5) Biosfäär ehk biogeosfäär Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Mis on laam? Millega tegeleb laamdektoodika? Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel. Laamade ehitust ja liikumist käsitleb laamdektoonika. Laam - maakoore ja vahevöö ülemise osa hiigelpangas. Laamad tekkisid kui tulikuum ja poolvedel kivimass ehk magma kerkis sügavamatest kihtidest kõrgemale. Selle
Nn hübriidsüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel: 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti erinevad valuutakursside kujunemisvõimalused: vabalt ujuvad kursid fikseeritud valuutakursid reguleeritult ujuvad kursid ühisvaluuta süsteemid 31. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur: kapitali paigutamise efektiivsuse kasv tänu konvergentsi-kriteeriumite täitmisele stabiilsem majanduskeskkond euroala riikide valuutariski kõrvaldamine
b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/vagel) - nukk - valmik. Nt liblikad, mardikad, kärbsed, sipelgad, mesilased, kirbud. 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1. Väheneb konkurents elupaigale 2. Väheneb konkurents toiduobjektile nt liblika röövikud söövad haljasmassi, valmikud aga nektarit. 3. Aitab kaasa levikule nt karbid, kelle vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel 4. Vastsestaadium võimaldab pikendada eluiga. Ühepäevikuliste valmikud elavad mõned päevad, vastsed aga kuid ja isegi aastaid. 5. Vastse või nuku staadiumis võib toimuda talvitumine, kuna nukkudesse kogutakse glütserooli. Vananemine Hakkab vananema viljastamishetkest. Vananemine on geneetiliselt programmeeritud. Seda mõjutavad: 1. sisemised a) geenid (Weberi sündroom põhjustab ülikiiret vananemist 1 tava-aasta = 9-10
mängutehnikat, mis on sarnane sellega, mida kasutavad ka inglise rahvamuusikud: pilli ei hoitud õlal, vaid rinnal või puusal, mängiti vaid poogna otsaga ja piirduti esimese positsiooniga. Banjol arenesid välja tugevad virtuoosid, kelle sünkoopidest kirendav, rappuv rütmika oli eelkäijaks ragtime-pianistide mängulaadile. Menestrelite etendused muutusid kiiresti hea äri allikaks. Trupid kasvasid kuni sajaliikmeliseks. Mississipi jõel tegutsesid ujuvad minstrelite teatrid (showboats), mis gastroleerisid jõe ääres asuvates linnades. Menestrelite vahendusel levis stepptants, shuffle ja tänapäevaste moetantsude esiema cakewalk. Arvestades minstrelite teatri suurt populaarsust, on loomulik, et varased jazzmuusikaud sealt mõndagi üle võtsid. -6- KASUTATUD KIRJANDUS: 1. [http://jazz.ee/?page_id=3] 10
Pilt 2 . Raamvõrk, kala takerdumine võrku 6) võrgujada omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku. Kasutusviisilt liigitatakse võrgud kolme põhirühma : seisevvõrgud, ajuvõrgud(jõeujuvvõrgud ja mereujuvvõrgud) ,triivvõrgud. Seisevvõrgud paiknevad liikumatult ühel kohal, nendega püütakse kala, kes teeb katset võrgust läbi minna. Jõe-ujuvvõrgud ujuvad jõevooluga kaasa, püütakse neile vastuliikuvat kala. Avamerepüügil moodustatakse paljudest võrkudest pikad ribad, mis triivivad merehoovuste mõjul, nendega püütakse võrku vastu tulevat kala. Nagu eeltoodust järeldub, sobivad järvedel kasutamiseks seisevvõrgud. Ehituse järgi eristatakse üheseinalisi, mitmeseinalisi ja raamvõrke. Üheseinaline võrk koosneb ühest võrgulinast ehk nagu öeldakse, ühest seinast. Üheseinalised on enimlevinud võrgud
Ida Virumaaa Kutsehariduskeskus HIINA RAHVAVABARIIK Referaat Merit Erras Jõhvi 2010 Asukoht Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Pealinn Peking (Beijing) rahvaarvuga umbes 12,7 miljonit on olnud pealinn viie dünastia valitsuse ajal, mis on kestnud enam kui seitsesada aastat. Suurim linn Sanghai rahvaarvuga üle 12 miljoni on olnud kogu riigi kõige arenenum piirkond nii tööstuse, kaubanduse kui äri alal. Pindala Hiina (9 572 900 km2) on suuruselt teine riik maailmas, pisut suurem kui kolmandal kohal asuv Ameerika Ühendriigid ja väiksem ainult Kanadast. Rahvastik Rahvaarv 1,3 miljardit inimest....
erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda või jagada mitme erineva perekonna vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. 1. Väiksed kassid 1.1 KODUKASS Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptuses olid nad pühad loomad, neid austati kui jumalaid. Näiteks kui tekkis tulekahju, päästeti esmalt kass. Kodukassidel on palju tõuge. Tänapäeval elab maailmas umbes 500 miljonit kodukassi. Kass on kaslane ja kiskja. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on hea haistmismeel ja nende
Saarele rajati linn, mis sai nimeks Tenochtitlan - Tenochi linn. Saare keskele rajati hõimu- ja sõjajumal Huitzilopochtli ja vihmajumal Tlaloci kaksiktempel - Suur püramiid ehk Teocalli - Jumala Maja. Linn koosnes 4 hõimukvartalist. 1519.a. elas seal umb. 550 tuhat elanikku ja oli maailma suurimaid linnu. Ajapikku rajati saarele kanalid, kuivendati ja ühendati 3 tammi kaudu mandriga. Ehitusmaterjal tuli osta kalasaaduste eest naabritelt, järvele rajati põldude ja aedade tarbeks ujuvad saared - nn. järvepõllud, aga vedada sinna ka magedat vett, sest Texcoco oli soolase veega. 1376.a. valisid asteegid endile esimese kuninga Acamapichtli. Saades üha võimsamaks ja astudes sugulussidemetesse kord ühe, kord teise naaberlinna valitseva perekonnaga, arendades diplomaatiat, mängides üht linna välja teiste vastu, tõusid asteegid 14.saj. 30ndatel aastatel Mehhiko oru juhtivaimaks hõimuks. Valitseja
suhteliselt madal. Samuti puuduvad tema soolestikust sümbioosis elavad mikroorganismid, kes suudaksid tselluloosi lagundada. Seeduv osa taimedest ei ületa 50%. Parasvöötmes elavatest kaladest kõige taimetoidulisem kala. Energiavajaduse rahuldamiseks peab sööma suure koguse veetaimi; täiskasvanuna sööb päevas kolm korda niipalju, kui ta ise kaalub. Valgeamuuri söömapiirkonnast annavad märku hanede väljaheidet meenutavad poolseedunud ekskremendid, mis ujuvad massiliselt veepinnal. Valgeamuur ei ole toidu suhtes valiv. Veetaimedele lisaks sööb edukalt maismaalt niidetud heina, mis võib olla ka kuivatatud. Nooremas eas sööb rohkelt niitvetikaid, kuid vanemas eas selle osatähtsus väheneb. Piisava asustustiheduse korral on valgeamuur võimeline 1–2 aasta jooksul hävitama kogu veekogu taimestiku. Talvitumise ajal ei toitu vaid eritab palju lima, mis kandub pärivoolu. Kalurid nimetavad neid
inimesi liblikrabelevad. Lõdvstunult ja nutikalt sooritatud liblikujumist on kena vaadata ning rahuldustpakkuv ujuda. Liblikujumise omandamine tõstab teadlikkust oskustest, mis on vajalikud kõikide ujumisstiilide puhul : voolujooneline asend, vee hoidmine, kerelihaste jõul tehtavad liigutused, veetundlikkus ja rütm. Need kes omandavad liblikujumise, on edukad ka teistes stiilides. Seda ei saa paraku öelda nende kohta kes ujuvad meisterlikult krooli või selili. Alljärgnevalt vaatleme lähemalt liblikujumist ning mis see üldse õigupoolest on. Sissejuhatus Mis on ujumine? Ujumist võib käsitleda kui mitmekülgset spordiala mis kaasab terve keha. Seda tehakse ajaviitena, lõõgastumiseks, kui ka tippspordina. Ujumine on väga tervislik ja kasulik üldfüüsilise treeninguna, sest liigutusi tehakse vastu takistust, mille käigus töötab enamus lihastest
põhjustada seal suuri kahjusid ja purustusi. Kõige sagedamini esinevad tsunamid just Vaikse ookeani rannikutel. Mis siis aga tegelikult toimub? Lisaks definitsioonile on olemas ka lihtne ja loogiline seletus selle nähtuse tekkimisest. Teatavasti on maa ehitus kihiline. Kõige peal on mõnekümne kilomeetri paksune kivist koor ehk litosfäär, mis nõ. ujub alumise vedelama kihi pinnal. Kuna aga litosfäär ei ole tervik, vaid koosneb plokkidest ehk laamadest ja et need need ka omakorda ujuvad, siis liiguvad nad üksteise suhtes. Sageli aga mitte eriti sujuvalt, vaid järsu nõksakuga. Kui seal kogunenud pinge on jõudnud vajaliku piirini esineb nähtus mida tuntakse maavärina nime all. Tsunami ise kaasneb enamasti vähemalt 6,5 magnituudise maavärinaga, mis toimub ookeani põhjas ja kui laamade vertikaalne liikumine on sealjuures küllaldaselt suure amplituudiga (mõned meetrid), siis on tulemus käes. Sellise laine põhimõttelist tekitamist võib igaüks ise proovida.
Tihti on näha ka heledaid ja harva punaseid laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Kõik need laigud on atmosfäärikeerised ja meenutavad maiseid tsükloneid ning antitsük- loneid. Tumedad vöödid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Need alad paiknevad süga- vamal, kus temperatuur on kõrgem. Väikese läbimõõduga kaljust tuuma ümbritseb paks kith rõhu all elektrit juhtivaks plasmaks muutunud vesinikku.Väliskihi moodustab gaasiline vesinik,milles ujuvad ammoniaagist ,veest ja nende ühendeist pilved.Ligikaudu on teiste planeetide ehitus sama. Jupiteril oma rõngad: Üle kolme ja poole sajandi peeti planeet Saturni ainulaadseks teda kaunis- tavate rõngaste tõttu. Jupiteri rõngaste olemasolu on pidanud võimalikuks paljud astronoomid, kuid vaatamata sellele neid avastada ei õnnestunud. 1976. a. saatis automaatjaam "Pioneer-11" Maale andmed laetud osakeste paiknemisest Jupiteri ümbruses. Osakeste jaotus viitas rõn- gaste olemasolule
ilma rahu ja iseeneslikku hingamist, mida voib tunda vaid emaihus olev laps. Vii s aastat piirast ehitamist hakkab bassein haisema. Vesi seisab, torud on ummistunud. Pohjuseks pole moni torru sattunud koera voi kassi laip, nagu seda varemgi on juhtunud: korjuse saab kiitte pika kepiga urgitsedes. Pohjus on tosisem - mi.irgitatud on jogi, mis on basseini seni truult toitn;ud. Joe i.ilemjooksule on ehitatud turbatehas, viiikesed ja suured turbati.ikid ujuvad allavoolu ja jouavad basseini, kleepudes seal klompideks ja lagunedes viiiksemateks osadeks.Pikkamooda muutub vesi tihkeks ja soojaks, selles voib varbaid leotada, kuid mitte ujuda. Bassein on nagu soc, siledale, justkui kilega kaetud pinnale touseb vahel harva moni mull ja lohkeb valju plaksuga. Rahvas teab riiiikida, et turvas kannab edasi viiikeste viihkide tobe. See tobi on tuntud juba vanast ajast, ta kordub periooditi, iga viieteist- ki
e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank. Fikseeritud või juhtiud vahetuskurssidega rahasüsteemid: Bretton Woodsi süsteem, Euroopa Rahasüsteem (EMS) nind Eesti valuutakomitee. 22. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks Regioon, kus sisemised fiks vahetuskursid ning välised vabalt ujuvad vahetuskursid garanteerivad nimetatud majanduslike eesmärkide (hinnataseme stab, täieliku tööõive ning väliskaubanduse tasakaalu) optimaalse realiseerimise. Kesksed krit sellise territooriumi piiritlemiseks on ressursside mobiilsus, vahetuskursi muutlikkus ning maj avatuse ja mitmekesisuse aste. o Optimaalne valuutapiirkond I (Mundell 1961) Riigid peaksid looma ühise valuutaala piirkonnas, kus on olemas piisav mobiilsus. See garanteerib uue tasakaalu
Kõigil klaviatuuridel on selline nupp nagu Print Screen või PrtScn või Print Scrn, kuid Windowsi kasutajatele on siiani see nupp olnud suhteliselt kasutu. Vanades DOS-i programmides sai sellel nupul vajutades välja trükkida ekraanipildi. Windows ekraanipilti enam välja ei trüki. Selle asemel kopeerib Windows ekraanipildi hoopiski lõikelauale ehk Clipboardile. Sealt edasi saab seda pilti kleepida mõnes graafikarakenduses nagu Paint, PhotoShop või PhotoPaint. 3.4 Ujuvad tööriistaribad Office’is See nipp kehtib Office 2000 rakenduste kohta nagu Excel 2000, Word 2000, Access 2000 jne. Seda kas see ka varasemate versioonide puhul töötab, ei ole kontrollinud. Kindlasti olete näinud ujuvaid tööriistakaste, mida saab suvaliselt mööda ekraani tõsta. Vahest on selline lahendus isegi mugavam, kui ekraani servas kinni olev tööriistariba, kuid loomulikult mitte alati. Office 2000 pakub uut ja huvitavat tööriistaribadega seotud nippi.
Kõigil klaviatuuridel on selline nupp nagu Print Screen või PrtScn või Print Scrn, kuid Windowsi kasutajatele on siiani see nupp olnud suhteliselt kasutu. Vanades DOS-i programmides sai sellel nupul vajutades välja trükkida ekraanipildi. Windows ekraanipilti enam välja ei trüki. Selle asemel kopeerib Windows ekraanipildi hoopiski lõikelauale ehk Clipboardile. Sealt edasi saab seda pilti kleepida mõnes graafikarakenduses nagu Paint, PhotoShop või PhotoPaint. 3.4. Ujuvad tööriistaribad Office'is See nipp kehtib Office 2000 rakenduste kohta nagu Excel 2000, Word 2000, Access 2000 jne. Seda kas see ka varasemate versioonide puhul töötab, ei ole kontrollinud. Kindlasti olete näinud ujuvaid tööriistakaste, mida saab suvaliselt mööda ekraani tõsta. Vahest on selline lahendus isegi mugavam, kui ekraani servas kinni olev tööriistariba, kuid loomulikult mitte alati. Office 2000 pakub uut ja huvitavat tööriistaribadega seotud nippi.
· Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda soe ekvatoriaalane ja jahe Gondwana-lähedane · Toimus maismaa asustamine taimedega fossiilsed eosed · Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga Hiidkontinent alles. Väiksemad on liikunud sellele lähemale. TRILOBIIDID ehk lülijalgsed tänapäeval neid enam ei eksisteeri. Nende keha oli lüliline. Massiivne oli peakilp ja mõnel sabakilp. Peakilbil oli moodustunud põsejätked. Nende seas oli põhjas liikuvaid ujuvad ja põhja mudas elavaid. Ohu korral võisid ennast kerra tõmmata. Pealt kattis kõvem kest kuid kõhu osa kaitseta. Neil olid silmad esimesed liitsilmad. Jäid põsekilbi juurde. Mõnel liigil võisid silmad olla varte otsas. Neid on leitud ka eestist. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele · Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid (80% kõigist liikidest), karpvähilisi, meriliiliaid
3) Vee korduvkasutus · Mehaaniline; füsiko-keemiline; keemiline, elektrooniline; biokeemiline; termiline -> enamasti kasutatakse kombinatsioonidena (enamasti esimesest neljast) · Mehaaniline: kõikide puhastusviiside esimene etapp, tagab kõikvõimalike hõljuvainete eraldamise: a) Kurnamine (filtreerimine): võrede, võrkude, sõelade abil eraldatakse jämedad hõljuvad, ujuvad aineosakesed (puutükk, kivi, paber, liiv, räbalad), Võib olla astmeilne b) Liivaüüdja: liiv settib suurema lehtrikujulise anuma põhja; c) Setitid (Settebasseinid): kasutatakse samuti jämedamate osakeste setitamiseks; suured basseinid, sissevoolu puhul on mehaaniline takistus ees, et ei lööks settinud osakesi laiali. d) Hüdrotsüklonid: vesi pannakse kiirelt spiraalselt liikuma, kus setted surutakse
süsteemsele aparaadile. Täiskasvanuid saadab perearst endokrinoloogi vastuvõtule ainult siis kui muidu enam hakkama ei saa. Suureks toeks diabeedilaste sotsiaalse arengu soodustamisel on olnud Tallinna Lastehaigla juures juba üle 10 aasta tegutsev diabeetikute päevastatsionaar ,,Õunake", mis on ainuke sellelaadne projekt. See on neli päeva kestev koolitus, kus lapsed käivad eriarsti visiidil, õpivad, vestlevad arsti, õe ja psühholoogiga, võimlevad ja ujuvad. Diabeediseltsidesse koondunutest enamus on vanemad inimesed, kes põevad II tüübi diabeeti, lapsed enamasti aga I tüüpi. Nende raviprogrammid on erinevad. Diabeediliit on aastaid korraldanud eraldi üritusi lapsdiabeetikutele ja noortele ning püüdnud lükata käima eraldi tugisüsteemi laste ja noorte jaoks. 2009.aastal loodi Eesti Laste ja Noorte Diabeediühing. Ühingu peamine eesmärk on esindada ja kaitsta diabeetikutest laste ja noorte õigusi ja huve
hübriidsüsteem, Jamaika süsteem) Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976) 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: • vabalt ujuvad kursid • fikseeritud valuutakursid • reguleeritult ujuvad kursid • ühisvaluuta süsteemid 30. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: • Euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur • Euroala riikide valuutariski kõrvaldamine • Valuutavahetamise kulude vähenemine • Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine)
hübriidsüsteem, Jamaika süsteem) Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976) 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: · vabalt ujuvad kursid · fikseeritud valuutakursid · reguleeritult ujuvad kursid · ühisvaluuta süsteemid 18 44. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: · Euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur · Euroala riikide valuutariski kõrvaldamine · Valuutavahetamise kulude vähenemine · Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine)
(Tähendab ta oli unustanud, et ta tahtis paar päeva hotelliuberikus veeta. Ta ei tahtnud enne koolivaheaja algust koju minna.) Holden ütles juhile, et kui võimalus avaneb, et siis sõitku tagasi südalinna, sest ta oli andnud vale aadressi. Kuid juht, vana kavalpea, ütles, et siin ei saa ümber keerata, sest siin on ühesuunaline tänav. Siis küsis Holden taksouhilt, et mis saab partidest, kes Tsentraalpargis tiigis suvel ujuvad. Taksojuht arvas, et Holden üritab teda tolaks teha ning vaikis. Lõpuks kui Holden takso pealt maha tuli, leidis ta ühe sobiva hotelli. Holden juhatati ome uude tuppa. Tema toast avanes vaade teisele hotelli tiivale. Vastastiival nägi ta mingeid kahtlaseid tegelasi. Näiteks üks mees kes seal oli pani enale kleidi selga, kingad jalga ja paruka pähe. Ühesõnaga riietus naiseks ja kõpsutas oma toas ringi. Holden ei osanud ajaga midagi peale hakata
· Elektroodsoojendus betooni soojendamiseks kasutatakse elektroode, milles tekitatakse tööstusliku sagedusega vahelduvvool, mis betoonist läbi juhitakse. Elektroodideks võivad vabalt olla teraslehed. Neid on kõige kasulikum paigutada soojendatava konstruktsiooni välispinnale. See tagab hea soojusvälja ja metalli tunduva kokkuhoiu, sest siis on need korduvalt kasutatavad. Elektroodid võib ise jämedalt jagada plaat-, riba-, ujuvad, varras-, keele- jt. elektroodid, igaühte kasutatakse vastava betoonkonstruktsiooni juures. Betoon esineb selles ahelas justkui takistus. Elektrienergia muundatakse soojusenergiaks betooni sees. Soovitav aeg selle meetodi kasutamiseks on lühikeste tähtaegade ja suurte pinnamoodulite puhul. · Betooni induktsioonsoojendus meetod, mis on siis nagu nimigi reedab induktsioonvoolu kasutamisel betooni soojendamiseks kasutatav vahend.
punktiks · hingamisel pöörake kõrvale vaid pea, mitte kogu ülakeha · hingake vee all välja ja vee peal taas sisse · vee alla liigub esmalt alati käsi, mitte küünarnukk · käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, nii pikeneb libisemisfaas ja toimub tugevam tõmme. Väga oluline on õige hingamine. Ujumisega alustajad ujuvad sageli väga rahutult. Peamiseks veaks on, et vee all hoitakse hinge kinni ja vee peal hingatakse nii välja kui uuesti sisse. Paraku on selleks vähe aega, hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus. Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad. Soovitused tehniliselt õigeks seliliujumiseks
heliisolatsiooni kõrgematel sagedustel, kuid ei paranda heliisolatsiooni märkimisväärselt madalamatel sagedustel. Lamineeritud klaasi heliisolatsioon sõltub ka temperatuurist, parimad tulemused saadakse tavaliselt toatemperatuuril. 8. Kas kivikonstruktsioonid on efektiivsed löögimüra vähendamisel? Kuidas tagada löögimüra ülekande vähendamine hoones? Ei. Kasutades ujuvaid põrandaid (kuni -25 dB). 9. Mis on ujuvad põrandad? Millest sõltub nende efektiivsus? Katkestatud konstruktsriooniga põrand vill vahel + kindlasti ülespööretega (min 13mm, tehn 20...30mm). 10. Missugused on kergkonstruktsioonide heliisoleerivad omadused, võrreldes raskete kivikonstruktsioonidega? Kehvad õhumüra mõistes. 11. Millal peaks kasutama kiviseinte vooderdusi? Missugused vooderdused on heliisoleerivad? Mis mõjutab heliisoleeriva vooderduse efektiivsust
Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, aga kontrastselt tõusevad esile tema valged rind, kurgualune ja puguala. Eestis on ta vaid vähearvukas talikülaline, kes saabub oktoobri lõpul või novembri alguses ja lendab taas oma pesitsusaladele aprillikuus. Vaid haruharva on ta pesitsenud ka Eestis, enamasti teeb ta seda aga mägismaadel kiirevooluliste jõgede ja ojade kallastel. Eestis võime teda näha kinnikülmumata kiirevoolulistel jõgedel. Vesipapid jooksevad, ujuvad ja sukelduvad väga hästi. Lend jätab neil jässaka keha tõttu jõulise ja hoogsa mulje. Tavaliselt lendavad nad madalal kas veepinna või maapinna kohal mööda jõesängi üles- või allavoolu. Sageli võib vesipappi näha ka niisama vee kohal mõnel oksatüükal, lepajuurel või veest välja ulatuval kivitipul istumas. Kui teda ka samaaegselt ärritada, siis jätab ta suuresti kirikhärra mulje: tema valge lapp rinnal ja must ülejäänud sulestik moodustavad kirikuõpetaja rüü ja
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
magestunud kohtades. Riimveelises Läänemeres leidub teda kõikjal. Mõnikord läheb ta jõkke ja isegi võib seda mööda vastuvoolu tõusta, näiteks mööda Põhja- Dvinaad Arhangelskistki ülesvoolu ja Thamesi mööda kuni Londonini. Lest koeb alati meres. Tema marjateras ei ole õlitilka. Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv.Vastsed on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole. Kuid seejärel teevad nad läbi keeruka moonde, mille käigus sümmeetria kaob. Üks kehapool kasvab kiiremini kui teine, mistõttu selle poole silm nihkub algul pea servale ja seejärel teisele kehapoolele. Keha lameneb külgede suunas ja muutub kõrgemaks. Seljauim nihkub ettepoole, pealaele. Mõned teisedki elundid ja koed kasvavad ebaühtlaselt, mille tulemusena moonduvad koljuluud ja suukõverdub. Ka lõpuseaparaat muutub
Naftaga reostatud veeala on teist värvi kui teda ümbritsev meri. Paks naftakiht on tumedam, peaaegu must. Tuule ja lainete mõjul võib nafta koguneda ranniku lähedusse või lahesoppidesse isegi mitmesentimeetrise kihina. Nii paksu naftakihi pind on süsimust. 3. Kirjeldage õlitõrjeoperatsiooni taktikat avamerel. Tegutsemine - reostuse kokkukorjamine, kahjutustamine - väljaõppinud inimesed - vabatahtlikud reostuse koristajad - korjelaevad (kogumismahutid) - ujuvad või paiksed (sadamates) õlitõkked - skimmerid - pumbad viskoossete vedelike jaoks - dispergendid (NB!Läänemerel ei saa kasutada) - survepesu, ka sooja veega - reostuse kogumine ja hoidmine - reostuse kahjutuks tegemine - jäätmekäitlus (määrdunud vahendid jm) jne. 4. Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda. Variant 4. 1. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? 2
maailma suurim kalaliik vaalhai). Suu asub pea alaküljel, pea külgedel on silmad ja nende taga viis paari lõpusepilusid. Uimed on (erinevalt alamatest kaladest) kahte tüüpi- paaritud ja paarisuimed. Kuna kõhrkaladel puudub ujupõis, peavad nad vajaliku sügavuse säilitamiseks olema pidevas liikumises, vastasel korral vajuvad nad põhja. Raid kuuluvad kõhrkalade klassi. Nende keha on lamendunud ja neil on pikk saba. Nende mõned nahahambad on muutunud ogadeks või haagikesteks. Raid ujuvad oma tiivakujulisi rinnauimi lehvitades. Raid toituvad enamasti väikestest kaladest ja selgrootutest. Siseehitus Skelett Kõhrkalade skelett on luustumata ja kõhreline, kohati lubisoolade sisalduse tõttu jäik. Selgroog on liigendunud keha- ja sabaosaks. Lihaskond Kõhrkalade lihaskond on nagu enamikul kaladel suhteliselt lihtne. Keerulisem, väiksemate lihaste süsteem esineb lõugadel ning õla- ja vaagnavöötmes. Ülejäänud
sisaldus ja seetõttu ei vasta kütteväärtus tarbijate poolt esitatud nõuetele. Põlevkivi rikastamine seisneb lubjakivi eraldamises, see põhineb lubjakivi märksa suuremal tihedusel (2,5 g/cm3) võrreldes põlevkiviga ja toimub separaatorites raske suspensiooni keskkonnas. Suspensiooniks on peeneksjahvatatud magnetiidipulber vees. Suspensiooni tiheduseks on võetud 2,1 g/cm3. Separaatori vannis olevas suspensioonis ujuvad kõik kaevise tükid, mille keskmine tihedus on väiksem kui 2,1 g/cm3, pinnal, andes nii kontsentraadi. Raskemad tükid aga vajuvad põhja ja moodustavad rikastamisjäägi. Kokkuvõtvalt on rikastusvabrik tsehh, milles toimub kaevise ettevalmistamine rikastamiseks purustamise ja sõelumise teel, rikastamisprotsess ise, põlevkivi jagamine klassidesse tükisuuruse järgi ja suspensioonimajanduse tööshoidmine. Tee tarbijani Raudteetransport
olla. Keskmiselt on karja suurus 10 30 isendit, kui kuival perioodil moodustavad nad suuremaid gruppe, kus võib isendite arva ulatuda kuni 100-ni, sest siis on vee saadavus väiksem ning nad kogunevad iga võimaliku veekogu äärde. Karjas on isaste ja emaste suhe 1:2, st isaseid on poole vähem ja osad neist isastest on nö poissmehed. [], [] Päevasel ajal kapibaarad puhkavad ja on loiumad. Nad pidevalt ujuvad ja püherdavad vees, et võidelda kuumusega. Päikese loojudes hakkavad nad toituma aktiivsemalt, sest siis on nende jaoks piisavalt jahe, et eemalduda veekogude äärest. Erinevate gruppide vahel on keskmiselt 100 500 meetrised vahed ning nad ei häiri üldjuhul üksteist. Nad liiguvad pidevalt oma territooriumil ringi ning karja juhib üldjuhul dominantne isane, kui harva võib liikumist juhtida ka emane loom. Neil on karjas hierarhia vägagi kindel, kuid üldjuhul on kapibaarad
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...
Oranzhikalt pigmenteerunud. Elupaik looduses: · merebakterid. Osa liike elab käsnadega koos. Biotehnoloogiline rakendus: · toodavad kasvajavastaseid antibiootilisi aineid. Salinispora tropica sekveneerimine lõpetati 2007 aastal. Avastati palju geeniklastreid, mis vastutavad sekundaarmetaboliitide sünteesi eest. Perekond Actinoplanes · Elupaik looduses: Looduses tavalised mullabakterid, isoleeritud ka veest. · Zoospoorid on liikuvad ja ujuvad veepinnale, kus koloniseerivad substraadi (tolmutera, karv) mõne päevaga. Raske isoleerida ja kultiveerida. · Oluline tunnus määramisel on ka mütseeli värvus, mis varieerub sõltuvalt liigist suuresti. Põhiline värv on oranz, mis tõenäoliselt on karotinoidsest pigmendist. Pimedas kasvavad kultuurid pigmente ei tooda. · Toodavad antibiootilisi aineid ja alfa-glükosidaaside inhibiitorit akarboosi, mida kasutatakse teatud tüüpi diabeedi ravis.
kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni 14 niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas. Kord kui Archimedes vett täis vanni ronis ja vesi üle vanniääre tõusis, taipas ta, et vannist välja voolava vee hulk on võrdne tema keha ruumalaga. Ta hüüdis: Heureka- ma olen leidnud! See avastus aitas Archimedesel mõista, kuidas kehad ujuvad. Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid juurdlema inimese käitumise üle ja selle üle, mis on tõde, õiglus, mehisus, hüve ja pahe. Sokratese õpetus ärritas paljusid ateenlasi. Lõpuks mõisteti ta surma, süüdistatuna noorte eksitamises. Sokrates ei ole midagi kirjutanud, kuid tema ideed on meieni jõudnud Platoni teoste kaudu. Kreeka köök Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas jõudnud nii oivaliste
· Luukaladel tõeline kolju. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel kaladel nagu haug, väiksem. Kui kala ära keeta ja tal nahk maha võtta, näeme, et lihased koosnevad liistakutest. Neid nimetatakse müomeerideks. Nad on eraldatus üksteistest sidekoelise kihiga. Ka ristlõikes näeme, et lihased koosnevad sidekoega eraldatud kimpudest, mis omakorda on koondunud 4 suuremasse rühma. NB!!! Kõhuääred ei ole lihased.
Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK...........................................................................................................
Suhkur kg 0 Hommikusöök: rukkileiba ja putru. Lõunasöök: rukkileiba, Õhtusöök: rukkileiba, liha, hapupiima, katsikud muna, puder, kakud kosjad - pulmad tangupuder,praad, verivorstid, pasteet, sült, lihapirukad, suitsuliha,kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi,Leib ja sai (rosinatega), kaneelipirukaid, korpi, jõhvikakissell bubertiga, tarretis vahukoorega või ujuvad saared(valmistati munavalge vahust). matused tangupuder, sülti, praad, hapukapsas, kartulid, pasteet, talgud talgusuppi, sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk, sooja õlut, ternespiim. Tähtpäeva toidud Aastavahetusepühad, mis kestsid toomapäevast 21 detsembrist kuni kolmekuningapäevani 6 jaanuarini. Toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapska, kalatoidud ( räimest ja heeringast),
-mudakihi aereetimine -veesamba õhustamine -fosforirikka vee ärajuhtimine Järvetaimestik – õistaimed ja vetikad -kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival (paju, lepp, varsakapi, kollane võhumõõk) -kaldavee taimed (pilliroog, hundinui, järvkaisel) -ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, lemmel) -veepinnal ujuvad taimed -veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (vesikatk, vesikuusk, särjesilm) -vees vabalt ujuvad taimed Kaldataimed -kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril -omadused: taluvad pidevalt niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihma korral -liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi ja kollane võhumõõk Kaldaveetaimed -kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees
koega. Tuntumateks soo-, ja kaldaveetaimedeks on jõgi-kõõlusleht ja harilik konnarohi. Sügiseks moodustuvad juurte külge söödavad mugulad (toorelt mürgised, praetult söödavad). Sgk Kuuluvad veesisesed või ujulehtedega veetaimed. Vili marjalaadne. Õisik kilbukalised (enamasti isasõied) või õis (emasõied on üksikult) on vees või ulatub veepinna kohale või ujub veepinnal. Tolmuterad ujuvad vees. Eestis konnakilbukas kraavides, tiikides ja soojärvedel. Taimed veekogu põhja ei kinnitu, vaid ujuvad vabalt pinnal. Talvituvad kilbupungad eralduvad emataimelt ja kleepuvad limastunud ümbrise tõttu loomade ja veelindude külge, mismoodi kanduvad nad teistesse veekogudesse. Kanada vesikatk. Valisneeria sellel taimel vabanevad varretud isasõied juurekaelalähedasest õisikust, ujuvad
Kepsud: kinnituvad vändakaela ümber (kahe poldiga) kepsu alumise peaga, kepsusäär, kepsu ülemise pea külge kinnitub kolb sõrmega Saaled: vända kaela ja võllikaela ümber, moodustub kahest osast (kumbki 180 kraadi), liudadel on lukustuskeel, millega takistatakse liua nihkumine Kolvid: alumiinium sulamist, kinnitub kolvisõrmega kepsule, võtab vastu põlemiskambris tekkivad jõud ja muudab mehaaniliseks liikumiseks, tihendab põlemiskambrit kolvirõngastega Kolvisõrmed: ujuvad kolvisõrmed- liikumine takistatud lukustusrõnga abil Kolvirõngad: kolvipea ümber, kaks surverõngast ja üks õlirõngas 11 Mõõtmised Silindri läbimõõt: 71,6 mm Kolvikäik: 80,4 mm Silindri maht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) Mootori töömaht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) z- silindrite arv Vändakaela läbimõõt: 40 mm
rääkimata risoomide kogumisest. Väike vesiroos (III kategooria) (Nymphaea candida) jõeain, jõekobraleht, järvekanad, järvekupp, lõmmeleht Väike vesiroos on meil tavaline kaunis veetaim, sagedasem kui valge vesiroos. Tavaliselt neil kahel liigil vahet ei tehta ja neid mõlemat kutsutakse lihtsalt vesiroosideks. Vesiroosid kasvavad peamiselt seisva veega veekogudes, aga vahel ka aeglase vooluga jõesoppides. Neid iseloomustavad lapikud suured veepinnal ujuvad lehed ja kaunid valged õied. Väiksel ja valgel vesiroosil pole vahet teha kuigi kerge isegi botaanikutel. Õied ja lehed on väiksel vesiroosil ainult veidi valge vesiroosi omadest väiksemad. Tema vili, kupar, on mõnevõrra lapikum ja kitsama emakasuudmeplaadiga. Õitsemise ajal on neid liike veidi lihtsam määrata. Väikse vesiroosi emakasuue on tumekollakas, valge vesiroosil hele. Heaks tunnuseks on tolmukaniidid. Valge vesiroosi tolmukad on pika peene niidi otsas,
ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Kontinentaalne - ~40km. Settekivimid, basalt-gabriidsed, graniitne kiht. Kokku pandud erineva vanusega plokkidest, väga vana vanem kui ookeaniline maakoor. 11. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kivimite (kivimiplokkide) vaheline üldine gravitatsiooniline tasakaal. Sisuliselt jäigad maakoore tükid ujuvad vahevööl. 12. Maa ja Maakoore enamlevinud keemilised elemendid? O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H ... 13. Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad? Mis liiki mineraale need moodustavad? Hapnik ja räni. O2 ja Si moodustavad silikaate. 14. Mineraali mõiste ja selle tunnused. Mineraal loodusliku tekkega koostiselt ja struktuurilt individuaalne tahke aine. Mineraali koostise individuaalsus seisneb koostisosade (aatomite,
kuldnoka suurune lind, punakaspruuni selja ja mujal musta-valgekirju sulestikuga. Kõige arvukam Soomes. Elab kajakate koloonias, kajakad kaitsevad. Sööb koorikloomi, putukavastseid jt, keda hangib madalast rannaveest. 3. ALK (Alca torda) on varesest veidi suurem lind musta ülapoole ning valge kõhualuse ja tiivavööndiga.''läänemere pingviin''Eesti vetes tihti ei kohta kui siiski on. Suurem osa ajast vees. On suurepärased ujujad, ujuvad tiivalöökide abil, ka sukelduvad. Kõige rohkem Soomes. 4. LÕUNA TIRK= PIKKNOKK TIRK (Uria aalge) Algiga ühesuurune, samavärvi sulestik aga nokk on peenem. Pesitseb vähestes paikades Stockholmi lähistel. Meie vetes harva. Sööb selgrootuid, koorikloomasid. 5. KRÜÜSEL ( Cepphus grille) on algist märgatavalt väiksem, üleni musta sulestikuga, ainult valge tiivalaik ja punased jalad. Pesitseb väikeste
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera ...
Pringlid toituvad peamiselt väikestest kaladest, eriti heeringates, kiludest ja moivadest, vähem ka limuseid.Näiteks noored pringlid peavad kalu ellujäämisekssööma 7-8% oma kehakaalust.Pringlid ise on toiduks näiteks haidele ja vaaladele.On olnud jujuhtumeid, kus delfiinid tapavad pringleid, kuid ei söö neid. 9 Delfiin Elukoht ja välimus: Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad.Nad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda.Viimane hõlmab näiteks delfiine, nokisdelfiine ja pringleid Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane.Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit.Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon)
Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused. Sphaerotiluse niiti katab pealt ühine limatupp. Niidi sees on kõik rakud ühesugused Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Niitjad bakterid Sphaerotiluse kinnitunud niidist rakkude jagunemisel väljalükatavad rakud (goniidid) kasvatavad endale viburid ja ujuvad kinnitunud niidist eemale. Soodsas keskkonnas nad kinnituvad, kaotavad viburid, hakkavad jagunema ja annavad alguse uuele niidile. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Sphaerotilus natans S. natans. Näha tuped, kinnitusplaadid ja viburitega goniidid. Tuped aitavad kinnituda pinnale ja neid baktereid võib sageli leida just voolavas vees kinnitununa pindadele
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD................................................................
Seevastu pilliroog armastab livast ja vähemudast kasvukohta. Ujulehelised taimed ja veesisesed taimed. 4 Sellised taimed suunavad hapniku taime alumistesse osadesse. Vesikupp, ja vesiroos ei taha elada väga sügavas vees; penigeen elab kaldatsoonis; veealused taimed on lahnarohud, samblad, vetulikas; härjasilm elab aeglase vooluga vees (kui veetase tõuseb, siis paljuneb ta mittesuguliselt); ujuvad taimed on väike lemmel ( see on tüütu taim tiigiomanikele, sest paneb gaasivahetuse kinni), vesihüatsint takistab paatide liikumist. Makrofüüdid tekitavad kõdutsooni, mida tarvitavad kakandid. Produktsioon on kõrgem kaldatsoonis kui avavees, sest kaldatsoonis on makrofüüdid Bentos (põhi) Suurematel veekogudel on see nii sügaval, et seal puudub valgus ja ka produktsioon. Sellistes piirkondades sõltub elu pinnakihist tulevast orgaanilisest ainest. Vahel ei jõua isegi “vihm”
Kummaline lehk. Talvel nälg Egiptuses. Heetlased tungivad Tanisesse. 2 ptk Sõjateated. Sinuhe kui vaarao arst. Ammoni needus ja nälg. Eje: ,,Vaarao maad on neetud ja Ammoni maad on neetud, parem tunnustada Ammonit". Kõrbed täis kannusid, kus on vesi. Sõjaväe veetagavarad. Horemheb tahab alustada sõda. Vaarao kõne rahvale. Aton ainus jumal. Vaarao ei taha sõda, aga kui rahvas tahab, siis on vaja kaitsta. Sinuhe jagab oma vilja Horemhebi ja vaarao vahel. 3 ptk Jõel ujuvad laibad. Teebaist tuleb suitsulõhna. Võitlus risti (Aton) ja sarve (Ammon) vahel. Hauarüüstamine. Korratus Teebais. Thotmes ja Sinuhe raiuvad väärjumalate nimesid välja. Haudade ja inimeste rööv. Ammoni preestrid plaanivad mässu. Kõik on pea peale pööratud. 4 ptk Orjad. Ammoni ja Atoni pooldajate vahel sõda. Eje palkab Pepitamoni. Sinuhe parandab jällegi haavu. Neegrid tuuakse sõtta. Krokodillisaba vallutatakse. Surmatakse Thot ja Merit. Sinuhe lüüakse uimaseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
