Enamuse võim vajab pikaajalist kestvust, et jätta legitiimset muljet. Vähemus hakkab respekteerima enamust alles siis, kui on natukene aega elatud nende reeglite järgi. Enamuse kõlbeline autoriteet on rajatud põhimõttel, et suurma hulga huve tuleb eelistada väiksema omadele. Vähemused, kes tahavad enamuse poolehoidu, peavad loobuma oma eesmärkidest. Enamusel on Ühendriikides tohutu reaalne võim ning peaaegu samasuur moraalne võim. Enamuse türannia Õiglus on kõigi rahvaste juures õiguse nurgakivi. Enamus kui tervik ei erine oluliselt üksikisikust, kuna samamoodi on üksikisiku huvid vastuolus kellegi teise huvidega, keda nimetatakse vähemuseks. Inimestele ei ole piiramatu võim jõukohane. Selline piiramatu ja ülistav võimu omamine enamusel viib türanniani ja kui sa oled üksikisik erinevate huvidega siis pole sul kellegi poole pöörduda ja sa pead leppima sellega. Ameerikas puuduvad tagatised türannia vastu.
valitakse nende hulgast. Lihtkodanikel oli sõnaõigus, mida nad said kasutada rahvakoosolekul. Demokraatlik Vabariik- Võim on rahva käes, see tähendab, et kõige suurem võim kuulub rahvakoosolekule, seal langetatakse kõik tähtsamad otsused, Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast. Türannia- Võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja vastuhakkajate suhtes rakendad terrorit, Nt: Peisistratose ja tema poegade türannia Ateenas Polise kodaniku kohustused: 1) pidid osalema poliitikas (rahvakoosolekutel, valimistel) 2)riigikaitse (pidid muretsema sõjatehnika, teenima ratsanikena või jalaväelastena. Naised, orjad, võõramaalased, käsitöölised ja võlglastest talupojad jäid väljapoole kodanikustaatust, nad ei saanud kodanikeks sest neil puudus maaomand. 9. Sparta ja Ateena riigivõimuaparaatide võrdlus. TV 76 ATEENA SPARTA kes oli riigi eesotsas
8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta vallutab Messeenia 7.saj.lõpp müntide vermimise algus Aigina saarel 7.sajII pool-6.saj alg. Kypselose ja Periandrose türannia Korinthoses 7/6.saj. lüürika teke, Archilochos, Sappho, Alkaios jt. Umb.630 Kyloni vandenõu Athenais 621 Drakoni seadused 594 Soloni reformid Umb. 560-527 Peisistratose türannia Athenais 6/5.saj. ajalookirjutuse algus, logograafid – Hekataios jt. 510 Hippiase pagendamine Athenaist, demokraatia algus 509 Kleisthenese reformid
V: Demo- rahvavõim, otsene valimistulemusena valitakse riigiametnikud, rahvakoosolekul osalemine. Ateena demokraatia Periklese ajal. Kõikidel inimestel olid võrdsed õigused, õigus kandideerida riigiametisse. (Nt Ateena) Aristokraatia- Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemis vorm kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule. Rikastele ehk aristokraatidele oli kätte vajunud võim, nemad juhtisid riigi ül. (nt Sparta) Türannia- autoritaalne vägivalla reiim, hirmuvalitsus, Türannia on ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitseja (nt lühikest aega oli Ateenas, kukutati see ära ja tuli kõige õigem demokraatia Ateenasse) 7.Võrdle Vana-Kreeka demokraatiat tänapäeva demokraati riigikorraldusega? Sarnasused? V: Sarnasused: Võim kuulub rahvale, kodanikul õigus oma seisukohti valida, rahvaesindus on valitavad, võim on avalik, kohtupidamine avalik, kodanikel on õigus riigikaitse, kodanike võrdne õigus valija ja valitava vahel.
tööga. Rikkamad ja mõjuvõimsamad olid aristokraadid- auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased.7. Türannia-Ainuvalitseja türann, nagu kreeklased teda nimetasid- püüdis kehtestada riigis kindlat korda ja tihti ka teatud määral parandada vaeste elujärge. Seetõttu oli mõnigi neist rahva seas austatud. Ühed ja teised neist pidasid edukaid sõdu naabritega. Türannia tähendas paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreeklased pikemalt leppida. Türannia ei kestnud tavaliselt rohkem kui kaks inimpõlve. Türannia kukutamisega kaasnesid sageli riigis ümberkorraldused, mille eesmärk oli kõrvaldada kõige suuremate vastuolude põhjused ja vältida seeläbitürannia kordumist.8.Ateena ja Sparta Ateena ja Sparta riigi kodanikud osalesid rahvakoosolekul
Kuid samas on mehi, kes lihtsalt lähevad pika ringiga ümber lati, et mitte kiita heaks türanniat. Minul on ausalt ükskõik sellest kübarast. Ma ei saa aru, milleks on vaja viia nii aus ja hea rahvas õnnetusse. Kuid karistuse vältimiseks pean ma täitma käsku." Me oleme tänulikud sõduri arvamuse eest ja loodame, et tal pahandusi ei tule. Kuid samas on ta ise meie kannatuste tekitaja. Ehk südames võib küll head soovida, kuid käitub nagu kahepalgeline türannia soosik. Õnneks tundub, et sellel olukorral on lõpp ja kuuldavasti võtsid Sveitslased endale kübara nüüd vabaduse sümboliks. See sümbol jääb kindlasti pikaks ajaks meenutama, mis kannatusi tõi kaasa kübar ja türannia. ARVAMUSLUGU VIIMASTE SVEITSI SÜNDMUSTE KOHTA Viimased asjade käigud on võtnud uskumatu pöörde, mis tekitab Sveitsi inimestes lootust. Kuigi see tundub uskumatuna, kuidas nad on suutnud vastupidada sellel kannatuste rohkem teekonnal
Demokraatlikus ühiskonnas valiti ametnikud liiskuheitmise alusel-nii välditi häälte kinni maksmist. Kuid sellel on ka oma negatiivne külg: loosis said osaleda kõik Ateena kodanikud, alates aristokraadist lõpetades lihttöölisega. Kas pottsepp saaks suure sõjaväe juhtisega hakkama? Kahtlen selles. Nii pääsesidki ihaldatud võimukohtadele täiesti ebakompetentsed inimesed, kes võisid riigi seisukohalt teha väärasid otsuseid. D. toimimist takistab türannia. Suurte sisevastuolude korral üritas mõni suursugune ning silmapaistev juht rahvast enda poole meelitada ning seeläbi riigivõimu haarata. Türannid toetusid sõjalisele hirmuvalitsusele. Vaatamata sellele kehtestasid nad riigis kindla korra ning parandasid olukorda. Kuid aristokraatidele ei olnud see meeltmööda ning tahtsid türanni võimult kukutada. See põhjustas riigis ebastabiilsust. Üks tuntumaid Ateena türanne oli Peisistratos .
Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo demokraatia kui ideaal hierarhiliste struktuuride olemasolu igapäevaelus monarhia on efektiivsem demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam inimeste võimete ja hariduse erinevused autoriteedi, sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip paternalismi idee demokraatia toidab ambitsioone monarhial ei ole erahuve demokraatia masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon filosoofide valitsuse ideaal demokraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada filosoofid omavad tõelist teadmist ja näevad asjade olemust kaks teed 1) Filosoofid haaravad võimu 2) Valitseja hakkab filosoofiks türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest, demagoogid haaravad võimu, valitsus on vägivaldne Aristoteles
Kreeka kohta võib poliste näideteks tuua Sparta, Ateena ning Korintose. Poliste kodanikeks olid ainult täisealised mehed. Kodanikeks ei olnud lapsed, naised, teiste poliste kodanikud ja seal elavad võõrad. Selles suhtes polnud Vana-Kreeka väga demokraatlik. Kreekas on esindatud kolm valitsemisvormi, need on : aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Türannia on autoritaarne vägivalla reziim ning hirmuvalitsus. Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga kuid kelle võim jääb tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Arvan, et kõige parem valitsemisvorm on siiski demokraatia. Toetudes kõikidele eelnimetatud faktidele, arvan et Vana Kreekas siiski oli demokraatlik
pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia toidab ambitsioone, monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed; monarhial ei ole erahuve) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideaal (monarhia või aristokraatia); filosoofid näevad asjade tõelist olemust (koopamüüt); kaks võimalust: filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks; türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest 2 Aristoteles: head vormid: monarhia (üks valitseja), aristokraatia (vähesed), politeia (paljud); halvad vormid: türannia, oligarhia, demokraatia; parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest); kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin
Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2
Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose sõja lõpp Ateena linnriik sai lüüa 2. saj. eKr alistus Ateena Rooma ülemvõimule Soloni reformid 594 eKr Tühistas talupoegade võlad Keelas võlgnikke orjaks müüa Kes varem oli müüdud, osteti tagasi Jagas kodanikud nelja klassi
· Õppis õigusteadust · Totalitaris m riik kontrollib kogu · Praost Dublini kirikus isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu, juhikultus, ainuvalitsus · Türannia vägivallarezii m ja hir muvalitsus · Relativis m õpetus tunnetuse suhtelisusest TEOSED: · ,, Raa matute lahing" · ,, T ünni lugu" · ,, Gulliveri reisid"
Vahel haaras mõni tähtsam ja rikkam mees ebaseadlikult võimu ehk siis kehtestas riigis türannia, mis on aristokraatia ja demokraatia siirdevorm. Sel ajal oli see vahel paremgi valitsemiskorraldus kui demokraatia, sest ükski riik pole täiuslik, tekib probleeme ja võimule tulnud inimene soovis rahvale headja neid küsimusi lahendada. Parandas küll nii mõnegi eelmises valitsemiskorralduses tekkinud probleemi ja rahvas oli mõnda aega õnnelik, kuid lõpuks tekkisid ikka sõlmkohad ja türannia kukutati. Tavaliselt jäi see püsima lühikeseks ajaks, arvan, et kuigi võimul olev inimene hakkas siiski peale suruma liiga palju enda tahtmist ja üritas vaid ise rikastuda, nagu tavaliselt, ja seepärast võeti talt võim ära. Arvan, et üht ja ainust täiuslikku inimest, kes valitseks, pole olemas ja parem on siiski üheskoos vastu võetud otsused. Tänapäeval on demokraatia valdav valitsemisviis ja arvan, et praegustest olemasolevatest ühiskonnakorraldusest parim
pärijad); 2) efektiivsus: demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Ideaalne oleks filosoofide valitsus, seega monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoovidel on tõelised teadmised, nad näevad asjade olemust. Selle saavutamiseks kaks viisi: 1) filosoofid haarvad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, tekib vägivaldne valitsus. Aristoteles:
Aristokraatlik juht, kes suutis enda poole pöörata hulga kodanikke, ning haaras linnriigis võimu (vahel kasutati ka võõrsilt palgasõdurite abi), oli Türann. Türannid püüdsid kehtestada riigis kindla korra ja vahel parandada ka vaeste elujärge, mistõttu vaesed türanni alati toetasid. Türanni põhilised vaenlased olid teised aristokraadid, kuna türanni võimuletulekuga kaasnes ka paljude kodanike poliitiliste õiguste kärpimine. Teiste aristokraatide vastuseisu tõttu ei kestnud türannia tavaliselt üle ühe, kahe inimpõlve. Tänu türannia olemasolule arenes tihti ka riigikorraldus jõudsalt. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Enamus orju olid barbarid - võõrsilt sisseostetud orjad, kelle kohta öeldi Kreekas, et nad on orjaks loodud. Orju kasutati kõikjal, kuid neile kuulus Kreeka linnriikides tähtis roll, neil oli palju kohustusi mida nad täitma pidid. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline, kuigi enamus rahvast elas maal. Kreeklased
776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused. Türannia on ühe isiku vägivaldne võimu omastamine. 10. Iseloomusta Spartat (4) kodanikuõigused puuduvad, Sprta sõjavägi, aristokraatia, kasvatus karm 11. Kes oli Solon, milles seines tema tähtsus Ateena jaoks? Solon oli vanakreeka poeet, kes asutas seaduandluse 12
Otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Sparta riigis olid kõige tähtsamad riigi huvid ning seega hakati poisse juba noorest east sõjaliselt ette valmistama. Spartiaadid veetsid suure osa oma elust kodust eemal. Sõja korral relvastusid kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele ning moodustati tüüpiline Kreeka lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. Türannia Sisevastuolud polistes ning ebastabiilsus viisid sageli ka türannia tekkeni. Türannid said vahel osadelt ühiskonnagruppidelt toetust, kuid pigem tekitasid vastuolusid. Rahulolematutel kodanikel õnnestus enamasti türann kukutada, seega püsisid nad üldiselt võimul lühikest aega. Ateena demokraatia Ateena linnriik asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ning seal moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. 594. aastal eKr viis riigimees ja poeet Solon läbi reformid, millega pandi alus Ateena
erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head) ja valitseja (halvad) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega riikideks. Üks ülivooruslik monarhia. Demokraatia (parim halb): valitsus vaeste huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and: * vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu * paternalistlik ja personaalne suhe alamatega.
KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi...
8. Vana Testamendi kujunemine. 8) Kreeka ajaloo allikad: ajalookirjutuse algus; Herodotos, Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi
maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mittekodanikest (orjad, naised, välismaalased, mõnel pool ka käsitöölised ja rentnikud). Kodaniku õigustest olid nad ilma jäetud, sest: 1) neil puudus maaomand,
Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Platon: võimed ja haridus -> kes peaks juhtima laeva. Autoriteeddi, sümboolse liidri vajdus. Isa-armastuse idée. Demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishuve tagamine vs fraktsioonid. Aristoteles: masside valitsus ilma seadusteta. Tocqueville: enamuse türannia. 7 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideal (monarhia või aristokraatia). Filosoofid omavad tõelist teadmist, näevad asjade olemust, teised näevad varje. Kas filosoofid haaravad võimu või kunn hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadustest->demagoogid haaravad võimu, loovad türannia.
Seal näeme kolme rõhuasetust: kuningas vastutab ainult Jumala ees. Kuninga peaülesanne on rahu tagamine ühiskonnas. See on kuningavõimu eesmärk või põhjus, miks Jumal on ühe inimese teistest kõrgemaks seadnud. • Kuningal peab olema paternalistlik ja personaalne (isalik ja isiklik) suhe alamatega • kuningas peab olema vooruste kehastus ja tagaja. Ta ise peab kindlasti olema eeskujuks. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade • Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm • Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. • Aquino Thomas: Monarhia vastab 'loomulikule printsiibile' . Türannia on korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Türann on huvitatud, et
Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Milline Aristotelese arvates parim? Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia Eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia Ei ole tugevaid klassivahesid politeia. Demokraatia: valitsus vaeste huvides.
ajalooline argument: Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) on olemas kaks teed (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu,vägivaldne valitsus Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head, tõeline ja õiglane vorm) ja valitseja (halvad,valitseja huvides) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega riikideks. Üks ülivooruslik on monarhia, seejärel väheselik aristokraatia ning politeia. Halbadeks on türannia, oligarhia ja demokraatia. Milline on Arsitotelese arvates parim
5. hellenid kreeklased 6. barbarid kõik võõramaalased. 7. demokraatia rahva võim. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Aristokraatia kaotas eesõigused. 5. saj eKr, Ateena, Perikles. 8. aristokraat Kreeka ühiskonna rikkam ja mõjukam osa, ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sõltlaste tööjõudu. 9. aristokraatia ( riigikord ) rikkaim ja mõjukaim ülemkiht, auväärse päritoluga suurmaaomanikud. 10. türannia valitsemisvorm, kus kõrgeim võim on ainuvalitseja käes. Ei kestnud üle kahe inimpõlve. 11. tsivilisatsioon ühislond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik.
õnneliku elu võimalikkuse. Seega parim riigikord selline, mis tagab inimesele õnnelikema elu. Selline näiteks riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas või siis suure keskklassiga riik. Riigist ja valitsemisest Polis on poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Valitsusvormid aga jagunevad ühiste (hea) ja valitseja (halb) huvidega riikideks. Monarhia on ülivooruslik. Demokraatia (parim halb) on valitsus vaeste huvides. Monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Eristagem neid. Stoikud Õnn on kindlus hüve omamises mitte väliste hüvede kogumine küll, aga pigem õige hoiaku kujundamine naudingusse. Cicero Sõprusest Kõige armastusväärsem asi voorus. Sõber peab armastama isamaad ja parim sõber on patrioot. Nõuame sõpradelt vaid seda, mis on õige ja teeme sõpradele vaid seda mis õige. Vabariiklase au Põhineb voorusel, aust enesest ei tule hoolida. Valitseja kohustustest
Asutas oma filosoofiakooli Lykeioni Teda süüdistati jumalakartmatuses, põgenes Ateenast. Tema arvates on vaid üks maailm see, kus me elame ja mida kogeme Aristotelese vaated Riigi mõte on võimaldada üksikisiku areng ja õnn. Heaks pidas ta neid vorme, mis välistasid võimaluse võimu kasutamisest isiklikku tulu lõigata: monarhiat (üks riigipea), aristokraatiat (riiki juhib rühm) Halvad, heade äärmuslikud vormid: türannia, äärmuslik demokraatia (pööbli võim) Naine on ,,ebatäiuslik mees". Laps pärib vaid mehe omadused. Naine on vaid passiivne vastuvõtja. Rühmatöö Võrrelge kaasaegseid ja antiikolümpiamänge. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Õpik lk Makedoonia tõus Kreeka poliste vahel pidevalt sõda Samal ajal tugevnes Makedoonia riik (Philippos II) Peeti lugu kreeka kultuurist, keelest Chaironeia lahing 338 eKr - Philippos sai kogu Kreeka valitsejaks Aleksander Suur Philippos II poeg
Sündis 21. novembril 1694 Pariisis Suri 30. mai 1778 Pariisis Kodanikunimi: François Marie Arouet Ta oli Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik ja ajaloolane. Kuulsaks sai näitekirjaniku ja poeedina Ta oli üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Lisaks filosoofilistele teostele on ta kirjutanud komöödiaid, tragöödiaid, epigramme jm. Filosoofia põhijoon skeptiline ja mõõdukas ratsionalism Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Võitles katoliku kiriku türannia vastu Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism Propageeris haridust "Candide ehk Optimism". "Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses Voltaire: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane,
• Pnyximäe otsas kõrgus rahvakoosolekuplats • Võimsad müürid, mis liitsid linna sadamaga • Kuningaloss-kindlus- kultuurikeskus • Nike tempel • Propüleed • Parthenon • Erechtheioni tempel • Athena pronkskuju Riigikord • Aristrokraatia • Aristrokraatia • Türannia • Demokraatia Seisused Seadusteandjad Kasvatus • Tüdrukud kasvasid • Poisid alustasid seitsme kodus(õppisid käsitööd aastaselt elu rühmades ja majapidamist) kodust eemal ja pidid • Poisid saadeti seitsme ise oma elu aastaselt kooli, kus õpiti korraldamisega toime
Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (§15). Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond Atika kodanikkond vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi võimukandjate tegevuse kontrollimine)...
Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikko...
Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm.
Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akro...
Mihhail Bakunin Mihhail Bakunin Mihhail Aleksandrovits Bakunin sündis 30.mai ja suri 1.juuli 1878 Bernis kus on ka tema haud Ta oli vene anarhist, revolutsionäär ja filosoof Teda peetakse sageli ka anarhismi isaks Tema anarhistliku teooria tuumaks on proletariaadi diktatuur ja riikluse kõikide vormide eitamine Lapsepõlv ja sõjaväeteenistus: Bakunin pärines vene põlisaadlist 14. a saadeti ta Peterburi sõjakooli ning peale seda teenis ta kuni 1835. a ohvitserina Minskis ja Hrondas Alates 1842. a elas Bakunin Berliinis, Pariisis, Brüsselis ja Sveitsis Pariisis ta tutvus Karl Marxi ja Pierre- Joseph Proudhoniga 1848. a võttis ta osa Slaavi kongressist Prahas, mis lõppes ülestõusuga. Vangipõli: 1849. a Dresdenis vallandunud vastuhakkamisel sattus Bakunin revolutsionääride etteotsa ja nende kujundatud valitsuse liikmeks. Selle eest karistati teda surmanuhtlusegam, mis hiljem asendati eluaegse vanglakaristusega ...
Vana-Kreeka ajalooperioodid ● Mis põhjusel hääbus Kreeta-Mükeene kultuur Kreekas ning langeti tsivilisatsiooni eelsele tasemele? Vastus: 12.saj eKr tabasid Kreekat purustused, toimusid ulatuslikud rahvaste liikumised Vahemere idaosas. Elanikkonna arvukus langes, nii lihtrahvas kui ka ülemkiht olid märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr) Keskusteks kujunesid linnriigid (kr k polis), mis olid üksteisest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeu...
ideaalseks riigikorraks. Voltaire (kodanikunimi: François Marie Arouet; 21. november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Jean-Jacques Rousseau [zan zak russ'oo] (ka: Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Sveits 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 aastat hiljem viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.
koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas arenes riigivõim oligarhiaks) · Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja Sparta (Lakedaimon) · Lakoonika maakonnas, Lõuna Kreekas hõlmates 2 maakonda · Spartiaadid Sparta elanikkond, vabad poliitiliste õigustega · Perioigid (enamik Lakoonika elanikest) vabad, kuid spartiaadide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud · Heloodid - orjad Ateena · Atika maakonnas, tavatult suur linnriik · Kodanikud vabad meessoost
VANA-KREEKA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Geograafilised olud Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajär...
orjad. Kodaniku tunnus on see,et kodanik saab valida. Kodaniku peamine ülesanne oli riiki kaitsta oma enda muretsetud sõjavarustusega. Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita. Linnades elasid enamasti käsitöölised,staatus oli küllaltki madal ja mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid
ANTIIKAEG Vana Kreeka 2000eKr – 338Ekr Makedoonia Suurriik 388 ekr -0 Vana Rooma 1000 ekr -476 pkr KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Hellen- see on greek , kes räägib Kreeka keeles . Barbar- see on inimene greekase eest, kes ei räägi kreeka keeles. Homeros -(VIII sajandil eKr. e. )Legendaarne Van...
Martin Rebane 11B Anarhia Mis see on? Anarhism on sotsiaal- filosoofiline õpetus anarhiast. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond, kus sundus puudub üldse ja kus ühiskonnaliikmete vahelised suhted korraldatakse vabatahtlike tehingute abil. Liigitus Individualistlik anarhism-ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isiklikku tahtmist. „Mina, see on riik.” Kommunistlik anarhism-ühendab kommunismi vaateid anarhistliku vabaduse ideega. Ta tahab kogu ühiskonda organiseerida väikeste sõltumatute vabakommuunide või nende kommuunide vabaliitude näol. Sündikalistlik anarhism-arvab, et tuleviku ühiskonnakorra aluseks saab olla üksnes majanduslikkude ühingute üldliit, mis oleks moodustatud üksikute vabade kutseühingute alusel. Anarhism Eestis Narva Anarhistlik-Kommunistlik Noorte ...
keskreekas Lakoonika ja Messeenia maakonnas keskus Ateena Neli lähestiku asuvat küla valitsemisvorm Varasel perioodil oli pärilik Oligarhia aristokraatia, hiljem türannia ja lõpuks demokraatia Ühiskonna struktuur Olid kodanikud ja Spartiaadid(kodanikud), mittekodanikud(ka orjad) perioigid(mittekodanikud vabad), heloodid(orjad) rahvakoosolek Kandis nimetust EKLEESIA, Kandis nimetust APELLA. Kõigil oli õigus osaleda seal,
Hellenid - kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses ...
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid. Sisemised vastuolud ja türannia · Lihtrahva ja aristokraatide vahel oli tihti relvastatud vastuolusid. · Aristokraadid võistlesid ja vaenutsesid ka omavahel. · Türanniks sai mõni aristokraat. · Ülejäänud aristokraadid protestisid oma riigi türanni vastu. · Mõni riik tegi omale seadusi, et türanniat ennetada. Sparta riik · Keskus : Lakoonia maakonnas. · Spartalased olid vallutajad. · 8. sajandi lõpuks allutasid Messeenia (naabermaakond) .
· Orjad (sisseostetud sõjavangid või oma võlaorjad) Võimu jaotus Ateenas: · Rahvakoosolek e. ekleesia (toimus iga 10 päeva tagant, miinimum arv kodanikke 6000, kõik pidid osalema) lükkas tagasi või kiitis heaks nõukogu otsuseid · Bulee e. 500-nõukogu (valitakse eklaasias, tähtsaim otsustaja · Ametnikud (kohtunikud, 10 strateegi) 3. Türannia Ebaseaduslik ainuisikuline võim. Türanne toetasid paljud kodanikud vastupanus aristokraatiale. Sageli seadsid türannid polises korra majja, toetasid vaesemaid ning laiendasid linnriigi alasid sõjakäikudega. Türannia ei kestnud kunagi kuigi kaua. Selle vastu võideldi seaduste täpse sõnastuse ja üleskirjutamisega. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) lõpetavad arhailise ajajärgu) Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine.
ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa) Aioolia stiil sile sammas ja liiliakuj. kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega tüves ja voluutidega (spiraaljad kaunistused) kapiteel. Väiksematel hoonetel asendasid mõnikord sambaid naisekujud karüatiidid. Majandus ja poliitika VIII-VI saj. Türannia Orjanduse ja poliste väljakujunemise aeg. Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid mängima aristokraatia nõukogud. Ar. sugukonnad hõlmasid järjest enam maa, mis oli tähtsaim rikkus. Vara soetati ka piraatluse teel. Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine
Aristotelese vaateid ühiskonnast Silver Altmäe Taavi Tilk Juba oma eetika-alaseis arutlustes sõpruse üle viitab Aristoteles tõsiasjale, et inimene oma loomult kaldub ühiskondlikule eluviisile, kes tingimata vajab osadust teiste omataolistega. Nii on inimene sõna ostemas mõttes "ühiskondlik olend" kes tingimata vajab selleks, et ise elada õnnelikku elu teisi omataolisi oma kõrvale ja lähedusse Nii nagu üksikinimene oma elus taotleb täiuslikumat ja õnnelikumat elu, nii ka ühiskond oma arenemises peab taotlema selle üha paremat ja täiuslikumat võimaldumist. Sellise täiusliku ühiskonna vormiks saab olla riik - ja mitte milleski muus ei seisa ühegi riigi otstarve, kui ainult oma kodanikele õnneliku elu võimaldamises Iga ühiskonna algvormiks õieti küll tema lähtevormiks on perekond Aristoteles näeb just perek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
