viisid. Riiki kus riigiametnikud olid headest perekondadest nimetati aristokraatlikeks riikideks. · Aristokraatlikus riigis jäi lihtkodanike hääl teisejärguliseks küll aga ei suutnud ülemkiht lihtrahvast täielikult oma võimule allutada. · Polised olid sageli ebastabiilsed, vaesed kartsid kodanike seast välja langeda ja rikkad tahtsid endale suuremat võimu. Sageli viisid sisetülid türannia kehtestamisele, türann saavutas enamuse rahva poolehoiu ja haaras võimu. Türannid toetusid sõjaväele, kuid püüdsid ka kodanike enda poolele saada. · Türannid kehtestasid riigis kindla korra ja sageli muutsid elu paremaks. Vallutasid ka uusi alasi, nad kohtasid aga suurt vastuseisu teiste aristokraatide näol, kes tahtsid ka riigi asjades osaleda. · Türanniat püüti vältida seaduste üleskirjutamisega, kus määrati kindlad karistused
revolutsiooni ajal Panteoni. 5 3. Vaated Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Tema filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta ei uskunud inimese sünnipärast headust. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See tähendas, et riiki juhib piiramatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi Voltaire'i loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
· Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast) - Perioigid vabad, spariaatide suhtes andami ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud (Lakoonika elanikud)
2. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele riigis elavatele inimestele 3. Riigivõimul on õigus välja anda seadusi 4. Võimul on õigus kasutada sunnimeetodeid 5. Koguda makse (võib delegeerida kohalikule omavalitsusele) Riik kui võim Inimeste kuuletumine võimule on riigi stabiilsuse jaoks oluline. Kuidas riik saavutab inimestelt kuuletumise? - riigivõim on legaalne - ei ole hirmuvalitsus - ei ole türannia - vastab rahva ootustele - kaitseb kodanikke, edendab õiglust - soodustab heaolu - toetab arengut - esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises - tagab riigi julgeolekut Iseseisev töö Küsimused 1.6. peatüki lõpus. Töövihik 18-21 Inimene kui sotsiaalne olend sotsi.aalne <11: -.aalse> ühiskondlik Inimeste vahel toimi(u)v, inimestesse puutuv. Õpik, lk 189 mõisted Sotsiaaldialoog Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalne kaitse Sotsiaalne kihistus
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
peitumiseks 323 kaevikut või seistes vahipostil 165 valvetornil, mis ümbritsesid linna. Müür ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriületamist okastraataiad. Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. Armee Kuna Ida- Saksamaa oli lääneriikidel lähedal, siis külma sõja ajal oli selle neljaosaline sõjavägi, Der Nationale Volksarmee, üks kõige arenenumatest sõjavägedest Varssavi pakti piires. Selle osad olid: 1. Maavägi (Landstreitkräfte) 2. Merevägi (Volksmarine People's Navy) 3
Ülesehitatud kindluse asemel leiti eest vaid varemed ja hispaanlaste rõivaste jäänused. Kohalikelt kuuldi, et paljud olid surnud haigustesse, kuid enamus leidis siiski vägivaldse lõpu. Saare põhjarannikule otsustati rajada uus linn nimega La Isabela Hispaania kuninganna auks. Uue linna rajamine ei läinud eriti ladusalt. Laevadega kaasavõetud toit oli riknenud ning inimeste seas hakkasid levima nakkushaigused. Kubernerina kehtestas Kolumbus oma alamate suhtes täieliku türannia. Tööle sunniti kõik, kes vähegi jalul suutsid püsida, vastuhakkajad said piitsutada, karistusena lõigati ära kõrvad või nina. Hukkamised muutusid tavaliseks. Peagi jättis Kolumbus linna kamandama oma venna Diego ning ise suundus merele, et uurida Kuuba ja Jamaica rannikut. Naastes leidis Kolumbus eest kokkuvarisemise äärel oleva koloonia, kus valitses terror ja nälg. Kuuldused Kolumbusest kui hirmuvalitsejast hakkasid jõudma ka Hispaania kuningapaari kõrvu
Aristokraatlik riigivorm oli peaaegu ainuvalitsev varasemal perioodil ja väga levinud ka klassikalisel ajajärgul. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväes, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Ateena ja Sparta riigikord: Spartalastel polnud kunagi türannia. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Orjatööle kuulus Kreeka linnriikides väga tähtis roll paljusid kohustusi, mis langesid Lähis-Idas sõltuvate talupoegade õlgadele, täitsid Kreekas orjad Eluolu ja perekond: aristokraatlik eluviis: konkurentsivaim- igaüks püüdis olla teisest parem, nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates
Halba ja head valitsusvormi eristab valitsemine enda või kõigi huvides. 3.Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Justinianuse koodeksist kuningas on jumala poolt seatud valitsema, et tagada rahu, vastutab ainult jumala ees, aga on alamatega isalikus (paternalistlikus) suhtes, ta kehastab ja tagab vooruseid. Aquino Thomas ainuvõim tagab ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit 4.Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles türann valitseb lähtuvalt enda, monarh aga üldisest hüvest. Aquino Thomas türann on ebavooruslik ja salli alamate vooruseid, külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. sajandi Inglise vabariiklasena ja Thomas Hobbes kõik monarhid on türannid ja kõik türannid on monarhid. 5.Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale,
Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria ertshertsoginna Marie Antoinette'iga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. · Voltaire oliprantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles tasallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II. · J.Watt oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil. James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor. · Püha peetruse katedraal on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 18. aprillil 1506 ja lõpetati 1626.See on ka püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja
tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust. Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea kõigis polistes kujunesid mitmed omavahel pingelistes või otse vaenulikes suhetes olevad aristokraatide grupid. Tulemuseks oli pidev sisepinged, mis aegajalt kasvasid üle otsesteks relvastatud kokkupõrgeteks
tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada. Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust. Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea kõigis polistes kujunesid mitmed omavahel pingelistes või otse vaenulikes suhetes olevad aristokraatide grupid. Tulemuseks oli pidev sisepinged, mis aegajalt kasvasid üle otsesteks relvastatud kokkupõrgeteks
KANT asi iseeneses asi puhtal kujul. Kandi sõnul ei saa meie teadmised maailmast kunagi terviklikud olla, kuna meie mõistus ei suuda anda lõplikku tähendust neile asjadele, millele me ei suuda mõelda.KANT dialektika vastuolude võitlus. Dialektikas on tees ja selle vastandiks on antitees. Süntees on antiteesi ja teesi ületamine, tekib midagi uut ja palju väärtuslikumat. Hegel võrdleb ajalugu dialektikaga, ajalugu ületab pidevalt vastuolusi. Tees, antitees ja süntees nt türannia, revolutsiooni teel lammutame selle kõik, sünteesina tekib vabariik. Lõpp-produkt alati parem, täiuslikum. materialism - reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb mateeriast, kõige vaimse taga on midagi materiaalset. Esindajateks Marx ja Feuerbach. Materialism on vastuolus idealismiga, sest materialism eitab maailma loomist ja hinge surematust. positivism Positivism - filosoofia suund, mille järgi tõelised, positiivsed teadmised saadakse üksnes eriteadustest või nende andmete sünteesist
Meister"- esinduslik kujunemis- ehk arengu-,ka isikuromaan; proosatragöödia "Egmont"- insp Madalmaade revolutsioonist 16.s; ,,Faust"( I osa 1808; II osa 1833)- tragöödia, tugines saksa levinud legendile, peateos, elutöö, kirj 60a, Faust- ajal isik; luuleloomingus sai mõjutusi ja inspiratsiooni rahvaluulest ja Shakespeare'ilt, ballaad "Metsavaim", "Rooma eleegiad". J. C.F von Schiller(1759-05)- näidend ,,Röövlid" (81); Don Carlos (1787) ta esimene värssdr, keskendub vägivalla ja türannia vastu; ,,Salakavalus ja armastus"- silmapaistev saksa kaasajadr; tema loomingut läbib vabaduse-teema Sentimentalism- tunne, tajumine, mõistus; Sentimentaalne in- tundlik, südamlik, usaldav& valmis enda üle naerma. Berkeley avaldas "Traktaadi inimtunnetuse aluste kohta", jätkas Locke'i ideed, et tunded on in maailma mõistmise vahendiks. S kirj on loodus hingestatud, elav, muutuv, samas idülliline ja rahulik. Romaan-olustikuline- 18s I pool, kui Ing ja Pr
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
,,MÄÄRAVAD HETKED" Joseph L. Badaracco, Jr. Valisin raamatu ,,Määravad hetked" kuna see põhineb nii filosoofial kui ka kirjandusel ning kirjeldab kolme juhtumit, mis loovad kujutluse olukordade keerulisusest, millega juhid karjääri tehes silmitsi seisavad. Raamat pakub elulisi näiteid, rakendatavaid juhiseid ning paindlikku raamistikku, mida saab iseloomu ja karjääri kujundavate otsuste tegemisel kasutada. Läbi filosoofilise vaatenurga seletatakse juhtide käitumist nende ametipositsioonil ning annab erinevaid näpunäiteid karjääriredelil edukamalt ülespoole ronimiseks Joseph L. Badaracco jun on ärieetika professor Harvardi Ülikoolis. Ta on viinud läbi strateegia, üldjuhtimise, äriühingute ja valitsuse suhete ning ärieetika kursusi ärijuhtimise magistriõppe tudengitele. Badaracco on lõpetanud St. Louise'i Ülikooli, Oxfordi Ülikooli ning Harvardi Ülikooli. Badaracc...
demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega · Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi · Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias · Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause ,,Riik, see olen mina"
ka teatud määral parandada vaeste elujärge. Seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas tähendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreek- lased pikemat aega leppida. Peamiselt teised aristokraadid püüdsid türanni kukutada. See sundis türanni rakendama karme abinõusid ja nii muutus tema võim lõpuks vastumeelseks ka lihtrahvale. Seetõttu ei kest- nud türannia tavaliselt üle ühe inimpõlve. Kreeka polistest olid tähtsamad Ateena ja Sparta. Ateena asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algselt kuulus võim seal aristokraatidele, 5. saj. eKr, kui Ateenat juhtis selle kuulsaim riigimees Perikles, muutus Ateena lõplikult demokraatlikuks poliseks kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, mis sai õiguse otsustada tähtsamaid riigiasju. Aristokraatia eesõigused riigi juhtimisel kaotati. Rahvakoosolekute vahepeal
edu. Epameinon Teeba kindral, kelle juhtimisel purustasid teebalased Leuktra lahingus Sparta das väe, mis viis Peloponnesuse liidu lagunemiseni. Dionysios I Oma aja võimsaim Kreeka valitseja. Tema tegevusel tõusis Sürakuusa arvatavasti suurimaks Kreeka linnaks (kindlustas Sürakuusat, relvastas seda). Sõlmis Kartaagoga rahu. Timoleon Riigimees, kelle sürakuusalased palusid appi Dionysios noorema türannia vastu võitlema. Pagendas D ja kehtestas Sürakuusas mõõdukalt dem. riigikorra. Philippos II Makedoonia kuningas, kes hakkas vermima kuldmünte, viis läbi sõjaväereformi, kujundas välja makedoonia faalanksi. Kutsus kokku Kreeka linnriigid, et sõlmida üle-kreekaline liit. Demosthen Ateena kõne- ja riigimees, kes õhutas Philippose-vastaseid meeleolusid. es 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil Simonides Kreeka poeet
linn ja Rhodose ning Kreeta doorlaste asutatud Gela ja Agrigentum. Kreeklased surusid Sitsiiliast välja foiniiklased. Kirdes Propontise (praegu Marmara meri) ja Pontos Euxeinose (`külalislahke meri' - praegu Must meri) rannikule Byzantion, Olbia, Hersonesos, Phasis, Odessos, Pantikapaion, Theodosia, Trapezus, Sinope, Chalkedon enamuse sealsest ~90 kolooniast rajasid mileetlased; edelas Egiptuse kolooniad Kartaago, Kyreene. 27. Majandus ja poliitika VIII-VI saj. Türannia Orjanduse ja poliste väljakujunemise aeg. Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid mängima aristokraatia nõukogud. Ar. sugukonnad hõlmasid järjest enam maa, mis oli tähtsaim rikkus. Vara soetati ka piraatluse teel. Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine
1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete kultuurrahvaste ja teiste Vahemeremaadega nii maitsi kui meritsi; neist maist sai filosoofia palju ergutust. Filosoofilise mõtte arengut soodustas meresõiduks ja kaubanduseks hädavajalike astronoomia- ja geograafi...
Tema valitsemisaastate järgi on sünniaeg paigutatud 570 aasta paiku eKr. Pythagoras sündis Samose saarel. Kindlaid teateid on tema kohta vähe. Ta lahkus Samose saarelt, sest pidas vastuvõetamatuks türann Polykratese valitsust, reisis tõenäoliselt Egiptuses ja Babüloonias. 30 aasta pärast tuleb tagasi Kreekasse ning rajab Lõuna-Itaaliasse, Krotonisse kooli. Või: rändas nooruses palju, õppis Egiptuses ja Babüloonias, tuli tagasi, aga pärast seda, kui Samosel kehtestati türannia, emigreerus Lõuna-Itaaliasse, Krotoni linna, kus asutas oma kuulsa kooli. Selles koolis õpiti matemaatikat, filosoofiat ja loodusteadusi. Pythagorase koolist sai omapärane vennaskond, millel olid omad rituaalid ja kombed. Ajapikku võtsid koolis võimust aristokraatlikud tendentsid, mis olid vastuolus Krotoni demokraatliku ühiskonnakorraldusega ning Pythagorase vennaskond hajus üle kogu Lõuna-Itaalia. Pythagoras põgenes Metapontumisse, kus ta suri (võimalik, et teda tapeti) 75-80-aasta
Selle ebaõigluse vastu ei olnud võimalik võidelda, seda polnud võimalik võita. Ta ise uskus oma võimetesse teistest hoolimata, ta ei kahelnud kunagi, nagu ta ise ütleb, teha midagi hulljulgemat – ja see pidi õnnestuma; ta oli nelja aastaga sooritanud kirjanikutöö, millele taani kirjanikul kuluks tavaliselt kakskümmend aastat, ta oli sulepeaga võitnud oma kehva tervise, raskemeelsuse, pannud filosoofid ja teoloogid vaikima. Kierkegaard kirjutas: „Ajakirjanduse türannia on kõige väiklasem kõikide türanniate hulgast“. Kierkegaard ründab ähvardavalt oma kirjutistega rahvakirikut, pastoreid ja piiskopi, seades kahtluse alla nende poolt kuulutatud tõed. Kierkegaard oli elanud liialt kirikumehelikkuse lähedal, ta ei suutnud säilitada respekti, autoriteetsuse ustav rüütel muutus lõpuks selle mõrvajaks. Esiteks tugevev veendumus, et ristiinimene pole veel kristlane, et kristlus ei ole üldse veel
Kehra Gümnaasium Vana Kreeka filosoofia Referaat Koostaja: Taago Köster 11. A klass Kehra 1 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 11 ......................................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 ...
Emal Julie (Löwy) Kafkal ja isal Hermann Kafkal sündis kolm poega: Franz, Georg, Heinrich ning kolm tütart: Gabriele, Valerie ja Ottilie. Franz oli vanim. Ta vennad surid imikuna ning õed holokaustis. Hermann Kafka oli poja sõnade järgi tõeline Kafka nii iseloomult, füüsiselt kui vaimus, Stanley Corngoldi poolt aga kui suur, isekas ja käskiv ärimees. Franz väljendas oma keerulist suhet isaga rohkem kui 100-leheküljelise kirjaga isale, mida ta enne isa surma avaldada ei julgenud. Isa türannia on suuresti kujundanud kannatuste väljendust Kafka teostes. 1889-1893 käis Kafka saksa poiste algkoolis. Tema juudi haridus lõppes 13- aastaselt Bar Mitzvaga. Edasi käis ta 8 aastat riiklikus gümnaasiumis ning lõpetas selle 1901. Keskkoolis omandas ta sotsialistlikud vaated ja kandis rinnas punast nelki, demonstreerides sellega oma poliitilisi vaateid. Prahas läks Franz edasi Karli ülikooli, kus alustas keemia õpinguid, mille vahetas 2 nädalat hiljem juura vastu
Tema loomingus on ka armastusluulet, ülistusluulet Sapphole, mütoloogilisi teemasid. Alkaios sündis Lesbose pealinnas Mütileenes. Päritolult aristokraat, võttis ta osa poliitilisest elust. Koos oma vendadega võitles Alkaios ägedalt kohalike türannide vastu ja oli seetõttu sunnitud veetma rea aastaid maapaos. Ta luules esinevad sageli kodusõja-motiivid: ta ülistab vandenõulaste relvi, mis on varutud võimu haaramiseks, kõneleb äpardustest sõjas, kutsub üles võitlusele türannia vastu. Poliitilistest lauludest väärib eriti märkimist säilinud katkend, milles segaduste keerisesse sattunud riiki võrreldakse tormist merd mööda kihutava laevaga. Vaenujalal olevate rühmitiste tegevust kõrvutatakse kõikjalt laevale kallale sööstvate tuultega. Poliitiliste mõtisklustega segunevad laudkondlikud teemad. Joomalaul ja sõpradering on luuletajale tunnete ja mõtete avaldamise paigaks. Rõõm ja kurbus, heitlused kodusõjas ja armuavaldused, talvepakane ja
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................3 2. Franz Schuberti elu........................................................................4-6 3. Laulutsüklid................................................................................7-8 4. Laululooming.............................................................................9-12 5. Kokkuvõte...................................................................................13 6. Kasutatud kirjandus........................................................................14 7. Lisad..........................................................................................15 2 Sissejuhatus Franz Schubert oli lühinägelik, väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik, armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Juba ...
Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Rohkem kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1. Liberaalne demokraatia........
k parimate võim), nimetati aristokraatlikuteks. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg- ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. Lõpuks muutus kõigile vastumeelseks karmide meetodite tõttu. Türannia vältimiseks hakatakse paika panema riigielu reegleid; 4. orjad (olid väljastpoolt kreeka ühiskonda). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kreeklased kasutasid lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi
riigis võimu. Võimule tõusis ainuvalitseja türann, kes püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli parandada vaeste elujärge. Eriti vaenulikud olid türanni vastu teised aristokraadid. Paljud neist pidid minema pagendusse. Kohalejäänud ootasid sobivat hetke, see sundis türanni veelgi karmimatele meetmetel, mis kahandas tema populaarsust lõpuks ka lihtrahva seas. Türannia ei kestnud tavaliselt üle kahe inimpõlve. Sparta riik Keskusega Lakoonika maakonnas. Alistasid hiljemalt 8.sajandile eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule, seejärel vallutasid naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle rahva. Keskus ei koondunud kunagi linnaks vaid koosnes neljast külast. Nende külade elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi eesotsas oli üheaegselt 2 kuningat, neile allus sõjavägi ja nad täitsid kõrgeima preestri kohuseid
Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes "Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja 2 haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega
2 Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes ,,Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas
FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik ning armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni...
Tartu Kivilinna Gümnaasium 16-19 sajand Euroopa suurriikides Referaat Tartu, 2007 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige...
indiviididega. Monarhia riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. - Piiramata monarhia monarhile kuulub kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, tädesaatva võimu juht ja õigusemõistja.. Erivormideks on despootia vanades idamaade, türannia antiikmaailmas ja absoluutne monarhia keskajal Euroopas, tänapäeval nt Saudi Araabias ja Kuveitis. - Piiratud monarhia isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada. Ajaloos on esinenud seisuslik-esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana. - Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Saj.
* võimule tuli Napoleon (1799) 1804 sai temast keiser Eesti- * muistne vabadusvõitlus (1208-1227) arenes välja Vana-Liivimaa * Vene-Liivi sõda (1558-1561) * Altmargi rahu (1561 1629) * 1629 algab Rootsi aeg * Põhjasõda (1700-1721) * Venemaa valitsus(NL) - 24.02.1918 (taasiseseisvumine) Vana-Kreeka Põhja-Kreeka, Peloponnesose ps, Kesk-Kreeka Vana-Kreeka linnriigid * Polis-akropol ja agoraa * aristokraatia - võimul on kõrgkiht * demokraatia - rahvavõim * türannia - aristokraatidelt varastanud võimu üksikisik Sparta riik * Kaks maakonda - Lakoonika ja Messeenia. * Neli suurt kindlustamata küla * heloodid - Messeenia elanikud * perioigid - Lakoonika elanikud Ateena * Atika maakond * 594 eKr Soloni seadused - kärbib aristokraatia võimu * Ateena mereliit 478/477 eKr * Perikles ja demokraatia Hellenistlik linnriik Makedoonia valitsejad *Philippos teine (valitses Kreeka ala)
Sellega sai Byronist üks Itaalia rikkamaid inimesi. Byron oli Euroopast ja selle seltskondlikust elust tüdinenud, kuid nõrga tervise tõttu ei tahtnud sealt ka lahkuda. Oli tegev itaalia vabadusliikumises ja romantilises ühingus, mis koondas patriootlikke vabadusvõitlejaid (nn "karbonaarid" st "söepõletajad"). Karbonaaride liikumine suruti maha. Byronit masendasid paljude sõprade vanglakannatused ja traagiline hukkumine. Kirjutas palju satiirilisi vabadusteemalisi luuletusi, milles türannia eitus on konkreetne ja lööv (luuletus "Pronksiaeg"). Itaalias kohtus Byron teistkordselt Shelley`ga. Koos kavandasid nad ühise ajakirja väljaandmist. Sellele tõmbas kriipsu peale katastroof 1822 hukkus Shelley laevaga tormisel merel. Byroni elu viimane järk on seotud kreeklaste vabadusvõitlusega Türgi ikke vastu. Mehiste tegudega kinnitas ta veel kord luules kuulutatud vabadusaateid. Ülipinges ei
Sissejuhatus Common law' mõistet võib kasutada erinevates tähendustes. Selle lai tähendus hõlmab kõigigis Anglo Ameerika maades eksisteerivat õigusnormide, tavade, juriidiliste protseduuride ja pretsedentide kogumit.1 Kitsamas môttes aga kujutab common law endast üldise ôiguse ja ôiglase ôiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute ôigusmôistmise käigus ja nende poolt rakendatavat tavaôigust. Common law kujunemine algas sellest, et avalikku vôimu omavad inimesed lahendasid ôigusemôistmise teel juriidilis probleeme. Seejuures muutus juba kord tehtud kohtulahend common law osaks ning oli siduv uute analoogsete probleemide lahendamisel (pretsedent). 2 Common law kui pretsedendile rajaneva õigussüsteemi kujunemise traditsiooniliseks algoritmiks on kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. Common law all mõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva ko...
Inimväärikuse põhivaldkonnad 1. Kehalise puutumatuse austus ja kaitse 2. Inimväärsete elamistingimuste tagamine 3. Võrdne kohtlemine 4. Identiteedi säilitamine 5. Õigus vabalt otsustada 6. Menetlus Demokraatia Sätestus §1 §10 Demokraatia mõiste Valitsus Ühe Mõnede Kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristrokraatia Demokraatia huvist Lähtuvalt isiklikust Türannia Oligarhia Demokraatia huvist Demokraatia kui teaduse ese Empiiriline sotsiaalteadus- uuringud Filosoofia- miks demokraatia? Ajalooteadus Uusaja demokraatia teooriad 1. Uusaja identideediteooria- valitseja ja valitsetav on üksjasama 2. Konkurentsiteooriad- erinevad huvid peavad olema esindatud Demokraatia mudelid 1. Otsene/kaudne- rahvas ise langetab kõik olulised otsused/olemas on parlament, kes langetab otsused 2
Referaat HISPAANIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 2009 Sissejuhatus: Gerald Brenan on öelnud oma teoses ,,Hispaania labürint" järgmist: ,,Normaalolukorras moodustuvad Hispaanias väikesed, üksteise suhtes vaenulikud või ükskõiksed vabariigid, mida hoiab koos lõdvalt seotud föderatsioon. Teatud ajaloolistel kõrgperioodidel on neid koos tegutsema pannud ühine meelsus või eesmärk, kuid algtõuke hääbumisel on nad taas eraldunud ja jätkanud varasemat egoistlikku eksistentsi." Hispaania on olnud kogu ajaloo vältel äärmiselt killustunud riik. Seal on olnud palju erinevaid keeli, rahvaid ja usundeid, mis olid kõik teineteistest eraldunud. Hispaania killustatusele aitasid omakorda kõvasti kaasa sealsed keskkonnatingimused, mis veelgi rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles...
2.Platon poliitikast? Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Parim tee ühiste vajaduste rahuldamiseks on tööjaotus kodanike vahel. Riigivormid: aristokraatia (parimate valitsus), timokraatia(riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest), oligarhia (väheste võim, mis on rajatud rikkusele), demokraatia (rahva enamuse valitsus), türannia (halvim riigikordadest, sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu). Riiki peavad valitsema filosoofid, sest siis vabaneb riik pahedest. Teadmised on vajalikud, et valitseks üleüldine heaolu, mis annab kodanikule jõukuse, vabaduse ja rahulikkuse. Kokkuvõttes Platonist: poliitika see on vaimsuse ja seaduse ülemvõim. 3.Machiavelli poliitikast? Poliitiline eesmärk: jagusaamine feodaalsest killustatusest, Itaalia ühendamine ühtseks riigiks.
Alguses elasid inimesed üksikutes perekondades, seejärel tekkisid külad ning algse rahuliku kooselu põhjuseks sai valitsejate omavoli. Nii järeldabki Platon, et kui ideaalriigis valitseb tarkus vähemtarkade üle, tuleb paremuselt teises riigis saavutada seadusekuulekas valitsemine. Sparta ja Pärsia näitel ütleb Platon, et isevalitsus/türannia toob hävingu, Ateena näitel ütleb, et ohjeldamatu demokraatia liialdab vabadustega. Lahenduseks on mõõdukus (ehk segavalitsus): spartalik türannia vajas tarkust, ateenalik demokraatia korda. Äärmused tõid mõlemal puhul kaasa hävingu. Igasuguseid valitsemispõhimõtteid on tugevamate võim nõrgemate, vabade võim orjade, vanemate võim laste üle, vanade võim noorte üle, RIIGIS on ideaaliks targemate võim vähemtarkade üle, SEADUSTES õigusriik. Ka kommunism on ideaal, mis on inimloomuse jaoks liiga hea. Kompromissvariandina näeb ta
Seejuures idealiseerib Platon riigi vormi. Täiuslik vorm on ülim st ideaalne aristokraatia. Platoni järgi kulgeb riigivormide areng suletud ringis, st ideaalne aristokraatia-> timokraatia -> oligarhia-> demokraatia-> türannia-> aristokraatia. Platon leiab, et areng aristokraatialt oligarhiani kulgeb tänapäevases mõistes evolutsiooniliselt, üleminek oligarhialt demokraatiale toimub aga revolutsioonilise murrangu kaudu, misjärel demokraatiat asendab võimule tulnud türannia, türannia hävib järgnevalt oma sisevastuolude tõttu ning algab uus ring aristokraatia ... jne 86. Aristotelese riigi tekkimise teooriad. Euroopas on esimese teadaoleva riigi tekkimise teooria autor Aristoteles. Tema arvates organiseerus inimühiskond riigiks tasandilt tasandile. 1) Perekond: inimeste kogum, kus ollakse hõimu- või veresuguluses (sellesse kuulusid Antiik-Kreekas õigusetute liikmetena ka orjad). Perekonnas on võim isal, tema käsk on seadus;
Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. Igal aastal valiti rahvakoosolekul ka riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Ka väepealikud valiti riigiametnikena. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus Poliste siseolud olid sageli üsna ebastabiilsed. Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke ähvardav oht laostuda ning kodanike seast välja langeda põhjustas vaeste rahulolematust. Rikkad ja suursugused seevastu püüdsid oma võimu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. Mitmel pool ähvardasid sisepinged kasvada üle veristeks relvastatud kokkupõrgeteks.
kontrollitud. Kuningas hindas ja armatas kunsti siiralt, kuid veelgi enam mõistis ta, et ilma suure kunstita ei saa tema valitsemisaeg iialgi selliseks, nagu ta seda soovis absoluutseks monarhiaks. Tänapäeval on monarchia absoluta sisuks ,,omavoli, koguni despotismi ja türannia süsteem", kuid 17. sajandi inimesed, kes tundsid veel ladina keelt tõlkisid neid sõnu nagu ,,täiuslik monarhia". Kunst pidi kehastama ja parandama seda, mis reaalelus korrale vastu seisis.
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
Aristokraatia tähendab kreeka keeles paremate valitsust. Kunagistes vanaaja riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga, s.o ülikutega, kes eristusid oma hõimuliikmetest vapruse ja avara silmaringi poolest (Sparta). Hiljem muutus see võimu omav vähemus kinniseks seltskonnaks, kuhu kuuluti enamasti sünnipära alusel. Sotsialistlikes riikides oli "aristokraatiaks" kommunistlik nomenklatuur, kuhu pääses parteiorganite valiku alusel. Eelneva tabeli järgi asusid kommunistlikud riigid türannia ja oligarhia vahel. Demokraatia väärastunud vorm on ohlokraatia ehk anarhia. Sellega on tegemist juhul, kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja kord kaovad (Venemaa pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni). Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus. Rahva valitud esinduskogu (parlament, riigikogu) tegeleb seadusandlusega, täidesaatev võim
Teada olevalt on Voltaire kasutanud vähemalt 178 erinevat kirjanikunime oma eluaja jooksul. Vaated Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Tema filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta ei uskunud inimese sünnipärast headust. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See tähendas, et riiki juhib piiramatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Voltaire'i loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
