Evolutsioon on Maa elusa looduse poordumatu ajalooline areng. Evolutsiooni valtel torjuvad uhed organismid teisi valja,osa sureb valja kliima jm.keskkonnamuutuste tagajarjel,asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks. Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut
1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid?
· Impulss liikumshulk, p=mv (kg*m/s) · Impulsi jaavuse seadus vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav. p1+p2 = p1'+p2' => m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' · Too A=F*s*cos (J) · Voimsus N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv · Kineetiline energia liikuva keha energia, K=mv2/2 (J) · Potensiaalne energia vastasmoju energia, P=mgh · Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele. · Energia jaavuse seadus mehaanikas kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav. Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg)
Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Pärast liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas ja märkida võimalikult täpselt üles näit uhelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes
väärtusi konkurentsivõimeliselt). 2. Mis tekkitab kokkuporkeid? Lääne roll (Huntington) Esimene, tsivilisatsioonid eristuvad üksteisest ajaloo, keele, kultuuri, traditsiooni ja, mis koige tähtsam, religiooni. Teine, maailm muutub väiksemaks kohaks. Kolmas, majanduse moderniseerimise protsessid ja sotsiaalsed muutused kogu maailmas eraldavad inimesi pikaajalisest kohalikust identiteedist. Neljas, tsivilisatsiooni-teadvuse kasvu voimendab Lääne kahekordne roll. Uhelt poolt on lääne jõu tipp. Samal ajal aga ja võib-olla ka selle tagajärjel ilmneb mitte-lääne tsivilisatsioonide hulgas juurte fenomeni tagasipöördumine. Viies, kultuurilised omadused ja erinevused on vähem muutlikud ja seega vähem kergesti ohustatud ja lahendatud kui poliitilised ja majanduslikud. Kuues, majanduslik piirkondlikkus kasvab. 3. Liberaalse demokraatia voit. Miks alternatiividega?
keha pikkuse muut Kui keha koik kolm moodet on samas suurujargus, siis esineb ruumpaisumine ning keha ruumala muut Keha siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergia levimist uhelt kehalt teisele nimetatakse soojusulekandeks. Soojusulekandes levib siseenergia soojemalt kehalt kulmemale. Soojusulekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad vordseks. Soojusulekande liigid ? soojusjuhtivus: energia levib uhelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste porgete tottu, ilma et aine umber paikneks; esineb pohiliselt tahketes kehades; temperatuuri suurenedes molekulide vonkumise amplituud suureneb; porked naabermolekulidega panevad ka need rohkem vonkuma, vonkumise energia kandub edasi. * metallides on vabad elektronid; * vabade elektronide liikumisel kandub energia kiiremini edasi; * jarelikult metallid on vaga head soojusjuhid.
tuntum, see on klassikaline ja konservatiivne ja kirjeldab kultuuri kui esteetilise kvaliteedi standardit: "parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". See tulenes klassikalise esteetilise vormi (ooper, ballett, kirjandus, kunst) hindamisest. Kultuur on terviklik organism. Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana *7.Enkulturatsioon Paljud kultuuri aspektid jäävad uhelt põlvkonnalt teisele ule minnes muutumatuks. See järjepidevus iseloomustab ka protsessi, mida nimetatakse enkulturatsiooniks. E. on osalt teadliku, osalt mitteteadvustatud õppeprotsessi saadus. Selle õppeprotsessi kaudu mõjutab vanem generatsioon nooremat (sunni abil või ilma selleta) ule võtma traditsionaalsed mõtlemis- ja käitumismallid. Hiina lapsed näiteks kasutavad söömisel
1986). Taoline seisukoht paneb kahtluse alla ka uksikisiku oiguse arstiabile, kuna inimene ise vastutab haiguse tekke eest. Majanduspoliitiline tervisekasitlus nihutab haiguste ravikulude koorma nii tervishoiuteenuse kasutaja kui tooandja kanda, loobudes (too)keskkonda reguleerivatest ja muudest lahendustest. Tervise kultuurilised eripärad Tervis on kultuuriomane kontseptsioon ta pohineb valdavalt väärtushinnangutel ja oleneb suuresti kultuurikeskkonnast. Seda kujundab uhelt poolt indiviid ning teisalt kultuurikeskkond, mis omakorda mõjutab ja vormib indiviidide tervist (Williams, 1983). Viis, kuidas me tervist defi neerime, peegeldab meie maailmavaadet ja seda, kuidas me teeme oma otsuseid. Paljudes kultuurides suhtutakse haige-olemisse torjuvalt ja suudistavalt ning põdurust peetakse indiviidi enda suuks ning vastutuseks. Sellise motteviisiga poliitikud peavad tervist igauhe iseenda vastutusvaldkonnaks.
3. Soikeseisundis rakkudelt voeti tuumad ja viidi munarakkudesse. 4. Munarakule anti elektriimpulss, mis aitas tuumal ja tsutoplasmaga "uhineda" ja aktiveeris raku ning see hakks uuesti poolduma 5. Saadud sugoodid viidi lamba munajuhasse, kus need arenesid moorula faasi. 6. Embruod loputati valja ja valiti siirdamiseks sobivad embruod, mis siirati surrogaatuttedele. 7. 277-st munarakust saadi 29 siirdamiseks sobivat embruot, millest sundis uks tall Dolly. Veise kloonimine: 1. Uhelt lehmalt voeti uheksa paeva vanune loode 2. Lootest eraldati rakud 3. Rakke kasvatati kultuuris 4. Teiselt lehmalt voeti munarakk 5. Munarakust eraldati tuum koos kromosoomidega 6. Hoides pipeti vahel munarakku, viidi sinna doonorraku tuum 7. Munarakud viidi asendusemasse, kes kandis loote lopuni. Kui Dolly puhul kasutati kloonimiseks taiskasvanud looma rakku, siis vasika kloonimiseks kasutati looterakku. Loote teatud rakkudele on iseloomulik vaga kiire
vastuvotja on suuteline signaali taastama faksiaparaadi, lauatelefoni vms seadmega, tuleb · Spektrilaotusega signaali ulekandeks voib koigisse kasutada samu neisse seadmetesse monteerida vastav sagedusribasid, kus toimub muude mikroskeem. Esimesed signaalide ulekanne, Bluetooth'i spetsifikatsioonile vastavad tooted sest uhelt pooolt ei pohjusta need teistes joudsid turule signaalides 2000.a. teises pooles. Praegu on Bluetooth'i margatavaid haireid ja teiselt poolt muud asutajatega signaalid ei uhinenud juba umbes 1200 riist- ja tarkvarafirmat, hairi spektrilaotusega signaalide hiljuti vastuvottu. Nii on uhines ka Microsoft.
marju ja pole raha ka testament muust seadusest tulenevast alusest 49. Milline on lepingu sõlmimise skeem? Leping sõlmitakse pakkumise (offert) esitamise ja sellega nõustumisel (aktsept) ning ka mõlemapoolsel tahteavaldusel, kui on selge, et mõlemad pooled on sellega nõus. Kui leping sõlmitakse pakkumise järgi, siis hakkab see kehtima hetkest, kui selle esitaja nõustumise kätte sai. Kui on esitatud lepingu sõlmimiseks uhelt poolt veel lisatingimusi, siis leping hakkab kehtima, kui ka neile on kokkulepe saavutatud või kui seadusest ei tulene teisiti. 50. Mida tähendab lepingu tüüptingimus? Lepingu tuuptingimused on eelnevalt välja töötatud tuuplepingutes kasutamiseks ja lepingu sõlmijad ei ole neid enne lepingu sõlmimist omavahel läbi arutanud. Tuuptingimuseks loetakse lepingutingimust mis on eelnevalt välja töötatud tuuplepingutes kasutamiseks või
Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukkilill ja suitsupääsuke rahvussümboliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV süveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ulemnõukogu otsus "Eesti riiklikust staatusest" 3.märts 1991.a referendum 20.august 1991. a Eesti iseseisvue väljakuulutamine Põhiseaduslik Assablee Põhiseaduse mõiste Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Uhelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on põhiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseaduse ülimuslikkus Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised
Otsekulud on naiteks konkreetse tootega seotud tööjõu- ja materjalikulu. Kaudkulu on ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkulud võivad olla ettevõtte juhtimise või arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Otsekulude ja kaudkulude erinevused sarnanevad muutuv- ja pusikulude erinevustega, kuid see ei tahenda, et kõik otsekulud on muutuvkulud ning kõik kaudkulud on pusikulud. Naiteks kui seadmega valmistatakse uhte toodet, on selle hoolduskulu uhelt poolt pusikulu aga teiselt poolt toote otsekulu. Kui sama seadmega valmistatakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt pusikulu, kuid toodete jaoks kaudkulu, mis tuleb teatud reeglite jargi toodetele jagada. Otsekulud kantakse otse kulukandjale Kaudseid kulusid ei saa kanda otse kulukandjale (nt juhtkonna tasu) Otseste kulude eristamine on tahtis selleparast, et luua kuluarvestuse susteem, mis aitaks kanda osa kaudseid kulusid ettevõtte alluksustele
Tegurnäitajad ongi selles suhtes majanduslikud tegurid, et väljendavad majanduslikke vahendeid tulemusnäitajate kujundamisel ning meetodeid, kuidas neid vahendeid kasutati. Siinkohal tuleb märkida, et näitajate jaotumine tulemusnäitajateks ja tegurnäitajateks on tinglik ja võib olla erinev sõltuvalt vaatlusalusest juhtimisaspektist: · Osa majandusnäitajaid võivad erinevatel juhtimistasandeil esineda erinevas rollis. Näiteks praagi hulk ja osatähtsus toodangu mahus kujutab endast uhelt poolt praaki teinud töötajate töö tulemust (kahju raisatud materjalist, tööajast jms), aga teiselt poolt kollektiivi töö kvaliteeti, mis on ettevõtte majandustegevuse tulemuste kujunemise tähtsaks teguriks. · Näitajate jaotamine tulemusnäitajaiks ja tegurnäitajaiks oleneb lahendatava juhtimisulesande pustitusest. Üks ja sama näitaja on uhes ulesandes
SSltumata se11est, kas organism Kordam is k u: Suguline paljunemine on omane peamiselt saab alguse sugulisest r,.oi mittestrgulisest palju- hulkraksetele organismidele. Neil moodustur..ad nemisest, lopeb ta areng surmaga. Eluiga on eri 1. lic-' '- isas- ja errrassugurakud ning uus organism are- liikide esindajatel erinev" Uhelt poolt s6ltub see 2. fiir .. neb ildjuhul viljastunud munarakust. Suguline organismide piirilikkusteguritest, teiselt poolt 3. Kui.i-,. paljunemine o.n eelk6ige iseloomulik taimedele aga suuresti ka keskkonnateguritest (joon. 1.,1.). 4. lrlik= ja loomadele. Uldistavalt saame vdita, et palju- Areng ei ilmne mitte ainult iiksikorganismi 5. NIilLri. nemine on i.iks p6hilisi elu tunnuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
