Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Tema halvemate omadustena on nimetatud tormakat iseloomu ja avarat mõttelendu Gustav II Adolfi trooni päris tema tütar Kristiina. Perekond Gustav II Adolf abiellus 25. novembril 1620 mit Maria Eleonora von Brandenburgiga, kellega tal oli kaks tütart: Christina Augusta (16. oktoober 1623 21. september 1624) Rootsi printsess Christina I (18. detsember 1626 19. aprill 1689) Rootsi kuninganna. Gustav II Adolfi monument Gustav II Adolfi monument on 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni avatud ja 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu kõrvaldatud Gustav II Adolfi mälestusmärgi koopia. See asub Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil. Algne monument oli püstitatud Eesti Vabariigi 10.
· Tema loodusfilosoofia levimine · Pisa Ülikooli matemaatikaprofessor 1589 Elulugu Pisa periood 1589-1591 · Legend Pisa tornist raskuste alla viskamise kohta · Pisa torni eksperimendi toimumine 1612 Elulugu Padova periood 1592- 1610 · Galileo määrati Padova Ülikooli professoriks 1592 · Supernoova ilmumine ja aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamine 1604 Elulugu - lapsed · Veneetsiast pärit Maria Gamba · Kaks tütart ja poeg · Tütred pühitseti nunnadeks 1613 · Poeg kuulutati Galilei pojaks ja pärijaks · Poeg arendas edasi isa leiutisi, sh pendelkella Elulugu taas Frienzes · Õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht 1610 · Avaldati enamik Galilei tuntuid töid · Rooma külastamine Toskaania teadusliku saadikuna 1611 · Accademia dei Lincei liikmeks saamine · Galilei raamat `'päikeseplekkidest'' · Tüli Christoph Scheineriga
Kalevipoeg tahtis puhata seal, ning seda ta ka tegi. Järsku kuulis et keegi laulab,et kaugel vetetaga on tema kaasa. Kalevipoeg tahtis näha kes see seal laulab, peale seda hõikas ta lauljale, ning laulja hakkas tema poole tulema, ja hakkas küsima, et kas ta on soomest või eestist. Saarepiiga läks peale kalevipoja juttu julgelt tema juurde, ning libises sammaldunud kivil, ning väänas jala välja. Saare piiga hakkas nutma ,ning seda kuulis ka tema isa. Isa läks vaatama juba ,et ega pole tütart ära varastatud. Kui isa silmad nägid kes on kaldal, ehmatas ta ning vemmal kukkus käest. Kalevipoeg aga küsis julgelt ega ta pole näinud siit mööda sõitmas tuslarit, aga taat ütles kahjuks ,et ei ole. Peale seda hakkas taat küsima et kes ta on ja kust ta tuleb. Kalevi poeg hakkas siis rääkima kes ta on ja miks ta on tulnud. Saarepiiga kuulas seda kõike pealt ,ning ehmatas kui kuulis ,et Linda olevat tema ema, ning kukkus peale seda kalda serva pealt alla.
Erich Maria Remarque 1898-1970 Merilin Girin 2009 · Sündis 22.juunil 1988. aastal Saksamaal Osnabrückis · Isa oli raamatuköitja Peter Franz Remark (sündis 14. juunil 1867, Kaiserswerthis) ja ema oli Anna Maria Remark. Peres oli kaks tütart: Ella ja Elfride · Unistas noorena muusikukarjäärist · Oma esimesed esseed, luuletused, ja novelli alguse ( "Unistuste tuba" ) kirjutas 16 või 17 aastaselt · Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. · Aastal 1916 saadeti pärast 4-kuulist väljaõpet samale rindelõigule, kus sõdis ka Adolf Hitler · 1917. aasta juulis sai Remarque 5 kohast haavata ning ta viidi Saksamaale sõjaväehaiglasse, kus ta
kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt.Endine kaupmees tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin-iks Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Sylvie köögitüdruk Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua
· Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas · 1885 a. alustas juuraõpinguid Helsingi ülikoolis, astus Helsinki Muusikainstituuti · 18891891 õppis Berliinis ja Viinis · Töötas dirigendina, õpetajana · 1914 a. Sõitis USAsse oma teoseid dirigeerima, kuid reisi katkestas I MS · Ta abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga, 65 aastat olid abielus · Neil oli 6 tütart Looming · 7 sümfooniat · Sümfoonilised poeemid: `'Finlandia'', `'Saaga'', `'Karjala süit'' · Viiulikontsert · Soololaulud · Kammermuusika · Lavamuusika muusikapalad http://www.youtube.com/watch?v=Fgwr3wrenkQ http://www.youtube.com/watch?v=vh7dXPfEtXw Tsitaadid · `' Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil'' ·
1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna. Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobson abiellusid 10.novembril 1874. aastal. Samal aastal asusid nad elama Kurgjale. Neil oli kolm tütart: Linda (1879), Ida (1880) ja Elsa (1881). "Sakala" 1878 hakkas Jakobson Viljandis välja andma eesti keelset ajalehte "Sakala". Ajaleht võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest. Avaldati tuntud Eesti kirjanike teoseid. Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus aastatel 1872-1893. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ning korraldas kirjandusvõistlusi. 1881 valiti Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
Helga Nõu "Kass sööb rohtu" Helga Nõu Elulugu Sündinud 22.septembril 1934 Tartus Isa oli metsainspektor ja ema käsitööõpetaja Ta on elanud Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus Põgenes Rootsi 1944. aasta septembris Õppinud Pärnu 5.Algkoolis, peale seda Rootsi algkoolis, Södermalmi Kõrgemas Tütarlaste koolis Õpingud lõpetas Stockholmi Õpetajaseminaris Kirjanik ja õpetaja 1957. aastal abiellus Enn Nõuga Kaks tütart Laine ja Liia ja poeg Heino Tunnustus Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk "Kass sööb rohtu" Pealkirjast Pealkirjakohta on autor öelnud, et see turganud talle pähe, kui ta kuulas Olav Kopvillemi plaadilt laulu "Vaikne õhtu, lehm sööb rohtu...". "Kass sööb rohtu" Vormilt on "Kass sööb rohtu" elavalt kirjutatud traditsiooniline psühholoogiline romaan. Tegelased on eesti pärisolu üliõpilased Tegevus toimub 1950
õppima ja karjääri tegema minna) · Ei soovi, et keegi nende suhtest teaks ( naabrid, tuttavad) · Leppisid kokku, et nende suhe kestab seni, kuni laev Delose'lt tagasi jõuab (30 päeva) · Martini unenägu · Romanss hakkas lõppema, kuid Isabell ilmus kõigi nähes Martini juurde, tülitsesid. Martin kuulis hiljem, et Isabell oli teinud enesetapu · Martin sõitis perele puhkusele järgi. Tahtis kaitsta oma tütart sama saatuse eest, mis oli tabanud Isabelli (ema rikkus tütre tuleviku) Probleemistik · Õpetaja ja õpilase vahelised suhted · Mehe ja naise vahelised suhted · Ema ja tütre vahelised suhted · Martini ja armukese (Isabelli) vahelised suhted Sümbol: Ohvrilaev · "Elu väljaspool elu" · Armusuhe loodi vanale ajaloolisele kombele · Delose saarele ohverdati noori süütuid tüdrukuid Teose märksõnad · Väärtushinnangud · Inimsuhted
Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib teda tööga aidata. Vahepeal saatis Luisi Jullile kirja, kus ta kirjutas, et talle ei meeldi tema „võtja”. Jull soovitas tal põgeneda ja seda ta tegigi. Luisi tuli Taavi juurde, aga tema „võtja” tuli talle järgi. Tüdrukut ta tagasi ei saanud, sest Taavi ajas ta minema. Ühel päeval kohtas Jull naabrinaise Kristiine tütart Sessit. Juulius armus temasse, kuid nad leidsid teineteise vastu tunded pika aja peale. Kord kohtamas olles jäid nad Kristiinele vahele ja see talle ei meeldinud, kuna see meenutas talle Taavit kellega ta kunagi oli koos olnud. Taavi, aga oli läinud merele ja see oli Kristiinele haiget teinud, sellepärast ei tahtnud ta, et tema tütrega sama juhtusk. Kord tööd tehes ütles Taavi, et Jullist võib saada meremees nagu tema kunagi oli. Ükskord
Frank O. Gehry Frank O. Gehry sündis 28.02.1929 Torontos originaalnimi Ephraim Owen Goldberg 1947 kolis Californiasse kaks kodakondsust modernse arhitektuuri ikoon Lapsepõlv oli väga loominguline laps veetis aega vanematega joonistades vanaemaga ehitas pisikesi linnakesi inspiratsioon vanaisa ehitusmaterjalide poest Isiklik elu 1952-1966 oli abielus Anita Snyder'iga kaks tütart 1956 nimevahetus 1975 abiellus Berta Isabel Aguilera'ga kaks poega Õpingud veoauto juht kursused L.A. linna ülikoolis modernismi arhitekt Raphael Soriano kinnitas õpingute valiku arhitektuuriõpingud Lõuna-California Ülikoolis (1949-51,1954) linnaplaneering Harvardi ülikoolis (1956-57) Inspiratsioon kalad orgaanilisted vormid loodus Le Corbusier olla individuaalne ja mitte võtta ideid teistelt arhitektidelt Pereira and Luckman
Viiuldaja katusel põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ,,Piimamees Tevje". Muusikali tegevus toimub 20. sajandi alguses. ,,Viiuldaja katusel" lugu hakkab hargnema väikses traditsioone austavas juudi asunduses Anatevkas, mis asub kusagil Kiievi lähistel. Muusikali põhiteemaks on muutuvad ajad ja inimesed muutuste keerises. Loo peategelane on filosoofikalduvustega piimamees Tevje, kes üritab traditsioonide kohaselt korraldada oma pereelu, muuhulgas tuleb tal panna mehele viis tütart. Kui vanim tütar Tzeitel palub luba abielluda vaese rätsepaga ja põlgab ära talle välja valitud keskealise varaka lihuniku, peab Tevje valima tütre õnne ja iseenda unistuste vahel. Kasutatud muusikat: ,,Tradition" ,,Matchmaker" ,,If i were a Rich Man" ,,Sunrise / Sunset" ,,Do you love me?" ,,Lechaim" ,,Sabbath Prayer" ,,Tevye´s Dream" ,,Anatevka" ,,Chava Sequence" ,,Far From the Home I Love" ,,Any Day Now" ,,Miracle of miracles" ,,The Rumor"
CV Nimi: Carl Robert Jakobson Sünniaeg, koht: 26.07.1841, Tartu Vanemad ja nende tegevusalad: Isa- Adam Jakobson oli kohalikus kihelkonnakoolis koolmeister. Ema- Elisa Jakobson Õed, ja vennad: üks õde ja üks vend. Õde- Natalie Auguste Johanson-Pärna, vend- Eduard Magnus Jakobson Haridustee: algharidus- Torma kihelkonna koolja isa 1856-1859. a.- Valgas Cimze seminaris 1865- omandas saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse Karjääriastmed: 18591862- isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja 1862-1864- Jamburgis õpetaja 1864- 1865- kooli-ja koduõpetaja Peterburis 1865- hakkas saatma kaastööd Eesti Postimehele 1870- raamat, kus oli 3 isamaakõnet 18721874- töötas Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana 1874- Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president 1878 toimetas Viljandis ajalehte Sakala 1869- avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe-...
Arvan, et vene sopran Dubrovskaja, andis suurepärase esituse. Tema hääl oli ülimalt kerge ja sobis sellesse rolli. Samuti oli ka Niemelä esitus enam kui suurepärane, tema hääl mõjus väga veenvalt ja jäi mulje, et ta tundis end Rigoletto rollis vabalt. Niemelä ning Dubrovskaja sobisid lavale koos hästi ning hetkeks võis unustada, et tegemist on etendusega. Seda võis tunda teise vaatuse lõpus, kus Rigoletto sai aru, et tema kättemaks on tabanud enese tütart. Rigolettot valdab kurbus ning Niemelä oskuslik sisseelamine rolli, pani publiku narrile kaasa tundma. See oli üks parimaid oopereid, mida ma vaatamas olen käinud. Ma sain suurepärase ooperielamuse.
kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 -1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Ülikoolis kirjutas noor luuletajanna Ivo Linnale kõige esimese lauluteksti ''Tühi päev''. Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro. Leelo Tungal alustas romantilise tundelüürikaga. Ta debüteeris 1958 värssidega ajakirjas“Pioneer,” 1965 hakkasid ilmuma tema luuletused “Nooruses” ja “Loomingus.” Tunglavarasemates luulekogudes “Kummaliselt kiivitajad kurtsid”, “Õitsev kuristik” ja “Müüdita”valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autorargisema stiili poole
Katariina Johanna Saretok Armastus on õnnistus ja õnnetus Victor Hugo raamatus „Jumalaema kirik Pariisis“ on tegelased tihedasti seotud armastusega. Kas see on õnnistuseks, õnnetuseks või mõlemaks. Sõna „armastus“ kõlab esmamuljes puhtalt ja siiralt, kuigi tegu on millegi ohtlikuga. Kena mustlastüdruk Esmeralda oskas suurepäraslt tantsida ja laulda. Temasse armusid paljud mehed, keda neiu oma huvides ära kasutas. Teiste armastus tema vastu oli Esmeraldale õnnistuseks, aga seda vaid seniks kuni ta äratas kellamees Quasimodos ja Claude Frollos huvi enda vastu. See tõi talle vaid õnnetust. Ülemdiakon Frollo püüdis teda korduvalt koguni tappa ning küürakas tõi mustlastüdrukule halva maine. Kuid Esmeralda süda kuulus vaid Phoebusele. See aga ei vastanud talle samaga. Kord, kui Esmeralda ema Goudule püüdis oma tütart kaitsta, reetis tüdruk en...
hommikul ärkab aga vana naise kõrvalt, see on talle suur mõistatus. Hiljem saab ta aga aru nähes neid koos, et need on ema ja tütar. Ta räägib ka vanadusest palju. Jaan Undras ,,Anneliis". See lugu on väga huvitav just oma toimumiskoha poolest, tegevus toimub Kuressaares, mees tuli siia sanatooriumisse puhkama. Lugedes mõtled kuidas see kõik kunagi võis välja näha: kuursaal, park, tee mis viib mere äärde. Ta kohtub naisega kes tutvustab talle enda tütart ja ta hakkab õhtuti temaga kohtamas käima.Hilem selgub, et neid oli 2 kaks õde, nad ei saanud koos välja tulla, sest neil olid ainult ühed kingad kahepeale. Selles loos jutustatekse palju tolleaegsest vaesusest. Enn Jaanipoeg ,,Väike Eero" oli naabripoiss kes käis nõu küsimas, ta isa oli kunstnik, ema aga suri. Isale saadeti kiri kus üks naine pakkus end naiseks, oli neil katseajaga. Eero käis siis naabrimehele rääkimas kuidas neil n.õ
hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale lähemale liikuma kuid ta libises ning kukkus vette, kus ta uppus. Kalevipoeg üritas teda päästa, kuid see ei õnnestunud. Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks leidsid nad kuuse ja tamme, tamme viisid nad koju.Teiseks leidsid na raudkübara ja kotkamuna, kotkamuna panid nad raudkübarasse ning kandsid koju kambrisse. Kolmandaks leidsid nad kala ja hõbekausi, kala panid hõbekaussi ning kandsid koju keldrisse. Merel kuuldi häälitsemist ja laulmist ning lugu läks liikvele, et üks neiu oli läinud oma kanaga merele ning näinud kaugel helkimas kuldmõõka, hõbeoda ning
vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872).Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust.Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Perekond : Abikaasa oli Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Surmaaeg,põhjus,matmispaik : Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli
o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01.13 Sample footer 2 o Oli Eesti Muusikaakadeemia üks rajajaid. o Teoseid on esitanud paljudes maades:Euroopas,USAs,Kanadas ja Austraalias. o 1996.aastal oli tema 5 sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisi kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. o Lepo Sumerast jäi maha abikaasa,kaks tütart ja poeg. o Suri südamepuudulikkusesse. 03.01.13 Sample footer 3 o Looming L.Sumera on kirjutanud teoseid väga erinevatele koosseisudele erinevates zanrides,väikepaladest suurvormideni. o Sumera on korduvalt öelnud ,et hakkab lugu kirja panema alles siis,kui see on peas valmis.Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju-just seetõttu sobisid talle hästi
prantsuse keele hea valdamise. Sõjandus huvitas teda vähe. Ta oli heasüdamilik ja õrna hingega. Aleksandri varasem elu andis vähe märki tema potensiaalist, et temast saab suur reformaator. Tema isa valitsemiseajal, surus riik igasugust mõttevabadust ja eraalgatust. 1841. aastal abiellus ta Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, keda hakati tundma Maria Aleksandrovana nime all. Neil oli kuus poega ja kaks tütart. Aleksander astus troonile pärast oma isa surma. Tema esimene valitsemise aasta oli oli pühendatud Krimmi sõja jätkamisele ning pärast Sevastopoli langemist rahuläbirääkimistele. Nikolai I ohverdas kõik, et näidata Venemaast sõjaliselt võimsat riiki, kuid Krimmi sõda näitas selle plaani ebaõnnestumist. Seega oli tarvis rakendada uut süsteemi. Pärast Krimmi sõja sokki, kui Aleksander II tõepoolest üritas süsteemi kõige läänelikumate mallide järgi reformeerida. 1861
Perseus PERSEUS Isa: Zeus Ema: kuningas Akrisiose tütar Danae Perseuse sünnilugu ja lapsepõlv Perseuse vanaisale ennustati, et ta lapselaps tapab ta. Et seda olukorda vältida, pani ta oma tütre kinni, kuid Zeus tuli Danae juurde kuldvihmana, peale mida sündis Perseus. Akrisios ei julgenud oma tütart ja lapselast tappa vaid saatis nad puust kirstus merele, lootes et nad seal hukkuvad. Vaasimaal selle kohta, kuidas Perseus ja tema ema Danae kirstu pannakse, et merele saata. Perseus ja tema ema jäid ellu. Lainetega uhuti nad Seriphose saarele. Seriphose saarelt leidis nad kuningas Polydektese vend kalur Diktys, kes kasvatas Perseuse üles. Perseuse noorus ja Medusa Kui Perseus juba suur oli arvas kuningas Polydektes et tahab Danae endale naiseks võtta
John Fitzgerald Kennedy 12. klass Faktid elust 29. mai 1917 - 22. november 1963 35. Ameerika Ühendriikide president Kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda Vanemad poliitikud Kaheksa õde-venda Oli abielus Jacqueline Kennedy- Onassisega 2 poega, kellest üks suri 1. eluaastal, ja 2 tütart, kellest üks sündis surnult II maailmasõda Teenis USA mereväes Alguses nooremleitnant 02.08.1943 rammis Jaapani hävitaja kaatrit, kus Kennedy oli kapten. 13 meeskonnaliiget, hukkus 2. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. President Kennedy 1960 presidendivalimised
a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930. 1940-avati tema kodu memoriaalmuuseumina. Looming Vene maalikunstnik Kriitilise realismi esindaja-huvitus kaasajast ja lähemast ümbrusest, lihtsatest inimestest ja igapäevaelust. Tõetruu, ilustamata ja moonutamata Tegeles olustiku-, portree- ja ajaloomaaliga. Suur osa loomingust portreed.
arheoloogid kunagi varem näinud olid. Tutanhamoni abielu Tutanhamon abiellus Nofretete tütre Anhesenamoniga, kes oli sündinud 1348 eKr, seega temast umbes 7 aastat vanem. Varem oli Anhesenamon olnud abielus enda ja Tutanhamoni isa Ehnatoniga. Võimalik, et Anhesenamonil oli Ehnatoni ja Tutanhamoni vahel veel üks abikaasa olnud. Anhesenamoni ja Ehnatoni abielust sündis üks tütar, Anhesenamoni ja Tutanhamoni abielust sündis kaks tütart, mõlemad surnuna. Tütred maeti koos isaga. Seetõttu ei olnud Tutanhamonil selget pärijat. Tutanhamoni surm Tutanhamon suri umbes 19-aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Tutanhamoni surma kohta on olnud mitmeid teooriaid, kuid kaua aega ei teatud õiget surma viisi. Tutanhamon kannatas paljude haiguste all. Nagu näiteks atroofia. Enamus tema vasaku jala luudest olid täiesti kulunud ja nende verevarustus oli halb. Ilmselt sai vaaraole
otsekohe tormilise vastukaja. Põhjuseks sellele võis olla, et tollane lugeja, nagu sageli tänagi, ei osanud võtta kirjandusteost fiktsioonina ja otsis sellest eluloolist tagapõhja, mis teosel tõepoolest ei puudunud, uskus ära arvavat prototüüpe, aset leidnud sündmusi ja tegevuspaiku. Romaan põhineb elamustel, mis said Goethele osaks Wtzlaris, kuhu ta 1772. aastal oli läinud isa nõuandel riigikohtu praktikandiks. Ühel ballil kohtas Goethe Saksa Ordu ametimehe tütart Charlotte Buffi, kes oli kihlatud kohtusekretäri Christian Kestneriga. Kõik kolm sõbrunesid. Sedalaadi sõprust tunti tolle aja romaanikirjanduses hästi, ja teati selle riske: harva püsis see puhta sõpruse ja platoonilise kiindumuse taktitundelisis piires. Goethe, tajudes nähtavasti nende piiride lähedust, lahkus Wetzlarist hüvasti jätmata. Wetzlariga on ,,Werther" seotud veel teiselgi kombel. Wetzlarisse lähetatud Braunschweigi
Lapsed õhutavad internetis viha Artikkel räägib ühest emast, kes avastas oma tütart kontrollides noorte Facebooki grupi, kus õhutati viha, õelust ja kättemaksu. Mul endal puudub kättemaksusoov, teiste mingil moel solvamise vajadus, viha kellegi suhtes. Ma ei kuulu ühtegi sarnasesse Facebooki gruppi ega tea ka, et sellised üldse olemas on. Artikkel räägib ema ja tütre kokkuleppest jagada koode, et ema saaks jälgida, millega tütar tegeleb. Mina oma koode ei jaga. Ma pigem ei annaks oma koode, sest mingi privaatsus peab ju olema. Mulle ei meeldi, et keegi mind jälgib
tihedalt suhtlema. Ühel õhtul lähevad Tyler ja tema toakaaslane Aidan peole ning satuvad pahandustesse Ally isa Neiliga, kes töötab politseinikuna. Aidan saab teada, et Neili tütar Ally käib nendega ühes koolis ning arvab, et Neilile võiks kätte maksta murdes Ally südame. Tyler hakkab Allyga aega veetma ning noored armuvad. Peale seda, kui Ally jääb ühel ööl Tyleri juurde ööseks, vihastab Neil ning lööb tütart. Ally kolib mõneks ajaks Aidani ja Tyleri juurde. Ühel päeval saab Ally isa Neil teada, kus Ally ööbib ning murrab Tyleri ja Aidani korterisse sisse. Neil käsib Tyleril Ally koju saata ning annab asja tõsidusest kägistamisega märku. Tyler saab aru, et Neil mõtleb seda tõsiselt ning räägib Allyle kõik ära. Ally on haavunud ning kolib tagasi isa juurde. Noorte suhted katkevad. 5
lahutusega. Ta lahkub Peterburgi. Peterburgis üritab Stiiva teda lahutuse suhtes ümber veenda. Saades Annalt kirja, et ta on suremas ja soovib andestust naaseb Karenin Peterburgi. Anna hakkab surema sünnituse tõttu-see nõrgendas teda ja ta jäi väga haigeks. Sünnib tütar, kes on terve. Anna anub andestust ja Karenin suudab talle andestada ja ütleb, et jätab lahutuse Anna otsustada. Ta isegi ütleb, et on nõus Anna ja Vronski tütart kasvatama. Vronski tunneb ennast Karenini ees alandatuna ja on Anna suremisest masendunud. Ta teeb enesetapukatse ennast tulistades. Enne verekaotusesse suremist leiab teener ta ja ta jääb ellu. Imekombel Anna terveneb, kuid otsustab mitte lahutada, sest ta ei suuda oma poega jätta. Anna ja Vronski põgenevad koos Venemaalt, kus Annat seltskonna poolt põlastatakse. Vronski loobub oma karjäärist. Nad sõidavad mööda Euroopat. Pikemalt peatuvad Itaalia väikelinnas, kuhu üürivad villa.
maailma päästa ja nii lihtsalt teda aidata ei saa. Pille on Rebeccale väga tänulik ning tasub talle tehtud heateod teose lõpus, kui Rebecca abi vajab. Valdo on Rebecca isa. Ta töötab ärimehena ja on küllaltki rikas. Pärast oma naise surma pühendas Valdo end täielikult oma tööle ning seetõttu ei leia ta kunagi oma tütre jaoks aega. Valdo on hea inimene ja armastab Rebeccat, kuid ei mõtle sellele, et raha ei tee tema tütart õnnelikuks. Valdol on ka sõbratar Mirelle, kellega ta meelsasti koos on. Tihti veedab ta oma vaba aja Mirellega, unustades oma tütre, kuigi tema sõbratar talle aeg-ajalt meelde tuletab, et ta veedab liiga vähe aega Rebeccaga. Kui tüdruk ära kaob, on Valdo murest murtud ning tunneb ennast süüdi. Ta teeb kõik, et oma tütart leida ja otsustab end parandada. Ma arvan, et teosest võib välja lugeda mitu sõnumit, kuid kõige suurem neist
Lapsed olid keskaja perekonnale tähtsad. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust ning ta oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Lapsed olid vajalikud koduseks tööjõuks ning 3 arvati, et majas, kus on palju lapsi, valitseb rikkus. Lapse sünd oli rõõmustav sündmus. Lapse surm või lapsest eemalolek põhjustas vanematele valu ja kannatust. Surnud tütart leinati samapalju kui poega. Enamasti sooviti saada poisslaps ning koostati nimekirju märkidest, mis võimaldasid kindlaks teha mis soost last naine ootab. Poisi saamiseks paluti erinevaid pühakuid ning tarbiti teatud jooke. Samuti arvati, et parim aeg poja saamiseks on talv. Samas oli võimalik soovida ka tütart, kuid seda olevat tahtnud ainult naine. Nii tüdrukutele kui poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust. Tüdrukute sõnakuulelikuks
Peeter Pärna tutvustas, pidi ta hulluma, kuna Pärn oli ähvardanud teda, et ta saab kunagi nagunii petta selle eest, et ta vaeseid petab. Ta ähvardas ka, et võtab Miili niikuinii, kasvõi kaasavarata, niikuinii jääb vana Märt tütrest ilma. Vanamees oli raevunud, kuid ta ei saanud midagi teha, sest Pärn oli kaval ja ähvardas teda igasuguste kõrgemate võimudega. Pärn viiski Miili minema, öösel. Vana Märt käis koos Urjadnikuga teda tagasi ka nõudmas, väites, et Pärn hoidvat ta tütart kinni, ent lõpuks jäi vanamees ikkagi narriks, kuna Pärn ja Miili tunnistasid mõlemad, et neiu on seal vabatahtlikult ja vana Märt on ise üks inimese vangistaja, kes ei luba oma tütart endast vaesemale. Lõpuks põgenevad nad venemaale elama. Noore Märdi elu läheb hästi, ta on Leenaga õnnelik ja nad on isegi talu rentinud, nende endise talu tööline ja hea sõber Anu on nendega siiani koos ja
perega arvestama, kas ikka lapsed saavad kõhud täis jne sest väiksed ei saa veel ise üksi hakkama. Peab ka abikaasaga arvestama, sest kõik inimesed ei teeni võrdselt, niiet mõnikord võiks oma naisele ka raha juurde anda, et ta saaks omale vajalikud asjad ostetud. Kõige tähtsam pere juures on armastus mitte raha, suur telekas jne. Kui mina kunagi isaks saan, siis sooviks ma vähemalt kaht last poega ja tütart. Ma arvan et sellist kombinatsiooni tahavad enamus inimessed, kuid alati nii ei l2he. See ei ole mitte kellegi enda teha, kas ta saab poja või tütre. Oma lapsi kasvataks ma nii hästi kui võimalik, teeks kohe selgeks et ei tohi varastada ega valetada. kui suuremaks kasvavad, paneks ma nad heasse kooli ja õpetaks neile et kõik on võrdsed ja ei tohi kedagi narrida et nad on vaesed või lollid vms. Kindlalt tahaks kohe varakult kuhugi trenni viia, aga ei tohi peale suruda, et peab minema vms
Niimoodi muutus varsti ka tüdruku käitumine. Kuna ta oli õppimises palju maha jäänud, oli laps sunnitud jääma kordusklassi. Seal sai ta kõigiga hästi läbi ja muutus isegi küllaltki populaarseks. Üldse oskas ta kõike paremini kui enne. Kord avastas tüdruk, et temale ja vanaemale olid kirjad. Ta ei suutnud jätta ka vanaema ümbrikut avamata, sest saatja nimeks oli Ülo Jalakas. Kadri teadis, et see on ta isa nimi ja luges kirja. Sealt sai ta teada, et isa otsib oma tütart juba ammu taga. Ülo oli olnud sõjas ja kui see lõppes, polnud ta kodumaale tagasi läinud, sest teadis, et seal olid rasked ajad. Seepärast kandis vanaema tema peale viha ja ei võtnud ka ühendust. Hiljem aga hakkas laps ise isal külas käima ning andis talle andeks, sest ega temalgi polnud kerge olnud. Ülo ostis vanaemale ja tütrele ka uue korteri. Õigupoolest mitte ei ostnud, vaid andis. Nõnda sai tüdruk ära sellest keldrikorterist ja elas sellest ajast saati kortermaja 6. korrusel
Thomas More _ Lühikokkuvõte Pühak Thomas More (7 veebruar 1478 6 juuli 1535) oli Inglismaalt pärit advokaat, kirjanik ja riigimees, kes oma eluajal oli üks kõige kuulsamatest humanismi õpetajatest. Aastal 1505 ta abiellus Jane Coltiga, kellega tal oli 4 last. Ta kolm tütart ja poeg said oma hariudse kõige parematelt õpetlastelt. Jane suri aastal 1511, pärast seda abiellus Thomas ühe lesega Alice Middletoniga. Tema kõige populaarsem teos oli ,,Utoopia", selle nimetuse andis ta ideaalsele, väljamõeldud saarele mille poliitika oli eponüümiline. Raamat anti välja aastal 1516. Pühakul raiuti pea maha aastal 1535, kui ta keeldus kirjutama alla 'Ülemvõimu aktile', mis oli tehtud Kuningas Henry VIII poolt.
ja kindluse tagamiseks. Eluajal ta palju monumente ei püstitanud, et jätta raha sõjakampaaniate tarbeks. Tsitaadid: "Eluteadus sarnaneb rohkem sõja- kui tantsukunstiga." "Minul, kes ma pole kunagi kedagi tahtlikult kurvastanud, ei kõlba kurvastada iseennast. " "Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. " ABIELU JA JÄRGLASED Abiellus Rooma keisri Antoninus Piuse tütre Faustina Minoriga 145. Faustina sünnitas nende 30-aastase abielu jooksul 13 last, nendest 1 poeg ja 4 tütart elasid kauem kui nende isa. Faustinast räägiti pidevalt taga. Teda süüdistati inimeste tapmises mürgiga, samuti tema liiga vabas valikuvõimaluses. Marcus kaitses teda tarmukalt, sest naine saatis teda korduvalt lahinguväljale ning andis talle mater castrorum'i tiitli. 175 suri ta õnnetuses koos Marcusega Halalas, Lõuna- Cappadocias matkates. Mees pühendas talle templi ja nimetas linna Faustinoopoliks. Laste nimekiri: 1) Annia Aurelia Galeria Faustina 2) Gemellus Lucillae
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, kellega on tal 4 tütart. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965.a Eesti filoloogina. Seejärel asus Rummo tööle Vanemuise teatri dramaturgina. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. Aastatel 1977-1988 töötas Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, Aastatel 1992-1994 oli ta kultuuri- ja haridusminister.
Lydia Koidula Elulugu Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündis 24.detsemberil 1843 Vana-Vändras 11.august 1886 suri Kroonlinnas Lisanime ,,Koidula" sai Lydia ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobson 19. veebruaril 1873 abiellus Lydia lätlasest Eduard Michelsoniga Lydia sünnitas Eduardile kaks tütart ja kaks poega Lydia suri rinnavähki ja ta maeti Kroonlinna Pani aluse Eesti teatrile Haridus Aldhariduse sai Lydia isalt 1861. aastal lõpetas ta Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. 1862. aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu Alustas omaenda raamatukogu rajamist Aitas isa ,, Pärnu Postimehe" sisustamisel Avaliku kirjandusliku tegevuse alguseks sai esimene
Kuuldes selle naise kohta jutte ja nähes pilti, tekkis vürstil Nastasja vastu huvi. Rongilt tulles läks vürst Jepatsinite poole. Jepatsinite juurde läks ta sest, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Vürst polnud sinna oodatud ja teada võeti esialgu külmalt vastu. Kindralit külastades kohtus Mõskin kindrali perega, kus ta kohtas kindrali nooremat tütart Aglajat, kes jäi silma oma iluga. Noored kirjutasid omavahel ja kohtusid. Aglaja vanemad levitasid jutte noorte abiellumisest. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Esimesel kohtumisel Nastasjaga palus vürst naise kätt
N i k o l a i I I Ts a a r Allan Part 021MT Üldandmed Vanemad olid Aleksander III ja Maria Feodorovna. Nikolai II sündis 6. mail 1868. a. Ta abiellus Hesseni suurvürsti Ludwigi tütre Victoria Alix Helena Louisa Beatrice ´iga, kellega neil oli viis last, neli tütart ning üks poeg. Nikolaid on iseloomustatud väga halva, kuigi püüdlikku keisrina, kes seeeest olnud aga eeskujulik kojamees. Nikolai tragöödia seisnes selle, et ta tahtis olla hea valitseja, kuid ei omanud selleks mingisuguseid võimeid. Ver ine Nikolai 22. Jaanuaril 1905 aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste.
Ugarte Sünd:25.nov.1915 Surm:10.dets.2006 (91.a.) Tšiili riigijuht aastatel 1973-1990 Tuntud kui diktaator, kes sai võimule läbi sõjaväelise riigipöörde. Lõpetas Santiagos sõjakooli ja 1951 aastal kindralstaabiakadeemia ning oli elukutseline sõjaväelane(auastmelt kindral) On kirjutanud geograafia- ja poliitikateoseid. Perekond Abikaasa: Maria Lucía Hiriart Rodríguez Kaks poega: Augusto Osvaldo Pinochet Marco Antonio Pinochet Kolm tütart: Inés Lucía Pinochet María Verónica Pinochet Jacqueline Marie Pinochet Elukutsed Tšiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud 1956-1958 Tšiili USA saatkonna sõjaväeatašee 1971-1972 Santiagos garnisoni juhataja 1972-1973 maavägede staabiülem Valitsemisaastad Pinocheti võimule tulemisele aitas kaasa USA sekkumine Tšiili siseasjadesse aastatel 1959-1973, eriti Salvador Allene valitsemisajal 1970-1973. 11
Sophokles-näitekirjanduse rajaja ,,Kuningas Oidipus’’ Dionysos-veinijumal(peeker, viinamarjad)Ajaloo isa-Herodotos Moira-saatusejumalanna Saatür-Soku jalgade ning sarvedega metsavaim Nümf-kõikjal elavad haldjad Augeiase tallid-korralagedus Sireen-naised kes eksitasid mehi Thespis-jumalateenistuse teatriks algataja Kitoon-põlvini ulatuv riideese Aristoteles-filosoof Damoklese mõõk- hädaoht Hoorid-ilma ja ajajumalannad Plejaadid-Atlase ja merenümfi 7 tütart Amfiteater-etenduse jaoks raj. Ehitis Koturn- kõrge jalats Prokrustese säng-sobimatu olukord Kükloop-ühesilmaga olend Lüüra-keelpill Achilleuse kand- ainus nõrk koht Buridani eesel-otsustusvõimetu inimene Pandora laegas-keelatud asi Platon-filosoof Salomoni otsus-tark otsus Hippokrates- medisiini rajaja Trooja hobune-saadetis, mis teeb saajale kahju Ithaka-koht, kus Odysseus elas Tartaros-allmaailm V-K
4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). 5. Nereiidid on kreeka mütoloogias merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Kuulamas nereiidid: Amphitrite, Galateia, Thetis. 6. Sireenid Sireenid olid kreeka mütoloogias tavaliselt linnu keha ja naise peaga deemonid. Neil olid mitmesugused erilised võimed. Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Nendega oli kimpus ka Odysseus, kuid ta lasi oma kaaslaste kõrvad vaha täis toppida, ennast masti külge siduda ja
käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega. Ma elan koos oma perega, vanaemaga ja tädi perega ühes suures majas. Kokku on meie majas 11 inimest. Minu perre kuulub mu ema Krista, isa Raimond, vend Kalmer ja loomulikult ka mina. Vend on mul hetkel 14-aastane. Kord kuus viivad vanemad meid teatrisse, aga kuna oleme kõik väga hõivatud erinevate huvialadega, siis on koosoleku aega vähe. Tädi peres on rohkem liikmeid. Seal on tädi, onu, kaks poega ja kaks tütart. Nad pole küll tegelikult minu pere, aga kuna olen nendega sünnist saati koos elanud, siis tundub nagu nad ka kuuluksid meie perre. Ma sooviksin minna aastaks välismaale õppima, kuna ma arvan, et see on kõige põnevam viis õppida ühe riigi kultuuri ja keelt. Kuna kõigil meie peres on aega alati vähe, siis pole me saanud ka eriti reisida ja see oleks ka reisimise suhtes hea kogemus, kuna saaksin sel juhul selle riigiga lähemalt tuttavaks
August Mälk ,,Ranna jutud" 1. Esmakordne ilmumisaasta: 1936. 2. Zanr: novellid. 3. Meetod: realistlik. 4. Idee: randlaste elu, eluviisi iseloom on ja jääb alati seotuks merega. 5. Probleemid: jäärapäisus, suhtlemisvaegus. 6. Miljöö(tegevuse aeg ja koht): ajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Kohaks on Eesti mere- ja järveäärsed rannad. 7. Peategelased, kõrvaltegelased: Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie ,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepr...
viis poisi Tiziani juurde õppima. Seal saiJacopo olla vaid kümme päeva, kui Tizian ta koju saatis,põhjuseks oli kadedus. Oli aastaid tavaline õpipoiss. Ta aitas paljusid teisi kunstnike ja sai tänu sellele komisjonitasusid. Tintoretoga oli väga meeldiv koos töötada. Maalis palju seinamaale. Oli arvatavasti üks viimaseid renessanssi ajastu maalikunstnikke. Pärast "Paradiidi" maalimist ta puhkas mitu aastat. 1550.aastal abiellus ta Faustina de Vesrcoviga. Neli sündis viis tütart ja kaks poega. Jacopo lemmikuks kujunes tütar Marietta,kellest ta maalis palju portree pilte. 1592.aastal sai temast Mercanti kooli liige. Kaks nädalat enne surma kannatas ta tugevate peaja kõhuvalude käes. 31.mail 1594 aastal ta sureb ja maetakse Madonna dell`Orto kirikusse ,tütre Marietta kõrvale. Looming On saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Arendas kunsti oma suunas,välja kõrgrenessanssi raamistikust.
Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor. Notari juures kinnitatud käsikirja kavatses Piibeleht enda kosjavankri ette panna. Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi ühe koolnud saksa preili krunti endale saama. Sõita tuleks äiapapa rahadega ostulepingu järgi. Kui Vestman kuuleb, et krundi ostul on temast ette jõudnud keegi Piibeleht, on ta nõus oma tütart talle ise naiseks pakkuma. Sellega jääks varandus perre ja ta saaks ise osanikuks pilvelõhkuja ehitamisel. Pealegi lubab Vestman Laurale suure kaasavara kaasa anda, jättes Sandri ja Matilde varandusest ilma. Et pettus raamatuga välja ei tuleks, peab Sander ka edaspidi jääma kirjanikuks. 5.Tegelased: Vestman(Laura ja Matilde isa)- uhkustaja, enesest lugupidav, harjunud kõike saama, jonnakas, tark ja enesekindel.
siis jättis ta neiule võtmekimbu, keelates kasutada vaid ühte neist. Kuid see tekitas temas huvi ja koos õdedega asusid nad otsima salapärast ust. Selle tagant leidsid nad toa täis laipu ning pärast seda jäi võti verd immitsema. Kui mees koju tuli, sai ta kõigest aru ja tahtis naise ära tappa, õnneks hoidsid selle kuritöö ära neiu vennad. 3)Vassilissa- enne surma kinkis noor ema oma tütrele nuku. Isa abiellus uuesti lesknaisega, kelle oli kaks tütart. Uus ema kohtles võõrastütart väga halvasti ning ühel päeval otsustasid temast lahti saada. Nad saatsid ta Baba Jagaa juurde endale tuld tooma. See oli keeruline tee minna ning ka nõia enda juures tuli tüdrukul toime tulla raskete ülesannetega. Kuid nuku abiga tuli ta kõigega toime ning jõudis ka koju tagasi. Baba Jagaa poolt kaasa antud pealuu põletas võõraspere tuhaks. 4)Manawee- mees tahtis õdesid naiseks võtta, kuid nende isa ei lubanud seda enne, kui mees
aastal. Balzac alustas kirjutamist väga noorelt, kuid enamus tema loomingust ei saavutanud soovitud edu ja tunnustust. Romaan ,, Isa Goriot" jutustab üldiselt 19.sajandi ühiskonnaelu pahupooltest ja perekonna liikmete omavahelisest läbisaamisest. Teosel on 2 haru, mis terve raamatu vältel on tihedalt üksteisega seotud. Üks haru räägib pensionile läinud nuudlikaupmehest isa Goriot'st. Goriot elas üksi Vaqueri pansionaadis. Tal oli 2 tütart, kes olid abiellunud ja elasid isast lahus. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, siis andis ta tütardele kaasavaraks väga suure summa raha. Paraku ei hooli tütred isast ja kasutasid teda ära, käies isalt pidevalt raha juurde lunimas. Isa Goriot loobus tütarde nimel kogu oma varandusest ja laostus lõpuks. Tema ainsaks rõõmuks oli näha oma tütreid õnnelikuna. Kui isa Goriot haigestub väga tõsiselt, siis soovib ta näha oma tütreid enne oma surma
rikkaks saada. Hiljem sai ta aga teada, et Enn oli ta reetnud. Ajalehes oli kirjas, et hoopis pütt tangusoola, maksab 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter oli veel lubanud, et annab enda tütre Maie Ennule naiseks. Peeter aga seda ei teinud. Enn pakkus kokkulepet, kas Peeter annab Maie talle naiseks või maksab võla, mis oli 125 rubla ära. Peeter aga ei teadnud mida teha. Odrad olid tal tanguks tehtud, ning maha neid müüa ei saanud ja tütart ei tahtnud ta Ennule naiseks anda, kuid ometi vajas võlg maksmist. Kui Peeter küsis tütrelt kellele ta meheks tahab minna, vastas too ikka , et Märdile. Ühel päeval tuli Peetri juurde Märt ning ütles, et tal oleks vaja osta otri mis on jahvatatud tangudeks. Peetril oli hea meel kuna ta sai nüüd need ära müüa. Siis tuli Maie juurde Enn, kes käitus väga ülbelt ja jultunult ning tahtis Maie ära viia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
