Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle Maa pinnale ja mureneda või sulada ning sattuda magma koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet käitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. 46)Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel. 47)Millised piirkonnad maakeral on kõige rikkamad maavarade poolest? Lähis-Ida (nafta), Venemaa (maagaas), Põhja ja Lõuna Ameerika (põlekivi).
11. PÕHJALOOMASTIK merepõhjaloomastiku ehk zoobentosemoodustavad kõik loomad, kelle elupaigaks on merepõhi. Siia kuulub esindajai väga paljudest loomarühmadest: ainuraksed, käsnu, ainuõõsseid, mitmesuguseid usse, koorikloomi, ämblikulaadseid, putukatevastseid, sammalloomi, okasnahkseid, poolkeelikseid ja isegi selgroogseid kalu. Üsna erinevad on kapõhjaloomastiku organismid oma eluviiside poolest. Näiteks esineb nende hulgas ujuvorme, kes enamasti ujuvad põhalähedastes veekihtides ja laskuvad aegajalt põhjale, mööda põhjataimestikku ringi roomavaid ja joksvaid vorme, vabalt merepõhjal lebavaid vorme, põhjasetteisse kaevuvad vorme. Asudes vaatlema põhjaloomastiku Läänemeres, tuleb eeelkõige märkida selle liigilise koosseisu suhtelist vaesust, võrreldes ookeanilise soolsusega merelahdedes. Loomastiku vaesust tingibki enamasti vee madal soolsus Läänemeres, mis ei võimalda tüüplistel merevee elukatel selles veekogus elada
meheks.Tekitajaks on Triaenophorus nodulosus. Suguküpsed isendid on 1530 cm (vara kevadel6080) pikad ja 0,20,4 cm laiad. Täiskasvanud paelussid parasiteerivad peamiselt haugisooles. Lisaperemeheks on ahven, luts, kiisk, haug, forell ja mitmed teised liigid, kelle lentsüsteerunud plerotserkoidid lokaliseeruvad peamiselt maksas. Röövkala soolest satuvad parasiidi munad koos kala väljaheidetega vette. Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe lihastesse või maksa, harvemini teistesse siseelunditesse ja areneb sidekoelise kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk). Definitiivne peremees, suurem röövkala, invadeerub plerotserkoide sisaldavaid kalu süües. Patogeensed on
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus...................................................................................................................5 2.2 Looduskaitse................................................................................................................5 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6 4. Asukoht ja kliima.......................................................
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täi...
väädile), milles on veresooned. Allantoisi olemasolu tõestab naba 3) Koorion e. irdkest (kõldkest)- kõige välimise hatulise ehitusega lootekest, mis annab lootepoolse osa platsentast. Koorioni hatud on moodstunud loote rakkudest. Koorioni hatte kasutatakse sünnieelses diagnostikas (neist saab kohe vajalikul hulgal materjali) 4) Platsenta e. emakook- ainevahetus: ema veri kogunev spetsiaalsetesse ruumidesse e. lakuunidesse ja ema veres ujuvad koorioni hatud. Kogu ainevahetus käib läbi hatumembraanide. Loomuliku sünnituse käigus koorioni hatut ja lakuunid rebenevad, tekib veritsus, tekib vere segunemine, osa loote verd satub ema organismi, sellega pannakse alus vrerühmade konfliktidele (Raseduse ajal ema ja loote vered ei segune!!!) Platsentas on: a) lootepoolne osa b) emapoolne osa- muutunud emaka limaskest Platsenta ülesanded: a) ainevahetuslik- gaasivahetus (O2-CO2) (lootel on eriline hemoglobiin, mille hapniku
Mõnikord piisab, kui öelda "No thank you" ja kõndida edasi. Prussakad. Jamaica on troopika ning prussakad on kõikjal tavalised. Kuid need putukad ohustavad vaid restorane, kus nad võivad rikkuda toiduaineid. Krokodillid on pigem kalatoidulised. Kuid siiski alles 2001 aastal teatati hukkunud naisest. Ohusildid on enamasti turistide poolt külastatavate jõgede ääres väljas. Ujumisel ja sukeldumisel tuleks vältida kokkupuudet korallidega ja meduusidega. Saare ümbruses ringi ujuvad hailiigid pole eriti ohtlikud, kuigi nad võivad rünnata enesekaitseks. Ühistransport: Buss on küll kõige odavam liiklusvahend kuid veab ainult siis kui sa sinna vara jõuad. Mingied kindlaid liikumiskellaaegu ei ole kuid buss hakkab liikuma alles siis kui rahvast täis on. Kui kahjuks sattud olema viimane siis oled sina see kes need viimased praod ära peab täitma. Kasutatud kirjandus: http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/ http://www.intracen.org/menus/countries.htm http://www
Tihti need pilved liituvad ja katavad laineliselt kogu taeva. ) 7. Kihtpilved Stratus St ( Kogu taevast ühtlaselt kattev hallikas või kollakashall pilvekiht. Muudab taeva süngeks. Mõnikord esineb rebestunud pilvemassidena. ) 8. Kihtsajupilved Nimbostratus Ns ( Madal vormitu pilvekoht, mis tavaliselt annab sademeid. Talvel tumehall, soojal aastaajal sinakas. Sajud nendest pilvedest on püsiva loomuga. Pilvede all ujuvad sageli rebestunud sajupilve tükid. ) Vertikaalarengu pilved 9. Rünkpilved Cumulus Cu ( Tasase halli või sinaka alusega, valgete kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad pilved. Esinevad soojal aastaajal üksikult või pilvede kogumina. ) 10. Rünksajupilved Cumulonimbus Cb ( äikesepilved. Massiivsed, mägesid meenutavad mustja või sinaka alusega pilved. Pilvede ülemine osa on sageli alasikujuline. Annavad
(3) Meie teadmised planeetide sisemusest on enamasti teoreetilised, isegi Maa kohta. Arvatavasti on teistel maistel planeetidel sarnane struktuur ja koostis mõningate erinevustega: Kuul on väga väike tuum; Merkuuril on oma diameetri suhtes ülimalt suur tuum; Marsi ja Kuu mantlid on palju paksemad. (3) Erinevalt teistest maistest planeetidest on Maa koor jagunenud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asetseval kuumal vahevöö kihil. Teadust, mis seda kirjeldab, teatakse kui laamtektoonikat. Kõige rohkem maavärinaid esineb just platoode servadel. (4) Maapind on väga noor. Selle 4, 6 miljardi aasta jooksul on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa maapinnast. Seetõttu on peaaegu kõik varasemad 8
lõpmata suureks. Tuum sisaldab pärilikkusainet, mille abil toimub rakkude paljunemine. Rakud jagunevad kaheks rakuks ehk poolduvad. Pooldumisel tekib igast rakust kaks täpselt ühesugust rakku. Energiat annavad rakkudele jõujaamasarnased mitokondrid ja rohelised päikesepatareid - plastiidid. Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat. Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla. Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained. 39. Restriktaasid - ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks. Nad lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi nii, et tekivad üheahelalised ehk kleepuvad otsad, mida on mugav komplementaarsuse põhjal liita. Bakteris
Tõsi on muidugi, et nende asemel kujundavad kooslusi rohkem kariloomad ja mere ääres teevad rohkesti rumalusi kassid-koerad. Kui rääkida ka väikeste saarte (laidude) imetajatest siis nende loodusesse on kõige nähtavama mulje jätnud mügrid. Nendest on saanud laidude nuhtlus. Mõnel aastal uuristavad toitu otsivad mügrid maapinna niivõrd läbi, et õõnes rohukamar jalge alla lausa igal sammul vajub. Hävivad rohttaimed ja isegi puud. Kevadeti ja suveti ujuvad saartele põdrad ja metssead, kes vastavalt koorivad paljaks puid ja põõsaid või teevad säru käpalistele. Kui mõnele saarele on suveks jäänud rebane, siis langeb oluliselt pesitsevate lindude arvukus; sama kuulsus on ka kährikul. Laidude kiviaedades võivad elada veel kärp ja isegi metsnugist on saartel kohatud. Rannaniitudel pesitsevad iseloomulike liikidena kiivitaja ja punajalg-tilder, värvulistest põldlõoke, sookiur ja hänilane
Loomad sigivad suguliselt ja mittesuguliselt. Loomad arenevad kas moondega või ilma. Loomade järglased vajavad vanemate hoolt ja toitmist. Loomad võivad elada kõikjal, kuna nad vajavad eluks ainult toitaineid ja hapnikku. Nad saavad elada pimedas, sest nad ei vaja eluks valgusenergiat. Loomade keha on kaetud karvade või sulgedega. 1.Enamik loomi elab maapinnal, kuid enamus on ka vees ja lendavad ning nad ei vaja valgust. 2.Loomad saavad vabalt liikuda (jooksevad, kõnnivad, ujuvad, lendavad jne). Liikumine on tähtis, kuna peavad toitu otsima ning vaenlase eest põgenema. 3.Loomad reageerivad kiiresti ärritusele, valgusele, helidele. 4.Loomade toiduks on taimed või teised loomad. 5.Loomad kasutavad hapnikku ja eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi. 6.Looma kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel. 7.Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt, viimast esineb rohkem väiksematel organismidel nt käsnadel. 8.Loomad arenevad moondega või ilma 9
Juurde anti kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi. Toit toodi lauale tihti kaussides, et püsiks kauem soe. Leib ja sai (rosinatega) küpstati pulmadeks kodus, tehti veel kaneelipirukaid ja korpi ning torti ka. Erinevalt tänapäevast pidi pulmalaual alati olema ka magustoit, selleks ei olnud mitte kringel ega tort, vaid magustoiduks oli jõhvikakissell bubertiga, tarretis vahukoorega või ujuvad saared (valmistati munavalge vahust). Hommikul anti ka piimaga viljakohvi segu. Ei puudunud ka õlu, mis oli suur meeste ettevõtmine. Seda tehti tublisti rohkem kui igapäev, sest joojaid jätkus küllaga. Pulmadeks telliti laar puskarit, seda siis maitsestati ja tembiti, näiteks kõrvetatud suhkruga. Maapulmades tehti kõik ikka kodus, suhkruga oli tegu, aga pulmadeks ikka hangiti. Kalad ja seened olid pulmalaua jaoks liiga "prostad", igapäevane vaese inimese toit- neid ei pakutud
orkester oli professionaalne kõik hingamised, fraseerimine jms. olid pagas. Tegelikult igav. Kui mängulaadile. Lunceford 1947. a. sureb, tuleb uus stiil bebop, sest swing on kõiki ära tüüdanud. Minstrelite etendused muutusid kiiresti hea äri allikaks. Trupid kasvasid kuni sajaliikmeliseks. a) Aafrika ja Euroopa muusika segunemine (3 rühma) Mississipi jõel tegutsesid ujuvad minstrelite teatrid (showboats), mis gastroleerisid jõe ääres asuvates 1) Afro-hispaania muusika linnades. Cuba muusika on kõige väljapaistvam. Salsa (soust). Kuuba rütmide kohta öeldakse rumba. Minstrelite vahendusel levis stepptants, shuffle ja tänapäevaste moetantsude esiema cakewalk. Tempo erinevustest tulenevad nimed: mamba, cha-cha. Neil on väikesed rütmierinevused
Elupaikadeks on järvekonnadele suuremad taimestikurikkad järved või vaiksed jõekäärud. Ehkki järvekonn viibib peamiselt vees, püüab ta toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nimelt on tegu väga ettevaatliku loomaga, kes volksab vee alla peitu juba kaugelt inimese samme kuuldes. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena, nad on väga liikuvad ning krooksuvad kooris rämeda häälega
Omadused. Ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Liigid: Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel). Veesisesed taimed Kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust. Omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik.
mineraalõlisid, mis enne kasutamist tuleb kõrvaldada filtreerimisega läbi söe. [5] 3.3 Ebasobiv veetemperatuur Kalade paigutamisel järsku liiga madala temperatuuriga vette põhjustab neil külmasokki. Lühiajalisele erutusele järgneb loius ning kalad surevad. Vee temperatuuri pikaldasel langemisel hävivad kaladel punalibled. Ebasobivate tingimuste püsimisel tekivad kaladel rasked häired elutegevuses kalad on kahvatud ja loiud, ujuvad vaarudes, uimed on surutud tihedalt vastu keha. Jahedas vees hoitud kalad on eriti tundlikud parasiitidele ja kalahallitusele. Kõrgenenud veetemperatuuri korral väheneb vees hapnikuhulk, mis nõrgestab kalade loomalikku vastupanuvõimet. Selle tulemusena võivad kalad haigestuda väga rasketesse surmaga lõppevatesse haigustesse. [1] Vee karedus 1) Karbonaatkaredus ehk mööduv karedus selle kutsuvad esile karbonaadid
Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott – siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal. Seesmised suguelundid: Munandid – siin valmivad seemnerakud. Munandimanused – asuvad munandite kohal ja seal talletatakse seemnerakud. Seemnejuhade kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse. Seemnepöiekesed – eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad. Eesnääre eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda. 15
on ka talvel. Emastel kassidel tekib jooksuaeg, kui päevapikkus kevadel suureneb. 4.6. Innatsükli reguleerimise võimalused. Kassidel, jänestel, kaamlitel kui ka minkidel on vajalik eelnev paaritumine, et esile kutsuda ovulatsiooni. Nendes liikides on ebapiisav kõrge östrogeeni tase, et tõsta GnRH sekretsiooni. Erinevad signaalid (nt. sigimine, silmadest, kõrvadest) toovad esile GnRH sekretsiooni, mis kutsub esile ovulatsiooni. 5.3 Munaraku viljastamine. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist (zona pellucida). Selleks peab ta mõjutama üht ensüümiretseptorit munaraku pinnal. See võtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on ühe seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et ta teise seemnerakuga enam ühineda ei saa
1. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, mille...
rohkem. Omadused. Ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Liigid: Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel)) Veesisesed taimed(Kasvukoht: sügavamas vees, kus on veelpiisavalt valgust. Omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale(särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu.Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik)
Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist (läbipaistvast vöötmest ehk pellutsiidtsoonist). Selleks peab ta mõjutama üht ensüümiretseptorit munaraku pinnal. See võtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on
Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal. Seesmised suguelundid: Munandid siin valmivad seemnerakud. Munandimanused asuvad munandite kohal ja seal talletatakse seemnerakud. Seemnejuhade kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse. Seemnepöiekesed eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad. Eesnääre eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda. 15
elab vees, tema kehakuju on aga hämmastavalt mitmekesine. Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. Teised torpeedolaadsed kalad- väärislõhed, makerllased- on samuti suurepäerased ujujad. Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). Pilt 1. Ogahai ehk merikoger.(Squalus acanthias) ( http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44- 2C2C2A6F5CE2/Presentation.Large/Spinydogfishswimmingamongstweed.jpg)
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub j...
enne seda, suve lõpul,hakkavad karjad vähehaaval lõuna poole nihkuma ja piki 6 metsapiiri uitama. Kevadel ilmuvad esimesed põhjapõdrakarjad tundrasse enamasti mais. Kõige enne tulevad tiined emased ja noorlomad,ületades jõgesid veel jääd mööda: viimastena, umbes kaks nädalat hiljem, saabuvad täiskasvanud isaste karjad, kel tihtipeale tuleb kiirevoolulistest jõgedest üle ujuda. Põhjapõdrad ujuvad hästi, nad ületavad edukalt mitte ainult nii laiu jõgesid nagu Jenissei, vaid koguni mitme kilomeetri laiusi väinu. Suvel söövad põhjapõdrad rohtu, eriti meelsasti villpead, osje, tarnu, liblikõielisi, oblikaid, tihti pikemat aega ka pajulehti, otsivad seeni. Põhjapõtrade toit on väga mitmekesine: nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket lähevad nad üle
... hõimkond Taimeriik (Plantae) - Hõimkond katteseemnetaimed (ehk õistaimed) liik: harilik härjasilm Tarimeriik - hmk paljasseemnetaimed - liik: Harilik kuusk (Picea abies) Taimeriik hmk sõnajalgtaimed liik: Maarja-Sõnajalg: Taimeriik hmk Lehtsammaltaimed liik: harilik turbasammal Taimeriik hmk Rohevetiktaimed liik:Vesijuus 31. Loomade (eluvormi) ja heterotroofsete bakterite kõige üldisemad erinevused on..? eksamiküss! Heterotroofsed bakterid on vees vabalt ringi ujuvad bakterid, kes toituvad orgaanilistest ainetest ning nende jääkprodukt on ammoonium (lühiajaliselt võivad nad ka ammooniumist toituda, kui vaja). Autotroofsete bakterite hulka kuuluvad nt sinivetikad e tüanobakterid, keda on võrdlemisi vähe. Heterotroofsed bakterid kasutavad energia saamiseks keemilisi ühendeid ja süsinukuallikana teiste organismide poolt toodetud orgaanilisi aineid, sellised mikroobid on universaalselt levinud: erinevates vesikeskkondades, toidus, mullas ja õhus
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
kasvades jätab ta üpriski lopsaka sambla ilme. Soovildikul on aga veel üks omapära, mis ei torka küll kuskilt silma, kuid mida on siiski ehk huvitav teada. Nimelt on see sammal leidnud, et talle ei piisa ainult sugulisest paljunemisest ja eoste abil levimisest. Tema juures võib üpris sageli kohata sammalde hulgas suhteliselt haruldast vegetatiivset paljunemist. Soovildik võib levida eriliste sigilehtede abil. Need ujuvad niiskes ümbruses veidi ringi ja sobivates tingimustes arenebki neist uus soovildiku taim. 6.4 Turbasammal Eesti rabades kasvab rohkesti turbasamblaid. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Nad moodustavad pehme ja vetruva samblavaiba. Sõltuvalt turbasambla liigist ja kasvukohast võivad nad värvuselt olla kas kahvaturohelised, pruunikad või punakad
Gaaside osarõhu kiire muutus tekib tiikide ja basseinide veega täitmisel survepumpa dega või gaasidega küllastatud vee temperatuuri kiirel tõusmisel. Vastsetel moodus tuvad gaasimullid eelkõige suuõõnes, vanematel kaladel sooltorus, kehaõõnes, lõpustel, uimedel, lihastes, veresoontes ja naha all. Ujupõis (sagedamini lõhelaste noorjärkudel) võib mahult mitmeid kordi suureneda ja teised siseorganid kokku suruda. Kalad muutuvad rahutuks ja ujuvad kiirete sööstudega, neil värisevad uimed ning nad reageerivad tormiliselt välistele ärritustele. Haige kala ei toitu, hoidub vee pinnakihti, kaotab nägemise ja tasakaalu ning hukkub gaasemboolia tagajärjel. Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega. Selleks peab tiikides ja basseinides olema pidev ühtlane läbivool, pumpadega veevarustuse või sooja vee kasutamise korral on aga vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks.
oodatuile - kui ootamatult ilmub nähtavale tuletorn või meremärk või toimub ootamatu sügavustemuutus - kui tekib masinate või nende kaugjuhtimispuldi, rooliseadme või navigatsiooni- riista rike - kui tekib raadiojaama rike - kui tormise ilmaga tekib kahtlus, et laevale on tekitatud tormivigastusi - kui laev kohtab ükskõik millist meresõiduohtu nagu jää või ujuvad laevahuku riismeid, palke - kui tekib muu oht või kahtlus - vaatamata nõudele kaptenile kõigist eelpoolnimetatud juhtumistest ette kanda, peab vahitüürimees tegutsema viivitamatult laeva ohutuse säilitamiseks, kui seda nõuavad asjaolud. Käiguvaht erinevates tingimustes ja sõidurajoonides Selge ilm Vahitüürimees pea sageli ja täpselt võtma lähenevate laevade peilinguid, mis võimaldab
Pasunaid iseloomustab tugev heli, mistõttu algselt, näiteks Vana-Roomas kasutati neid laialdaselt sõjaväes signaliseerimiseks. 13.raamat. Atoni kuningriik maapeal. Sinuhe Akhetatonis. Vaarao haigus, oli sünge ja kibestunud, sügisel paraneb. Nefritite laseb võõral seemnel voolata endasse, pettunud, et saab ainult tütreid. Horemheb tahab alustada sõda. Vaarao kõne rahvale. Aton ainus jumal. Vaarao ei taha sõda, aga kui rahvas tahab, siis on vaja kaitsta. Jõel ujuvad laibad. Teebaist tuleb suitsulõhna. Võitlus risti (Aton) ja sarve (Ammon) vahel. Eje pakub Horemhebile võimu, nad saavad aru, et on üksteisest sõltuvad. Horemheb tahab printsess Baketamonit. Vaarao joob Sinuhe antud mürki. Sekenre uus vaarao, kes upub. Järgmine vaarao Tut, kuninglik nimi on Tutankhamon. Nefretite pakub end Horemhebile. Printsess - see on valitseja naissoost järeltulija. (lk.225)
LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Siin esineb kõrgeid mäestikke ning suuri tasandeid ja sügavaid orge. Kõike seda koos nim. pinnamoeks ehk reljeefiks. Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel. Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika. (laam) - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas
Kummas vedelikus lahustab PAA, mis stabiliseerib emulsiooni. Emulsioonid võivad tekkida iseeneslikult, aga sagedamini mehaanilisel dispergeerimisel. Emulsioonide üks olulisi omadusi on stabiilsus. Emulsioonid pole termodünaamiliselt püsivad tänu oma kõrgele pinnaenergiale (faasidevaheline piirpind on väga suur). Stabiilsus võib kaduda mitmesugustel põhjustel: a) sedimentatsioon, b) tilgakeste koalestsents. Esimeses astmes emulsiooni tilgakesed ujuvad pinnale (näiteks õ-v emulsioonide korral) gravitatsioonijõudude toime. Teises astmes toimub tilgakeste koalestsents, mille füüsikaliseks aluseks on pinnaenergia vähenemine ja sellega kaasneb tilgakeste suurenemine. Emulsioonide stabiliseerimiseks tuleb kasutada emulgaatorit. Emulgaatorimaterjalid: PAA, KMÜ, looduslikud materjalid, üeenestatud tahke aine (pulber). Emulgaator moodustab adsorbse kihi tilgakese pinnale, mis aitab ära hoida koagulatsiooni ja koalestsentsi, kuid
(enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad) *Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder). 42. Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri suurenedes seemned küllastuvad kiiremini.
Kõige S- poolsem on Austraalias, Victorias, kus esineb vaid üks liik Avicenna marina. Mangroovid on kohastunud eluks kõrge soolsusega või riimvees tänu oma tugijuurtele, (mis toimivad filtrina, ei lase omastada üleliigset soola) ja lehtedele, milles on spets. soolanäärmed, kuhu eraldub ja millest eemaldub üleliigne sool. Tugijuured ankurdavad taime, neis leiduvad pneumatofoorid võimaldavad gaaside vahetust settesse mattunud juurtest, paljudel on ujuvad seemned ja viljad. Mangroovide tugijuurte peal ja ümber on rohkesti punavetikaid, kuna mudasel põhjal kasvab rohevetikas Caulerpa . Punavetikad on tihti tugevasti lubjastunud. b)Korallrifid e. korallrahud (coral reef ) esinevad laiustel 30N kuni 30 S, puuduvad ühes neljast alamregioonis W- Aafrikas. Ulatuvad kuni 50-70 m sügavusele. Korallidele kaasnevad vetikad, mis enamasti on tugevasti lubjastunud ning tänu sellele on nad samuti heaks ehitusmaterjaliks
Kahetiivaliste vastne vagel. Liblikatel röövik. Mardikatel tõugud. Sääsed, kirbud, kärbsed, mesilased, sipelgad. 4) Segatüübiline areng kiilid. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1) Väheneb konkurents toidule. Liblikas nektar, röövik haljasmass 2) Väheneb konkurents elupaigale. Kulles vees/mudas, konn maismaal ja vees. 3) Moondega areng soodustab levikut. Karbid on väheliikuvad või paigalised. Karpide vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel. 4) Täismoondega areng soodustab talvitumist. Vastse ja nuku staadium pinnases. Nukud on madalatel temp. del väga vastupidavad (-50 kraadi). Nendes on ohtralt glütserooli. 5) Moondega areng pikendab eluiga. Nt. ühepäevikulised. Valmikud elavad 3 päeva. Vastsed elavad aastaid (2-3) 6) Moondega arengu käigus organismid enamasti muutuvad keerulisemaks. Nt. kõik moondega arenevad keelikloomad Vananemine ..
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka see...
tuubist tassile, ühtustasin rake ja panin tass CO2 inkubaatorisse, kus tingimused – temperatuur, rõhk ja CO2 % onn sarnased tingimustega organiismi sees, eh 37 °C ja CO2 5% - stabiliseerib pH. 2. Praktikum – rakkude paljundamine Selleks, et arvutada lahjendused ja veenduda et rakud ei ole surnud, on vaja hinnata nende tihedust ja paiknemist. Selleks kasutataske mikroskoobi: Rakud ei ole saastanud ega surnud (üksikud mittekleepunud ujuvad rakud on, kuid enamus on kinnitunud), kleepinud tassile ja paiknevad ühtlaselt, kuid nende tihedus on umbes 20%. NIH3T3 rakud on fibroplastid, seega nende kuju on omapärane, näha mitut adhesiooni kohta. Figure 1NIH3T3 mouse fibroblasts, Wikipedia Rakkude tassilt lahti võtmine ja paljundamine (NB! Aseptika!):
püstitamine. Wegener kaitses 1905. aastal Berliini Ülikoolis doktorikraadi astronoomia alal, kuid huvitus hiljem peamiselt paleoklimatoloogiast. Ta töötas põhiliselt Saksamaa ülikoolides meteoroloogia ja geofüüsika professorina. 1918. aastal töötas ta lühikest aega ka Tartu ülikoolis. Wegener võttis osa mitmest ekspeditsioonist Gröönimaale, kus ta 1930. aastal ka hukkus. 1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960- ndatel aastatel. Tegelikult käis ta selle idee välja juba 1912. aastal. 21) Kirjelda suurt ja väikest veeringet. Veeringeid jaotatakse tema ulatuse järgi:
- biomolekulid või mikroobid sattusid Maale meteoriitidega kosmosest - ürgsupi hüpotees maakeral valitsenud tingimustes toimunud reaktsioonide käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid = tekkisid orgaanilised molekulid (tänapäeval võimatu) Elu tekkekoht - madalad merelahed - mere põhjas kuumades allikates (kaitstud meteoriidisaju ja UV-kiirguse eest) - sügaval maakoores (kuni 2km sügavusel) - savis - ookeanide kohal ujuvad pimsskiviparved - ÜHINE TUNNUS VESI!!! Esimesed elusolendid - sügavas vees (UV-kiirgus + osoonikihi puudumine) - 3,43 miljardit aastat vanad stromatoliidid Austraalias (bakterite poolt moodustatud kolooniad) - ainuraksed eeltuumsed (prokarüoodid) = neist tekkisid arhed (ürgbakterid) ja bakterid - algelised organismid toitusid keskkonnas leiduvast orgaanilisest ainest, mõned suutsid anorgaanilisi ühendeid oksüdeerida (kemosünteesijad) =
maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad) *Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder). 42.Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri
(Tähendab ta oli unustanud, et ta tahtis paar päeva hotelliuberikus veeta. Ta ei tahtnud enne koolivaheaja algust koju minna.) Holden ütles juhile, et kui võimalus avaneb, et siis sõitku tagasi südalinna, sest ta oli andnud vale aadressi. Kuid juht, vana kavalpea, ütles, et siin ei saa ümber keerata, sest siin on ühesuunaline tänav. Siis küsis Holden taksouhilt, et mis saab partidest, kes Tsentraalpargis tiigis suvel ujuvad. Taksojuht arvas, et Holden üritab teda tolaks teha ning vaikis. Lõpuks kui Holden takso pealt maha tuli, leidis ta ühe sobiva hotelli. Holden juhatati ome uude tuppa. Tema toast avanes vaade teisele hotelli tiivale. Vastastiival nägi ta mingeid kahtlaseid tegelasi. Näiteks üks mees kes seal oli pani enale kleidi selga, kingad jalga ja paruka pähe. Ühesõnaga riietus naiseks ja kõpsutas oma toas ringi. Holden ei osanud ajaga midagi peale hakata
Sigimine ja areng Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Metoodiline liigitus Metoodilistel kaalutlustel on vähkide hõimkond soovitav jaotada kahte rühma: Alamvähid Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Vesikirbulised on ühed väga tavalised alamvähkide esindajad. Vesikirbud on enamasti väikesed, silmaga vaevu märgatavad, veekihis ujuvad loomad. Neile on iseloomulik külgedelt tugevasti kokkusurutud, ümarovaalne keha. Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase varjus asub ka lühike ja hargi taolise jätkega lõppev tagakeha. Nagu enamikule veekihis elavatele loomadele iseloomulik on nende kehakatted läbipaistvad. Pea eesosas paiknevad tugevad tundlad, mis on muutunud liikumiselunditeks. Kompimisjätked tundlakesed on tunduvalt lühemad. Laubal asub üks liitsilm ja üks väiksem vastsesilm. Erituselunditeks on paar
välja.Raku keskel on tuum, milles hoitakse pärilikkusainet. Tuuma ülesanne on juhtida raku elutegevust.Rakud ei saa kasvada lõpmata suureks. Tuum sisaldab pärilikkusainet, mille abil toimub rakkude paljunemine. Energiat annavad rakkudele jõujaamasarnased mitokondrid ja rohelised päikesepatareid - plastiidid.Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat.Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2
Need annavad reageerimine drritusele, paljunemine ja areng. informatsiooni vdliskeskkonnast edasi raku si- Lisaks nendele omadustele /6ime erinerrate -- rrgallisml semusse ja organism kas ldheneb veilisiirritajale organismiruhmade juures kohata veel mitmeid ..:slrgulisel -- r.6i kaugeneb sellest. Nii niiiteks ujuvad king- teisi eh"r tunnuseid, mis nimetatute alla ei pruugi :rr1()r[]anl s- --roibolla loomad vette sattrinud soolakristallist eemale, mahtuda. Seetottu ei saagi tikski elu omaduste - >el1e kiii- silmviburlane liigub aga varjulisest kohast heisti loetelu olla ammendav ja k6ikeh6lmar,. - ,- i alisehi- - , ::' L. ri tseva : trganlsm
Sõrestik on otstest varustatud kahe toega, mis kinnituvad šarniirselt paisu sammastele. •Segmentvarjad avanevad/sulguvad nende pöörlemisega ümber šarniiri telje O, O’ 14. Allalastavad varjad, mis kannavad vee surve paisu harjale Sektorvarjad Uputatud Reeglina metallist sõrestikvarjad, mis allalaskmisel täituvad alati veega. Tõstmiseks alati vajalik spets tõstemehhanism Ujuvad •Raudbetoonist, mille kõik küljed veetihedad. Omab ujuvust ja asendit võib juhtida hüdrauliliselt, reguleerides veeseisu sektorvarja pesas •Varja pesast väljatõstmiseks st varja sulgemiseks tuleb varjapesa täita veega. Selleks avatakse ÜB poolne ventiil, AB poolne ventiil suletakse. Lõplikuks sulgemiseks kasut ka tõstemehhanismi. Avamiseks st pessa laskmiseks tühjendatakse varja pesa veest. Selleks avatakse AB poolne ventiil ja suletaks ÜB poolne.
SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivi...
ennast need, keda pole kordagi kätte saadud. Et mängu raskemaks teha, võib välja valida ka kaks otsijat, kuid sellisel juhul kehtib üks täht kõigile osalejatele siiski. Jääkarud Osavõtjaid vähemal 10. Määratakse ära ja märgitakse maha suur nelinurk – jääpank. Ülejäänud osa mänguväljakust on meri. Mängujuht määrab kaks juhtmängijat – jääkaru, kes seisavad jääpangal. Ülejäänud mängijad (karupojad) ujuvad meres (jooksevad ringi). Mängu alustamise signaali peale võtavad jääkarud teineteisel käest kinni ja lahkuvad jääpangalt vallatuid poegi püüdma, kes ei taha koju tulla. Vanad karud ajavad poegi taga ja püüavad ühendada vabad käed selliselt, et karupoeg jääks nende vahele. Taoliselt püütud karupoeg viiakse jääpangale jne. Kui on kinni püütud kaks karupoega, muutuvad viimased samuti jääkarudeks ja hakkavad karupoegi püüdma.
vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumis olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. liigid: nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel) veesisesed taimed kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
