vajalikku joodi. Soovitav on enne ujumist võimelda, sest õlaringid, käte erisuunalised vibutusharjutused, puusa- ja pöiaringid parandavad verevarustust just nendes kehaosades, mis ujumisel rohkem koormust saavad. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda selleks ettenähtud kohtades mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. On inimesi, kes talvel suplevad või ujuvad jääaugus, kuid looduslikes veekogudes on soovitav ja karastav minna ujuma siis, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Ujumistreenerid peavad ujumiseks kõige sobivamaks veetemperatuuriks 20 kuni 24 soojakraadi. Siseujulates kõiguvad temperatuurid 20 kuni 27 kraadi vahel, kuna lastevannides ja beebiujumise korral peab vesi olema veelgi soojem lastele 29 kuni 31 kraadi, beebidele kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees. Milleks ujumine hea on? · Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida kuna tervist
lõpplülina koguneb temasse palju mürkaineid. Söödav rannakarp · Tarvitatakse söögina · Ta poolmed on pealtpoolt mustad või tumesinised, mis eestpoolt teravalt ahenevad. Viigerhüljes · Viigri koon on lühike ja töntsakas. Ta toitub peamiselt kaladest. Poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Poeg on juba paari päeva vanuselt võimeline ujuma. · Ta on looduskaitse all · elab rannavetes · 1-1,8m · kuni 100 kg · Haruldased Räim · pikkus alla 20cm · Koeb 1-15 meetri sügavusel. · Räim on Läänemere tähtsaim püügikala. · Elutseb vilkalt liikuvates parvedes, mis veedavad talve sügaval merepõhjas. Talvel ei söö räim peaaegu midagi. · Temast tehakse konserve ja teda süüakse ka praetult. · Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool.
UNIT 3 VOCABULARY eager innukas elegant elegantne acre - aaker (4046 m²) elk põder adventure seiklus embassy saatkond alike sarnaselt, ühtmoodi emergency erakorraline olukord, hädaseisund appreciate hindama, väärtustama enthusiastic entusiastlik, innukas archery vibusport establish asutama, rajama, sisse seadma aspect aspekt, külg, ilme, välimus exceptional erandlik, eriline aspiring edasipüüdlik facility abivahend, hõlpsus (-ies- tarbed) assign määrama fair õiglane (n.s.-na näitus) award-winning auhinnaline fall kosk bargain soodus ost familiar tuttav, harjumuspärane, familiaarne ...
Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on? Loetu põhjal ma ei oskagi õelda milline kasvatusstiil nüüd minupuhul kõige õigem on. Arvan,et kõige rohkem sarnaneb minu kasvatusele see viimane-suunav kasvatus. Olen olnud alati oma ema jaoks väga kallis,samas on mu ema kogaueg väga tihedalt tööga seotud ning tänu sellele jäin tihti väiksemana vanaema hoolde. See aga ei tähenda,et ma poleks piisavalt saanud oma emaga aega veeta. Kunagi oli ikka nii,et niipea kui ta töölt tuli või kui tal vaba päev oli tegime me midagi koos-kas siis läksime jalutama,ujuma,kelgutama või tegime süüa.Emal oli alati minu jaoks aega,kui mina seda soovisin-see mulle meeldis. Kuid millegipärast,ma ei tea isegi miks, olin ma väiksemana väga armukade,kui ema pidi kuskile ööseks minema.Mäletan,et läksin ikka väga hüsteeriasse kui sain teada,et ema läheb kolmeks päevaks Tallinnasse.Ma hoidsin ta jalgadest kinni,nutsin ja keelas...
Kus kasutatakse kergkruusa? Kergkruus on kasutusel geotehnikas, põllumajanduses ja reoveepuhastuses. Kergkruus reoveepuhastuses kasutatakse pinnasefiltrina. See on sobiv lahendus oludes, kus odavat imbsüsteemi rajada ei ole võimalik või majapidamistes, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selleks Fibo kergkruusa. Kergkruus põllumajanduses kasutatakse lägahoidlate katmiseks. Kergkruusgraanulid on kerged ja jäävad pinnale ujuma, moodustades sinna aluspinda kopeeriva ujuva katte. Rootsis tehtud katsed näitavad, et lämmastiku ja ammoniaagi lendumine vähenevad 90%, vähendades seeläbi ümbruskonna õhusaastet. Lisaks sellele on hoidla väljanägemine puhas ja esteetiline. Kergkruus kaitseb mahuti sisu päikese mõju eest, vältides nii lägakooriku teket ja sellele rohttaimede kasvamist. Seetõttu vähenevad ka pumpla ummistumised. Leca kergkruus 2-4 mm Kasutuskohad:
Selline varjevärvus peidab delfiine nende saagi silmade eest ning päästab neid haide ja mõõkvaalade hambust. Ja veel: ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinidele meeldib olla soojas vees nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi. Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vees, kus on üle 30. kraadi, on nende jaoks palav. Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab neid edasi. Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare, keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla
"Metsluiged" "Tuleraud" TÄHTSAD SÜNDMUSED * 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval,on rahvusvaheline lasteraamatute päev. * Siis antakse välja: Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia. Hans Christian Anderseni lastekirjanduse auhind. FAKTID H.C.ANDERSENIST * Oli 185 cm pikk. * Kandis kingi nr 47-50. * Vaimustus Napoleoni Bonapartest. * Armastas pikki jalutuskäike, lilli, ooperit ja õlut. * Õppis 33-aastaselt ujuma * Kasutas valehambaid. * Vihkas söögitegemist ja kartis tuld ja surma. PILDID HANS CHRISTIAN ANDERSEN ON KÜLL SURNUD,KUID LÄBI OMA MUIDASJUTTUDE ON TA ELAVAKS JÄÄNUD TÄNASENI! Aitäh, et kuulasid minu esitlust!
Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav
Pannes lõuad pool kinni, pumpab vaal vee välja. Ta nagu sõelub planktoni välja. Lõunavaal Lõunavaal on võimsa peaga vaal - pea moodustab peaaegu neljakandiku kogu tema kehapikkusest. Ta ujub aeglaselt, läbides rahulikult rannikuäärseid vesi. Toitub planktonist või vähilistest. Inglastest vaalapüüdjad kutsusid kunagi seda vaalalist "Right Whale", kuna teda oli ta aegluse tõttu lihtne püüda. Tapetult jäi ta veepinnale ujuma, kindlustades püüdjate suurel hulgal rasva ja kiusplaate. Toitumine Vaal liigub aeglaselt, keskmise kiirusega 4 kilomeetrit tunnis ning neelab koos veega planktonit. Mõne minuti pikkuste ajavahemike järel sulgeb ta lõuad, surub keele vastu suulae külgedelpaiknevaid kiusplaatide narmaid ja pigistab vee suuõõnest välja. Narmaste külge nagu sõelale kinnijäänud pisiorganismid tõugatakse seejärel keele abil neelu.
Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud
31.NT:kui mehed tõmbavad midagi.Väljub jõud mõõtühik 1N. Et mehanism saaks teha tööd vajab ta energiat-mõõtühik 1J. 32.Siis kui hapniku on piisvalt. 33.Siis kui hapniku pole piisavalt.Vingu gaas on inimestele ohtlik. 34. 35.Sest aine soojenemiseks kulub energia kuna aineosaksesed vajavad seda liikumiseks.Vabaneb kuna energiat ei ole enam vaja.Kiirus väheneb. 36.See võib tappa *Mitte läheneda maha langenud liinile. *Mitte süüdata lõket elektri liini läheduses. *Mitte minna ujuma kui elektri traat on kukkuud nt mõnda järve . 37.Energia on füüsikaline suurus, näitab suurimat tööd, mida keha saab teha. 38.a)et kega saaks tööd teha nt:Inimene saaks joosta, lennuk lennata. 39.a)on kineetiline energia ehk liikumise energia.b)on potensiaalne energia e.keha asendist sõltuv energia. 40.Energiae on omadus muunuda ühest liigist teise. 41.Soojusülekanne on soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.NT:kui teine keha teise keha vastu teist keha läheb saab teine energiat
Tegelikult on meriristil olemas ka kombitsad pikad, niitjad "karvakesed, mis paiknevad peaaegu ühtlaselt piki kummiku serva. Samas asuvad ka meduusi lihtsa ehitusega silmad ja meeleelundid, mille abil loom oskab hoida end teatud kaugusel veepinnast. Sel moel suudab loom vaistlikult vältida olukorda, kus lained võiksid purustada ta hapra keha. Kuigi millimallikas rändab peamiselt passiivselt, tuulte ja hoovuste poolt edasikantuna, on ta vähesel määral võimeline ka iseseisvalt ringi ujuma. Seejuures on loom toiduhankimise ja edasiliikumise probleemi lahendanud üheaegselt. Kummiku rütmiliste 5 kokkutõmmetega kammivad kombitsad mikroskoopilisi planktonoleseid kummiku alumise külje keskpunkti kokku. Seal aga, nagu teame, asub looma suuava. Nagu paljud teisedki Läänemere idaosas elavad loomad, on ka meie vete millimallikad
Hani dünastia Riigiametnik Liu Bang saavutas võimu ja rajas Hani dünastia, mis kestis üle 400 a. Hani keisrid tugevdasid Qini valitsemissüsteemi ja laiendasid Hiina riigi piire. Hani ajastul kästi rahval kaevata kanaleid linnade ühendamiseks. Need siseveeteed lihtsustasid kauplemist, maksukogumist ja nälja ajal toidu jaotamist. Osa perekondi elas paadis. Väikelaste külge seoti tihti ujukeid kuni nad õppisid ujuma. Tangi dünastia Tangi dünastia valitses Vana-Hiinas 300 a. Sel ajal arenesid kunst, käsitöö, muusika ja kirjandus ning inimesed nimetasid seda kuldajastuks. Riik laienes jälle, sest Tangi sõjaväed võitlesid edukalt korealaste vastu põhjas, vietnamlaste vastu lõunas ja tiibetlaste ja türklaste vastu läänes. Hiinlased pidasid nende maadega kaubavahetust ja said palju rohkem teada väljaspool Hiinat asuvast maailmast. Qin Shi Huangdi
Ujumine Tänapäev Ujumine ja tema olemus Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. J U M I Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu N
Ateena nõukogu ehk bulee oli 500-liikmeline, kus juht vahetus iga päev. Nõukogu loositi. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et poisslapsed võeti peale 7. eluaastat emadelt ära riigi kasvatusasutusse, kus õpetati neid relvi tarvitama, maadlema ja ujuma, et nad oleksid sõjaliselt hästi ettevalmistatud. Seal kasvatati noori julgeteks ja sõjakateks. Kuna poisse kasvatati pigem füüsiliselt, jäi vaimuharidus tahaplaanile. 20. aastaselt sai Sparta poisist täisvääruslik sõjamees, kellel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. 30. aastaselt sai temast aga täisväärtuslik kodanik. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi, mille jalavägi oli võimsaim Kreekas
hoides seda vahepeal kaenla all. Paljunemine Paaritumine ei toimu kindlal aastaajal, kuid sagedamini kevadel. Tiinus kestab 89 kuud. Emane sünnitab ühe poja. Vastsündinu on karvane ja avatud silmadega, tal on 26 hammast ja ta kaalub 1,5 kg. Poegade eest hoolitsevad emakalaanid ja teevad seda väga hoolsalt. Eriti liigutav on näha, kuidas selili ujuv ema võtab poja käppade vahele ja hellitab seda. Pojad hakkavad ise ujuma 23 nädala vanuselt. Aastase looma mass on juba 1719 kg. Suguküpsus saabub 3. eluaastal, kuid kalaanide suremus on suur. Uurijad on täheldanud, et ka asurkondades (andmed varieeruvad 6200 ja isegi 2000 isendit näit Alaskal) elavad (peamisel isased) saarmad harrastavad territoriaalset käitumist, koos selle juurde kuuluva märgistamise, kraapimisjäljed ja harvade võitlustega. Suhtlus
lõplikult välja kujunenud ja toidu haaramiseks sobivad. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt – rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osarebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg- ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule. Soomuskatte välja kujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks. KARPKALA PALJUNDAMINE SUGUKALADE PIDAMINE JA VALIK Asenduskarja valitakse kalad esimesel või teisel kasvuaastal massvaliku meetodil välimiku alusel. Põhilisteks parameetriteks on seejuures kala- mass, eksterjöör tervislik seisund. VALIK Valik kala massi alusel on selle tunnuse madala
ükskord kostub korinat. Rotid muutuvad aga järjest paksemateks... Ükskord satub P HI-ga koos varjendisse. Kõik jooksevad sealt välja rünnakule, kuid HI varjub nurka. P peksab ta varjendist välja. Rahulikematel tundidel õpetavad vanemad sõdurid nekruteid, kuid lahinguolukorras unustavad nad kõik õpitu. Rindelt naastes on alles ainult 32 meest... VII Kompanii saab juurde täiendust. Sõdurid üritavad unustada rindeõudusi ja huumorimeelt säilitada. Õhtul minnakse kanalisse ujuma ja kohtutakse 3 prantslannaga. Lepitakse kokku, et õhtul minnakse neile "külla". Kuna mehi on 4 ja naisi 3, siis otsustatakse T täis joota, et ta magama jääks. Plaan õnnestub. Selleks, et prantslannade juurde pääseda, peavad nad üle kanali ujuma. Kingituseks võtavad nad kaasa sõdurileiba, maksavorsti ja sigareid. Nad ujuvad üle kanali ja jõuavad maja juurde. Neil on jalas ainult säärikud, riideid pole. Nad lähevad majja. Järgmine päev saab P puhkust ja sõidab koju
Sest kui ta teie üles tõstaks, siis ta kukuks pikali. Miks ei saja kunagi kaks päeva järjest? Öö on vahel. Milline on itaalia sõdus, kui ta kukub Punasesse merre? Märg Millisesse klaasi on kõige parem vett valada? Tühja Missuguseid kive on jões kõige rohkem? Märgi Missugune hobune näeb ette ja taha ühte moodi? Pime Millisele puule istb vares pärast vihma? Märjale Missugune loom on kõige tugevam? Miks? Tigu, sest ta kannab oma maja seljas Millal hakkab part ujuma? Siis kui jalad enam põhja ei ulatu Millal on mölder veskis ilma peata? Siis kui ta akanast välja vaatab Kes või mis on esimesena ja viimasena kirikus? Kirikuvõti. Kes käib üle mõistuse? Täi Kuidas saab tooreid õunu süüa? Ükshaaval või suuga Kuhu poole vares lenadb? Sinna, kuhu nokk näitab Lennuk kukkus Soome-Rootsi piirile. Kuhu maetakse haavatu? Haavatuid ei maeta. Kuhu võivad kõik inimesed oma nina toppida? Taskurätikusse Kuhu jõuab mees, kes hakkab Raekoja platsil keavama
jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke. Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees. Kalevi pojad läksid metsa jahile ning tänu koertele püüdsid kinni karu. Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks. Noorem poeg käis ema otsimas, kuid ei leidnud. Vanemad pojad lootsid selgust saada unenägudest. Kalevipoeg ei andnud alla vaid hakkas Soome poole ujuma, et tuuslarile kätte maksta. Ühele saarele jõudes märkas Kalevipoeg ilusat tüdrukut, kellega juttu vestma asus. See oli Saare piiga, kellesse ta koheselt armus. Kuid kuuldes, kelle poeg mees on, viskab Saare piiga end vette. Kui teda otsima minnakse, on kuulda merest laulu, mis ütleb, et neid on juba lahkunud. Kalevipoeg Soome rannas end välja puhkamas. Saare piiga vanemad leidsid merest vaid kotkamuna, vana raudkübara ja noore tamme, mis istutati sinna, kus piigale kunagi kiikuda
Miks hilineb pärast seda Agu Sihvka pidevalt kooli ning Kiilike käib koplist mööda venna pikas palitus? Üle traataia hüppamist ja naeri ja enda järel jooksmist.Sest mullikad tahtsid kooli kaasa tulla ja selle et teda ära ei tuntaks. · Kuidas me dresseerisime meremadu · Millist Mart Obukaku lauset kuuldes oli Kiilike nõus oma mütsi ära sööma? Kas ta sõi.? ,,Peaks pärast tunde siia ujuma tulema" · Kes oli Anette?Anette oli kunstmeremadu. · Miks seisab veekandjatel Roosilehel ja Tammekõrval lamba alumine ja ülemine lõualuu elu lõpuni meeles? Sest nad nägid Anettet. · Mis sai meremaost? Katki läks. Kuidas ma sain rühmapäevikusse kiituse · Millise ülesande sai Agu Sihvka, et ta ütles:"Igas ajalehes kästakse pioneeritöösse romantikat tuua, kuid mis romantikat on raamatukogus. Seal on ainult raamatud"
Kuna nad ei usu jumalat, ei loe nad ka palveid jumalale. Mõned budistid siiski palvetavad Buddha vaimu poole, mis on, nagu nad usuvad, meis kõigis. Lipud kaunistavad budistide pühamut Katmandus Nepaalis. Tuules lehvivad lipud kinnitavad uskumust, et on midagi nähtamatut, mis mõjutab nähtavat maailma. Novembri kuus tähistavad budistid vihmaperioodi lõppu küünalde ujutamise pühaga. Nad teevad lehtedest tassikesed, süütavad igaühes küünla ning lükkavad need jõevette ujuma. ,,Kui sa järgid budismi valgust, siis kantakse sind üle teadmatuse jõe tõe maale." Buddha õpetas oma järglastele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde: 1) miski siin maailmas ei kesta igavesti. Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas. Budistid kasutavad elu ebatäiuslikkuse kohta sõna dukha (rahutus, kannatus) 2) Dukha põhjuseks on, et inimesed soovivad endile üha enam ja enam asju ning ei ole kunagi rahul
väga vihaseks & jooksis metsa. kaugemal metsas jäi ta magama. kuna ta polnud tagasi tulnud tunni möödudes, hakkasid villem & teised teda otsima. kui ta umbes 3 tunni pärast ärkas, kuulis ta ema hüüdmas: "ann kus sa oled! annu". ta arvas, et kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka villemi häält. villem läks talle lähemale & karjus teistele ka, et leidis anni üles. hommikul oli ann teistelt kuulnud, et villem andis arturile peksa. õhtul läksid kõik ujuma, peale anni, villemi ja evelyni. kui teised 4 tunni möödudes tagasi tulid, ei olnud enam olegi nendega. mõne tunni pärast läksid ann & villem mereäärde vaatama. nad leidsid olegi riided, aga ei ainsatki hingelist. villem helistas politseisse & peale kõnet viis anni tagasi majja. ise läks aga randa tagasi. ann tülitses jussiga, et ta ei hooli üldse oma sõpradest. tal oli üldse kõigest kõrini & ta viskas kõik välja sealt, isegi rita. kõik hakkasid pakkima
stride strod stridden Pika sammuga käima strike struck struck Lööma, tabama string strung strung Pingutama, riputama strive strove striven Püüdlema, taotlema swear swore sworn vanduma sweep swept swept pühkima swell swelled swelled/swollen Paisuma, paistetama swim swam swum Ujuma swing swung swung Kiikuma, õõtsima take took taken Võtma teach taught taught õpetama tear tore torn Kiskuma, rebima tell told told ütlema think thought thought Mõtlema thrive thrived/throve thrived Arenema throw threw thrown Viskama
õppimisstiili mul veel välja kujunenud pole. Vahest õpin üksinda näiteks mõnda luuletust. Vahest õpin ma koos abikaasaga näiteks vene keelt, milles ma pole eriti tugev. Abikaasa hääldab ja mina kirjutan häälduse ülesse. Mäletan seda päeva, kui tulin esimest päeva lasteaeda praktikale. Kõik oli nii uus ja huvitav. Kui läks õppetegevuste tegemiseks, siis see nii lihtne polnud. Ei olnud mul ju üldse kogemusi. Olin üleni vette lükatud. Ja pidin hakkama ujuma. Kord tuli välja, teinekord jälle jäi teadmistest vajaka. Aga ma lohutan ennast alati sellega, et see suur õppimine tuleb mulle kasuks ja on praegugi tulnud mulle kasuks. Olles koolis käinud juba üle aasta ja näinud seda koolielu, on mulle hakanud väga meeldima rühmatööd. Miks? Sellepärast, et rühmaga koos arutades jääb mulle palju asju meelde ja see arendab mind näha asju teisiti teise inimese arvamust kuuldes. Nagu minu abikaasa väidab: ,,Ei ole ainult ühte tõde!"
Vahepeal viinud Soome tuuslar ema neil kodunt, kellega ta kaugemale ei jõudnud kui Iru mäele, kuhu jumalik vägi röövli maha pillutanud ja Linda kivipakuks moondanud, et karsket leskenaist keegi kiusama ei pääseks. Pojad leiavad koju tulles pesa tühjana ja õue pealt jälgi, ning aimavad halba. Noorem vend läheb esiteks isa hauale, sealt merekaldale vaatama, kas ehk kuskile ema jälgi järele jäänud. IV Neljandas laulus hakkab noorem vend Soome poole ujuma. Põhjanael ja Vana Vanker taevalael juhivad teda mereteel, kuni ta ühe saare kaldale jõuab ja natuke väsimust puhkab. Uinudes tahab ta parajasti silmi laugutada, kui tütarlapse kena laul talle kõrva tungib. Kalevipoeg meelitab vastulauluga piigat enese poole, kartes astub tütarlaps samm-sammult ligemale ja istub viimaks noore mehe kõrvale. Enne kui koit tõuseb, olid noored südamed ennast ühendanud. Äkitselt kui
Kalev ja Linda pidasid lõpuks pulmad. Kalev ütles enne oma surma, et Lindale sünnib viimane poeg pärast Kalevi surma ning temast saab samaväärne mees. Kalevipoeg oli juba sündides vägev. Noorikueas oli tal veel rohkem jõudu. Kui Kalevi pojad jahis olid, röövis soome tuuslar Linda, taevataat Uku päästis ta. Linda muutus kiviks. Kui pojad koju jõudsid hakkasid nad ema otsima. Pojad ei teadnud ema saatusest. Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, kuid jõudis hoopis Saaremaale. Ta kuulis saarepiiga ilusat laulu ja armus temasse. Saarepiiga kukkus ehmudes vette ja muutus tammeks. Piiga ema ja isa viisid tamme koju, kus see sirgus suureks. Kalevipoeg ujus edasi Soome, et päästa oma ema varga käest. Ta maksis tuuslarile kätte. Sai teada ema tegeliku saatuse. Soome sepa käest ostis Kalevipoeg suure ja ilusa mõõga. Nüüd tehti liigud, mis kestsid seitse päeva. Purjus peaga räägiti igasuguseid jutte ja mingi tülli
10 minuti pärast on kangas märg, vesi on kanga pinnal nagu lima, näha on, et kangas ei taha vett imada ja riidetüki raskus pole väga palju suurenenud. III kangas Vesi ei mõjuta polüestri omadusi. Märgumine sõltub kanga struktuurist. Niiskuse imamisvõime 0,3...0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim. Katse käigus asetasin veeklaasi umbes 1,5 * 2,5 cm suurune kangatüki. Alguses ei juhtunud midagi. 10 minuti jooksul imas kangas natuke vett, kuid jäi veepinnale ujuma. Pärast puudutust vajus kangas natuke põhja ehk jäi klaasi keskele ujuma. 1.5 Lõplik järeldus analüüsi ja katsete põhjal I kangas Analüüsi ja katsete põhjal võin järeldada, et tegemist on 100% lambavillast kangaga. Kõige rohkem kinnitab seda mikroskoobiga tehtud foto kanga kiududest (Foto 4). Samuti selgus vaatluse käigus, et kangas pole kortsuv, mis on üks villase kanga omadustest. Lisaks sellele vastasid kiudude ja
vangistatud oma poliitiliste vaadete. Faria õpetab Dantès ajalugu, teadus, filosoofia ja keeled, treimiseks enesega haritud mees. Faria ka pärandanud et Dantès suur varandus peidetud saarel Monte Cristo, ja ta ütleb talle, kuidas leida see, kui ta peaks kunagi põgeneda. Kui Faria sureb, Dantès peidab end Abbé's surilina, mõtlesin, et ta maetakse ja seejärel kaeva oma väljapääs. Selle asemel Dantès visatakse merre, ning suudab lõigata ennast lahti ja ujuma vabadusele. Dantès siirdub Monte Cristo ja leiab Faria tohutu varandus. Ta leiab oma õnne Jumala kingitus, sest talle ainsa eesmärgiga tunnustada neid, kes on püüdnud aidata teda, ning mis veelgi olulisem, karistada neid, kes talle haiget. Varjata end Itaalia preester, kes vastuseid nimi Abbé Busoni ta siirdub tagasi Marseille ja visiidid Caderousse, kes on nüüd hädas elatist teenida nagu kõrtsmik. Alates Caderousse selguvad üksikasjad vandenõu raami teda
Tomi aitas Jim, Tomi sõber. Neile ei meeldinud see töö aga nad ei julgenud ka katkestada sest Polly oli liiga kuri tädi. Varsti tuli Ben Rogers, ta sõi õuna ja kõndis hüplevalt ja tantsisklevalt. Ben mängis et ta oli laev, kapten ja masintelegraaf, lõpuks tahtis Ben ka värvimist proovida. Tom ei lubanud sest ta ütles et seda tööd oskab ainult temasugune poiss. Lõpuks lubas Tom Beni värvima õuna eest. Peale Beni proovimist asus Tom tagasi tööle. Pärast läks Tom ujuma ja ta sai aru et maailm ei olegi lõpuks nii tühine. Tom oli enesele avastand et panna mõnda poissi või meest midagi ihaldama tuleb see teha raskesti kättesaadavaks. 3.peatükk Tom läks Polly juurde ütlema et tal on värvitud aga Polly ei uskunud seda ja ta läks õue vaatama. Tomil oligi tehtud, Polly lubas nüüd Tomil mängima minna aga ta pidi õigeks ajaks koju jõudma sest muidu saab ta naha peale. Polly andis selle eest Tomile ühe
huvitegevusest/ringidest ja pere psühholoogilisest nõustamisest. 4. 25% vastanutest pole teenuste kättesaadavusega probleeme, teistel vastanutel on probleemne ja on toodud välja kelle juurde on kõige raskem pääseda (logopeed ja probleem pikad järjekorrad sh reha.teenustele). Järgmiselt slaidilt võib saada kinnituse, et 63% pole probleemiks rahas. Samas aitab vanemate raha minna lapsega ujuma ja näiteks hipoteraapiasse. Välja on toodud, et rehabilitatsiooni raha lõpeb juba poole aasta pealt. 5. Natuke alla pooltele on probleem teenuse kaugus ja sooviksid saada teenuseid kodu lähedalt. 6. 90% vastanutest arvas, et kui saaksid vajalikke teenuseid Rae vallas, siis kasutaksid, ideaalis võiks osutada lapse lasteaias. 10% ei kasutaks. Koduvalla kasuks toodi välja, et kaugus hakib tööpäeva mitu korda nädalas, kui tugiisik ei saa minna
kohal. 13. Jaak jäi lõpuks vahele see on talle paras. 14. Pidin kirjandi valmis kirjutama ent kõik teemad tundusid liiga rasked. 15. Jalgpallimeeskond oli oma paremuses kindel ega viitsinud enne võistlust enam treenida. 16. Õpetaja on haige järelikult jääb tund ära. 17. Vanemad noomisid laiska Juhanit kuid poisile oli see nagu hane selga vesi. 18. Ära püüagi ennast õigustada see ei aita sind. 19. Päike kõrvetas tuult ei olnud ei jäänud üle midagi mud kui ujuma minna. 20. Pidime ju kell seitse kokku saama või oled sa selle juba unustanud?
peal olevas lumekoopas, sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg (haruharva rohkem) kaaluga ca 4,5 kg. Hülgeema piima rasvasisaldus on umbes 38%, mille tulemusena kaalub hülgepoeg pärast 39-päevast imetamisperioodi juba ligikaudu 20 kg. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma. Vastsündinud viigerhülged on väga aktiivsed. Kui hallhülgepojad püsivad valdavalt liikumatuna, siis väikesed viigrid veedavad 50% ajast vees ja võivad sukelduda vee alla kuni 12 minutiks. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt ning võivad elada kuni 40- aastaseks. Tavaliselt siiski 20-25 aastaseks. Ohud Läänemeres ei ole looduslikke vaenlasi ka viigerhüljestel. Noori poegi võivad ohustada kotkad
Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus olevad narmad le munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe laosast lbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mtmetega vrreldes suur vahemaa. Prale judnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaks neist pab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensmid, mille abil ta tungib lbi munaraku vliskihi, et munarakuga hineda. Kigepealt tuleb spermatosoidil lbi tungida munarakku mbritsevast kvast membraanist (lbipaistvast vtmest ehk pellutsiidtsoonist). Selleks peab ta mjutama ht ensmiretseptorit munaraku pinnal
1998.a lõpus tuli idee kombineerida mikrolainekiirguse mõju uurimine neurofüsioloogias tuntud mõjuri valgusstimulatsiooniga. Üheksal juhul kümnest oli mõju sarnane: ajupotentsiaali nivoo vähenes teatud piirkonnas, mis on seotud info vahetusega ajukoore ja sügavamate piirkondade vahel. Mikrolainekiirgusest tingitud mälu nõrgenemist on kindlaks tehtud ka teiste uurijate poolt. Doktor Henry Lai USA-s tegi katseid 100 rotiga, kes paigutati suurde vanni ja õpetati ujuma seal asuva platvormini. Poolt gruppi kiiritati mikrolainega ja see osa rottidest unustas tee platvormini, võrdlusgrupp aga leidis ujuva saarekese raskusteta üles. Kui platvorm ära võeti, asusid võrdlusgrupi rotid seda otsima, teised olid platvormi olemasolu sootuks unustanud. On täheldatud ka teisi efekte, mis on seotud madala nivooga mikrolainekiirguse, st mobiiltelefoni mõjuga aju tegevusele. Lundi ülikooli professorid Leif Salford ja Bertil Persson on oma katsetega tõestanud, et
väärtuslikke kalavarusid ja ei kahjusta ökosüsteemi, vaid on ka ebameeldiv kohalikele elanikele ja võib kahjustada kohalikku turismi. Hapnikuvaegus on probleemiks peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikuvetes, kuigi seda võib ette tulla ka mageveejärvedes. Teisalt on vetikate vohamine ka ise tohutusuur probleem. Ookean värvub punaseks või roheliseks, olenevalt vetikate liigist, ning näeb sellisena ebameeldiv välja ning turistidel ja kohalikel on sel ajal keelatud ujuma minna. Reoveega saastumine võib ohustada ka inimeste ja loomade tervist. Mõju eluslooduse mitmekesisusele Turism võib eluslooduse mitmekesisust vähendada mitmel moel, nt konkureerides temaga elupaikade ja loodusvarade pärast. Konkreetsemalt võib elusloodust kahjustada. Näide: Kreekas, Zakynthoses , mis on merikilpkonna tähtsaim paljunemisala, on liivarandadel asuvad munemispaigad häiritud, turismiarenduse ja turistide käitumisega hävitatud. Kahjuks
piisavalt tugevad, et ainult karkudel ringi liikuda, siis võis ta päevas karkudega liikuda ainult paar tundi. Alan elas põhimõttel, et mehed ei nuta kunagi, sest mida raskem ettevõtmine tal ees oli, seda suuremaks muutus himu eesmärk lõpule viia. Alan ei tundnud sõna "vigane", sest tema arusaamist mööda võis seda kasutada teiste inimeste kohta, küll aga mitte tema kohta. Alan tegi kõike, nagu tavalisedki poisid. Alan õppis isegi ujuma ja seda ei osanud ükski teine poiss Turallas. Ta käis poistega metsas jahil ja ka kalal. Ta ronis kõikjale, kuhu võimalik ja võitles teiste poistega nagu tavalisedki poisid. Kuigi tema võitlus Steve McIntyre'iga ei olnud päris tavaline võitlus. Nimelt-nad võitlesid keppidega. Selle idee oli pakkunud välja Alani isa, kes oli mures, et Alan võib kaotada, kuna kui talle vast karke lüüa kukuks ta pikali ja tema tugevatest kätest ei oleks enam mingit kasu.
Viigerhüljes poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Rasked on hüljestele olnud 1990. aastate soojad kevaded, kui poegade sündimise ajaks pole jääd kas üldse või on seda väga vähe alles jäänud. Erinevalt hallist ei lähe viiger saarde poegima ja nii jäävad pojad tihti laguneva kevadjää meelevalda. Et lühikesest, vaevalt paarinädalasest
Villem ja teised teda otsima. Kui Ann kolme tunni pärast ärkas, kuulis ta ema häält hüüdmas: “Ann, kus sa oled! Annu!”. Ann arvas, et ta kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka Villemi häält hüüdmas. Vaikselt ta vastaski. Villem tuli talle lähemale ja hõikas: “Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!”. Villem käskis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi käest peksa saanud. Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid. Need riided olid päeval Olegil seljas olnud, kuid ühtegi hingelist polnud läheduses. Villem helistas politseisse. Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi
Alguses liikus ta siiski veel ratastooliga ka kodus, sest tema ked ei olnud veel piisavalt tugevad, et ainult karkudel ringi liikuda, siis vis ta pevas karkudega liikuda ainult paar tundi. Alan elas phimttel, et mehed ei nuta kunagi, sest mida raskem ettevtmine tal ees oli, seda suuremaks muutus himu eesmrk lpule viia. Alan ei tundnud sna vigane, sest tema arusaamist mda vis seda kasutada teiste inimeste kohta, kll aga mitte tema kohta. Alan tegi kike, nagu tavalisedki poisid. Alan ppis isegi ujuma ja seda ei osanud kski teine poiss Turallas. Ta kis poistega metsas jahil ja ka kalal. Ta ronis kikjale, kuhu vimalik ja vitles teiste poistega nagu tavalisedki poisid. Kuigi tema vitlus Steve McIntyreiga ei olnud pris tavaline vitlus. Nimelt-nad vitlesid keppidega. Selle idee oli pakkunud vlja Alani isa, kes oli mures, et Alan vib kaotada, kuna kui talle vast karke la kukuks ta pikali ja tema tugevatest ktest ei oleks enam mingit kasu.
Kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju ning see aitab sageli astma ravis, kuid enne siiski konsulteerida arstiga. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. Ujumiskohtadest ja veetemperatuurist Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Ohud ja vastunäidustused vees Ujumisel on enamlevinud jala kramp, mis tavaliselt tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest ning põhjustab paanikat
püsti, kaovad jälle vee alla, toovad teisele taimi ja nii muudkui tantsivad. Kõike mängu saadavad huvitavad häälitsused. Lõpuks ehitab tuttpütipaar koos pesa, millest vaid väike osa on vee peal. Tähele on aga pandud, et see veepealne osa on ümbritsevast keskkonnast 7,5 kraadi soojem. Emalind muneb tavaliselt 3...4 muna, mida mõlemad vanemad hauvad. Pea kuu aja pärast kooruvad pojad, kes lähevad kohe vette ujuma. Iseseisvaks saavad aga alles kahe ja poole kuu pärast. Selle ajani rändavad poja tihti ema seljas sulgede vahel, ka vee all ja lennates. Tuttpütt on olnud ka jahilinnuks, tema nahast on tehtud näiteks sooje kõrvikuid. Kaitstavate lindude nimekirja ta küll ei kuulu, aga nii huvitava liigi elu ei tohiks siiski mingil moel häirida. Eestis on tuttpütist vändatud film "Ühe armastuse lugu". Saarmas Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks
Taaskord hakkasid koerad haukuma ning juba oli kuulda munadest tibupoegade toksimist. Järgneval hommikul, aga ootas rokki halb üllatus. Nimelt kaks muna olid koorunud, kuid tibusid polnud kuskil. Kambritevalvur vandus, et ta ei olnud öösel silmatäitki maganud, kuid ikka polnud midagi märganud. Otsiti igalt poolt, kuid tibudest ei jälgegi. Lisaks kostus juba viimasena tööle pandud kambrist munadest matsutamist ja käginat nagu keegi nuuksuks seal sees. Rokk otsustas ujuma minna, teel sinna kuulis ta kõrvalt laialehelisest padrikust raginat, mis ta südame alt õõnsaks tõmbas. Ta tahtis edasi hakata minema, kui kostis uuest võpsikust raginat ning seekord ka sisisemist. rokk võpatas ja jäi võpsikut vahtima. järgmisel hetkel kutsus ta naine teda nimepidi ja valge pluus vilkasatas. ka tema tahtis ujuma minna. Rokk aga nägi takjarägastikust tõusmas hallikat palki, mis tema silme ees kasvas. ... see tõusis üles ja sellel oli pea, silmad pealael
kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7). Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2. meetri kaugusel basseinipõhjas asuvad pöörderistid. Mõlemast otsaseinast 5. meetri kaugusel asuvad selili pöörde lipud, mille järgi saavad seliliujujad ajastada oma pööret või finisit. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud
Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehkki veebruar on talvekuu, saab talve selgroog selleks ajaks vanarahva tarkuse kohaselt juba murtud. Söögimajade juures nokapoolist hankinud tihased on pakutava pekitüki vastu huvi kaotamas. Nemadki tunnetavad kevade lähenemist ning lasevad üha sagedamini kõlada kevadiselt rõõmsana kõlaval ,,sitsikleidil". Rongapaarid
26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alustab, peab lõpetama. 29.Kes ees, see mees. 30.Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. 31.Kes kannatab, see kaua elab. 32.Kes kord on valetanud, seda teist korda enam ei usuta. 33.Kes tark, see võtab õppust. 34.Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. 35.Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. 36.Kes tööd ei tee, see süüa ei saa. 37.Kes otsib, see leiab. 38.Kes vette ei hüppa, see ujuma ei õpi. 39.Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. 40.Kes heaga ei kuule, peab halvaga kuulma. 41.Kes käib, see komistab. 2 42.Kes noorelt valetab, see vanalt varastab. 43.Kui halvasti, siis uuesti. 44.Kui kõht täis, siis meel hea. 45.Kui midagi teed, tee hästi, 46.Kingitud hobuse suhu ei vaadata. 47.Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad.. 48.Kui tahad, et sul sõpru oleks, ole ise sõbralik. 49.Kuidas töö, nõnda palk. 50
otsima. Kui Ann kolme tunni pärast ärkas, kuulis ta ema häält hüüdmas: "Ann, kus sa oled! Annu!". Ann arvas, et ta kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka Villemi häält hüüdmas. Vaikselt ta vastaski. Villem tuli talle lähemale ja hõikas: "Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!". Villem käskis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi käest peksa saanud. Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid. Need riided olid päeval Olegil seljas olnud, kuid ühtegi hingelist polnud läheduses. Villem helistas politseisse. Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi
Ümberringi siristasid rohutirtsud ja sumisesid igat seltsi muud putukad. Metsast kostis lindude laisavõitu laulmist. Eemal külas hakkasid haukuma koerad sest Sammalhabe oma piimamannerguga oli sinna jõudnud. Muhv ja Kingpool ei kuulnud midagi vaid norskasid vaikselt ühes ja samas taktis. Nad ei kuulnud ka seda kuidas üks harakas lärmakalt kädistades metsast välja lendas. E. Raud "Naksitrallid Joonas tahaks ujuma minna aga vesi on järves veel külm. Klass oli tühi sest lapsed olid õues jooksmas. Harril on hallid aga Hannesel on sinised silmad. Isa teab et emale meeldivad kollased roosid. Liis ja Pille elavad linnas aga mina elan maal. Ahti ja Anna annavad koerale piima sest tema kõht on tühi. Kevad on jälle käes. Päike paistab ja jää sulab. Lapsed jooksevad hüppavad ja mängivad õues. Ära tee sündsusetut nalja.
Villu isa Jüri Katku talu koer Neero Kõrboja Anna Kõrboja Anna isa Rein Kõrboja Anna tädi Madli Kõrboja Anna koer Mousi Mikk Liisa Leena Jaan KOKKUVÕTE: Raamat algas Villu vangist tulekuga, kus ta istus mehe tapmise eest. Öösel koju tulles läks Villu kohe lauda peale magama. Hommikul leidis ema ta sealt. Ning teatas ka, et Kõrboja Anna olla Kõrbojal.Villu tahtis kohe tööle hakata. Kuna tööga oli ta ju harjunud. Kuid enne kui ta tööle asus otsustas ta minna järve äärde ujuma. Kuna Villu oli varem uurinud kõiki Kõrboja kohalikke jälgi, tundis ta ära, et järveääres olid jalutanud Anna ja Mousi. Villu otsustas kindluse mõttes küsida ka emalt, kas see on tõsi ja oligi. Anna oli tõesti linnast Kõrbojale nelipühade ajaks tulnud. Oli ju teadatuntud tõde, et tähtsaimatel pühadel peeti järve ääres pidusid, nii ka nüüd. Kogu külarahvas oli kogunenud jaanilõkke äärde. Villu aga ei olnud pidutsemisest järve ääres huvitatud ning tema tahtis
välja astuda. Lõpuks tekkis tal tõsine kättemaksuhimu. Üks kord kui ta oma pikksilmaga metslasi oma pidusööki pidamas nägi, oli seal järgmine ohver, kes jooksu pistis otse tema kindluse poole. Teda hakkasid 3 meest taga ajama. Õnneks oli ohver kiirem ja ta oli üsna palju neist ees. Lõpuks tuli vesi, kust tuli läbi ujuda. Lisaks oli see ohver ka väga hea ujuja ja ta ujus sealt kiiresti läbi. Kui üks tagaajajatest nägi et ta peab ujuma läks ta lonkides tagasi, kuid teised ajasid jätkuvalt ohvrit taga. Robinson jooksis ohvri ja tagaajajate vahele, kui tagaajajad lähemale jõudsid, lõi ta ühte neist püstoliga, nii et ta langes teadvusetult maha, aga teist ta tulistas. Seda vaadates oli ohver väga hirmunud, kui robinson märkide abil püüdis mõista anda, et teda pole vaja karta, selle peale lamas ta pikali ja tõstis robinsoni jala enda peale, see tähendas seda et ta kuulub igavesti robinsonile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
