Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"uimed" - 148 õppematerjali

uimed –  võimaldavad liikuda  soovitud suunas  Küljejoon – meeleelund, mille  abil kala tajub vee võnkumisi  Lima – vähendab hõõrdumist  vees  Varjevärvus – pealt tumedam,  alt heledam, seostub  ümbritseva taustaga. Forellikasvatus
thumbnail
12
ppt

Ahven ehk harilik ahven

Ahven ehk harilik ahven Perca fluviatilis 2.Liigi kirjeldus Tumeroheline selg,rohekaskollased küljed,punased uimed . Silmad oranzid. Pikkus 5-25cm. Kehamass 20-180g. Vanus 20-25 a. 3.Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid. 1. Abiootilised: Veereziim, temperatuur, päikesevalgus,toitainete sisaldatus,vee PH. 2. Biootilised: Konkurents,kisklus 3. Antropogeensed: Keskkonna saastatus, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine 4.Ökoloogilise teguri täpsem kirjeldus. Temperatuurist oleneb ahvena...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kalad

Mari ja niisk on söödavad, need jäetakse kõhuõõnde. Kui rappimisega tahetakse saada peata kala, siis lõigatakse kala selgroog terava noaga pea tagant läbi ja tõmmata pea koos lõpuste ja siseelunditega ära. Lestal on sapipõis otse kurgu all, mille tõttu tuleb rappimisega olla ettevaatlik. Sapipõit ei tohi ühelgi kalal vigastada, sapp muudab kalaliha rohekaskollaseks, mõruks ja seega toidukõlbmatuks. Uimed lõigatakse ära enne soomuste eemaldamist, siis ei vigasta käsi soomuste eemaldamise ajal. Lõigata terava noa või kääridega kalanahka vigastamata. Soomuste eemaldamiseks asetada kala paberiga kaetud lauale pea puhastaja poole, ja võtta vasaku käega paberisse või riidesse keeratud kalapea pihku. Paremas käes oleva kalapuhastamisriivi või noaga eemaldada soomused saba poolt pea poole tõmmates. Kui suure soomkala...

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

enamikul luuline ja räni- või lubiainest või 2) koosneb järgmistest lihastikust ja epiteelist Toes osadest: lüliline selgroog, moodustunud jäsemete- ja koljuluud. nahklihasmõik. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed . Lihastik on tugev ja Lihastik paikneb enamasti massiivne, moodustab kihtidena ja õmbritseb Lihastik siseelundite kaitseks keha või paikneb polstri ja annab loomale kimpudena keha iseloomuliku kehakuju. sisemuses. Närvisüsteemi kesksed Närvisüsteemi kesksed...

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

See sisemuses, on luuline ja võib olla: kitiin-, räni- ja koosneb järgmistest osadest: lubiainest või lihastikust lüliline selgroog, jäsemete- ja moodustunud nahklihasmõik. koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed . Närvisüsteem Närvisüsteemi kesksed osad Närvisüsteemi keskesed osad (pea- ja seljaaju) paiknevad paiknevad keha kõhtmisel keha selgmisel poolel. Peaaju poolel, kus moodustub on suhteliselt suur ja närvikett. Peaaju on väike ja keerulise ehitusega. enamasti lihtsama ehitusega....

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt

Toit jaguneb kaheks 1) keelatud - Roomajaid, putukaid ei tohi. 2) lubatud (Kosher) ­ loomadest tohib süüa aind selliseid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestunud (siga, jänes, kaamel ei tohi). Kaladest tohib süüa neid kellel on uimed ja soomused (angerjas, silmud, krabid, vähid ei tohi). Lindusest ei tohi süüa neid kellel on röövlinnu nokk, küünised (kajakad ei tohi). 3) Neutraalsed toidud ­ kanamuna, leib (noaga millega lõigatakse leiba, ei tohi lõigata liha) Kindel tapmis viis ja loomi tohib tappa ainult eri väljaõppe saanud inimene (kindlasti judaist) ja et kaasneks võimalikult vähe verd. Veri tuleb lihast eemaldada. Ei tohi süüa koos liha ja piima...

Filosoofia
320 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vikerforell ja austrid

Maimude külgedel on lõhilastele tüüpilised tumedad tähnikulaigud, nn. näpujäljed. Euroopa tarbija soov näha forelli lõhesarnaselt hõbedasena ja kalakasvataja majanduslik huvi saada võimalikult kiiret juurdekasvu ning suurt lihasaagist on viinud selleni, et aretuse ning intensiivse söötmise tulemusena on kasvandustes peetavad forellid tüsedad, väljast vähe värvilised, kuid erepunase lihaga. Kasvatatud vikerforellile on väga iseloomulikud tugevasti kulunud uimed . Levik ja elupaik Vikerforell on igasuguste keskkonna-tingimustega üsna kergesti kohanev kala. Kõige kiiremini kasvab vikerforell 10-18-kraadises vees, kuid ta talub ka ajutist temperatuuri tõusu 23 kraadini. Optimaalne vee hapnikusisaldus on 9-11, ellujäämiseks vajalik alampiir 3 mg/l. Looduses sobivad vikerforellile ka jõed, kus elab jõeforell, kuid ta on vähem sõltuv jõe profiilist ja veerezhiimist. Vikerforell on eurühaliinne ja kasvab hästi ka Läänemere riimvees....

Kokandus
10 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Koka praktikaaruanne

Ühel päeval anti kui lõunalt tulin ja kööki läksin hakkasid kokad naerma ja näitasid mulle suurt kilekotti mis oli kilusi täis, mina pidin kõik need kilud ära puhastama, naerma hakkasid kokad sellepärast et tavaliselt kellegile pole kilude puhastamine meeldinud, kuna kätele jääb väga ebameeldiv hais ning üldse ebameeldiv töö paljude arvates, kuid kokad üllatusid kui nägid et rõõmuga seda tööd tegema hakkasin, pidin eemaldama kilu pea, uimed , siseelundid ning seljaluud, sain sellega suurepäraselt hakkama (võibolla sellepärast, et olen väiksest peale kalu puhastanud maal vanaisa juures). Palju valmistasin ka erinevaid suupisteid ja puuviljavaagnaid valmis õhtuks, tellitud laudadele. Üks ebameeldiv asi jäi ka meelde, kui esimest päeva pannkooke pidin tegema, nelja panniga korraga, alguses ei tahtnud pannkoogid üldse ilusad välja tulla, läksid keskelt pooleks ja muud sellist, siis proovis...

Kokandus
301 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioon

Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...

Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ahven

Külgedelt arenenud keha on piklik, kuid küllalt kõrge, suurima kõrgusega keha eesosas. Lõugadel on ühtlased harjaselised hambad tihedates ridades. Ahvena silmad võrdlemisi suured ning oranzi värvi. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed . Keha on kaetud pisikeste soomustega, mis moodustavad üsna tiheda ja tugeva kehakatte. Värvus sõltub veekogust: liivase põhjaga veekogudes heledam, mudase põhja puhul tumedam. Kala suurus oleneb tema vanusest. Ahvenad on üldiselt aeglase kasvuga kalad: 20cm pikkuse kala vanus on umbes 10 aastat. Täiskasvanud ahevena pikkus on siis keskmiselt 15-25cm. Eesti vetes püütud rekordkala pikkus on 44 cm. Suurimad ahvenad on kirjanduse andmetel isegi 51-55 cm pikad...

Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Latikas

Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna.Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid, kelledese suguneb röövliloomust, võtavad lanti; suhteliselt sügavatel järvedel (näiteks Kuremaa järv). Teet...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Bioloogia iseseisev tartu khk

Karpkala talub hästi ka riimvett. Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides. Majandites on talitiigid sügavad (2,5...3 m) ja kõva põhjaga, et ka paksu jääkaane all oleks vajalikul hulgal vett. Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed . Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia - Selgroogsed, selgrootud, käsnad, ainuõõssed

koosneb: lüliline selgroog, Kas kitiin-, räni- või jäsemete- ja koljuluud. lubiainest või lihastikust ja Jäsemeid asendavad luulise epiteelist moodusutunud toesega uimed . nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses. Närvisüsteem Keha selgmisel poolel peaaju Peaaju ja närviväädid ja seljaaju. kõhtmisel poolel. Need lähtuvad peaajust....

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Soome toidud

Sellega on põhjanaabrid löönud maailmarekordi. RETSEPTID Suur kalapirukas (kalakukko) Taigen: 2 1/2 klaasi vett, 3 1/4 klaasi rukkijahu, 1 3/4 klaasi sõelutud täistera nisujahu, 4 tl soola, 1/2 pakki kuivpärmi Täidis: 700-800 g väikseid kalu (rääbised, räimed, kilud vms.), 500-600 g peekonit u 0,5-1 cm paksuste lõikudena, 3 tl soola, üldmaitseainet. Puhasta kalad, eemaldades neist uimed , lõpused ja suuremad luud. Pead võib jätta alles. Sega jahu ja sool. Lahusta pärm käesoojas vees. Kui pärm on täielikult lahustunud, sega jahu pärmivette ja sõtku kõik taignaks. Vee ja jahu vahekord sõltub jahu kvaliteedist. Soome jahu puhul on vahekord vee ja jahu vahel 1:2. Kui jahus on rohkem gluteeni, tuleks kasutada vähem vett. Eralda taignast umbes neljandik hilisemaks kasutuseks. Ülejäänud taigna rulli ovaalseks umbes 1,5 cm paksuseks tükiks...

Kokandus
31 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Carl von Clausewitz

Clausewitzi ka Stalin, kes pidas tema teooriat iganenuks: Clausewitz olnud sõja ,,manufaktuurse" perioodi esindaja, kuid tänapäeval on meil sõja ,,masinaline" periood. Hobune, ,,kondimootor", kes aastatuhandeid on olnud asendamatu nii moonavooris kui ka võitluses, on tänapäeval vaid dekoratiivne paraadloom, ja sedagi mitte igas armees. Tänapäeva sõda on väljunud maastiku kahemõõtmeliselt tasapinnalt. Sõjajumal on saanud tiivad ja uimed , ta võib tegutseda nii õhuvallas kui ka vetesügavuses. Leiutatud on massihävitusrelvad, mida on pruugitud ka tsiviilelanike kallal. Üksiksõduri hind ja väärtus on aga mõõtmatult tõusnud. Kunagine värviline univorm asendati juba enne I maailmasõda odava ja otstarbeka välihalliga. Nüüd on kasutusele võetud laiguline kamuflaaz ja kuulivestid. Massiga enam rünnakule ei minda, iga sõduri hukkumist kajastab meedia. Samas on vana...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Mereannid

· Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. · Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Seepiad · Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). · Harilik Seepia elab Vahemeres ja Atlandi idaosas. · Ta kasvab kuni 25 cm pikkuseks, lame keha on ovaalne või ümar, nagu kõikidel seepialiikidel. · Külgi palistavad uimed . · Saagi haaramiseks mõeldud kaks kombitsat on pikad, ülejäänud haarmed on oluliselt lühemad. · Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. · Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast, ja selle hajumine muudab vee sogaseks. · Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest....

Toiduainete õpetus
35 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Evolutsioon Maal

Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest)....

Ajaloolised sündmused
87 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Peajalgsed

Veri pole peajalgsetel mitte punane, vaid hapnikuga küllastunult tumesinine, venoossena aga kahvatusinine. Vere niisugune värvus on tingitud sellest, et peajalgsete veres on hemoglobiini asemel hemotsüaniin, mille koostises sisalduv vask tingibki vere sinise värvuse. Hingamiselunditeks on neil üks paar mantliõõnes paiknevaid lõpuseid. Mõningail peajalgseil on uimed . Peajalgseil on suhteliselt suur ning hästi arenenud aju, mida ümbritseb kõhrkapsel ja keerukas närvisüsteem. Nad on ainsad selgrootud, kelle peaaju katab kõhreline kapsel (kõhrkude). Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgsete kehas on tindinääre. Tindinääre paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajaduse korral paiskavad nad välja portsu tinti, mis muudab vee sogaseks ja võimaldab vaenlase eest põgeneda või saaki jahtida...

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kalad

Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik ­ luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid ­ magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid ­ lõpused Vereringeelundid ­ süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel ­ seemnesarjad (niisk), emasel ­ munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Judaism

Judaism on vanim tänapäevani püsinud ühte Jumalat kummardav religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Juudid usuvad, et Jumala ja juutide vahel on eriline suhe ­ leping. Menora on juutide sümbol nagu rist.Maailmas on 12,8 mln juuti, peaaegu 47% elab P-ameerikas, 34% iisrealis ning 14% Euroopas Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: 1.Toora (seadus) ­ kõige tähtsam osa, 2. Prohvetid ­ sisaldab ettekuulutusi ja 3.Kirjutised - laulud armastusest, vihast lootusest, võidurõõmust ja patukahtsusest. Juutide pühakiri tõotab,et Jumal saadab neile Messia. Ta sünnib Jumala poolt määratua ajal ja on targem kõikidest prohvetitest. Messi...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord

pehmeliha kelmed, kõõlused 5 maks kelmed 3 neerud kelmed, rasv 10 haug Soomused, sisikond 20 haug Soomused, sisikond, selgroog 50 luts Nahk, sisikond 30 lest Sisikond, uimed 10 lõhe Sisikond, luud 42 forell Sisikond, luud 40 koha Sisikond, luud 50 hõbeheik Sisikond, luud 50 tursk Sisikond, luud 55 mereahven Sisikond, luud 50...

Kokandus
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun