Nuusktubakas Uku Toosens, Robi Kerstna, Markus Labotkin Hose Timps, Artur Birjukov Mis on ● Nuusktubakas ehk nuusktubakas? snuff on pulbriks jahvatud või hõõrutud valmis tubakas. ● Nuusktubakas sisaldab suures koguses nikotiini. Nuusktubaka ● see on leiutatud ajalugu Ameeriklaste poolt ja see oli populaarne 18. sajandil ● Nuusktubakat kasutatakse tihti Scotch Snuff’ks ● Seda tarvitatakse nina Kuidas seda kaudu tarvitatakse? Miks on ● tekitab hingamis nuusktubakas krampe ja halvatust ● koormab südant kahjulik? ● soodustab veresoonte lubjastumist mis omakorda põhjustab vereringe häireid ● võib põhjustada su...
Plotinus "Ilust" 1. Ilu on suurim nähtavas ja ka kuuldavas. Ühed on ilusad osaduse tõttu, teised on aga ise ilusad. 2. Inimese silm tajub esmapilgul nii ilusat kui inetut. Inetut nähes pöörab inimene silmad kiiresti kõrvale, samas ilusat vaadates ei saa vaatepildist iial küll. 3. Värvi ilu on pärit vormist. Plotinos toob näiteks tule, mis on kõigest olevast kõrgem, asudes idee tasemel. 4. Kaugema ilu nägemiseks tuleb tõusta ülespoole, meeltetaju tuleb jätta alla maha. Plotinose ilu on vertikaalne - hing tõuseb üles, et näha iluideed ja tuleb uuesti alla, et võtta ilutunnetus kaasa. Plotinose arvates peaks ilu inimestes tekitama imestust, magusat hämmeldust, uha, armastust ja naudinguvärinat - läbinisti füüsilisi tundeid. Plotinose idee kohaselt tunneb meie hing ära harmoonia idee, mida ta on tunnetanud ja ütleb meie kehale, et see on ilus. 5. Plotinose väitel on armastajad need, kes tun...
(transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega. Mereveod koos raudteevedudega moodustavad valistransiitvedudest viimaste aastate jooksul ule 90%. Hoogsalt kasvanud reisijateliiklus on kaasa toonud ka kaubavedude jaoks kiireid ning regulaarseid uhendusvoimalusi. Merevedudes toimuvad ulemaailmsed strukturaalsed muutused eelkoige toostuse umberpaigutamise tottu, tootmine liigub uha lahemale tooraineallikatele ja potentsiaalsetele tarbijatele ning seega veetakse tulevikus toodeldud kaupu, vorreldes kaesoleva hetkega, marksa enam. Suurem osa toodeldud kaupadest on segakaup, mida veetakse suures osas liinilaevadega. Nõudlus (D) Nh=D/Q Ih=360/Nh D=2000 Q=100 Nh=200 Hangetevaheline intervall Ih=360/200=1,8 päeva
D U "to tLr ). G €(rue I r u iH,€ TQ-\V k.^r: pc,pv-:ro-t./'oa'n $arr,1-.rXJt r.**. g;*aU<:+trxa*u: aJ&a@(rids .rcq4r!-c- ('A'*XiuUr-*- ")l/AnN.*a lMurltJo o.!rrv>Lil- j-lJka;.tqirvit b+"u-c^ ettuuc^*r^ juru"-^-'*-.tei^-l+ oztl2z:. (aarru.",r- Fogu1ra*zrdcorv WA@ q&.4-,-{,,Jbr& fvra.re-aitr p.[.Ct-( . Se?l.pqci se,etr-i t^E-b l,g{ cuwy nrzrttrde. utr Lroopr.a .z
Mis on internetisõltuvus? Ineternetisõltuvus on tavaline impulsi kontrolli häire, mis eksisteerib mitte Interneti, vaid seal pakutavate teenuste suhtes. "Internetisõltuvus" on vaid üldistav väljend. Internetisõltuvus, nagu iga teinegi sõltuvus, mõjub kahjulikult sõltlase psüühikale, läbisaamisele lähedastega, tööle, õppimisele. Inimene veedab järjest rohkem aega Internetis, algul tehes vajalikke kooli- või tööasju, otsides vajalikku informatsiooni ning tutvub erinevate võimalustega, mida Internet pakub, leides järjest rohkem tegevust, kuni on sellest niivõrdvõlutud, et veedab iga vaba hetke netis. Kui vaba aeg on sisustatud, hõivab see varem perega veedetud aja, hobide jaoks ei jää enam aega ning kool/töö jääb tagaplaanile. Eneselegi märkamatult võib inimene lõpetada sõltlasena. Miks tekib internetisõltuvus? Suurem oht Internetist sõltuvusse sattuda on inimestel, kel on varemgi mõni sõltuvus juba esinenud. Niisugused inimesed on psüühi...
FÜÜSIKA Looduse objektide koige pohilisemad ja uldisemad vastasmojud 1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Keivin Kivimägi martikli nr. 122548 Kas tulevik on robotite päralt? Referaat õppeaines Insenerieetika EAKI02/10 Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine Üliõpilane: " " 2012. a ......................... Keivin Kivimägi Juhendaja: " " 2012. a ......................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Keivin Kivimägi ...
ehk revolver, mitmel pool ka puss, ja lastakse nii pusti, istudes, jooksult, liikuvat marki kui ka norgema (vasaku) kaega. Eestis on seda laskmisala harrastatud juba kummekond aastat ning tasapisi on huviliste arv uha suurenenud. FITASC (Federation Internationale de Tir aux Armes Sportives de Chasse). Pika nime taga peitub Eestiski joudsalt populaarsust kogunud sporting, mille edu tugineb mitmekulgsele ning emotsionaalsele laskmisele olukorda- des, mis on lahendatud tegelikele jahisituatsioonidele (faasanid, pardid, janesed, poldpuud
Tallinna Polütehnikum Referaat Päikeseenergeetika Tallinn 2015 Sisukor Päikeseenergeetika......................................................................................................................4 Päikesepaneelid...........................................................................................................................5 Päikesepaneelide plussid ja miinused.....................................................................................5 Plussid.................................................................................................................................5 Miinused..............................................................................................................
Ons see jõgi? Vahuviin! pistan sulle juustesattu, Päeval mustjas porimauk, paistma kiharatesakra. mauk või madu maoli kõrkjas. Mürki pruulib näsiniin. Verejanunedes pattu Päeval maailm madal auk. kasvõi surma joon su suult! Maik veel keelel valumõrkjas Vibuna üks kuju ahas nagu sajast mädarõikast, üle lummutava luha, kui ma mõtlen sellest võikast läbi hõbedase uha elust, mille nimeks Piin. paistab nägu valuvahas - (või ons kuu?) Kõik läeb täide tunnil sel. Oh mu väike Uuria naine, Nüüd ma liikmeilt limuline, pea valge merelaine veri valvel himuline, matad mu! süda soe ja armust hell. Kõnnin katusel kui Taavet, Kuu, sa kohkud, sõrasilmne, kõike võitev, kättesaav, et vaade küselev ja kõõrd? häda heebrea tütardel
tõmmata vähemalt 30 min. Kurna ning lisa vedelikule 1 tl. söögisoodat. Selle seguga pese hambaid nagu tavalise hambapastaga. Lisaks värsekele hingeõhule on söögisooda kergelt valgendava toimega ning roheline tee puhastab hambaid. Värskendav näomask Rohelist teed kasutades on võimalik teha kooriv ja toitev näomask, mis jätab näo sametiselt pehmeks. Võta 3 sl hapukoort ja sega see 2 tl rohelise tee puruga. Pane näole, vältides õrna silmaümbrust ning hoia peal kuni 20 min. Uha sooja veega maha ning lõpuks kasuta niisutavat kreemi. Kehakoorija Kui ühel hommikul avastad, et sinu kehakoorija on otsas, kuid sul on kodus mett ja rohelise tee puru, on mure lahendatud. Sega rohelise tee puru mee sisse ning saad väga hea koorija, mis koorib ning toidab nahka vajalike ainetega. Mitmetoimeline tõmmis Võibolla on sul juba käekotis olemas väike pudel rohelise tee eliksiiri, millega ootamatuid vistrikke kuivatada. Sellise tõmmise võid ka ise valmistada
ÜLEKAALULINE LAPS Referaat Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.STATISTIKA.... 3 2. NORMAALNE KEHAKAAL 3 3. ÜLEKAALU KINDLAKS TEGEMINE 4 4. ÜLEKAALU PÕHJUSED 5 5. ÜLEKAAL JA TERVIS 6 6. ÜLEKAALU ENNETAMINE 7 KOKKUVÕTE 8 Kasutatud kirjandus: 9 2 SISSEJUHATUS Väga murettekitavaks probleemiks on laste ülekaal. Viimase 30 aasta jooksul on laste ülekaalulisus suurenenud. Ülekaalu põhjuseks võib olla pärilikkus või mõni haigus aga peamiselt põhjustab lapse ülekaalulisust totumisharjumused ja eluviis mis saavad alguse perekonnast. Ülekaal tekib liigsest söömisest ja liialt väikesest energiakulust.(4) 1. STATISTIKA 2016. aasta kevadel tehtud uuringus mõõdeti ja küsitleti 12700 1.klassi õpilast üle Eesti ja sealt selgus, et iga neljas 1. kl...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kalasadama detailplaneeringu vaidlus Ruumilise planeerimise ülesanne 1 Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Toomas Muru Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 ............................................................................................................................... 3 Kalasadama detailplaneering................................................................................. 4 Arendaja seisukoht................................................................................................. 6 Hetkeolukord....................................................................................................
114 117 157 hingedega suhtlema o~petada. atoveering T~orjemaagiline s¨ T¨ umbol, mis kaitses selle kandjat 109 ebasoovitavate vaimolendite m~oju eest. 138 ootuskiri Inimeste omavaheline kokkulepe oli p¨ T~ uha, sellele v~oeti 180 175 kinnitus ka vaimolenditelt. 156 Puhastusrituaalid Tegijale, teelisele k¨ ulgej¨a¨anud v~oimalike v~o~or- 106 115 vaimude eemalepeletamine.
tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini. Kuni XIV sajandini kasvatati Inglismaal isegi viinamarju, siis muutus kliima karmimaks ja viinamarjakasvatus hääbus. Kõige arenenumad
VETERINAARGENEETIKA JA ARETUS MOLEKULAARBIOLOOGIA JA REKOMBINANT-DNA TEHNOLOOGIA Rekombinant-DNA (hubriidse DNA) tehnoloogia on tanapaeva geneetika ja molekulaarbioloogia peamisi meetodeid, mis leiab uha enam kasutamist ka veterinaarias. Rekombinant-DNA tehnoloogia kasutusele votmine on oluliselt avardanud voimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning parilikkuse biokeemiat. Uhtlasi on tanu rekombinant- DNA tehnoloogiale astutud kvalitatiivne samm edasi biotehnoloogias ja nakkushaiguste diagnostikas. Rekombinant-DNA tehnoloogia pohimeetodid on jargmised: DNA molekuli lohestamine e loikamine fragmentideks restriktsiooni ensuumide abil, mis lohuvad sidemed nukleiinhapete
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ Tanel Pääro Tehnoloogia mõju lapsele Referaat Juhendaja: Kaido Kikkas Tallinn 2013 Sissejuhatuseks ,,Lapsed on pinnapealsemad kui paarkümmend aastat tagasi. Nende jaoks peavad tekstid olema lühikesed, hakitud, jooniste ja piltidega ..."(Vinter, 2012). Ühiskonnas aset leidvad muutused mõjutavad kõiki inimesi. Inimene on harjunud järgima üldise rahvamassi käekäike. Seega kõigi ühiskonnas toimuvate muutustega, muutuvad ka inimesed. Aga keda kõige rohkem mõjutavad taolised muutused? Teada on, et lapsed on väga vastuvõtlikud kõige suhtes, mis neid ümbritseb. Seega võib järeldada, et laste mõistus ning selle areng võivad olla suures ohus. Me tegelikult ei tea täpselt, kas praegu lastega toimuvad muutused on ainult kahjulikud või leidub neis ka positiivseid külgi. Praeguse tehnoloogilise revolutsiooni käigus tulekski suunata tähelepanu l...
aastaks 2100 keskmiselt kuni 5,8°C vorra. See on piisavalt suur muutus, et havitada looduskeskkonna orn tasakaal. Globaalne soojenemine pohjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jallegi jahedamaks ja sajusemaks. Uha sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunahtusi orkaane, poudasid, laussadusid koos uleujutustega . GLOBAAL SOOJENEMISE PÕHJUS. · fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, · soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse,
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.............................................................
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
likku. Sellest teind ta viis voati virrvommi (lahjemat õlut) ja kolm voati ästi kanged karamommi, mis kohe miest mässib. Juhtund külamies tulema, Mats kiit omal ästi kange õlle olema ja toond külamehele kapaga oma karamommi mekkida. Ise mõeld: "Soab näha, kas võtab mehe pikali!" Mies joond, soand süda täis, mis teda narritakse, ja virutand Matsile kapaga pähe, paljas kõrv jäänd aga piosse. Matsi naene akand karjuma: "Ees ma ööld sulle, uha Mats, uha Mats, säh nüüd kord jõi, kohe läks ulluks! Oleks võind voadi virrvommi ja kaks karamommi rohkem võtta!" Pulmalistele pandud kuus pikka lauda otsastikku, nõnna et ots ukse alla ulatand, ja seitsmes laud pandud viel lapuliste jäoks üle paku õue. Iga laua piale sündind terve leib korraga ja jäänd nurkade piale ruumi ülegi. Kaks kuuenädalist orikast söödud pulma aal puhtaks ää, nõnna et muud põle järel jäänd kui kumbagist orikast neli jalga ja kaks külge
põhimõttest? Millal on selline kõrvalekalle õigustatud? Millistes tingimustes on tugevam ratsionaalne ja millistes tingimustes intuitiivne lähenemine otsusele? Kuna objektiivse reaalsuse tunnetamine ei saa olla absoluutne, siis toimub otsustamine alati suurema või väiksema määramatuse tingimustes ja otsuse ratsionaalsus ei saa samuti olla absoluutne. Ühiskondlikud suhted (ka uhiskonna ja looduse vahekord) muutuvad arengu käigus uha komplitseeritumaks ja vastuolulisemaks, mistõttu muutub uha raskemaks ka nende adekvaatne tunnetamine.Sellest aspektist on raske rääkida otsuste ratsionaalsuse uldisest kasvust ajaloolise arengu käigus. Hoolimata informeerituse ja teadmiste (haridustaseme) kasvust võib karta hoopiski ratsionaalsuse uldist vähenemist kõigi uhiskondlike
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
Juhus Oro elama Tallinna, kus töötas algul õpetajana. Ernst Enno, Madis Nurmiku ja oma vanema õe Adele Oengo-Juhandi mõjutamisel saatis ta mõned luuletused ajakirjale ,,Laste Rõõm", mis 1922. aastal ilmuma hakkas. Alates 1923. aastast sai J. Orost ,,Laste Rõõmu" tegevtoimetaja. Seda tööd tegi ta Rõõmu-onu varjunime all üle kümne aasta, pidades kirjavahetust ja organiseerides kohtumisi lasterõõmlastega, kes tulid oma esimeste sulesepitsustega tema j uurde j uha tust ja abi saama. Hiljem teenis ta oma järjest kasvavale perele leiba algkooliõpetajana Vasalemmas, kuhu ta endale jäädava kodu oli rajanud. Koolitöö kõrval jätkas ta kuni oma surmani kaastöö saatmist ka teistele tolleaegsetele lasteajakirjadele (,,Lasteleht", ,,Taluperenaise" kaasanne ,,Laste Maailm" jt.). Koos M. Nurmikuga oh ta paljude aabitsate ja koolilugemikkude koostajaks. Peale mitmekümne lasteraamatu (luuletused, jutud, näidendid) on J.
A as as as jer iline has sm as s e uc em uha ha e d ha i N h lt r lihv m h r m Pu
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilküt...
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlt...
stabiliseerumisele juba 2000ndate aastate alguseks, toimub siiski aasta-aastalt nende koosseisu moningane muutumine. Ekspertide hinnangul on see kirjastamisele iseloomulik mitte ainult Eestis, vaid ka riikides, kus on pikaajaline turumajanduse kogemus. Toimub pankrotistumine, liitumine teiste firmadega jms ning asemele tulevad uued uritajad. Kuigi maailma kirjastustegevust iseloomustab uha tugevnev kontsentratsioon, pole Eestis seda toimunud ning kirjastuste arv on vaikest tarbijate hulka arvestades liiga suur. 6. Raamatukaubanduse erijooned ja erinevad vormid. Raamatuturu reguleerimine Eesti Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste Ühing (1920) · häälekandja "Raamatu Teataja" (1921) · kokkulepped müügi korraldamiseks ja mahahindluseks Eesti Kirjastajate Liit (1937) Eesti Raamatukauplejate Ühing (1938)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
