtmed 4x15x20 cm ja 10x20x40 cm, õlisiduvus g/g: 5,0; kapillaarne õlitõus kuni 70 mm/30 min, ujuvus vees ca 100%. Turvas biopuhastites- Vähelagunenud rabaturvast kasutatakse ka reoveepuhastis. Turvas lõhnade ja fekaalide sidujana- Kuiv freesturvas on omal kohal ka karusloomakasvatuses. Kui väljaheited imenduvad turbasse jäävad lõhn ja ka kärbeste probleem väiksemaks. Freesturba kiht puistatakse puuride alla. Vajadusel pannakse uus kiht peale. Hiljem mass koristatakse ja komposteeritakse. Turvast on võimalik kasutada ka kompostkäimlates suvilates

Metsandus → Metsamajandus
19 allalaadimist
thumbnail
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

tekitab vajaliku momendi. Momendi suuruse määramiseks on tarvis teada nurka tundliku elemendi peatelje ja tõelise horisondi vahel. Selleks võib kasutada horisondi kalde näitajat. Joon 44 Horisondi kalde näitaja on viskoosse vedelikuga täidetud hermeetiline korpus. Vedelikus asub näitaja töökeha, mida vedrud hoiavad sümmeetrilises asendis signaaltrafo südamiku suhtes. Vedeliku tihedus on valitud nii, et töökeha ujuvus oleks negatiivne. Kui ankur asub sümmeetriliselt signaaltrafo südamiku suhtes, on magnetahelate takistused omavahel võrdsed, seepärast on summaarne elektrimootorjõud keskmise sambakese mähises võrdne nulliga. Kui aga ankur nihkub sümmeetrilisest asendist kõrvale, magnetahelate takistused pole enam võrdsed ja signaaltrafo väljundil tekib pinge, mille väärtus on võrdeline vurri peatelje x –x kaldega β, faas aga sõltub töökeha nihke suunast.

Merendus → Laevandus
29 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole.

Ehitus → Laevaehitus
112 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

· veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid · jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole.

Ehitus → Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole.

Merendus → Laevandus
101 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun