TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK24 Töö pealkiri: Etaanhappe anhüdriidi hüdratsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Lahjendatud vesilahuses kulgeva eimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pidevalt jälgida ilma, et peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Katse käik Reguleerisin termostaadi 30C juurde. Kui termostaat oli saavutanud sellise temperatuuri, panin sinna kolvi destilleeritud veega ning sättisin arvutis valmis programmi ,,PicoLog". Mõõtsin 50 ...
Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivooluga kaasneb: 1)vooluga juhtme kuumenemine 2)vooluga kaasneb alati magnetväli 3)vool võib mõningatel juhtudel muuta juhi keemilist koostist. Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus. Valem: I-q kus:I (A)-voolutugevus t g(C)-laengu suurus t(s)-aeg Voolutugevuse mõõtuühikuks on 1A (amper) Seda nim.järjestikku lülituseks ehk jadaülituseks.Kuna vooluahel ei hargne siis voolutugevus kogu ahelas on ühesugune.Jadaülituse puhul on pingelangus ahelas kõikidel osades erinev.Kogu ahela voolupinge võrdub üksikute osade pingete summaga :U-U1 pluss U2. Ampmeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga. Pinge nii hargnemata kui ka hargnenud osades on ühesugune: U-U1-U2 Valem: I-U R kus: I(a) voolutugevus vooluahelas U(V)-pinge ka pin...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 15 Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 10.11.2010 Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat. Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik. Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul...
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV......................................................6 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL..........................................................7 2....
Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused) 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes kiirendusega. Inertsiaalne maapind, liikumisvahendid mis liiguvad üks...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: 2014s Metallide termotöötlus ja seadmed (MTM208) Töö nimetus: Töö nr 2 Difusiooniprotsessi parameetrite leidmine Variant nr: 12 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: K. Seegel Ülesanne: Terasest (γ-raud) hammasratta toorik (C-sisaldus C0%) rikastatakse pindkarastamise jaoks süsinikuga üleküllastatud gaasikeskkonnas (C-sisaldus Cs%) tsementiitimise teel. Leida protsessiks kuluv aeg t(h) temperatuuril T, et x mm kaugusel pinnast oleks tagatud karastamiseks vajalik tooriku C-sisaldus Cx%. Algandmed võtta tabelist vastavalt variandile, kus: C...
1. Töö eesmärk Etüülatsetaadi hüdrolüüsireaktsiooni kiiruskonstandi temperatuurisõltuvuse katseline määramine 2. Teoreetilised alused Keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist kirjeldab Arrheniuse võrrand E kc=Aexp(- A ), (1) RT kus A - koefitsient, EA - aktivatsioomenergia, R - universaalne gaasikonstant, T - temperatuur, K. Gaaside kineetilise teooria põhjal on teada, et E kc ~ T1/2 Aexp(- A ) (2) RT ning statistilise mehaanika järgi E kc ~ TAexp(- A ) (3) RT Piiratud temperatuurivahemiku korral võib lugeda võrrandit (1) piisavalt täpseks, kuna sõltiivus astmefunktsiooni...
Ühtlane ringliikumine Punktmassi liikumist ringjoonel, kui keha läbib võrdsetel ajavahemikel võrdsed kaarepikkused nim. ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks. Ringjoonel olevat kiirust nim. joonkiiruseks. V=const V Vektor ei =const V=L/t l-ringjoone pikkus Pöördenurk (=l/r)-näitab kui palju pöördub raadius aja t jooksul. Ühik rad =2 x pii rad 2pii rad=360 kraadi 1 rad umbes 57 kraadi a-kiirendus a=v2/r W (omega) nurkkiirus- näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ühes ajaühikus. W=/t. ühik rad/s. V=Wr Keha hoiab ringjoonel kesktõmbejõud. Ringliikine võib olla perioodiline. Seda isel. Periood ja sagedus. T-periood, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Ühik s t-aeg n- täisringide arv T=t/n f-sagedus, täisringide arv ühes ajaühikus f= 1/T=n/t ühik HZ Võnkumised Kahte liiki: Vaba ja suund võnkumised. Vaba võnkumise tekkiminetingimused: Peab olema jõud, mis viib keha tasakaalu asendist välja; hõõrdumine süsteemi...
FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust...
Perioodilised liikumised / see tähendab jagamist. Perioodilisteks liikumisteks nimetatakse liikumist, mis korduvad kindla ajavahemiku tagant. Perioodilisi liikumisi võib jagada ringliikumisteks ja võnkumisteks. Ringliikumisel on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjoonel on olemas kõveruskeskpunkt , mille ümber liikumine toimub. Kui kõveruskeskpunkt on kehast väljaspool siis nimetatakse seda tiirlemiseks, kui aga keha sees siis nimetatakse seda pöörlemiseks. Ringliikumist iseloomustavad järgmised suurused: pöördenurka, keha punkti ja kõveruskeskpunkti ühendava raadiuse poolt läbitud nurk. Valem: = l/r. = pöördenurk(1rad) l = kaarepikkus(1m) r = raadius(1m) Radiaan nurgakraadiseks. Valem: xrad=x*180°/ 1rad=1*180°/ =57,3°=57°18' Kraadid radiaanideks Valem: x°=x°* /180° 360°=360°* /180° = 2rad = 6.28rad 180°= 180°* /180° = rad =...
ETT0063 Tee-ehitus - RROJEKT Lähteandmed Variant nr 26 1 Tee klass Katendikonstruktsioon: AC 16 surf 2 AC 32 base BS 32 Killustik 0/31,5 (EVS-EN 13825) Stabiliseerimise projekteerimine Sisaldab vana freesipuru: -Põlevkivibituumeniga, % -Bituumeni, % -Penetratsioon,% 3 -Pehmenemistäpp Uus lisatav bituumen: -Lisatava emulsiooni bituumeni % -Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22 BS % 48 % 6 % 60 0 C 50 % 55 183 0 C 37 PK 19 +km 3,5 PK 12 +km 1,5 PK 18 AC 16 surf (TAB 16 kulumiskihis) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine...
Tiirlemine - mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast vljaspool. Prlemine - ringjooneline liikumine, mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast seespool. Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist. Tasakaaluasend - asend, kus pendel ei liigu. Vnkumine - selline liikumise liik, kus keha lbib perioodiliselt samu asukohti. Suundvnkumine - vnkumine, mida phjustab perioodiliselt mjuv vlisjud. laine - ruumis toimuv vnkumine. lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine nol judnud on. ringjooneline liikumine - liikumine, mis toimub ringjooneliselt. hlve - vnkuva keha kaugus tasakaaluasendist tisvnge - vnkuva keha liikumine hest amplituud asendist teise ja tagasi. periood - tisvnkeks kulunud aeg vaba vnkumine - vnkumine, mis toimub ilma vlise ju mjuta. laine pikkus - piki levimissihti mdetud vhim vahekaugus kahe samas taktis vnkuva punkti vahel. harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkii...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond VÕRKPLANEERIMISE KODUTÖÖ Sünnipäeva korraldamine JUHENDAJA: Juta Sikk KOOSTAJA : Kristiine Viiard Tartu 2014 Sündmused: 0 plaan pidada sünnipäeva 1 Koht väljavalitud 2 Koht renditud 3 Kutsed koostatud 4 toidu ja joogi kogused arvestatud 5 Menüü plakatina valmis 6 Toidud tellitud sünnipäeva ajaks 7 Serviis ostetud 8 Koha dekoratsioon mõeldud, pisiasjad paigas 9 Peokleit valitud 10 Juuksur leitud/broneeritud sünnipäeva ajaks 11 Jumestja leitud/ broneeritud sünnipäeva ajaks 12 Juuksuri ja jumestaja juures käidud 13 Sünnipäeva peoks valmistunud, Sünnipäev Tööd Töö nimetus Töö kestus Töö number 1;2 ...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Töö käik.Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on ±0,1°. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa k...
Sirgjooneline liikumine Nihe, aeg ja keskmine kiirus Sirgjoonelisel liikumisel pole tarvis kogu vektoralgebrat. Koordinaatsüsteemi asemel võime tegelda üheainsa teljega. Olgu selleks näiteks x-telg. Siis vektori suunda saame kirjeldada pluss- või miinusmärgiga: pluss tähistab liikumist telje suunas ja miinus vastassuunas. Kui keha kuju ei muutu ning ta ei pöörle, võime ta asendada punktmassiga (osakesega). Keha liikumisel muutub tema koordinaat. Olgu keha liikumise alguses punktis P1 ja liikumise lõppedes punktis P2. Siis ta läbib mingi aja t jooksul vahemaa x. O P1 x=x2-x1 P2 x x1 x2 x Keskmine kiirus on vav = ´. t Kui osake liigub teises suunas, siis keskmine kiirus tuleb negatiivne, sest x = x1 - ...
Soojuskiirguse olemus (mis liiki kiirgus). Soojuskiirgus kujutab endast infrapuna kiirgust. Soojuskiirgusega seotud suurused (integraalne ja diferentsiaalne kiirgusvõime, neeldumisvõime), nende mõõtühikute nimetused SI-s. 1. Integraalne kiirgusvõime ehk energeetiline valgsus ehk võime kiirata energiat. R = E/S*t = 1J/m^2*s = 1W/m^2 - R-integraalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg. 2. Diferentsiaalne kiirgusvõime näitab keha pinna ühikult ajalise ühiku jooksul ühikulises lainepikkuste vahemikus kiiratud energiat nullile lähenevas lainepikkuste vahemikus. r = E/S*t* = 1J/m^2*s*m - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg, -lainepikkuste vahemik. 3. Neeldumisvõime. a = E/E0 - E-keha pinnal neeldunud energia, E0-keha pinnale langenud energia. Absoluu...
SEADUSED SUURUSED ÜHIKUD Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. I=voolutugevus I (1A) q=elektrilaeng q (1C) I=q/t t=aeg t(1s) U=pinge U (1V) U=A/q A=elektrivälja töö A (1J) q=elektrilaeng q (1C) R=takistus R (1 oom ) I=U/R U=pinge U (1V) ...
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI Töö nr: 24 KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 15.02.2012 Töö ülesanne Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine. Töö käik 1. Termostaadi reguleerisin juhendaja poolt antud temperatuurile . 2. Termostaati asetasin 100 ml kolbi destilleeritud veega. 3. Lülitasin sisse arvuti ja käivitasin programmi PicoLog ning seadistasin selle vastavalt etteantud juhistele. 4. 50 ml-se mahuga mõõtekolbi mõõtsin 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täitsin kr...
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24 Töö pealkiri ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.02.14 Tööülesanne Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine kahel erineval temperatuuril. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töökäik Reguleerisime termostaadi õppejõu poolt an...
2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tooriku valik...............................................................................................................................3 Marsruuttehnoloogia................................................................................................................... 3 Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine................................................................ 5 Ajanormide arvutus.............................................................................................
Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; herts Pööret/s Hz Periood T sekund s Ringliikumine- Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Pöördliikumisel (pöörlemine) asub telg, mille ümber liikumine toimub kehas sees. Pöördenurk-Nurk mille võrra võrra pöördub ringjo...
V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk !! tihedus S - pindala h - kõrgus ! raskusjõud v - kiirus t - aeg ! s - teepikkus A - töö ! rõhk N - võimsus h - kasutegur ! r-tihedus ! vedeliku samba rõhk m - mass Q – soojushulk c – erisoojus m – mass ! üleslükke jõud t - algtemperatuur t - lõpptemperatuur ! l - sulamissoojus L - aurustumissoojus ! keha mass I – voolutugevus q – elektrilaengu suurus t – aeg U – pinge R – juhi takistus ! kiirus r - eritakistus ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Töö käik 2 at 1. s = kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et mag...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr. Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE 15K TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm: : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: JOONIS Höppleri viskosimeeter Tööülesanne Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimis- energia. Töö käik Seade on ette valmistatud, ning kuul nr. 4 glütseriini sisse pandus. Edasi jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Lubatav temperatuuri kikumine katse vältel on 0,10. Katset võib alustada10 ..15 ...
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurus...
Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masi...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 15k Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuurierinevus Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KAISA RAHUOJA KATB - 41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 6.03.11 Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Katse käik: Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, (30°C, 35°C, 40°C) hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja ...
MUUTUV LIIKUMINE JA SELLE KIIRUS 1) Mille poolest erinevad teineteisest ühtlane ja muutuv liikumine? – Ühtlasel liikumisel kiirus ei muutu, muutuval kiirusel muutub. Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahtes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked. Muutuval liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked trajektrooi erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. 2) Mis on muutuva liikumise keskmine kiirus, kuidas seda arvutada? – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Vk = L kogu / t Kogu 3) Mis on liikumise hetkkiirus, kuidas tuletada seda keskmisest kiirusest? – Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel. Hetkkiirus on lühikesel ajavahemikul läbitud tee keskmine kiirus. V = kast s / kast t ÜHTLASELT MUUTUV SIRGJOONELINE LIIKUMINE 1) Millist liikumist nim. ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks l...
Ühtlane liikumine Ühtlane liikumine on siis kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. · trajektoor on sirge - nihe ja teepikkus on võrdsed · ühtlane - kiirus ei muutu t - aeg 1s s - teepikkus, nihe 1m v - kiirus 1m/s Liikumisvõrrand näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast. · v>0 (positiivne), keha liigub x-telje suunas · v<0 keha liigub x-telje vastassuunas Mehhaanika põhiülesanne on keha asukohta leidmine mistahes ajahetkel. x - keha koordinaat xo - algkoordinaat v - kiirus t - aeg Ühtlaselt muutuv liikumine Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel. (spidomeeter) Keskmine kiirus näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ühes ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsete väärtuste võrra. · kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus Kiirendus näitab, kui palju muutub keha kiirus ühes ajaühikus. a - kiirendus 1m/s2 vo - algkiir...
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes...
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, l...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE Kk15 TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 23.10.2010 Teooria. Eelnevalt tuleks tutvuda viskoossuse mõistega Moodle või WebCT (uue nimega Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku es...
Algandmed O2 lahuse maht 10 l mg/l p 300 ob/min 0 õhu kulu 13,2202 l/min 1 titranti alg maht 9,7 ml 2 titranti lõpp maht 12,2 ml 3 katse aeg 16,6 min 4 lahuse t 21 C 5 õhu t 24,5 C ...
Kordamine FÜÜSIKA KT-ks Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus 1. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus 1. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus 1. Mida näitab sagedus? 1. Mis on sageduse ühik? Tähis? 1. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? 1. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? 1. Millisel juhul muutub keha kiirus? 1. Millisel juhul keha kiirus ei muutu? 1. Mis on jõud? Selle tähis ja ühik 1. Milles väljendub keha inertsus? 1. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on... 1. Mis on täisvõnge? 1. Mis on võnkeperiood? Tähis, ühik? 1. Mis on tasakaaluasend? 1. Mis on amplituudasend? 1. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? 1. Mida nimetatakse trajektooriks? 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? VALEMID...
Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2......
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE 15 K Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, ...
1. Mehaanika 1. Kinemaatika Kordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane s sirgjooneline X=x0+vt S=vt v= a=0 t liikumine at 2 s = v0 t + Ühtlaselt muutub at 2 2 v - v0 x = x0 + v0 t + V=v0+at a= liikumine 2 v - v0 2 2 ...
Ringjooneline liikumine- punktmassi liikumine mööda ringjoone kujulist trajektoori. Trajektoori keskpunkt on väljaspool keha. Pöörlemine- trajektoori keskpunkt on keha sees. Pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Ringjoonelise liikumine kiirused:*joonkiirus- ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe.*nurkkiirus- pöördenurga ja liikumisaja suhe. Võnkumine- keha liikumine kordub teatud ajavahemikes * vabavõnkumine-toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. *sundvõnkumine-toimub välise perioodilise jõu mõjul. Periood- aeg ühe võnke tegemiseks, ei sõltu massise ega amplituudist. Sõltub kiirendusest ja pendli pikkusest. Sagedus-võngete kiirus perioodis. Resonants- amplituudi järsk kasv. Laine- võnkumise levimine ruumis. Ristlaine-ainet edasi ei kanta, keskkond saab ainult häiritud, võnkumine toimub risti laine levimissuunaga. Pikilaine- võnkumine toimub piki laine ...
1. Millal võib keha lugeda punktmassiks? Keha, mille mõõtmed võime antud liikumistingimustes arvestamata jätta, nim. punktmassiks. Nt: auto mõõtmed pikemal reisil, parkimisel ei saa autot lugeda punktmassiks. 2. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Nt: auto sõidab. 3. Mis on ühtlane ja mitteühtlane liikumine? Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline, kus keha sirgel trajektooril läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Nt: ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuv auto. Mitteühtlane liikumine on selline, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib mitte võrdsed teepikkused. Nt: kõndiv joodik. 4. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mis toimub muutumatu kiirendusega. Nt: pidurdav auto. 5. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteemiks nim. taustkeha, mis on ühendatud koordinaadistiku ja aja...
Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis s Ühik m, cm, mm, dm, km jne 9. Mida näitab aeg? Aeg näitab liikumise kestvust. 10. Aja tähis ja ühik! Tähis t Ühik sek, m...
Mehaanika F10EKKÜ.T I osa 1. Mida nimetatakse mehaanikaks? Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Nt. lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? ...
I. MEHAANI KA I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus s Ühtlane sirgjooneline liikumine x x 0 vt s vt v a0 t ...
gravitatsioonijõud FG = mg FN toereaktsioon FN resultantjõud FR = FG + FN FR Ilma vektorimärkideta tähistused: vektorite moodulid h FG " a FR s = sin α ⇒ FR = FG sin α = mg sin α FG FR mg sin α " kiirendus a = = = g sin α m m Teepikkus ühtlaselt kiireneval at 2 liikumisel, kui algkiirus on 0. s = ⇒ t = 2as = 2 g sin α s t on aeg 2 h h = sin α ⇒ s = ...
Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). z punktmass v r O taustkeha y x taustsüsteem r - punktmassi kohavektor vaadeldavas taustsüsteemis. v - punktmassi kiirusvektor vaa...
SILINDRI INERTSMOMENT. 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga Wk = mv²/2+ I²/2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mgh = mv²/2+ I²/2 (2) h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m + m1 Selleks, et valem arvestaks ka ploki inertsimomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalg...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m m1 Selleks, et valem arvestaks ka ploki inertsimomendist tingitud niidi pinge erinevust kummal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
