Kokkuvõte Kadrioru kunstimuuseumist Kadrioru lossi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu PõhjaEuroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Hoones on tähtsad detailid, uhked ruumid, mis on väga kujunduslikud ja renessansi ning barokiajale kohane. Endale meeldib väga mööbel, mis on ülekullatud ja trepid, millel on eriline kujundus. Kuna olen ise kunstiinimene, siis lossides ja muudes vanaaegsetemas kohtades paneb süda seest möllama, sest hoone ise on nii ilus! Muuseumi kollektsiooni moodustab lääneeuroopa ja vene maailid 1620.sajandini, skulptuurid, pisiplastikaesemed ja tarbekunstiteosed. Peamiselt on seal Madalmaade ajastu teosed, 1617. sajand, kuid oluline osa on ka vene portree maalikogu 1819. sajand, samuti 19.sajandi teisest poolest Ivan Siskin ja Ivan Aivazovski, eriti jäi mulle meelde Ilja Reprini teos ,,Sõduri jutustus." , sest enamuses olid protreed...
varaga perekonda ülal pidama. Kui abiellutakse, siis ühiselt abielu ajal soetatud esemed lähevad jagamisele, kui juhtub, et lahutatakse. Mis on mõnesmõttes õige, aga ka mõnesmõttes väga suur miinus, sest mõned asjad ei ole üldse jagamist väärt, kui oled selle näiteks päranduseks saanud oma vanematelt abielus olnud ajal, siis pead ka seda abikaasaga jagama, kuigi tegelikult peaks see olema täieõiguslikult pärija oma. Abielu suureks plussiks on see, et lapsed saavad olla uhked, et nendel on vanemad, kes on abielus, kes kasvatavad lapsi,kes aitavad ja on toetavad. Kui ollakse abielus, siis ühe abikaasa hukkumisel(suremisel) pärib abikaasa kõik endale, sest kui ollakse vabaabielus, siis on õigus ka sugulastel abikaasa varakallale hakata. Suureks plussiks on veel see, et kui tehakse tuludeklaratsiooni, siis paljudel juhtudel on abielus ühisdeklaratsiooni tegemine kasulikum, kui eraldi tehes, eriti siis, kui näiteks abikaasa on kodune
4) Neid ühiskondi, kus valitsevad pigem ellujäämisega seotud väärtused, iseloomustab madal majanduslik ja füüsiline turvatunne ning materiaalsete väärtuste esikohale seadmine. 5) Kui lähtuda vaid Maailma väärtuste uuringu viimase laine andmetest (2010–2012), jagab Eesti Lõuna-Koreaga viimast kohta selles, mis puudutab uhkustunnet oma riigi elanikuks olemise üle. Vaid 21% vastanutest olid väga uhked selle üle, et nad on Eesti elanikud, samal ajal kui Rootsis oli vastav näitaja ligi 40% ning Ameerika Ühendriikides 60%. 6) Lisaks usaldusele on viimastel kümnenditel kasvanud inimeste õnnetunne. Kui 1990. aastal väitis ligikaudu 61% Eesti elanikest, et nad on kõiki asjaolusid arvestades kas väga või pigem õnnelikud, siis 2008. ja 2011. aastal väitis end õnneliku olevat ligikaudu 77% vastajatest. 7) Kui 1990
See on kirjutatud 1932. aastal. Opereti lavastas ja kunstnikutöö tegi Mart Sander. Savoy ball oli tema esimene lavastus üldse Estonia teatris. Sellepärast tundis ajakirjandus suurt huvi etenduse valmimise vastu ja publiku ootus oli üles köetud. Tahtsingi minna vaatama midagi kerget ja lõbusat, sest ka varasemad operetikülastused on jätnud toreda mälestuse. Kuna Mart Sander püüdis taastada 1930-ndate aastate õhkkonda, siis lavakujundus ja kostüümid ei olnud ülepakutult uhked, vaid vastasid ajastule. Markii Aristide (Mart Laur) saabub abikaasa Madeleine´iga (Pirjo Püvi) pulmareisilt koju Nizzasse. Markii oli enne abiellumist elanud lõbusat poissmeheelu ja nüüd saabub talle telegramm endiselt kallimalt, tantsijanna Tangolitalt (Juuli Lill), kes nõuab kohtumist Savoy ballil. Värskele noorpaarile saabub külla Türgi atašee Mustafa Bei (Märt Avandi). Ta lubab Aristide aidata, et ta saaks ilma oma naiseta ballile minna ja Tangolitaga kohtuda. Mustafa Bei
2 Visioon: Aastal 2013 on MTÜ Paju Pansionaadid ühiskondliku arvamuse poolt respekteeritav, rahvusvahelistele nõuetele vastav, kodutunnet pakkuv hoolekandeasutus Lõuna-Eestis, kus on tagatud erivajadustega täiskasvanutele kvaliteetsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning eale ja seisundile vastavalt klientide toimetuleku säilitamine ja parandamine. Kommentaar: antud visioon on laiahaardeline ja suuremahuline. Kui see ettevõttel õnnestub, võivad nad küll uhked enda üle olla. 5. VALGA KESKRAAMATUKOGU Valga keskraamatukogu missioon: Valga Keskraamatukogu on linna ainuke avalik raamatukogu, ta tagab vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile. Oma tegevusega toetab raamatukogu lugemisharjumuste kujunemist, koolitust, täiend- ja ümberõpet ja harrastusi, pakub kultuurilist meelelahutust ja harivaid loenguid. Raamatukogu koordineerib raamatukoguteenindust maakonnas ja juhendab teisi maakonna rahvaraamatukogusid.
Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati...
Kodusest kasvatusest sõltub, kui hästi saab laps iseseisvalt elus hakkama. Anton Hansen Tammsaare teoses ``Tõde ja õigus`` ütles Andres lause ``Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus``.Igal inimesel on elus erinevad eesmärgid ja arusaamad, erinevad unistused ja lootused.Inimestel on erinevad ideaalid. Näiteks õpetaja amet olla klassi lemmik, austatud ja lugupeetud, on tema unistuseks. Kui selline staatus kunagi saavutatakse, ollakse oma töö üle uhked ning seda hakatakse ka armastama.Andres ``Tõest ja õigusest`` vaevalt seda ise uskus, sest terve oma elu rabas ta tööd teha, ent armastuses ja pereelus tal hästi ei läinud.Selle armastuse võib iga inimene omale meelejärele tõlgendada.Kellele on see materiaalne kasu, kellele moraalne. Tänapäeva ühiskonnas on haridus ja töö edu aluseks. Kui inimesel on piisavalt hea haridus, tähendab see seda, et tal on hea töökoht, kus on positiivne atmosfäär töötamiseks
2. Romantism väärtustab isiksust, tundeid, igatsust, lootust, armastust, õnne, hiilgust ja salapära. 3. Romantilised tegelased. Erandlikkust toonitatakse. · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud ar mastajad, uhked ja kindlameelsed. 4. Romantism looduses · Salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli m etsik maastik , salapärased vanad lossid, vare m ed v õi eksootilised paigad. · Ka loodus on eriline. Pildid annavad edasi tegelaste tundeid: · Tor mine ilm ärevus · Kaunis päikesepaiste õnnelik ar mastus · Äikesetor m segadus · Kotkas kindlus
Kuid valge võib ka eemale tõugata, enamgi veel -- lausa hirmutada. Isegi siis, kui valgesse riietatud inimene näeb välja kaunis ja elegantne, suurendame endalegi aru andmata vahemaad enda ja tema vahel ning eelistame jälgida teda kõrvalt. Inimesed, kes eelistavad valget on korralikud, ausad ja siirad. Kuid võivad olla ka nõudlikud. Kasutage valget värvi riietes, kuid teil on vaja luua mulje süütusest, korralikkusest ja puhtusest. Inimesed, kes riietuvad oranzi või kollasesse on uhked, sõltumatud, avaldavad tugevat muljet teistele ja püüavad võita populaarsust. Need on energiliste inimeste värvid. Toovad seltskonda naeru ja rõõmu! Kollane - annab suhtlemisjulgust, peatab või ennetab depressiooni, julgustab oma soove esile toome, aitab, kui on vaja end ja oma oskusi müüa näiteks tööintervjuul. Igasuguste värvide pastelsed toonid assotsieeruvad helluse, pehmuse ja vaoshoitusega. Inimesega, kes on selliselt riietatud, tunneme end kaitstuna
Eestis on matkandus üpris heal järjel ja siin korraldatakse palju ühismatku nagu näiteks Roheliste Rattaretked. Suuremale rahvahulgale korraldatud matkad on alati hoolikalt valituv huvitava marsruudiga, ning põneva programmiga. Ise korraldatud matkad seevastu ei pruugi olla nii ette planeeritud ja enamus otsusi tehakse spontaanselt. Eestis on 81 jõge, nendest veematkamiseks kõige huvitavamad on kahtlemata Valgejõe alamjooks ja Võhandu, mida ääristavad paljud uhked liivakivipaljandid. Jõgedel on kõige ekstreemsem ja põnevam matkata kevadise suurvee ajal, kui kärastikud vahutavad kõige rohkem. Meie rannik on üsna tihedalt sadamstatud, mis võimaldab teha pikemaid jahimatku ilma selleta, et peaks olem üle 12 tunni järjest merel ka üsna tuulevaikse ilma korral. Üle Eestimaa asub palju rohkete laugastega rabasid, mis on suurepärased jalgsimatkaks. Rabasse on soovitav minna juuli lõpus, kui on valminud paljud rabamarjad,
raua töötlemine. Sõjakunst Rahamüntimine Oma foiniikia tähestiku (hobukaarikud) kõrgel mõju tekkinud tähestik tasemel. Eluolu ja perekond Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad, kaupmeeste Patriarhaalne perekond, Patriarhaalne kindlustatud linnades. aiad=paradiisiaed.Allutatud luksuslik elu. Käsitöölistest mehel võis olla mitu naist, peremudel Korraliku d vundamendiga rahvate peremudelid säilitasid. enim kangruid, värvaleis, kuningatel majad(maal 1 korrust, Kuninglikud masspulmad
töötlemine Savitahvlid Tähtis laenatud kultuuri Oma foiniikia tähestiku mõjul Sõjakunst (hobukaarikud) Keeleliselt indoeurooplased edasikandmine tekkinud tähestik kõrgel tasemel Rahamüntimine Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad Patriarhaalne perekond, kindlustatud linnades aiad=paradiisiaed Kaupmeeste luksuslik elu mehel võis olla mitu naist Patriarhaalne ELUOLU Korralikud vundamendiga Allutatud rahvate peremudelid Käsitöölistest enim kangruid, Kuningatel haaremid peremudel
4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära. Positiivsed tegelased olid tihti idealiseeritud. Mehed-Julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised-Naiivsed, õrnad, kaunid, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. 6. Napoleon Bonaparte-Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta oli ideaalne romantiline kangelane, kes unistas kangelasteost ja ümberkujundamisest. Tema unistus oli ülemaailmne impeerium, kuid ta pettus maailmas. 7. Romantismis idealiseeriti minevikku. Huvi oma rahva mineviku, rahvaluule ja ajaloo vastu. 8. Romantismi märksõnad-Põgenemine reaalsusesse, maailmavalu, erandlikkus, loodus ja loomulikkus. 9
1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell, võiks rääkida Tegelikult rääkis poisist, kes taevast ja surnud ratsanikest, oli vaene. Ta varastas oma kes seal ratsutavad koos oma peremehelt kuld-mündid ja langenud hobustega. Ja läks sellega minema tappes kindlasti olid nad väga head ja oma peremehe. Ta ostis uued tugevad ratsanikud, keda uhked riided ja süüa endale ja austatakse ja mälestatakse. tegi muid põnevaid asju, millest ta polnud tead-lik aga tema saatus viis lõpuks tagasi peremehe juurde, ta oli kaotanud jälle kõik ja raha tal ei olnud. Novelli lõpus tapeti ka poiss une pealt
seisab Prints, kes tervitab Klarat kui oma printsessi. Minule meeldis see etendus väga. Pähklipurejale oli leidlik lahendus leitud, kui kord mängiti teda päris inimesena, teinekord jälle nukuna. Kuna olen seda etendust kunagi väiksena näinud ja veidike on sellest isegi meeles, siis on huvitav jälle võrrelda, mis on teisiti lahendatud. Näiteks tolles etenduses lõhkus Fritz nukult lõua küljest, selles etenduses aga kogu pea. Kostüümid olid märkimisväärselt kaunid ja uhked, nagu balletis ikka tavaks – sätendavad ja lehvivad. Tantsunumbrid olid samuti võimsad, sest ei ole sugugi lihtne teha 19 piruetti üksteise otsa, tean seda kasvõi omast kogemusest. Tšaikovski muusika sobis ideaalselt selle etendusega, seega mõistan, miks 1892. aastal inimesed sellest vaimustuses olid. Küll aga osutusid segavaks faktoriks väsinud ja nutvad lapsed, kelle tõttu oli vahel raske etendusse süveneda.
PõDER MARKUS TOOMSALU P.V.P 6A KLASS Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põdra välimus Põder on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk
Üks päev kammkeraamika kultuuris Tere! Olen Ilp ühest järveäärsest asulakesest. Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots, ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majadevahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal. Meestel pole olnud jahil õnne. Täna loodetavasti saavad meie kõhud rasvast liha täis, sest rammu on meil vaja, talv on tulekul. Hiljem hommikul poisikesed juba imetlesid oma äsja valminud jahiriistu, mis olid tehtud juba uhkemast moondekivimist. Nad nimetasid neid kirvesteks. Kalapüügiga tegelevad mehed olid uhked oma uute teadmiste üle kalade eluviisi kohta ning kuidas neid paremini kätte saada. Nii, ongi aeg meestel ja poisikestel metsa poole astuda. Meie, naised ja tüdrukud, lehvitame neile järgi...
India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikord Braahmanid- preestrid, õpetlased Ksatriad- sõjamehed, valitsejad Vaisjad- kaupmehed, käsitöölised, talupojad Sudaad- teenijad, lihttöölised Puutumatud- ühiskonnast välja arvatud Usk, kultuur India usku ja kultuuri tunneme pühade raamatute veedade järgi
sõnaga ning austavad tema tehtud teletööd väga. Eesti teeb kõik selleks, et Eesti naised hakkaksid rohkem sünnitama. Eesti riik kehtestas isegi emapalga, et ka ärinaised hakkaksid sünnitama,kuid rohkem lapsi hakkasid tegema kodutud, alkoholikud, narkomaanid ning muud raha puuduses virelevad inimesed. Kuid asi ei ole nii hull paljud võimukad naised on saanud ka väikeste beebide omanikeks. Eestis on palju auväärseid ning kuulsaid inimesi ja nad on väga uhked, et on eestlased. Oma rahvust ei tohiks salata vaid kanda see välja auväärselt.
vabaks võidelda, paremad elutingimused endale luua, lisaks veel mitmetele rahvuse tunnet tekitavatele olulistele sündmustele suutsime väheste vahenditega iseseisvuda ning luua Eesti Vabariigi. Eesti Vabariik on mitmeid raskeid aegu üle elanud, kuid siiski oleme oma sõltumatust suutnud hoida ning olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab. Meie, eestlased, oleme uhked oma kodumaa üle, nagu kõigil rahvastel on kombeks oma kodumaad armastada. Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib kodu igatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis. Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse mõlgub meeles ja südames vaid üks, soe Eestimaa, meie kodumaa.
igaveseks kestma. Koos nad tapavadki seedrimetsade valvuri Humbaba ning taevase härja, kelle jumalanna Istar saatis nende vastu. Istar maksab Gilgamesile kätte, haigestades Enkidu tappvasse haigusesse. Enkidu mõistab, et ta peab surema ning neab päeva, mil rõõmutüdruk Samhat ta inimeseks muutuma meelitas. Kuid Päikesejumal Samas noomib Enkidut Samhati laimamise pärast kuna tema oli söötnud teda leivaga, jootnud õllega, andnud talle uhked riided selga, heaks kaaslaseks Gilgamesi. Enkidu mõistis tehtud viga, mõtlematult öeldud sõnu ja andis Samhatile andeks ning õnnistas teda. Pärast Enkidu surma rändab Gilgames maailma äärde, otsima surematust. Gilgames oli näinud, kuidas suri Enkidu ning seepärast teda kunagi eesootavat surma. Pikk oli teekond surmariiki, maailma äärele. Teekond viis üle surnud vete Utnapisti juurde, kes oli pääsenud veeuputusest, kuna Ea, tarkusejumal, andis talle
võlurivõimete abil kõik kuusekaunistused tantsima. Oma tantse esitavad Pipargoogimehikesed, Pulgakommid, Paukkompvekid ja kolm Tantsuhiirt ning mitu Lumememme. Kuid kõik unenäeod lõpevad kord ning kõik ärkavad, misjärel ootab ees ühine saanisõit kirikusse. ,,Pähklipureja" oli üks esimesi ballette mida olen vaatamas käinud ja see meeldis mulle väga. Eelkõige oli ballet mõeldud lastele, kuid see tegi selle veel huvitavamks. Dekoratsioonid laval olid värvikirevad ja väga uhked. Eriti meeldis mulle Lumekristallide tants. Nende esitus oli nii puhas ja ilus. Nad kandsid lumivalgeid balletikleite, mis mõjusid joovastavalt. Jälgides pikalt nende jalgade tööd ja päkkadel tippimist vaimustas see mind eriti. Samuti olid vaimustavad ka kõikide kuuseehete tantsud ja ka nende kostüümid. Kõige graatsilisema ja puhtama tantsu esitasid minuarvates Söepõletajast prints ning tema imekaunis valges kleidis kaasa, kes tantsisid nii soolot kui ka paaris. Etenduse lõpp oli
et isale mingitki vastastikust tunnet välja näidata. Goriot oli neid liialt hellitanud ja seega põhimõtteliselt oma tütardest ja oma varandusest ilma jäänud. See on ehtne näide sellest, et rahaga ostetud armastus pole õige. Raha suudab rikkuda ka tõelise armastuse, kui sellega liiga palju ümber käia. Goriot oli hea ärimees, kuid oma tütreid ta ennast armastama panna ei suutnud ja lõpuks olid tütred nii uhked, et ei tarvitsenud oma isa matuselegi minna. Isekas oli ka mees nimega Jevgeni Onegin, kes oli peategelaseks Puskini raamatus ,,Jevgeni Onegin". Ta armastas oma vabadust, kuid samas oli tal kombeks kurameerida naistega ja elada seltskonna elu. Jevgeni ihkas endale palju naisi korraga, isegi teiste meeste omasid. Kui Tatjana talle oma armastust avaldas, siis Onegin põlgas teda. Hiljem, kui Jevgeni temalt armastust palus,
(18931980). Jessiel ja Minnie Mael oli viis last, kellest Vernon oli esimene. Nende esivanemate seas on sotlasi kui ka muid Põhja- Euroopa rahvaid.Elvise ema Gladys Love Smith sündis 25. aprillil 1912 Pontotoci maakonnas Mississippi osariigis. Gladyse isa oli Robert Lee Smith (surnud 1932) ja ema Octavia Luvenia "Doll" Mansell (1876 1935). Robertil ja Octavial oli üheksa last, kellest Gladys oli viies. Nende esivanemate seas leidub tserokiisid ja juute (Gladys ja Elvis olid väga uhked oma juudi päritolu üle).Veel arvatakse Elvise esivanemate seas olevat waleslasi, inglasi, iirlasi, prantslasi, taanlasi ja sakslasi.Vernon ja Gladys tutvusid kirikus Tupelos Mississippi osariigis ja abiellusid 17. juunil 1933 Veronas Pontotoci maakonnas Mississippi osariigis. Kuna Vernon oli sel ajal alles 17-aastane, siis Tupelos nad abielluda ei saanud. Elama hakkasid nad siiski Tupelo idaosas vaesemate linnajaos väikses kahetoalises majakeses (shotgun house), mille Vernon ise 1934
tõmbavat"(2.pt.lk.12) Kiir oli aga väga uhke ja uhkustaja tüüpi poiss ,, ,,Näita'nd, Kiir, näita!" Aga Kiir oli uhke poiss, ja ainult mõni üksik sai selle au osaliseks, et talle sulepead näidati"(2.pt.lk.13) Kuna kiir oli suur kaebaja ja pidevalt kaebas Tootsi vembud köstrile, siis tegi Toots ka palju vempe Kiirele. ,,Ühel hommikul, kui ärkasid poisid, kes öösel koolimajas olid maganud, nende hulgas ka punajuukseline Kiir, leidis viimane, et tema uhked nööpsaapad öösel märksa olid muutunud: saabastel ei olnud mitte ühtegi nööpi küljes."(9.pt.lk43) Kiirele sünnib raamatus ka üks vend, kellele ta vanemad kohe üldse nime ei suuda valida, nemad juba mingit tavalist nime oma lapsele ei pane ,,Muret teeb ainult nime otsimine uuele elanikule.Harilikku, lihtsat nime, või jälle niisugust, mis Paunveres juba kunagi ette tulnud ei pane Kiired oma lihasele lapsele iialgi"(7.pt.lk.177)
Mats alati on tubli mees Mats võib tunduda eestlastele veidi solvava või iroonilise nimena. Olgu, kuidas on, aga siiani on ta tubli olnud. Aga kui tubli ta siis on? Ei tea, miks, aga kui keegi sellist nime kannab, siis kihistavad koolis küll lapsed naerda. Paljud kasutavadki seda sõna solvamiseks ja enamasti see neil õnnestubki. Kui mõelda, siis tundub seletamatuna, mis pärast? Kui kellelegi Mats öeldakse, ei mõelda midagi muud, kui talupoega. Vanasti tuli talupoeg olla saatuse sunnil. Seostatakse, et maarahvas oli oli harimatu ja neil puudusid kombed. Mis kombeid põldharides ikka vaja läheb? Enamus eestlasi pidi lihtsalt seisuse tõttu olema talupoeg, ja musta töö tegijad, kelle üle võimutsesid sakslased ja venelased. Viimased rikastusid, võttes ära eestlase töövilja, vara ja lõpuks ka õigused, muutes meid orjaks. Nii ei saanudki me ennast harida, sest ei jätkunud aega ega olnu...
elavad lilled. Peamine tähelepanu pöördus seelikule, moodi tuli kuppelvormiga rehvseelik, mis püsis moes väikeste muudatustega 70 aastat.(lisa 1) Pesti ennast vähe ja halva lõhna peitmiseks kasutati ohtralt parfüümi. Kuna hügeen polnud sellel ajal tähtis levisid lihtsalt paljud haigused nt sügelised ja kirbud. 3. Arhitektuur Rokokoo stiili arhitektuuris ei panusatud tähelepanu väga välisilmele kuid hooned olid väga uhked seespoolt. Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Kasutati palju lühtreid,peegleid,õrni toone,lilli ja kulda.Üks suurimatest tunnustest oli merekabrid.(lisa 2) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega
Loomulikult ei tohi unustada kultuuri. Kultuur teebki inimesest selle, kes ta on. Eestisse on kultuuri kogunenud igast kohast ja kuigi paljud traditsioonid on kadunud, mõned ikka veel jätkuvad nagu näiteks saunas käimine. Tänapäeval hakkab rahva kultuur hajuma ja kõik riigid hakkavad sulama kokku üheks suureks samasuguse kultuuriga riigiks. Iga jätkuv generatsioon uusi eestlasi unustab rohkem Eesti kultuurist ja kuigi on neid, kes on uhked selle üle jääb ka alati neid keda see ei huvita. Inimesed üritavad samastuda teiste riikidega, et nendega kokku sobida, kuid ei ole üldsegi halb erineda teistest, sest see on asi mis teeb sinust sinu, muidu oleksid lihtsalt üks putukas teiste miljonite hulgas. Eesti on tema rahvas, loodus ja kultuur ning seda ei tohi unustada. Iga inimene peaks võtma kasvõi natukene aega oma elust, et meenutada Eestit ning mis ta tähendab teie jaoks.
Harry ei suutnud mõista, et ei stepihundilik ega inimlik pool ei ole täiuslikud ja ei peagi olema. Harry arvas, et inimesed ei suuda leppida tema stepihundiliku poolega, aga ta ei mõistnud, et selleks peab ta enne ise sellega leppima. Oskus enda üle naerda on parim, mis inimesel olla saab. Esiteks saab selle oskusega pöörata enda pihta suunatud solvangud naljaks. Teiseks aitab see iseennast mõista. Inimesed teevad nalja selle üle endas, mille üle nad uhked ei ole või oma nõrkuste üle. Selleks aga peab tundma neid külgi, seega naer aitab inimesel avastada iseennast. Harry suhtus endasse, teistesse ja ka ellu kriitiliselt. Ta ei suutnud leppida enda erinevate olemustega ja see ei lasknud tal elada täisväärtuslikku elu. Harry tegelaskuju õpetab kõiki neid, kes temaga romaani teel tutvuvad. Elu on keeruline, see ei ole kunagi õiglane, vähemalt tundub nii. Pessimism ja enesevihkamine ei vii aga mitte kuhugi. Nali ja naer,
Kerkisid esile stereotüübid ning tegelaste suhtumine. Oli näideldud viha ja raevu ning selle kõrvale siirast armastust ja õnne. Seega oli võimalus tuua välja paralleele ka tänapäeva eluga. Omatte tubli töö olid ära teinud nii kostüümikuntsnik Ellen Cairs kui ka koreograaf Adrienne Abjörn. Kostüüme oli palju ja nende rikkalik valik lummas pilku. Iga näitleja sai välja kanda vähemalt paar kostüümi kui mitte rohkem. Need olid uhked ja pilkupüüdvad ning kajastasid antud tegevust, olukorda või tööd. Näitlejate liikumine oli lai ja teguderohke. Oli esindatud nii miimikat, žeste kui ka tantsu ja balletti. Kohad, kus tekst või repliik puudus, tants üllatavalt hästi ja muutis sisu elavamaks. Muusikal kestis kokku kaks ja kolmveerand tundi. Selle ajaga oli vaatamist palju. Kuna tegu oli muusikaliga, mis eeldab, et laulude abil antakse sõnum edasi, siis tekkis tunne, et olukordi püüti kõvasti venitada
Tänane Eesti Eesti Vabariigil on väike pindala, aga suur potentsiaal. Kuigi Eesti on väike ja loodusvarade poolest vaene riik, on ta teiste endistes kommunismimaadega võrreldes väga palju saavutanud. Peale taasiseseisvumist taastati meie riigis kiirelt demokraatia. Näiteks Valgevenes kehtib siiani diktatuur. Me võime olla uhked oma riigi üle, sest me oleme lühikese ajaga väga kaugele jõudnud. Aga kas Eesti olevik ning ka tulevik on tegelikkuses nii roosiline, kui meie demokraatlikult valitud juhid meile sisendavad? Eestlastel on probleem oma egoga. Meie arvamus oma rahvusest ja ka meist endist on tihtipeale pisut vildakas. Osad inimesed tunnevad oma rahvuse üle suurt uhkust. Teised tunnevad aga häbi. Eestlane ei ole mingisugune imeloom. Samuti ei ole ta ka teistest rahvustest halvem. Me peame
põllumajandusega seotud inimesi. Näitena võib välja tuua Eesti Kirjameeste seltsi ja erinevad põllumeeste seltsid. Kuigi sel ajal oli palju tsenseerimist ja kontrollimist, oli neil inimestel, kes on ka meie ajalugu loonud, võimalus ennast väljendada ja eestlaste haritust ja igapäevaelu väga suurel määral muuta.Kõik eeltoodud sündmused olid aluseks Eesti kultuuriloole ja tänu nendele tublidele eestlastele saame olla uhked enda kultuuri erinevate tahkudega, milleks on ajakirjandus, muusika, teater ja erinevad organisatsioonid.
Samas teame ka kõik kuulsuse valjupoolt dopingud spordis, ebaausad võtted äris. Kui inimene teeb omalt poolt kõik, et kuhugi jõuda, et saavutada hea töökoht ja olla kasulik ka riigile, siis kas riik seda kuidagi toetab ja tunnustab? Heaks näiteks on siin meie olümpiasangarid. Jah, tõsi see on, et võidu puhul saavad sportlased ja nende treenerid autasude ja preemiatega üle kullatud. Kuida kas meie riik toetab ka nende aastaid kestvat pidevat tööd? Oleme taas uhked, kui meie teadlaste saavutused leiavad maailmas tunnustust mis on aga selle tulemuse taga? Kas tasuta kõrhgaridus, millest niipalju räägitakse on ikka tasuta. Pole seda ju kohustuslik põhihariduski. Hiljuti toimunud meditsiinitöötajate streik tõi välja puudused meditsiinivaldkonnas. Riigi seisukohad jäidki uduseks ja arusaamatuks. Tegelikkuses on meie arstid sama tublid ja teadmiste ning oskuste poolset igati Euroopa arstidega võrreldes konkurentsivõimelised. Ja
Mis mulle meeldib/imponeerib keskaegses arhitektuuris, muusikas ja moekunstis? Keskaegne maailm erineb tänapäevasest maailmast väga. Keskaegne kunst ja muusika sisaldavad endas omadusi, mis on kindlasti väga huvitavad ja müstilised nüüdisaegsetele inimestele. Keskaegne arhitektuur on väga rikas ja külluslik. Mind kõidavad väga keskaegsed kirikud. Keskaegsed kirikud on väga huvitavad ja omapärased. Kirikud tehti keskajal eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes nendesse siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Enamjaolt kõikides kirikutes on ka palju kunstiteoseid. Mina arvan, et ka kirik ise on üks väga suur kunst. Muljet on avaldanud ka gooti stiilis katedraalid, mis said alguse Prantsusmaalt. Eriti suur ja uhke on Reimsi katedraal. Ka keskaja muusika on väga huvitav ja teistmoodi. Minu jaoks tundub eriti põnev see, et keskaja muusika oli seotud enamjaolt kloostrite ja kirikutega
Kahe päeva pärast ilmus lehes teade, mille järgi tuli kogu raha vahetada uute kupüüride vastu 22. detsembriks. Sisuliselt oli tegemist devalveerimisega. Sukasääres hoitud raha said inimesed nädala jooksul vahetada vahekorras üks uus rubla kümne vana vastu. 1991. aastal toimus Eesti poliitilises elus taas suur muutus kehtestati vabariik. Otse loomulikult oli vaja vahetada ka raha. 1992. aasta 20. juuni rahareform Eestis taastas maksevahendina krooni. Uhked kupüürid tulid kasutusele Vladimir Taigeri kujunduses. Sularaha sai vahetada kaks päeva 727 rahavahetuspunktis üle Eesti, kus igale eraisikule vahetati ainult 150 krooni (1500 rubla). Tookordne rahareform oli otsustavaks sammuks Eesti majanduse lahtirakendamisel iganenud rublatsoonist, pani aluse Eesti edasisele majandusarengule ja avas ukse Euroopa majandusruumi. Olles 2004. aastal liitunud Euroopa Liiduga, oli järgmiseks sammuks euro kasutuselevõtt
Unustatakse meie keel ning võib-olla isegi meie riik. Siit jõuame aga rahvustundeni. ,,Meil on see rahvustunne kadunud, kujundlikult tundub välismaa parkett mõnusam, kui kodumaa muld," nagu ütles Eesti kirjanik Hando Runnel oma kirjutises. Inimesed lähevad suurima südame rahuga Eestist ära, unustamata kui palju vaeva meie esivanemad nägid, et saada meile oma riik. Riik, kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad, kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Aga võib olla ei saagi väikerahva rahvustunne küllalt suur olla nagu on öelnud Johannes Aavik. Aga miks siis nii paljud inimesed laulupeol käivad? Mida kaugemale me oleme jõudnud eestlaste vabaks laulmisest, seda udusemaks muutuvad ajaloolised teadmised esimesest laulupeost, mis toimus 1869. aastal. Teame, et eestlased laulsid end vabaks.. See laul tuli neil südamest. Laulu sõnad polnud niisama tuulde
nad on ja nad ei asendunud või ei samastunud rohkem teiste indoeuroopa keeltega, mis levisid koos põllumajanduse levikuga, peetakse meie kehva kliimat (tol ajal oli kliima palju külmem). Nimelt siia tulnud põllumajanduspioneerid ei suutnud siin vilja kasvatama hakata ja pidid meie esivanemate kombel küttideks ja korilasteks, võttes seega üle eesti keele. (4) Uurali keeled on ainsad Euroopas kastusel olevad mitteindoeuroopa keeled peale baski peele Püreneedes. Me peaksime olema uhked, et räägime üht neist keeltest ja säilitama seda suurema hoolega, kuna paljud uurali keeled on väljasuremiseäärel. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled 2. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Samojeedi_keeled 3. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_keeled 4. Ago Künnap www.fillu.edu.ee/sisu.php?id=53&teema=3
laulust jne.). Suur osa vanemaid laule, milles on mina-elamusega läbipõimitud jutustus ja kus sündmuste kujutamisele lisandub isiklikke mõtteavaldusi, meeleolude ja tundmuste väljendusi, nimetatakse lüroeepiliseks rahvalauluks. Siia kuuluvad perekonnaballaadid mehetapjast, kuldnaisest, laulud imetegijast, imekandlest, karja ja ehete kadumisest, orja kättemaksust, mõisavargustest, nekrutitest vm. Näiteks: LÜÜRILINE RAHVALAUL: NOORMEHED NAGU METS Olgem uhked, noored mehed, olgem uhked, seiskem sirged, nii kui kuused külma vastu, lepad laia lume vastu, sarapuud vastu saduda! LÜROEEPILINE RAHVALAUL: NÕMME NOORMEES. Lätsi ma õitsi otsimaie, õidsitulda tundamaie. Riimiline rahvalaul 18. sajandil kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. Seda eristab regivärsist lõppriim. Uuem rahvalaul ehk riimiline rahvalaul erineb vanast mitmeti, siin valitseb eepiline sisu ja meeste temaatika. Suureneb meeste
Maajad · Elasid Yucatani poolsaare ürgmetsades · Kui hispaanlased saabusid Ameerikasse olid maajad juba peamised linnad maha jätetud · Väga head matemaatikud ja astronoomid täpsem kalender kui euroopalastel · Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr, kui peamine tegevus oli põlluharimine · Kõrgkultuuri aeg jääb aastatesse 300-900. a. pKr · Linnad rajati vihmametsadesse kus olid uhked astmikpüramiidid ja valitsejate suured paleed. · linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused · Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid · Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees" · Valitsejad andsid uhket rõivastust, näod olid tatoveeritud ning hambad lihvitud · Tunti metallidest aint kulda ja hõbedat seega tööriistad olid tehtud puust ja kivist · Põhiliselt kasvatati maisi · Peale maisi kasvatati veel tubakat,puuvilla, uba ja
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS
inimene on vastuoluline inimhing on keeruline, seal on hea ja halb koos inimese väärtuse mõõdupuu on tema tegevus ühiskonna heaks ühiskond on hinnatav selle alusel, kuivõrd see soodustab inimese vaba arengut RENESSANSIAJASTU TEATER naiste osi mängisid mehed (enamasti poisikesed) dekoratsioone ei kasutatud (lavakujundus oli tinglik) kasutati lavaefekte (hääled lava tagant, muusikaline saade) kostüümid uhked, väga kallid, rikaste patroonide annetatud teatris võis publik süüa, juua, juttu ajada, ringi liikuda levinumad draamazanrid olid tragöödia ja komöödia (tragöödias võis olla ka koomilisi episoode) teater oli dünaamiline (ajas ja ruumis kiiresti liikuva süzeega) tragöödiad ja komöödiad kirjutati 5-vaatuseliste värssteostena (vaid üksikutes episoodides kasutati proosat) kasutati blankvärssi (korrapärase lõppriimita )
· ise pidas hinge kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikamaiks ülesandeks · suur tõenäosus, et on reaalne naine (kaupmehe naine) · praegu asub Louvre'is · varastati kunagi kahtlus, et polegi originaal vanu koopiad ei suudeta eristada originaalist RAFFAEL · töötas paavstide ülesandel Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega · ''Ateena kool'' · peetakse kõige täiuslikumaks tema seinamaalide hulgas · uhked kaared ja võlvid, mille all vaidlevad antiikaja filosoofid (ka Platon ja Aristoteles) · nende esiletõstmine: · nende õlgade kokkupuutepunkt on koht, kuhu koonduvad pildi perspektiivjooned · nende pead on ainsad, mille taustaks on hele taevas · veel tähtsamad on tahvelmaalid · esimene kunstnik, kes kasutas tööde juures õpilaste abi · tegelike inimeste põhjal lõi ta üldistatud ideaalkujud klassikaline ilu
(kool) Referaat Notre Dame de Paris (nimi) (koht aasta) Notre Dame (prantsuse keeles ,,Jumalaema") Notre Dame'i katedraal asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne'i basiilika. Notre Dame on üks silmapaistvamatest gooti stiilis kirikutest Prantsusmaal ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. Notre Dame on 130 meetrit pikk ja tegemist on viielöövilise basiilikaga, millel on topetümbriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Kabel on üks esimesi ehitisi maailmas, kus kasutati tugikaart. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal ning need kestsid kuni aastani 1330. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Aja jook...
Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte, valitsusametnikku Guido Kangur ja Soome ohvitseri Peter Franzen, soome näitleja. Tartu koolipoisse kehastasid Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli viimase lennu õpilased eesotsas Priit Võigemastiga Ahase osas ja Hele Kõre Marta rollis. Minu jaoks kuulub see film auväärt Eesti filmiklassikate hulka. See on just selline teos, mida peaks näinud olema iga eestlane. Teos, mille üle peaksime olema tohutult uhked. Me peaksime kindlasti näitama seda filmi oma lastele, lastelastele, lastelastelastele jne. Täpselt samamoodi nagu meile on näidatud näiteks O.Lutsu ,,Kevadet". Minus tekitas film väga patriootlikke mõtteid, see pani mind olema uhke ja tänulik oma vaarisade suhtes. Tänu neile oleme ju tänini Vabariik!
Mariliis Tisler 11.B Filmiretsensioon Kui tähtis on osata kingapaelu siduda Film, mis pani mõistma, et kõik inimesed on ühesugused ja südamlikud olgugi, et mõni sünnib siia ilma erivajadustega, aga ka nemad on inimesed ja teinekord on nad hoopis toredamad ja mõistavad paremini, kui tavalised inimesed. Käisin 2. detsembril 2011. aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris Pimedate ööde filmifestivali raames filmi Kui tähtis on osata kingapaelu siduda. See film rääkis ühest mehest, kes kaotab töö ja naine viskab ta kodust välja. Ta sõidab tagasi oma kodulinna ja ta võtab vastu ainukese töökoha, mis pakkuda oli ja selleks osutus aimsete erivajadustega inimeste hooldaja amet Paradiisinimelises hooldekodus. Filmi p...
Ta on võõraste suhtes lihtsalt umbusklik. Me võiks vähemalt püüda olla natukene soojemad ja rõõmsameelsemad. Ei maksa nii palju vinguda ja toriseda - ega sellest midagi paremaks ei lähe. Märkame parem positiivseid asju ja inimesi enda ümber! Samas võib öelda, et kui on raske, siis eestlane ei hala ega hädalda vaid laulab. Laulab üheskoos laulukaare all laulupidudel. Me laulame isamaast ja emakeelest, oma kaunist loodusest ja sini-must-valgest lipust. Olime uhked kui Eesti laul sai esimese koha eurovisiooni lauluvõistlusel. Võtsime lauljaid kodumaal vastu kui kangelasi. Eestlane tunneb laulust ja laulmisest rõõmu. Vahel on eestlane kade ka. Ta peab end tihti paremaks, kui teised on. Ta arvab, et ega soomlased ja lätlased pole ikka nii targad, kui tema on. Kas ka edaspidi suudame kokku hoida nii võimsalt kui kunagi Balti ketis seistes ja iseseisvust kätte võideldes?
,,Eestlane olen ja eestlaseks jään.'' Seda ütlust kannab küljes iga patriootlik eestimaalane, kes usub oma rahva ühtekuuluvusse ning jõuekusse edasi eksisteerida. Meie kultuuri üks kõige tähtsamaid asju, mille üle peaks uhke olema iga kui viimne meist, on eesti keel. See on meie rahva identiteet, meie visiitkaart, ilma milleta võiks meid liigitada ükskõik millise riigi rahvaks. Riik ning rahvas teevad pidevalt koostööd, et säilitada seda. Me oleme uhked selle üle. Me püüame näidata end maailmale heas valguses; et me oleme tugev ja iseseisev rahvas. Kasvõi meie laulupeod näitavad, et meie kultuuris on omane olla ühtehoidev ning positiivne, sh ka ambitsioonikad ning motiveeritud. Me ei saa ära hoida võõrkeelte ning rahvaste levimist meie riigis ning ühiskonnas, kuid see ei peata meil eestlaseks olemast. Kurbusega tuleb nentida, et meie tänapäeva rahvastikupoliitikas ei ole
teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. Aristokraadid Nagu mujal Kreekas olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid. Maal olid neil uhked mõisad, linnas aga teistest suuremad elumajad. Nende heaks töötas palju orje. Aristokraadid pidasid rahvakoosolekutel kõnesid ja kandideerisid riigiametitesse. Nad pöörasid suurt tähelepanu ka enda arendamisele, näiteks õppisid keeli, kirjutasid luulet ja tegelesid spordiga. Kõigis alades üritati teistest parem olla. Peaaegu igal õhtul kogunesid aristokraadid mõnda majja kus nad jõid veini, sõid ja arutasid riigiasju. Tihti kestsid sellised koosviibimised hiliste õhtutundideni.
Katoliikluses oli kunstil suur väärtus. Kunsti skulptuurid ja maalid muutsid kirikuid ja ehiti hulga kaunimaks ja rohkem käivateks, sest palju pöörasid ka rõhku kunstile. Inimesed said harida ennast erinevate piltide ja skulptuuride abil. Lutherlus aga tõi kaasa pildi rüüste mis seisnes selles, et lõhuti kirikutes kõik pildid, skulptuurid. Kõik hävitati kirikus mis võimalik ka altarid. Lutheri kirikud olid lihtsad ja vaesed, uhke oli ainult altar. Seega olid katoliku kirikud väga uhked ja kenad, aga pildi rüüste hävitas need. Katoliku usu levis ainult ladina keel, inimesed ei saanud keelest midagi aru. Jumalateenistused olid ladina keeles ja inimesed ei saanud millestki aru, talupojad jäid kirikus igavusest magama ja kellelegi polnud sellest kasu. Aga vähemalt said inimesed kirikus olla vaadata kenasid maale ja kaunistusi mis olid kiriku kaunistamiseks loodud. Lutheri kirikutes toimusid jumala teenistused emakeeles. Kõik inimesed said aru millest jumalateenistusel juttu
Kadrioru Kunstimuuseum Kadriorg on peale vanalinna minu lemmikpaik Tallinnas. Ma ei kujuta enam Tallinnat ette ilma Kadrioru lossi ja pargita, mis on mõnus paik jalutuskäikuteks igal aastaajal. Mul oli hea meel käia klassiga sel aastal Kadrioru muuseumis, kus saatis meid giid. Kadrioru lossi ehitamine oli üks suurepärane ettevõtmine, milles peame tänama Peeter I-st ja Katarina II-st. Sellest on saanud ajalooliselt väga tähtis paik. 1921. aastal reorganiseeriti ehitis ümber kunstimuuseumiks, mis kujul on ta ka tänapäeval. Lossi peasaal on üks uhkemaid Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri näiteid, mis on niivõrd hästi säilinud. Lisaks on muuseumis säilinud ka mitmed ahjud, kahjuks aga puuduvad uhked näited sisustusest, sest enamus mööblid toodi siia tulles Venemaalt kaasa ja ülejäänu on kahjuks hävinenud. Ometi ´mängib kompleks suurt rolli kunstis. Lisaks aiale ja majale ise, on lossil ka mitmeid kõrvalhoonei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
