demokraatia. Türann üritas kehtestada riigis kindla korra ja ka vaeste elujärge teatud määral parandada. Seepärast oli türann kohati rahvaseas au sees. Türanniga kaasnes ka kodanike poliitiliste õiguste kärpimine, millega rahval aga nõustuda ei saanud. Eriti olid türanni vastu aristokraadid, kes ootasid sobivat võimalust ainuvalitseja kukutamiseks. Peale türannia kukutamist kaasnesid tavaliselt riigikorras suured muudatused, millega prooviti türanniat vältida. Ainus kahte maakonda hõlmav polis oli Sparta. Kuigi peaaegu kogu Kreeka allus Sparta võimule, koosnes see vaid neljast kindlustamata külast. Sparta kodanikkonna moodustasid spartiaadid. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi
c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige e) Koos käis ka perioigide koosolek, kus hääletati tähtsamaid otsuseid Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi. f) Sparta oli riik, kus ei esinenud türanniat Lause õige g) Spartas pöörati suurt tähelepanu laste igakülgsele harmoonilisele kasvatamisele Vanas-Kreekas pöörati suurt tähelepanu laste kasvatamisele
suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat. Terroristlikud rühmitused ei esinda üldjuhul rahvusvaheliselt tunnustatud riike ning seetõttu ei peeta neid osalisteks riikidevahelises sõjas või konfliktis. Terroristid kasutavad sõltuvalt oma eesmärgist peaasjalikult konspiratiivset ja ootamatut tegevust tsiviilelanikkonna, konkreetse isiku, isikute rühma või riigi elutähtsate objektide vastu. Terrorismi on rakendanud oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks väikesearvulised rühmitused, kellel puudub võimalus
olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid. Sisemised vastuolud ja türannia · Lihtrahva ja aristokraatide vahel oli tihti relvastatud vastuolusid. · Aristokraadid võistlesid ja vaenutsesid ka omavahel. · Türanniks sai mõni aristokraat. · Ülejäänud aristokraadid protestisid oma riigi türanni vastu. · Mõni riik tegi omale seadusi, et türanniat ennetada. Sparta riik · Keskus : Lakoonia maakonnas. · Spartalased olid vallutajad. · 8. sajandi lõpuks allutasid Messeenia (naabermaakond) . · spartiaadid sparta kodanikkond. · Eesotsas üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. · geruusia vähemalt 60aastaste 30liikmeline nõukogu. Sparta riik · 5 efoori igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud. · Lakoonia asukad perioigid. · Alistatud messeenlased heloodid.
Minu meelest on see negatiivne, et heloote koheldi orjadena ning nendega käituti halvasti. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Peale sõjalise üleoleku tagati ka küllaltki suur sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et neil polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud musternäidiseks. Teisalt aga summutas kõigi eluvaldkondade range reglementeerimine spartalaste loomingulisust. Klassikaline Sparta kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine ning Sparta ei arenenud linnaks.
Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui teeb seda seadusetäht. Terrorism on kuritegu EV seaduste järgi ja süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "süütumate" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poli...
Põhjenduseks tõi, et valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Tema seisukohast valitseb riiki kolm ühiskonna seisust, milleks on filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutajad ning tootjad. Pidas nendes kolmes seisuses olevaid indiviide kõige targematakes ja kelle käest on kõige õigem nõu küsida. Lihtrahva käest võisid küsida, aga ei pruukinud kõige õigemat vastust saada. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning riigis polnud sellele kohta. Platonile oli veel vastuvõtmatu timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Päris poolt ei ole, et Platon demokraatiat nii seletas, kuna kui valitseks riiki isikud, kes on kõrgemast seisusest, siis ei oleks lihtkodanikel üldsegi sõnaõigust ja indiviididel, kes kuuluvad madalamasse seisusse, polekski võimalik eksisteerida
Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid ta oli nii omapärane ning iseseisev,et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust Fransisco Goya maalid "Saturn õgimas oma Charles III lapsi" William Blake 1757-1827 oli inglise luuletaja, graafik ja maalija. Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas Ta vihkas türanniat, absoluutset monarhiat pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkus t Oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust William Blake maalid Kreeka jumalanna Suur punane musta maagia ja draakon ja naine allilmaga Skulptuur Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti
mis oli ka üks suurimaid sõjalisi tegevusi poiste arengul. See oli ka põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale sammu alla, kuigi Ateena asukohast tingitud oli seal tugev merevägi. minu arvamuse järgi oli jalavägi siiski olulisem kuna paljudes olukordades tuli laevadega liikumine ning sõdimine sootuks takerduseks edu piirates. Riigikorraks oli Spartas aristokraatlik ja Ateenas kohati vahelduv. Ateenas võis kohata nii türanniat, aristokraatiat kui ka demokraatiat, mis oli 5. sajandil eKr. Demokraatia sai Ateenas võimalikuks tänu haridusega kodanikele ning mulle meeldis ka selline riigikord rohkem kuna poliitika üle otsustab sel juhul rahvas erinevalt Spartas, kus poliitika üle otsustas geruusia 30 liikmeline vanematekogu. Sparta heaks küljeks oli muidugi see ,et polise eesotsas oli kindel ja ustav valitseja, kes korda hoidis, kuigi elanikuna ei olnud kuidagi võimalik oma soove täide viia ning elu paremaks teha.
· ,,Roderick Randomi seiklused ,, ja ,,Peregrine Pickle'i seiklused" · Smollett ei ilusta tegelikkust, vaid toob halastamatult esile elu inetuid ja jõhkraid külgi 13. Lessing- saksa valgustuskirjanik · Näidend ,,Minna von Barnhelm" · Näidend ,,Hamburgi dramaturgia" - Lessing kuulutas tarbetuks tragöödia õpetlikkuse nõude · Tragöödia ,,Emilia Gallotti" käsitleb saksa pisivürstide türanniat · Draama ,,Naatan Tark" käsitleb usuprobleeme · ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" siin käsitleb Lessing maalikunsti ja luule vahekordi ning vaatles positiivse ja negatiivse alge seost kui kunstiteose alust. 14. Herder saksa valgustuskirjanik · ,,Rahvalaulud" kogumiks sisaldab saksa rahvaluule kõrval tõlgitult ka paljude teiste rahvaste laule, sealhulgas läti, leedu ja eesti omi 15
Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosoleku le.
WILLIAM BLAKE 1757-1827 William blake Sündis: 28.november 1757, London. Suri: 12.august 1827, London. William oli vanuseliselt seitsmest lapsest kolmas. VAATED William Blake oli libertariaan - ta vihkas türanniat ja absoluutset monarhiat, see kajastub tema "Süütuse lauludes" ja "Kogemuse lauludes", milles ta kujutab ülemklassi, selle institutsioone ja anglikaani kirikut korrumpeerunute ja ekspluataatorlikena. Blake unistas idüllilisest Inglismaast, mis oleks vaba korruptsioonist, oma poeemis "Kajav rohelus", kuid sealt on näha, et ta kahtles, kas Inglismaa saab kunagi tõeliselt vabaks. William Blake pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkust. Ta oli
Theatron-vaateplats Orkestra-plats kus esinevad näitlejad ja koorilauljad Teatrit nim täiskasvanute koolis , sest see haris neid, kes vaatamas käisid.Teatriroll ühiskonna elus oli see, et pööras tähelepanud probleemidele ning oli meelekahutuseks. Perikles- ateena strateeg, valitsemisega kujunes ateenas kindel demokraatlikkord.Aristokraatide eesõigused valitsemisel olid kadunud. Herodotos ta kirjutas historia ning teda kutsutakse ajaloo isaks.Pani alguse ajaloos kirjutamisele. Esimesed olümpiamängud toimusid arvatavasti 776 ekr, toimusid iga 4 aasta tagant.Olümpiamängude ajal kehtestati rahu.Naised ei tohtinud mängudest osa võtta, muidu oli neile ettenähtud karistus.Võistlus alad jooks, maadlus, hobusekaariku võidusõit,viie võistlus, odavise jne.Võitjaid autasustati karikaga ja nimi kraveeriti kivisse,mõnest tehti ka skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada r...
vähenes ülejäänud maailma suhtes. Huvitav fakt on see, et Berliini müürist kujunes välja külma sõja sümbol, kuna selle püstitamisega paljude arvates Külm sõda algaski. Müür ehitati, et takistada idasakslaste massilist põgenemist Läände. Ida-Saksamaa poolel valvas müüri umbes 10 000 sõdurit. Müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist nii Ida-Saksamaal kui ka kogu kommunismileeris. Müür tähistas kommunismi türanniat. Selle aja legendid ja kangelased olid Mahatma Ghandi ja Jawarharlal Nehru, kelle eestvedamisel ja juhtimisel lõpetati verised taplused Indias ning seati ka jalule Lääneriike rahuldav riigikord. Ghandi ideoloogiaks oli see, et piisab sõnadest, pole vaja tappa, et edasi anda mingisugust märki või arvamust, kuigi ta ise tapeti pärast seda. Marshalli plaan oli siis USA 1947. Aasta algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide abistamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks
Et rõhutada loogika sõltumatust empiirilistest objektidest, kasutab ta mõistete ja sõnade asemel tähti, nagu tänapäevalgi tavaks. Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus), kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu. Aristotelese järgi olid head riigivormid monarhia, aristokraatia ja politeia, halvad aga türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristoteles demokraatiat ei pooldanud. Demokraatlikke riike juhivad demagoogid, kes selle asemel, et nõuda vanade seaduste täitmist, loovad ajutise ja suvalise seadusandluse kaudu uue õiguse, mis toob kaasa õiguskorra puudumise ja diktatuuri
ja sõjaliste harjutustega · 20-aastaselt loeti nad täisväärtuslikeks sõjaväelasteks (hiljem oldigi elukutselised) · 30-aastasena said nad täieõiguslikeks kodanikeks o Sellega kaasnes maatüki saamine o Õigus soetada perekond o Tööd ei pidanud tegema o Elu möödus perest eemal, sõjaline treening · Sparta s olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele tagati suhteline sise-stabiilsus · Spartas ei olnud kunagi esinenud türanniat · Teistele kreeklastele paistis Sparta hästikorraldatud riigi musternäidisena · Vaimukultuuri osa spartalaste seas on tühine
orjad, kes tegid ära kogu töö. Spartiaatidel endil oli seega vaid sõjaväekohustus. Erinevalt Ateenast ei saanud Sparta riigiametnikeks inimesed liisu teel, vaid kodanike seast valiti välja iga aasta 5 efoori. Riiki juhtis aga üheaegselt kaks kuningat. Kuid viimase sõna ütles siiski kõigi spartiaatide koosolek. Selle põhjal võib öelda, et riiki juhtisid arukad inimesed, kes meeldisid enamikule. Sparta stabiilse olukorra tõttu ei esinenud neil kunagi türanniat, mis oleks võinud viia sisemiste kriisideni. Ateena riigijuhtimine ei ole minu meelest väga ideaalselt korraldatud. Kõik riigiametnikud, nõukogu liikmed ja kohtunikud määrati ametisse liisu teel, mis tähendas seda, et riiki võisid saada juhtima inimesed, kes omasid väheseid teadmisi või olid piiratud maailmavaatega. Seetõttu ei saa öelda, et Ateena oli stabiilse sisekorraldusega riik. Vaid strateege valiti kõigi kodanike hulgast. Samuti ei
Seda võimu sümbolit valvavad foogti sõdurid, kes tõstavad kära, kui keegi seda ei kummarda. Me otsustasime võtta riski ja küsida sõdur käest tema arvamust kübara kohta. Nimetatud sõdur soovis jääda anonüümseks. ,,See kübara valvamise töö tundub olevat just kui kehvale sõdurile. Meist käivad mööda lurjused ja kerjused, kes lehvitavad ona räbaldunuid mütse. Kuid samas on mehi, kes lihtsalt lähevad pika ringiga ümber lati, et mitte kiita heaks türanniat. Minul on ausalt ükskõik sellest kübarast. Ma ei saa aru, milleks on vaja viia nii aus ja hea rahvas õnnetusse. Kuid karistuse vältimiseks pean ma täitma käsku." Me oleme tänulikud sõduri arvamuse eest ja loodame, et tal pahandusi ei tule. Kuid samas on ta ise meie kannatuste tekitaja. Ehk südames võib küll head soovida, kuid käitub nagu kahepalgeline türannia soosik. Õnneks tundub, et sellel olukorral on lõpp ja kuuldavasti võtsid Sveitslased endale kübara
Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad [Õpik ptk 29; 31-33] KORDAMISKÜSIMÜSED Mis on „polis“ – kreeka keeles linn, selle sõnaga tähistasid kreeklased linnriiki 1. Mida tähendab mõiste „poliitika“? – poliitikaks nimetasid kreeklased „polise“ valitsemist. Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid
inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes 30st üle 60 aasta vanast kodanikest, kes andsid kuningatele nõu. 3) 5 efoori, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul 4) apella ehk kõikidest spartiaatidest koosnev rahvakoosolek. Ateena: asub Atika maakonnas. Kui 6. saj viis Salon läbi oma reformid, hakkas kujunema demokraatlik valitsemisvorm. Ta püüdis türanniat vältida, jagades võimu võrdselt. Ateena kõrgperiood oli 5. saj, kui valitses riigijuht Perikles. Riigiasju arutas 10ne päeva tagant kogunev rahvakoosolek. Vahepeal arutas 500 nõukogu. Lisaks valiti igal aastal liisu heitmise teel 6000 kohtunikku, kes jagunesid kogudeks. Ametnikest olid kõige tähtsamad 10 strateegi ehk väejuhti, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul. 3.Kreeka jumalad. Zeus peajumal Poseidon - merejumal Apollon luule,muusika, terve mõistuse eesseisja
Kafka 1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest. 4. Miks läheb Kafka lossi? Kafka...
Valgustus 18saj. Tähistab Euroopas kodanluse tormilioselt laienevat vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele. Hoogustub Euroopa demokraatlike ideede levik. Rasked lahingud kiriku ja poliitilise reaktsiooniga Inglismaa Kodanlik pööre toimunud kõige varem. Paljudele eeskujuks inglise ühiskond ja kultuur. Montesquie ja Rousseau vaimustusid Inglismaal viibides selasest ühiskonna vabameelsetest ja liberaalsetest tavadest. Inglise kirjandusest lähtus sentimetaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus euroopa kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja fanatismi vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau innustas uue kultuuritüübi romantismi sündi 18sajandil. Saksamaa Kultuuriline aren...
12. Sparta riik põhines vallutustel. Dooria päritolu sissetungijad. Sparta oli ainus polis mis hõlmas kahte maakonda. Spartast ei saanud kunagi linna, ta koosnes pmst neljast külast, mis olid väga suured, kuid mitte linnad, isegi mitte siis, kui Sparta oli kogu Kreeka peaaegu vallutanud.spartat juhtisid kaks päritava võimuga kuningat. Range sisekorraldusega riik. Spardiaadid olid elukutselised sõjamehed. Neil polnud kunagi esinenud ühtegi türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. 13. Kk 14. Jah, Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Neid olid seal kahtlemata palju, kuid puuduvad tõesed allikad. Aegamöödes kujunes kõigil arvamus, et barblased olidki loodud orjadeks. Orje kasutati peaaeagu kõikjal - põldudel, käsitööliste töökodades, teenijatena jm. Samuti ka kaevandustes ja kivimurdudes. Orje käsitati
taha ja näole kahvaturoosa lööve, mis lõpuks levib üle keha. Punase värvi energia Punane on löögi, võimsuse ja löögivõime värv ning armastab olla tähelepanu keskpunktis. Punane värv ei lase inimestel paigal istuda vaid paneb liikuma. Tema tuline jõud tuhastab kõik tumedad jõud. See värv lunastab patud kuid nagu eelnevalt mainitud on ka sõja sümbol. Ühes halvimas vormis kehastab punane türanniat ja julmust. Punase värvi parim omadus on inimeste innustamine. Punane on ka kire kehastus, ta usub kirglikult, armastab ja vihkab kirglikult. Peale kõige muu on ka punane egoistlik. Inimene kes kannab punast armastab sammuda mööda vaipu ega karda avalikke esinemisi. Positiivselt mõjul avaldub ta kõrge enesehinnanguna ja usuna. Selles on kehastunud energia, mis suudab eimillestki teha väga palju. Sellel inimesel on suur elujõud ja tahe, enesekindlus ja uhkus. Loodus kasutab punast
Teiseks võimaluseks on seadusandliku kogu, kuninga või mõlema neile antud usalduse reetmine. Kui nad üritavad rahva omandust ära võtta või hävitada või neid orjusesse alandada, siis seavad nad end sõjaseisundisse rahva suhtes ning ükski valitsus ei püsi kaua, kui rahvas seab üles uue seadusandja nii pea, kui leiavad eelmise tegevusest üleastumise. Valitsuse laialisaatmise puhul võib inimesi ähvardada türannia, kuid seda tavaliselt seal, kus ei ole võimalust türanniat vältida. Seega pole meil mitte üksnes õigus türanniast vabaneda, vaid kohustus ka seda ära hoida. Looduslik seisund kujutab endast olukorda, kus inimene saab vabalt oma elu korraldada ning kõik on võrdsed. Kui poleks ühiskonda ja meie poolt valitud võimukandjaid, siis ilmselt nii ka oleks. Kui võtta midagi sellest looduslikust seisundist ning rakendada sellele oma tööd ja vaeva, saab sellest meie omand. Tänapäeva maailmas see päris nii enam ei ole,
Balti erikord iseloomustab 200 järgnevat aastat riik riigis kuigi tegemist Eesti- ja liivimaaga vene riigi koosseisus, siis oli tegemist riigiga riigis kohalike aadlike privileegid olid nii tugevalt kaitstud, et vene riik ei saa eriti sekkuda nende tegemistesse Aleksander III ei huvitu nendest privileegidest aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada aadlike õigusi vene võim tunnistab aadlike õigusi venemaa lubab aadlike privileegid taastada põhimõtted fikseeritud 1721 uusikaupunki rahuga lepinguga rootsi tunnustab, et mingid alad lähevad vene koosseisu suure eristaatuse allikaks need alad rootsi ja venemaa vastastikune ülepakkumine ulrika eleanora armukiri rootsi kuningavõim oli nõus aadlikele kehtestatud piirangud tühistama
riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab
sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis korraldatdu aristrokraatlikul viisil, olukord muutus alates 594 eKr, Solon kärpis mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused
21selt saadeti ta Stuttgarti rügementi, kus hakkas kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks Teoseid: "Röövlid"(1781), "Fiesco vandenõu Genuas"(1783), "Salakavalus ja armastus"(1784), "Don Carlos"(1787) Kirjutas ka luuletusi, milles armastas ta headust ja vabadust ning taunis türanniat Tegelased Maximilian, valitsev krahv von Moor Karl tema poeg Franz tema poeg Amalia von Edelreich Spielberg libertiin, hiljem röövel Schweizer libertiin, hiljem röövel Grimm libertiin, hiljem röövel Razmann libertiin, hiljem röövel Schufterle libertiin, hiljem röövel Roller libertiin, hiljem röövel Kosinsky libertiin, hiljem röövel Schwarz libertiin, hiljem röövel Hermann, ühe aadlimehe sohipoeg
Hispaania renessansis oli tähtsal kohal romaan. Eriti arendas romaani edasi Hispaania renessanssi ajastu. Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule...
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
arvates olema alamate või Jumala poolt igaveseks ajaks antud, sest muidu ei allu alamad valitsejale, vaid tegelikult iseendale, olles pärast määratud aja lõppu vabad ükskõik mida edasi tegema. Võimu jagamist huvigruppide vahel pidas ta aga absurdseks, riigi arengut pärssivaks ja isegi hukatuslikuks; ta väitis, et just see oli Prantsusmaa viinud ususõdadesse. Kolmest valitsusvormist tõhusaimaks pidas Bodin monarhiat. Seejuures eristas ta selgelt absoluutset monarhiat ja türanniat. Viimast pidas ta väga ebasoovitavaks valitsusvormiks. Ta arvas, et kui valitseja töötab oma parima äranägemise järgi riigi hüvanguks, on tulemused kogu ühiskonna jaoks ideaalsed. Bodin uskus, et monarh ei peaks andma vastust mitte kellegi teise kui vaid enda ja Jumala ees ning enam ei tähendanud viimane neist kirikule kuuletumist, kuna Bodini järgi pidi valitseja olema kõrgemal ka kõigist usunditest ehk kirik(ud) pidi(d) kuuletuma talle
Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid poisid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma, kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Esiplaanil olid riigi huvid ning seetõttu olid kodanike õigused ohvriks toodud. Spartas polnud kunagi esinenud türanniat ning seda on peetud hästi korraldatud riigi musternäidiseks. 1.5. Mille poolest sarnanesid teineteisele Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt. ........................................................................................................................................................................................... ..........................................................................................................................................................
rikkad tahtsid endale suuremat võimu. Sageli viisid sisetülid türannia kehtestamisele, türann saavutas enamuse rahva poolehoiu ja haaras võimu. Türannid toetusid sõjaväele, kuid püüdsid ka kodanike enda poolele saada. · Türannid kehtestasid riigis kindla korra ja sageli muutsid elu paremaks. Vallutasid ka uusi alasi, nad kohtasid aga suurt vastuseisu teiste aristokraatide näol, kes tahtsid ka riigi asjades osaleda. · Türanniat püüti vältida seaduste üleskirjutamisega, kus määrati kindlad karistused kuritegude eest. Täpsemalt määrati ka kodanike õigused ja kohustused. Sparta linnriik. · Sparta asus Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas. Oli ainul polis mis hõlmas kahte maakonda. ( vallutasid Messeenia maakonna ja orjastasid selle elanikud.) · Sparta kodanikud olid spartiaadid, omasid võimu ülejäänud elanikkonna üle.
Pidevalt üritab ta näidata, et see, mis on hea riigile, on hea ka üksikisikule ja ümberpöördult. Inimene on tal loomult ,,poliitiline olend". Iga inimese jaoks parim on kesktee egoismi ja altruismi, privaatse ja avaliku vahel. Aristoteles ei ütle, kas ta peab parimaks riigivormiks traditsiooniliste institutsioonidega monarhiat, vooruslikkusega legitimeeritud aristokraatiat või konstitutsioonilist demokraatiat, kuid ta vihkab äärmusi üksikisiku türanniat, väheste rikaste ja pööbli võimu. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 2) Edmund Jacoby ,, 50 klassikut : filosoofid mõtlejaid antiigist tänapäevani"
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...
riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia(rikaste valitsusvorm), kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab
terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat. Eesti õigusruumis on terrorism täpselt defineeritud. Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism. Terrorismi oht tõusis eriti päevakorda seoses 2001. aasta 11. septembril toimunud rünnakutega New Yorkis. Maailma rahvusvaheline üldsus on mõistnud igasuguse
Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Oma "Politeia "arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada
loodusseisundis elanud inimesed kokku ning otsustasid, et senise armetu olukorra parandamiseks peab üks neist saama piiramatu võimu, et kehtestada seadused ja ettekirjutused, mis ühiskonna kontrolli all hoiaksid. Maailmast pole teada ühtki riiki, mis sel viisil oleks tekkinud. 1 wikipeedia 2 Samas ei pea Hobbes igasugust piiramatut võimu heaks: türanniat tuleks vältida. Kui piiramatu võimuga valitseja on muutunud türanniks, siis tuleks ta kukutada ning asendada uue ja õiglasema valitsejaga."2 Hobbes ei uskunud inimesse kui loomu poolest heasse olevusse, vaid langenud olevusse, kes on loomu poolest kuri -"Homo homini lupus est!" John Locke avaldas 1690.a. "Two Treatises of Government" andes sellega Inglismaale ja seejärel kogu Euroopale pikaealise riigiõpetuse üleminekuks parlamentaristlikule monarhiale.
aastani. Järgmiseks kirjutas komöödia ,,Zoika korter", mis lavastati 1926. Aastal. Varsti seejärel asus Bulgakov kavandama romaani ,,Meister ja Margarita", mis on teinud tema nime surematuks.Selle teose loomine kestis 12 aastat ja on säilinud 7 käsikirjavarianti. 1932.aastal hakkas Moskva Kunstiteater lavastama Blugakovi näidendit ,,Pühameeste sepitsused", esietendus leidis aset alles 1936.a. 1935.a. kirjutas Bulgakov näidendi ,,Aleksandr Puskin", kus vastandatakse türanniat suurvaimule ja fantastilise komöödia ,,Ivan Vassiljevits". Kumbgi ei jõudnud autori eluajal lavala, nag ka ,,Adam ja Eeva", ,,Õndsus", ,,Batumi", ,,Don Quijote". Eugene Ionesco (1912-1994)-Rumeenia päritolu prantsuse kirjanik, absurdidraama tuntumaid esindajaid sündis Rumeenias Zlatnas ning õppis Bukaresti ülikoolis prantsuse keelt.1938.a. läks ta kirjandusstipendiumiga Prantsusmaale Baudelaire´i loomingut uurima ja jäigi Pariisi.
EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasik...
Napoleon Bonaparte Sünd ja päritolu Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa suri varakult ja perekond elas vaesuses. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde- venda, kes surid lastena. Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult ki...
Keskus Lakoonika maakonnas Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse põliselanikud. elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga Perioigid-enamik Lakoonika elanikke, isiklikult välja tuli valitses pärilik aristokraatia. vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele Heloodid-Messeenia elanikud, spartiaatidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. kuuluvad maad harivad orjad. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohustusi. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Geruusia- muid juhtimisülesandeid täitev
olukorra parandamiseks. Mõned sõdisid naabritega ja tugevndasid riigi võimsust. *Paljud kodanikud, eriti aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid soovisid endisel viisil riigivalitsemisest osa saada. *Rahulolematud läksid sageli pagulusse, et oodata võimalust türanni kukutamiseks. Türannid püüdsid neid paljastada ja karistada, see aga muutis nende võimu vastumeelseks ja viis võimult kukutamiseni. *Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Seadusandjad pidid riigielu ja õigusemõistmise Reeglid täpselt sõnastama ja kirjapanema. Nad määrasid kindlad karistused erinevate kuritegude eest. Täpsemalt sõnastati ka kodanike õigused ja kohustused. *Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriikliku korraldust. 1.5 Kirjelda demokraatliku Ateenat ja Spartat. SPARTA *Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik.
Lühiülevaade Aristotelese eluloost. Aristoteles (384/83 322 e.Kr.) sündis Makedoonias Stageira linnas. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure vanaisa) ihuarst ja sõber. Juba varases nooruses tundis A. huvi loodusteaduste vastu. 18. aastaselt siirdub nooruk Ateenasse, et asuda õppima Platoni Akadeemiasse, kus ta viibib õppides, olles Platoni andekaim õpilane ja hiljem õpetades (kuid ei saanud Platoni mantlipärijaks Akadeemia juhatajana, sest oli välismaalane) kuni Platoni surmani 347. aastal, mil ta lahkub sealt. Platoni ja Aristotelese vahelisi suhteid on kirjeldatud erinevatest vaatenurkadest: alustades sõbralikest lõpetades konfliktsetega (nagu tavaliselt, kipub tõde seal vahepeal olema). Igatahes mõningad filosoofilised erimeelsused neil tekkisid kindlasti, sest A. oli iseseisev mõtleja, kes ei pooldanud Platoni ideedeõpetust heites sellele ette näiteks seda, et kui idee on ainus tõelisus ja kõik esemed on selle...
atendaadikatse kohta ning keelas senaatoritel ühtegi austustavaldust tema sugulastele tulevikus anda. Pärast vandenõud keelas Caligula Senatil anda talle auavaldusi, et näidata, et ta on Senatist ülem ja tal ei ole vaja Senati otsust, et saada austust. Kui imperaator oli Gaul'is, olid temaga kaasas ka kaks kuningat, kes valitsesid riiki monarhia riigivormiga. See fakt tegi Rooma senaatorid närviliseks. Neile tundus, et need kuningad õpetavad Caligulale türanniat. Imperaatori elu oli alati ohustatud nende inimeste poolt, kes olid tema lähimas ringis. Sellepärast hakkas Caligula ära kasutama vabasklastud orjade eeliseid. Erinevalt kõrgete auastmetega inimestest, võlgnesid vabakslastud orjad imperaatorile tohutult palju. Ilma temata poleks nad midagi. Nad ei pürgiks kunagi tema asendamisele. Üheks keskmiseks kujuks tema lähimas ringis sai vabakslastud ori Gaius julius Callistus. Teine lähim usaldusisik oli vabakslastud ori Protogenes
lasknd4. Tema armee oli ka täbaras seisus riietuse, toitlustuse ja relvade poolest. Samas ei olnud tal aega oodata, et armee saaks varusatatud vajalike asjadega, kuna see oleks tähendanud ründele minemist alles järgmisel aastal. Bonaparte pöördus sõdurite poole üleskutsega: "Sõdurid, teil pole riideid, te olete halvasti toidetud... Ma tahan teid viia maailma maadest kõige viljarikkamale maale." Bonaparte ei olnud neid kutsunud austerlaste türanniat lõpetama Itaalias, vaid saagiretkele5. Ma arvan, et Napoleon oli endas kindel ja teadis oma võimeid kuna tema sõjavägi oli halvas seisus, aga ta oli ikkagi valmis minema Itaaliasse. Aprillis suundusid Bonaparte Prantsuse väed Itaaliasse. Esimene suurem lahing toimus 1796. aasta 10. mail, milleks oli Lodi lahing. Adda jõe silda kaitses 20 suurtükki ja 10 000 austerlast ja sardiinlast, kes olid varemalt põgenenud nende armee eest. Napoleon alustas pealetungi 6000 mehega ja
ristida inimesi (ja ristituid kaitsta), kaitsma barbareid nende türanlike valitsejate eest, tuleb kaitsta oma liitlasi ja sõpru, kuid jätta neile täielik ja vaba valik. Kui kõik inimesed on ristitud võib paavst määrata neile kristliku valitseja, samas on see ka õigustatud, kui barbarid ei saa iseenda valitsemisega hakkama. 6.Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. Universaalmonarhias (monarhia, mis valitseb kogu suuremat osa Euroopat ühendavat konglomeraatriiki) nähti türanniat, mis lämmatab Euroopa riikide vabaduse. Jõudude tasakaalu idee nägi ette rahu säilimist, nii et vastanduvad jõud oleks kogu aeg tasakaalus, seega säilib mõlemal oht hävida, sellest tingituna muutusid 18. Sajand Euroopa koalitsioonid pidevalt. Idee pärines 16. Sajandi Itaaliast. 7.Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad. Kaubanduses nähti tsiviliseerivad ja rahu toovat jõudu, mille eeltingimuseks oli ookeanide kontrollimine. Eeldas, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda, ei
tema käsul rajati linna esimene kivist teater, Dionysose teater, ja ehitati panatenaiade pidamiseks Panathenaikoni staadion. Kylon 7. saj eKr aristrokaat, endine olümpiavõitja, kes üritas Ateenas ainuvõimu kehtestada. Vallutas poolehoidjate abiga akropoli, kuid rahvas hakkas mässama. Lubasid allaandmise korral elud säästa, kuid hukati reeturlikult. Alguse sai Kyloni needus. Kyloni vandenõu ebaõnnestunud katse türanniat kehtestada, mis on varaseim teadaolev sündmus Ateena ajaloost. Drakon töötas välja tavaõiguse, millega keelati sugukonnaülikute veritasu, piirati omakohut ja seati karistuste määramine areopaagi ülesandeks. Aristokraatide eraomandit kaitsvad seadused olid väga karmid, põllusaagi varguse eest surmanuhtlus (siit väljend drakoonilised seadused). Drakoni seadusandlus esimene seaduste kirjapanek Ateenas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
