Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ujuvad" - 379 õppematerjali

ujuvad ehk kõikuvad (aluseks pankade vahelise rahaturu intressimäär või panga baasintressi
thumbnail
19
ppt

Kalarajatised jõgedel 2

potentsiaalsetele kudealadele kalad jäävad sinna lõksu või ei suuda kalatrepi suuet üles leida kalad tunglevad kümne meetri ulatuses trepi alumistel astmetel, kust nad tagasi ei lähe ja edasi ka ei pääse kalad ujuvad lühikese aja jooksul pidevalt üles- ning allavoolu, mis toob kaasa rändeviivituse ja kiire energia kulutamise perioodil, mil nad ei toitu blog.maaleht.ee/parnumaa/wp- content/uploads/2009/03/kolbmatu- kalatrepp.jpg Seni rajatud kalatrepid on ebaefektiivsed, pole korraldatud nende hooldust ega valvet, need on röövpüüki soodustavateks rajatisteks...

Eesti kalad
8 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Referatiivne uurimustöö läänemere kohta

PÕHJALOOMASTIK merepõhjaloomastiku ehk zoobentosemoodustavad kõik loomad, kelle elupaigaks on merepõhi. Siia kuulub esindajai väga paljudest loomarühmadest: ainuraksed, käsnu, ainuõõsseid, mitmesuguseid usse, koorikloomi, ämblikulaadseid, putukatevastseid, sammalloomi, okasnahkseid, poolkeelikseid ja isegi selgroogseid ­ kalu. Üsna erinevad on kapõhjaloomastiku organismid oma eluviiside poolest. Näiteks esineb nende hulgas ujuvorme, kes enamasti ujuvad põhalähedastes veekihtides ja laskuvad aegajalt põhjale, mööda põhjataimestikku ringi roomavaid ja joksvaid vorme, vabalt merepõhjal lebavaid vorme, põhjasetteisse kaevuvad vorme. Asudes vaatlema põhjaloomastiku Läänemeres, tuleb eeelkõige märkida selle liigilise koosseisu suhtelist vaesust, võrreldes ookeanilise soolsusega merelahdedes. Loomastiku vaesust tingibki enamasti vee madal soolsus Läänemeres, mis ei võimalda tüüplistel merevee elukatel selles veekogus elada...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

manööverdada; pukseeritavad ­ sellised laevad, mille teisaldamiseks kasutatakse teiste laevade abi või mis täidavad ettenähtud ülesandeid liikumatult kohal seistes. Kauba veoks kasutatakse pukseeritavaid ja tõugatavaid praame, luhtreid ja pontoone. Paigal seistes täidavad oma ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad, ujuvelektrijaamad, ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid ja paljud muud ujuvad vahendid. 2.2. Peajõuseadme tüübi järgi: mootorlaevad ­ peajõuseadmeks on diiselmootorid. Tänapäeva diiselmootorite võimsus võib olla väga suur, läheneb 100000 kW-le. Hetkel on diiselmootor kõige levinum peajõuseadme liik laevadel; aurulaevad ­ peajõuseadmes kasutatakse auru jõudu. Tänapäeval on suudetud klassikalist tüüpi aurumasina kasutegurit tunduvalt tõsta, kuid siiski esineb klassikaline aurumasin kaasaegsetel laevadel harva...

Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Päikesesüsteem

Arvatavasti on teistel maistel planeetidel sarnane struktuur ja koostis mõningate erinevustega: Kuul on väga väike tuum; Merkuuril on oma diameetri suhtes ülimalt suur tuum; Marsi ja Kuu mantlid on palju paksemad. (3) Erinevalt teistest maistest planeetidest on Maa koor jagunenud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asetseval kuumal vahevöö kihil. Teadust, mis seda kirjeldab, teatakse kui laamtektoonikat. Kõige rohkem maavärinaid esineb just platoode servadel. (4) Maapind on väga noor. Selle 4, 6 miljardi aasta jooksul on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa maapinnast. Seetõttu on peaaegu kõik varasemad 8...

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
17
doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused k...

Kalade ihtüpatoloogia ja...
19 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Arvestuse piletid vastustega

Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb filometroidoos mõne nädala vanustel kaladel, kelle organismis migreerivad filometroideste vastsed vigastavad maksa, ujupõit, neere jt organeid. Haigestunud kalad ujuvad koordineerimatult, hiljem nad laskuvad veekogu põhja ja hukkuvad. Haigus kestab 2­3 päeva. Filometroidoosi krooniline vorm esineb kahesuvistel ja vanematel kaladel. Haiged kalad kõhnuvad, parasiitidega soomuse taskud punduvad, esineb soomuste erosiooni ja verevalumeid. Naha vigastustes hakkavad arenema saproleegniad ja sekundaarne mikrofloora. Kala kaotab kaubandusliku välimuse. Haiguse kroonilist vormi...

Kalade ihtüpatoloogia ja...
15 allalaadimist
thumbnail
34
doc

KALADE KEHAKUJU referaat

Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. Teised torpeedolaadsed kalad- väärislõhed, makerllased- on samuti suurepäerased ujujad. Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). Pilt 1. Ogahai ehk merikoger.(Squalus acanthias) ( http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44- 2C2C2A6F5CE2/Presentation.Large/Spinydogfishswimmingamongstweed.jpg)...

Kohuseteadliku kalapüügi...
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Globaalne soojenemine

Jah, tal võib olla õigus, kuid kui igaüks elaks ainult enda jaoks ning nii, et tal endal oleks ainult hea, poleks paljud asjad maailmas sellised, nagu need on. Selle tagajärjed on väga jubedad. Kõige rohkem on muidugi kahju jääkarudest, kes elavad sõna otseses mõttes meie õlgadel. Jääkarud ei ela kindlal pinnasel, vaid jää peal. Mida rohkem sulab jää, seda kitsamaks neil jääb. Varsti võib isegi näha, et jääkarud ujuvad Gröönimaale. Mis on selle põhjusteks? Globaalne soojenemine. Ma loodan, et ka teised võtavad seda veidikenegi tõsisemalt ja hakkavad mõtlema tulevikule, mis kõik võib tõeks saada. Üksi ei saa inimene midagi teha, vaja oleks, et kõik võtaksid seda teemat kuulda ning prooviksid oma harjumusi parandada ning mõelda ka sellele, mis saab elust tulevikus....

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

KALADE KEHAKUJU powerpoint

Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. · Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. · Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). · Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. · Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha...

Kohuseteadliku kalapüügi...
7 allalaadimist
thumbnail
13
doc

VÕRGUPÜÜK- referaat

Raamvõrk, kala takerdumine võrku 6) võrgujada ­ omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku. Kasutusviisilt liigitatakse võrgud kolme põhirühma : seisevvõrgud, ajuvõrgud(jõeujuvvõrgud ja mereujuvvõrgud) ,triivvõrgud. Seisevvõrgud paiknevad liikumatult ühel kohal, nendega püütakse kala, kes teeb katset võrgust läbi minna. Jõe-ujuvvõrgud ujuvad jõevooluga kaasa, püütakse neile vastuliikuvat kala. Avamerepüügil moodustatakse paljudest võrkudest pikad ribad, mis triivivad merehoovuste mõjul, nendega püütakse võrku vastu tulevat kala. Nagu eeltoodust järeldub, sobivad järvedel kasutamiseks seisevvõrgud. Ehituse järgi eristatakse üheseinalisi, mitmeseinalisi ja raamvõrke. Üheseinaline võrk koosneb ühest võrgulinast ehk nagu öeldakse, ühest seinast. Üheseinalised on enimlevinud võrgud...

Kalapüügitehnika
24 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maa siseehitus - Litosfäär

Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö ­ 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö ­ 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum ­ maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum ­ 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum ­ 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...

Geograafia
92 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

8). Pinnasele mõjuvate välisjõudude, sealhulgas ka kõrgemal asuva Joonis 2.9 Savi struktuur Casagrande järgi pinnase omakaalu mõjul selline struktuur järk-järgult puruneb, osakeste orientatsioon muutub enam paralleelseks, põhjustades pinnase tihenemise. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusa osakesi ja kive. Kui jämedate osade hulk on väike, siis nad nagu ujuvad savis ning ei muuda väga oluliselt pinnase omadusi. Suurema hulga korral nad võivad moodustada kandva karkassi. Jõud kantakse sel juhul üle karkassi kaudu, kusjuures jämedate osade kontaktpunktide vahel, kus mõjuvad suhteliselt suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi. Jämedate terade vahelistes osades võib aga savi olla täielikult tihenemata. Casagrande (1938) poolt esitatud sellise savipinnase struktuur on toodud joonisel 2.9...

pinnasemehaanika
112 allalaadimist
thumbnail
3
doc

PORKUN

Kaie polnud sellega nõus, kuna tal endal olnud juba tubli noormees välja vaadatud. Saks vihastanud koledasti. Kord hiilinud ta ligi, kui Kaie parajasti suurt heinasületäit tõstnud ja lükanud Kaie järve. Rahvasuu räägib, et Kaiet tahetud küll veest välja tõmmata, aga tema hoidnud kõvasti veetaimedest kinni, et "enne upun, kui härra omaks saan". Nii Kaie uppunudki, tema heinasületäis pudenenud laiali ja nendest tükkidest on saanud Porkuni järvele kaunid ujuvad saared. Neid saari võib seal praegugi näha. Seda kohta kaldal, kust Kaie vette kukkus, nimetatakse siiamaani Kaieallikaks. Porkuni järvest Porkuni noorhärra läinud kosja. Kosjasõit õnnestunud. Tema saanud pruudiga kaupa. Pruut olnud temal kusagilt Piisupi poolt üks peretütar. Kui kosjakaubad koos, hakanud tema sõitma oma abikaasaga lossi poole. Talvetee läinud üle järvejää. Jää olnud nõrk ja noorhärra langenud koos pruudi ja hobusega järve põhja...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Merisutt

(Kiffney et al., 2006) On teada, et Suures järvistu vesikonnas koeb merisutt vähemalt 10 oC juures. Üldiselt üks emane koeb 24 000-170 000 marjatera, kuid neist koorub heal juhul 1% vastseid (Kiffney et al., 2006). Ülejäänud marjaterad hukkuvad juba arengu alguses. Inkubatsiooniperiood kestab ligikaudu 12 päeva. Pärast koorumist jäävad merisuti vastsed kuni 20 päevaks koelmule ,siis aga ujuvad Detroidirikastesse jõeosadesse. (Christie et al., 2003) Joonis 2. (a) Kooruvad munast vastsed; (b) Vastsed elavad jõe mudas kuskil 5-6 aastat. Nad filtreerivad orgaanilist detriidi toiduks; (c) Vastsed moonduvad täiskasvanuteks ja rändavad merre; (d) Täiskasvanu elab 4 mere; (e) Täiskasvanud tagasi jõgedesse kudema ja see järel hukkuvad. (Cuddington and Yodzis, 2002)...

Zooloogia
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Raku- ja molekulaarbioloogia

Areng lõpeb surmaga.Organismi eluea pikkus on pärilikult määratud ja mõjutatud ka keskkonna tegurite poolt. Võimelised reageerima ärritusele Vastus ärritusele väljendub liikumisena. Loomad võtavad informatsiooni väliskeskkonnast vastu meeleorganitega. Närvisüsteem töötleb ümber aistingud sise- ja väliskeskkonnast. Ka taimed liiguvad ­ pööravad lehti valguse suunas. Ainuraksed kingloomad ujuvad soolakristallist eemale. Ka bakterid on võimelised liikuma. Liikumine on omane enamikule elusorganismidest. Bioloogia uurib elu erinevatel tasemetel. Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Bioloogia erinevad haruteadused tegelevad erinevate tasemetega. 1 Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused 1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2. Rakk - rakubioloogia e...

Molekulaarbioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Zooloogia eksam 2012 konspekt

(vetikale tav) pedaaliumist) - polüüp - ektro-, - meririst gastroderm - tugevad ujujad Hüdralaadsed Kurdhüdralised Ebaputkelised Putkloomad -polüüp - medusoid - puri põie üleval - vabalt ujuvad - kombitsaid 5- - mood. 9 Koloonia - 1-1,5 cm - ujupõis k. ül MIS MUUDAB ERILISEKS PUTKLOOMAD? 8 5 TAKSONOOMIA Lophotrochozoa PH lameussid ­ platyhelminthes CL ripsussid ­ turbellaria O umbeliselaadsed - acoelomorpha...

Zooloogia
146 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) ­ lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad ­ terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vahitüürimehe kohustused

oodatuile - kui ootamatult ilmub nähtavale tuletorn või meremärk või toimub ootamatu sügavustemuutus - kui tekib masinate või nende kaugjuhtimispuldi, rooliseadme või navigatsiooni- riista rike - kui tekib raadiojaama rike - kui tormise ilmaga tekib kahtlus, et laevale on tekitatud tormivigastusi - kui laev kohtab ükskõik millist meresõiduohtu nagu jää või ujuvad laevahuku riismeid, palke - kui tekib muu oht või kahtlus - vaatamata nõudele kaptenile kõigist eelpoolnimetatud juhtumistest ette kanda, peab vahitüürimees tegutsema viivitamatult laeva ohutuse säilitamiseks, kui seda nõuavad asjaolud. Käiguvaht erinevates tingimustes ja sõidurajoonides Selge ilm Vahitüürimees pea sageli ja täpselt võtma lähenevate laevade peilinguid, mis võimaldab...

Laevade ehitus
36 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Transrasvad

Transrasva puhul pole ka mingit nn ohutut vähimat kogust, mis ei avaldaks kahjulikku mõju. Eestis on odav tahkestatud taimne rasv tõrjunud või viimasel ajal kõigist toiduainetest sisuliselt välja. Paljud Eesti pagaritooted, eelkõige tavaline valge sai, sisaldavad üsna märkimisväärses koguses margariini. Mitmed Eesti küpsised, kohukesed, sokolaadid ja jäätised lausa ujuvad tahkestatud taimerasvadest. Odavad küpsetusõlid sisaldavad transrasva õli säilivuse parandamiseks. Kokkuvõte Ülo Niinemetsa artiklist ,,Odavusega jahitakse suurt kasumit" (09.10.2009) Transrasvu suurendavad veres ,,halva" kolesterooli hulka ja vähendavad ,,hea" kolesterooli hulka. See toob kaasa südame- ja veresoonkonna haigusi. Transrasv on loomsest odavam ja säilib paremini...

Üldbioloogia
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun