Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest – „sest selline on Meie tahtmine” (car tel est notre plaisir). Mõisted: monarhia, absolutism, despotism, türannia. Prantsuse keeles absolutism on despotism- vastanduvad türanniale. Türannia läheb vastuollu ka jumalike reeglitega. Kahe eelneva puhul on oluline isiku- ja omandipuutumatus. monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
kutseks. Lõpetanud Konvikti 1813. a. astub Schubert isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari ja asub tööle isa kooli algklassi õpetajana Schubert esimene ja ainuke töökoht. Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks. Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm.
Kuulsaimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Kreeka tragöödias kehtis kaksikjaotus, tähtis osa oli kooril: Aischylosel kõige suurem, Sophoklesel pigem kommentaatori rollis ning Euripidesel koor tegevusega platoonilistes suhetes (oli laval, kuid sisuline osa väike) Aischylose teostes domineeris religioosne temaatika, veresüü, õnnetused; looming arhailine. Jumalad olid head ja positiivsed tegelased Sophoklest huvitas polisega seonduv: türannia, võimu küsimused. Jumalad olid mõistatuslikud. Euripides käsitles psühholoogilisi probleeme, sisemaailma, temalt säilinud enam teoseid. Võrreldes teistega teosed lihtsamas keeles. Tõi deus ex machina võtte - jumal masinast. Jumalad rohkem negatiivsed, halvad tegelased. Aischylos oli aristokraatlikku päritolu, tema suhtlusringkonda kuulusid mitmed mõjukad tegelased (Perikles, Hieron I). Oli ühiskondlikult aktiivne. Legendi kohaselt suri, kui kotkas lasi kilpkonna talle pähe kukkuda
omaniku pojana, jäi varases lapseeas orvuks ja kaotas hooldajate ebaaususe tõttu isa pärandi. Visa tööga arendas ta endal kõnemehe võimeid, tegeles algul kohtukõnede koostamisega, siirdus aga siis 351. a. poliitilise tegevuse alale. Kõnemehena ja riigitegelasena paljastas ta kirglikult Makedoonia kuninga Philippose ekspansioonitaotlusi,. kaitstes oma kodumaa au ja sõltumatust Makedoonia türannia vastu. Nn. Olynthose kõnedes ja kolmes kõnes Philippose vastu (nn. filipikais, a-il 351--340) kutsub Demosthenes kreeklasi üles ühinema, meenutab Ateena kuulsat minevikku ja vabadusearmastust, kõneleb nördimusega temaaegse demokraatia müüdavusest. Oma kõnes «Ülekohtusest saatkonnast» süüdistab ta makedooniasõbraliku partei juhti Aischinest. Pärast Makedoonia võitu Chaironeia lahingus (a
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide...
Nero Rooma valitseja aastates 54-68. Aastani 62 valitses kooskõlas senatiga, siis lasi jõukaid senaatoreid hukata ja konfiskeeris nende varanduse ning suurendas provintsidelt võetavaid makse. Kasutas saadud raha teatrite ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks. Arvatakse, et alustas ise suurt Rooma tulekahjut (64. aastal), kus hävis Rooma neljateistkümnest linnaosast kümme, et ehitada Domus Aurea (ldn keeles kuldne maja). Tema valitsusaega seostatakse türannia ja ekstravagantsusega. Traianus Rooma jõudis tema valitsusajal (98- 117 pKr) oma välise võimsuse tipule, vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Andis välja seaduse, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Hadrianus Vana-Rooma keiser alates 117 pKr. Traianuse kasulaps. Ei jätkanud Trianuse vallutuspoliitikat, lõpetas sõja Partiaga, loodus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning kindlustas riigipiiri. Kutsuti reisivaks keisriks.
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis nat...
IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilis...
- Liitutakse ju teatud kasuliku ürituse jaoks. „Ka riiklik ühistegevus näib algusest peale koonduvat ja püsivat kasulikkuse nimel, seda peavad ju silmas ka seaduseandjad ja nimetavad õiglaseks seda, mis on üldkasulik.“ Seega Aristoteles hindab kõrgelt ühistegevust, kollektivismi – mis on vastuolus äniteks liberaalse maailmavaatega, kus avalikku huvi ja seega ühistegevust eitatakse. Riigivormid: ● Kuningriik, -parim - millest võib kasvada türannia. Türann jälgib oma kasu, kuningas aga alluvate oma. Türannia on ainuvalitsuse kõlbmatu vorm, rikutud loomuga kuningas võib saada türanniks. ● Aristokraatia – läheb üle oligarhiaks valitsejate pahelisuse tõttu, kes jaotavad riigile kuuluvat teeneid arvestamata — hüvedest kas kõik või enamuse endale, ametid alati samadele inimestele, tegutsedes eelkõige rikastumise huvides. valitsevad vähesed rikutud loomuga inimesed korralike asemel.
ainuvalitseja, püüdis kehtestada kindlat korda, parandada vaeste elujärge, mõni türann oli austatud, kuid poliitiliste õiguste kärpimisega ei lepitud, eriti teised aristokraadid, paljud läksid pagendusse, mõned ootasid sobivat hetke kukutamiseks, õiguste taastamiseks, türann pidi rakendama veelgi karmimaid meetmeid; türannia kukutamisega kaasnesid ümberkorraldused, et vältida türannia kordumist, seaduste abil püüti seda ennetada, sõnastati riigielu reegleid, sätestati põhjalikumalt kodanike õigused, kohustused; türannia aitas kaasa riigikorralduse arengule Ühiskonna struktuur enamik kodanikke olid talupojad, jõukamad tulid ise toime, muretsesid raskerelvastuse, olid sõjaväes, kuulusid kodanike hulka. Oli ka vaeseid talupoegi, pidid mõnikord maatüki võla katteks loovutama ja muutusid rentnikuks ning kaotasid kodanikuõigused.
· Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): · Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast. · Tuntuim oli Ateena demokraatia. · Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. · Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. d. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: · Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. · Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. · Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. · Varem või hiljem kukutati võimult. 4. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA
Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. Hellenismi periood (338-30 eKr). RIIK JA ÜHISKOND Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud. Poliseid, kus domineerisid aristokraadid (kr. k parimate võim), nimetati aristokraatlikuteks. Võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann. Türannia vältimiseks hakatakse paika panema riigielu reegleid. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr. Sparta
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
täidab oma ülesannet kodanike õnne ja vooruslikkuse kasvatamisel ja arendamisel. Seejuures tuleb arvesse võtta, et vastavalt teatava rahva iseloomule ja tema konkreetsetele elamistingimustele osutuvad erinevad riigivormid parimateks. Aristoteles võtab riigivormid kokku kuueks põhivormiks. Kolm on kirjeldatud "õigetena" ja kolm "ebaõiged". "Õigete" riigivormide hulka kuuluvad kuningriikuls, aristokraatia ja vabariiklus. "Ebaõiged" riigivormid on: türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristotelese arvates parimas riigismoodustavad riigi õigusliku kodanikkonna üksnes valitud, kas majanduslikult, hariduselt või sünnilt väljavalitud isikud. Kehaline töö ja eriti põllutöö on orjade jaoks, et kodanikkonnal oleks millest elada. Aristoteles suhtub orjusse täiesti loomulikult. Lõpetuseks. Kõigist antiikaja mõtlejaist ning uurijaist on Aristoteles kõige universaalsema laadiga. Enam kui ühegi teise
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
Episteemiline asjaolu - kuna otsustamisse on kaasatud palju inimesi, on seega kaasatud ka palju erinevaid teadmisi ja informatsiooni, ning seepärast tulevad otsused pädevamad. Strateegiline asjaolu - demokraatia võtab arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi. Moraal-psühholoogiline asjaolu - demokraatia avaldab iseenesest inimesele positiivset mõju, motiveerib, soodustab iseseisvust. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Võib hakata kehtima enamuse, pööbli türannia. Iga inimene ei saa olla igas küsimuses piisavalt hästi informeeritud, et teha adekvaatseid otsuseid. 8. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil! Schumpeter: Valija käitub massides teisiti, tema kui üksikisiku tähtsus kaob. Marx: hääletamine ei garanteeri rahva valitsemist, sest mõned ei tea, mis on nende huvides, valijaid tüssatakse osavate kõnede, kampaaniatega, kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid. 9
Nagu suurem osa humaniste, kirjutas peamiselt ladina keeles. Kristlik humanist. Suur vaimne autoriteet, Karl V nimetas ta oma nõuandjaks, oli kirjavahetuses paavstidega. „Narruse kiitus“ – sai tõukeid hiliskeskaja narrikirjandusest. Satiir. See, mida tavaliselt tarkuseks peetakse, võib sõltuvalt ajast ja olukorrast hoopis narruseks muutuda. Filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Tähtsal kohal tema teostes on militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. More: Erasmuse sõber, mõttekaaslane. „Utoopia“ – ladina keeles, sõna tuletas kreeka keelest. Utoopiate autorid ei arvanud, et kõik nende ideed võiksid kunagi tulevikus teostuda. Montaigne: uusaegse Prantsusmaa esimene silmapaistev filosoof. Termin essee võeti kasutusele alates tema „Esseedest“. Vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Võrreldes Erasmusega oli tema humanism märksa ilmalikum. Arutleb „Esseedes“
(vaieldav) 61. Kuidas jagas reziime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika reziimide tänapäevase jaotuse loogikast? REzIIMID Hea Halb ARISTOTELESEL (üldhuvid) (võimu huvid) Üks valitseb Monarhia Türannia Mitu valitsevad Aristokraatia Oligarhia Paljud valitsevad Politie Demokraatia (demokraatia) (moblokraatia) 62. Missugused on autoritaarse reziimi tunnused? Meelsus või pragmatism Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon Kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine
köidet määrata hävitamisele. Kuigi entsüklopeedia oli ära keelatud jätkas Diderot selle välja andmist illegaalselt. Voltaire kelle pärisnimi on François Marie Arouet oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Lockei ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu. Poliitilise ideoloogia väljakujunemisel lähtus Voltaire loodusõiguse teooriast , kus inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Voltaire arvates oleks õiglane ühiskond, mille aluseks oleks vabadus. Ta rõhutas isikuvabadust , mille all ta mõtles trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest, mis on ette antud. Tema ideaal oli valgustatud absolutism. Selle all mõtles ta tihedat liitu valitseja ja filosoofide vahel.
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem a)perekonna lojaalsus: väike ...
ilmne definitsioon oleks et k/ü on selline valitsusväliste institutsioonide kogu mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonda atomiseerimast ja selle üle domineerimast." 2.Märgib aga kohe, et selline def. On ebatäielik, sest on olemas teisi türannia allikaid kui ainult riik: "segmentaarsed kogukonnad" milles indiviid on kollektiivile täiesti allutatud. “Mitte ainult riik, vaid ka onupojad võivad represseerida.” K/ü defineerimiseks tuleb vaadelda vähemalt kahte temaga alternatiivset ühiskonnamudelit: segmentaarsed kogukonnad ja tsentraliseeritud, autoritaarne riik 30. Mis on sotsiaalne kapital Robert Putnami ja mis Pierre Bourdieu järgi?
11. Fromm Võõrandumise mõiste lisaks majanduslikule- ei kontrolli oma lõpp-produkti on sotsiaalpoliitiline otsus ühiskonnas ei loe ja psühholoogiline inimene muutub kaubaks, kuidas kedagi enda huvides ära kasutada. Lootev inimene ülim võime on armastada. Erinevad armastuse liigid : vanemlik, vennalik-õelik, erootiline, enesearmastus ja jumalaarmastus. Isiksuses käsitleb vajadusi : suhtlemisvajadus armastus positviine, türannia negatiivne; vajadus ületada olemasolevat loomine, hävitamine; vajadus kindluse ja seotuse järele vendluse ja sõpruse tunne liigikaaslaste vastu, rahva vastu; samastumisvajadus minaga samastumine, väliselt etteantud asjaga samastumine; vajadus süsteemi järgi ei ole positiivset, vb see kui leiab elu usu, negatiivne, kui kaotab eripära selle juures. 10 isiksusetüüpi : passiivne tarbija teiste suhtes nõudlused kõrged ja enda suhtes madalad;
VÄLISMÕJUD LOENG 1 MAJANDUSE JA KESKKONNA SEOSED: keskkond majand kahjulik mõju kahjulik mõju keskkonnapoliitika ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED: kasu, mis saadakse otse ökosüsteemist (nt bioloogiline mitmekesisus, hingatav õhk, kvaliteetne vesi, süsiniku sidumine, jäätmete absorbeerimine, puhkevõimalused, esteetilised väärtused). KESKKONNAÖKONOOMIKA: saastamisprobleemi majanduslikud alused, poliitikad ja instrumendid saastamisprobleemiga tegelemiseks, keskkonnapoliitika majanduslikud efektid jms RESSURSIÖKONOOMIKA: loodusressurssi-de pakkumine, nõudlus ja jaotus, taastuvate ja taastumatute ressursside optimaalne kasutamine, ühiskasutuses ressursid jms ÖKOLOOGILINE MAJANDUSTEADUS: majandus ökosüsteemi osana, looduskapitali säilitamine, ökosüsteemi teenused jms JÄTKUSUUTLIKKUS: integreerib keskkonnakaitse, vaesuse vastu võitlemise ja põlvkondad...
võimuorganid. Tänapäeval paljudes Aafrika riikides ja ka Põhja-Koreas. Türannia - autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus. Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga. Despootia- Kreeka keeles piiramatu võim. Riigi võimu vorm, mida iseloomustavad terrori ja omavoli reziim ning inimõiguste ja vabaduste puudumine. Seda mõistet kasutatakse türannia asemel idamaades. Diktaktuur - Ladina keels diktaatori võim. Diktaator oli Roomas vabariigi ajastul piiramatu võimuga ametiisik. Tänapäeval enamasti sõjaväelise riigipöörde tulemusena piiramatu võimu saanud isik. Türanni või Despootia asemel kasutatakse tänapäeval rohkem mõistet diktaktuur (ühemehediktaktuur). Näiteks: Iraak, Kuuba. Aristokraatia - Kreeka keeles paremate valitsus. Vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga - ülikutega
460-445 (I) Põhjused ja ajend. Periklese strateegia. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 10 000 retk Aasiasse, Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba tõus: Leuktra lahing (Epameinondas); Ateena II mereliit ja selle lagunemine võitlus Kartaagoga; Dionysios I türannia; türannia langus; Timoleon. Philippos II- 4. saj; Makedoonia kuningas, pani aluse Makedoonia suurvõimule; Aleksander Suure isa; allutas kõik Kreeka liitlasväed (peale Sparta) enda ja ka Korintose liidu alla; valmistus sõjaks Pärsiaga, kuid mõrvati teadmata põhjustel Demosthenes- 4. saj; Vana-Kreeka riigimees; tema kõned on kreeka suursaavutused ning annavad pildi tollasest eluolust ja poliitikast; tuntud Makedoonia-vastane; peale lahingu
Autoritaarsetes režiimides on võim koondunud väikese hulga inimeste kätte, ning ülejäänud kodanikud on poliitikast tõrjutud. Juhid ei austa indiviidi õigusi, nende huve jne. Seos eliidi ja 25 sotsiaalsete gruppide vahel ei toimi usaldusel ja vastutusel. Autoritaarsus on catch-all nimi kõigile poliitilistele režiimidele, mis kasutavad jõu du – autokraatia, türannia, diktatuur, absoluutne despotism, sõjaväeline võim, junta, oligarhia jne. [Riik domineerib ühiskonnas, kontrollides kõiksugu ühiskondlike tegevusi (majanduslike, kultuurilisi, religioosseid jne), otsustades mis on õige ja mis vale. Mõningatel juhtudel tehakse seda otseselt, teistel kordadel aga läbi ainupartei. Autoritaarsed režiimid üritavad teha kõik, et inimesed ei osaleks poliitilises elus. Nad soovivad status quo säilimist
nad kujutada riigile suurt ohtu ja haarata kogu riigi oma valdusesse. See jutt Niccolole ei meeldinud ja tahtis kiiresti sealt metsast lahkuda. Vahepeal tulid teated et kaks meeskonnaliiget olevat tunnistatud haigeteks ja viidud ära varjupaika, kuna neil nähti katku algeid . Kui ka Vürstrinna viidi haigemajja siis oli vürst vägagi mures, kuna arvas et tema niast ootab ees sama saatus. Kuid ei Vürstrinna tuli tagasi ja rääkis et arst plaanib mässu korraldada et seada türannia võidule, selleks pidia aga vürstrinna saama Allotria valitsejaks ja kuna arstidel oli voli saata varjupaika ükskõi kelle siis oelks ta saanud riigipead kukutada ja vürstrinna panna oma suva järgfi riiki valitsema. Sellega aga vürstrinna esialgu nõus polnud aag talle ei jäätud valikut kuna lubati saata maalt välja kui ta vastu hakkab. Ülejäänud meeskonnale lubati et nad võivad rahus maalt lahkuda nii hakati ki nende laeva täitma kõige vajalikuga. Sellest mässust sai
rentnikuks. Mitmetes polistes kaasnes selle staatusega ka kodanikuõiguste äravõtmine. Edenesid käsitöö ja kaubandus ning kasvas linnaelanikkond, kus olid ülekaalus käsitöölised. Kuigi nad said ise hakkama ja olid piisavalt jõukad ei antud neile paljudes polistes kodanikuõigusi. Rikkaim ja mõjukaim elanikkonna osa olid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Sisemised vastuolud ja türannia Vaesed kodanikud ei olnud rahul, kartes laostuda ja aristokraadid püüdsid samal ajal üksteist üle trumbata, et saavutada linnas üha suuremat võimu. Kasvas riigi sisemine ebastabiilsus, mis lõppes tihti relvastatud kokkupõrgetega. Paljudes polistes suutis mõni aristokraatlik juht lõpuks võimu haarata, saades ainuvalitsejaks türanniks. Ta püüdis parandada vaeste elujärge ja kehtestada riigis kindlat korda.
tõelised vanguvalvurid, kes oleksid kohe seisnud silmitsi vangide mässuga, kui nad oleksid oma vange nii halvasti kohelnud . Järeldused: See uurimus räägib meile üsna palju rolli teadmise tähtsusest inimeste sotsiaalsele käitumisele. See uurimus räägib meile midagi ka viisi kohta, millisena meie ühiskonnas võimu ja kontrolli kujutatakse. Eksisteerib ettekujutus, et seda tüüpi mõjuvõimuga kaasneb automaatselt julmus või türannia. 4) Sotsiaalse skeemi mõiste ja sisu, vajalikkus (rolli-, isiku- ja mina-skeemid). Sotsiaalne skeem - me säilitame oma sotsiaalseid teadmisi terviklike, paindlike vormidena, mis vastavalt meie tegusid juhivad. Me kasutame stsenaariumite skeemi oma käitumise juhtimiseks, kui me oleme kindlates väljakujunenud sotsiaalsetes oludes, mis vajavad osalejate toimingute kindlapiirilisi ahelaid. Sisu: Sotsiaalsed skeemid jagunevad kolmeks: rolli-, isiku- ja mina-skeemiks.
tahab olla kui “moderne” naine ning tihti on ta keha kuju, suurus ja kaal talle tihti kinnisideeks. Koraani ta käekotist ei leia, kuna see on täis kosmeetikat, ilma milleta, ta ei suuda kodust lahkuda. 37 Dr. Sherif Abdel Azeem kirjutab, et islami seaduse ja moslemite praktika vahel haigutab sügav kuristik ning see ei ole tekkinud hiljuti. Kuristik on olnud olemas juba sajandeid ja toonud endaga kaasa katastroofilised tagajärjed pea igale islamimaailma eluvaldkonnale: poliitiline türannia ja killustumine, majanduslik taandareng, sotsiaalne ebaõigslus, teaduse taandareng ja palju muud. Ta ütleb, et arusaam, nagu naiste halb staatus tänapäeva islamimaailmas tuleneks islamist, on tõsine väärarusaam. Moslemite probleemid ei tulene mitte islami järgimisest, vaid selle pikaajalisest järk-järgulisest hülgamisest. 38 36 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 69-70 37 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 70 38 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 69-74 13
liider puudub b) hõimusüsteem e suguaru liidrid on kuid seadusi pole c) pealikuvõimuga süsteem e hõimuliit tugevad liidrid, andamid, orjad d) riik keeruline tööjaotus ja võimusüsteem, maksud, orjad Poliitilised reziimid Aristoteles valitsemisvormide klassifikatsioon kelle huvides valitsetakse ISEENDA KÕIKIDE kui palju ÜKS türannia monarhia on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Marx ja marksism valitseva klassi võimu õigustamine. Kunst, filosoofia ja teadus on kapitalismis ideoloogilised sest nende eesmärk on kapitalistlikku süsteemi õigustada Gramsci hegemoonia olukord kus vaitsev klass põhjendab võimu nii hästi et allasurutud klass ei saa aru et midagi on valesti
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
demokraatia õiguse ja vabaduste olukorda riigis ning riigiorganite suhet nende tegevuse õiguslikesse alustesse. Demokraatia - riigivõim kuulub rahvale ja lähtub temast. Oma valitud esindajate kaudu kujundatatakse riigi poliitikat. Antidemokraatra - võim lähtub vähemusest, enamus on juriidliselt või sisuliselt kõrvaldatud riigiasjade ajamisest. Kõrgemad esindusorganid puuduvad või on allutatud täitevvõimule (totalitaarne, autoritaarne, politseiline, türannia, diktatuur). 15. Riigi valitsemise ja korralduse vormid: Valitsemis vormid: 1) Monarhistlik - kõrgem riigivõim absoluutselt või piiratult ühe isiku käes. Omandab riigivõimu pärimise või valimise teel. Juriidiliselt vastutamatu. 2) Vabariiklik - kõrgemad riigiorganid valitakse, võimu ei pärandata. Kehtib kollegiaalsuse põhimõte. Kõrgem riigivõim rahval, lähtub rahvast. Teostab vahetult või vahendusel riigivõimu.
- riik (state); keeruline tööjaotus, keeruline võimusüsteem, maksud, orjad. 4 Poliitilised reziimid Aristoteles valitsemisvormide klassifikatsioon kelle huvides valitsetakse ISEENDA KÕIKIDE kui palju ÜKS türannia monarhia on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Karl Marx ideoloogia on valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistliku ühiskonna kunst, filosoofia, teadus on ideoloogilised, st. mitteobjektiivsed. Nende eesmärk pole tegelikkust kujutada, vaid kapitalistide võimu põhjendada. Marksistlik teadus ja kunst on aga objektiivsed, st. ideoloogiast vabad.
Zenani Apooria - vastuolulised laused (noole lend, Achilleus ja kilpkonn). Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia Aristokraatia -> Oligarhia Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus). Platoni ja Aristootelese teosed on säilinud peaaegu tervikuna, tänu araablastele. Epikuurlased - prpageerisid rahulikku ja lõbusat elu. Stoiku - sisemiselt vaba ja rahulik inimene. Stoiline rahu - sisemine rahu. Skeptikud - kõiges kahtlejad. 8 1.8 HELLENISMI AEG. 330 EKR - 146 EKR. Algas Aleksander Suure sõjakäiguga
· kuulsaim paik-keskus Akropol Ateena ühiskond ja valitsemine · kodanikud-täiskasvanud mehed, atika põliselanikud · mittekodanikud-kõik sisserändajad · suur tähelepanu haridusele · poisid 7-aastaselt koli.õpiti: · lugema.kirjutama · muusika-luuklet · gümnastika · homerose eeposi · kõne-vaidluskunsti(eriline tähelepanu) · rikkamates pereedes eraõpetajad-pedagoogid Ateena valitsemine · ateenas valitses eriaegadel nii · türannia · aristokraatia · antiik-demokraatia-perikles ajal · linna juhtis rahvakoosoleks(max 50 000) · käis koos iga 10 päeva tagant · muul ajal nõukogu-500 liiget · 6000 kohtunikku · 10 strateegi - juhtisid sõjaväge Religioon · Inimese kujuga, iseloomuga · Ainuke erinevus surematud ja väega · Käsutasid ja kehtestasid loodust · Võim eluvaldkondade üle · Üks suur perekond ja suguvõsa · Varasemad jumalad olid titaanid
teadmiste allikas ja loogika selle struktuur. Tõepärane võimalus on alati parem, kui vaevaltusutav võimalikkus. Eetika : Kõiges peab olema mõõdukas. Inimene püüdleb alati ülima hüve poole. Mesotes keskmise leidmine. Poliitika: Kõigi vooruste koondmõiste on õiglus. Inimene on ühiskondlik loom, kes vajab ühiskonda. Riigikorra variandid Loomulik riigikord Ebaloomulikud riigikorrad Monarhia kõige jumalikum Türannia ühe hirmuvalitsus Aristokraatia parim mõeldatavast Oligarhia rikaste võim Polüteia ehk vabariik enamuse võim Demokraatia lihtrahva võim + demagoogid Poeetika dragöödia kõige väärtuslikum. Stoikud seltskond, kes on hingerahu otsingul. Esindajad: Vanem stoitsism : Zenon Kitionist Keskmine stoitsims: Poseidonios Noorem Stoitsism: Marcus Aurelius Zenon Kitionist tuli Ateenasse, rajas oma oma kooli hoones, mida hüüti Stoa poikileks
1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks 1750 -1753 elas Pootsdamis, märati Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, petuus Friedrich II valgustuses 1759 ostis Sveitsi Freney'sse lossi, elas oma mõttetera järgi: "Kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat" 1788 vaated: Filosoofia põhijoon oli mõõdukas ja skeptiline ratsionalism ei uskunud inimese sünnipärast headust ..... usust: võitles katoliku kiriku türannia vastu pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest tunnistas Jumala kui kõige algpõhjuse olemasolu Draama "Muhamed" illustreerib teesi religioonist kui võimuvahendist Poliitikast: Tema poliitiline ideaal oli valgustatud basolutism Voltaire loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanudse rajajaks Üldiselt "inimesed on harva väärt iseennast valitsema" Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Üldiselt oli demokraatia vastane Haridus: propageeris haridust
Mis vahe on eetikal ja etiketil?Eetika arutleb selle üle, mida transpordivõrgu jms peaks tagama eraettevõtlus. Omandus, häda midagi, võib ta aktsiad uuesti, tunduvalt kallima hinnaga, tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma pidada heaks või halvaks, etikett esitab ühes või teises mille indiviid on saavutanud kas oma tööga; vahetamise, käiku lasta. Manipulaator on see, kelle eesmärgiks on luua masstoodangut müüa. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija keskkonnas ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid ostmise, kinkimise või pärandamise kaudu ükskõik millisel väärkujutlus hinnatrendi muutumisest. kaitstud ja hellitatud.Teiselt poolt on see kuninglik tarbija põhjendamata. ausal viisil peab olema püha ja puutumatu. Tulumaks oleks Kas manipulaatori tegevus väärtpaberiturul on ...
Kuid Lõunas, kus valitses range rassiline eraldatus, vihati Elanori selle eest, et ta toetas afroameeriklaste pürgimusi nende kodanikuõiguste tunnustamisele. Kiiresti levis nimetus nigger lover. See Eleanori ei heidutanud, temast sai värviliste ameeriklaste kangelanna, sest ükski teine Washingtoni kõrgem isik pole nii järjekindlalt mustanahaliste eest võidelnud. Teine maailmasõda Peale mustanahaliste eest võitlemist hakkas Euroopas levima natside türannia, mis andis Eleanorile uue klientuuri põgenikud. Kuid peagi sattus ta vastuoolu Riigidepartemangus viisaküsimustega tegeleva diplomaadi, Breckinridge Longiga, keda ta kirjeldas Franklinile fasistina. Long ei täitnud sageli Eleanori lootusi Ameerika ei avanud oma ust tagakiusamisest ja surmalaagritest ohustatud juutidele, nagu seda oleks vaja olnud. Iga Eleanori katse juutide aitamiseks muutus võitluseks Riigidepartemanguga. Kuid 1940. aasta
Okupeeritud ida-alade ministri Alfred Rosenbergi ettepanek jagada Nõukogude Liit rahvuste asualade järgi alguses riigikomissariaatideks ja seejärel iseseisvateks riikideks põrkas ülejäänud Saksa juhtkonna vastuseisule. Hitleri seisukoht mitte kaasata põliselanikke okupeeritud alade juhtimisse, vaid hoida nad sellest võimalikult kaugel andis selge sõnumi, et Hitleril ei ole kavatsust Ida-Euroopa rahvaid totalitarismist vabastada, vaid asendada bolsevistlik türannia natsionaalsotsialistlikuga. 1941. aasta suvel aktiviseerus ka Jaapan, esitades 23. juulil nõudmise, et talle antaks sõjaväebaase Indo-Hiinas, mis kuulus Prantsuse ja Briti mõjusfääri. Päev hiljem alustas ta Indo-Hiina okupeerimist. Jaapanlaste loosung Aasia aasialastele! oli valdavalt lääneriikide koloniaalsõltuvuses olevate rahvaste seas populaarne, ning jaapanlasi tervitati kui vabastajaid. Sõja kuulutasid Suurbritannia ja Ameerika
ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu. Kuid seda võivad ju teha ka teised valitsused.
On ju mõnes erakonnas lausa silmatorkavalt palju rumalaid ja võimuahneid isikuid, mõnes aga rohkesti üksnes majanduslikele hüvedele mõtlejaid ning on ka timokraatlike kalduvustega tegelasi, kusjuures igas erakonnas võib leida nimetatud gruppidesse kuuluvaid inimesi. Tõelisi aristokraatlikke valitsejaid (kellesse Platon paremini suhtus), on meil olnud vaid üks - ekspresident Lennart Meri. Õnneks puudub meil uuemast ajast türannia kogemus, kuigi 90-ndate algul oli oht selleks üsna reaalne - süüdistati ju tollast valitsusjuhti Edgar Savisaart pidevalt autoritaarses juhtimisstiilis, milleks paraku ka alust oli. (Savisaar kukutati aga peale seda, kui ta püüdis riigis kehtestada midagi sõjakommunismitaolist) Muidugi ei saa aga kunagi täiesti välistada, et meilgi mõni osav demagoog lihtsalt võimu enda kätte ei haara, kusjuures vaevalt
RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS I Platoni käsitluses on riigi ülesanded huvide ühendamine ja konfliktide lahendamine; igaühele tegevuse leidmine ja isikliku ning kollektiivse julgeoleku tagamine. Hinge kolmele omadusele - mõistus, tahe ja himud - vastas tema arvates ühiskonnas ja riigis oma spetsiifiline valdkond ning sellele omakorda vastavate eeldustega rahvakiht. Platoni ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia, millele vastandusid: timokraatia, oligarhia, demokraatia ja türannia. II Aristotelese teooria oli esimene teadaolev riigi tekkimise teooria Euroopas, mille kohaselt kujunes ühiskond riigiks tasandilt tasandile: ¤ perekond ¤ asundus ¤ riik Võrdleb riigivormide õiglase valitsemise realiseerimist. Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki. Õiglased riigivormid: monarhia; aristokraatia; vabariik Ebaõiglased riigivormid: türannia; oligarhia; demokraatia.
terve päev Eufratist vett. Kõrgele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid umbes kahekümne kahe meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. 10 Artemise tempel Türannia valitsemisaeg koondas Efesosse suuri rikkusi, mis tõi kaasa linna uue õitsenguperioodi VI sajandil e. Kr.
· Püüab anda "optimaalse lahendi" · Kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi, esitab tulemused kvantitatiivselt · Orienteerub eesmärgile · Võimaldab arvestada kõiki huvilisi · Hüve-valu on küllaltki segelt piiritletavad mõisted · Toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? · Ei pruugi märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi · Vähemused võivad osutuda kannatajateks enamuse türannia käes · Kulukas ja aeganõudev analüüs, et ära kuulata kõik inimesed, seega osad kipuvad ikka välja jääma · Soovitav tulemus saavutatav negatiivsete vahenditega · Suurim hüve on veider mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud
SISSEJUHATUS Kreeklased ehitasid lihtsaid elamuid ja kultuurihooneid kandiliseks tahutud tellistest ja puidust. Linnriikide poliitilise ja majandusliku tugevnemisega kaasnes monumentaalhoonete, peamiselt templite ehitamine. Roomlased hakkasid esimestena laialdaselt kasutama sideainena lubjamörti ning ehitasid mördist ja põletatud telliskividest hiiglaslikke hooneid. Tänu sellele muutus ehitamine odavamaks ja kiiremaks. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Uute ehituslike võtetena võtsid roomlased kasutusele ristvõlvi ja kupli. Sambad kaotasid oma endise tähtsuse ning muutusid hoonet ilustavateks detailideks. Keisririigi ajajärgul hakati püstitama kalleid ja uhkeid paraadhooneid mida kaunistasid arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti E...
1 Tutvusta põhilisi rezhiimitüüpe tänapäevases käsitluses (kahetine üldjaotus ja kolmetine jaotus). Üldiselt jagunevad reziimid kas demokraatlikud või diktatuuriliseks. 1 Kuidas jagas rezhiime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika rezhiimide tänapäevase jaotuse loogikast? Aristoteles jagad reziime: Hea Halb Üks valitseb monarhia türannia Mitu valitsevad aristokraatia oligarhia paljud valitsevad politie(demokraatia) demokraatia(moblokraatia) 1 Missugused on autoritaarse rezhiimi tunnused? Autoritaarse reziimi tunnused on: · pragmatism(valitseva korraga rahul või ükskõiksed) või üldine meelsus · reaktsioon,reform või piiratud revolutsioon · eesmärgiks kodanike väline rahulolu · ükskõiksus või osaline mobiliseeritus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
