..kui kuriteos kahtlustatakse kahte inimest, on tõenäoliselt süüdi inetuma ja rohkem moonutatud näoga kahtustatav". (Saar, 2007, lk 350) Kuigi ka tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo isepärasused ja psüühilised omadused, mis võiksid olla seotud kriminaalse käitumisega, pole teaduslike üldistusteni jõutud. Selles valdkonnas saab esile tuua järgmised olulisemad teemad. 1. Kas on olemas kindel seos kriminaalsete kalduvuste ja näo tüpoloogia vahel, s.o objektiivses mõttes välimuse järgi tuvastatava kurjategijatüübi olemasolu või puudumine? 2. Kas sotsiaalsed müüdid ja stereotüübid mõjutavad inimese välimuse põhjal antavaid 11 hinnanguid ja teatava välimusega inimeste tajumist kriminaalsetena’ 3. Kas kohtunikud ja teised kriminaal-justiitsüsteemi töötajad on oma otsustes mõjutatud inimese välimusest? 4
seista.Lapsepõlves konformsed jooned silma ei hakka ja tõmbavad endale tähelepanu alles noorukieas. Sellised noorukid kiinduvad väga oma kohta eakaaslaste grupis ja tihti jätkatakse näiteks õpinguid seal, kuhu lähevad sõbrad. Grupiga vastuollu minek kujutab endast rasket psüühilist traumat.Initsiatiivi puudumise tõttu on konformseid noorukeid kerge kaasa tõmmata grupiviisilistele korrarikkumistele, alkohoolsetesse ekstsessidesse jms.P. Gannuskini tüpoloogia ,,konstitutsionaalselt piiratute" grupp on konformse tüübiga paljuski sarnane. Selle autori arvates on konformsuse põhjus mõõdukas vaimse arengu peetus, mis ei ulatu debiilsusse. Niisugused inimesed oskavad olla seltskonnas, rääkida ilmast, kuid ei ilmuta vähimatki originaalsust. Igapäevaelu pisiasjadega saavad nad aga hakkama suurepäraselt (,,mehr können als wissen" suudavad rohkem, kui teavad) ja tihti paremini kui neist andekamad inimesed
Mida asjad tähendavad inimestele ja mida teistele? Kuna tarbekaubad on märgid (Baudrillard) ja meie maitse on sotsiaalselt tingitud (Bourdieu), siis omamine opereerib teatava võrgustikuga, mis ei toimi meie endi soovide kohaselt. Tarbimiskoodidest osavõtmine osutab grupikuuluvusele ja paneb meie isiklikule individuaalsele eneseloomisele piirid. Kui ma ostan BMW siis ma võibolla tahaks olla mees, kes teab headest autodest nii mõndagi, või saksa disainist, aga saan endale tüpoloogia kui kõrgem keskklass. Ma olen saanud identiteedi väljaspool oma tahet. Kultuuriuuringutes on seda kasutatud subkultuure analüüsides. Subkultuurid tarbivad vastupidiselt sellele, mida surub meedia ja muud institutsioonid. Vastanduv grupiidentiteet. Vastandava isikliku tarbimise teooriad on olemas (Fiske 1987). Kuid kas aktiivne on alat vastuidentiteet? Kes kontrollib tähendust - grupp või inimene? Kas tarbimisühiskond teeb inimese identiteedivõimalusi juurde või kitsenab neid? Kas
Puurilõhkumise motiivi palju, samas ka piiratud ruumis väga uhket ja elegantset mängu. Olemas püsikontandid, ei saa tühistada kõiki väärtusi. Teatud puhkudel paistab teisiti. Kui luuletab vaimuaadlikust, siis selge, et seal on vaimuaadelluse suunas kummardus. Patsifistliku luule komplekt olemas. Kindlasti tasub rõhutada teatraalsust ja teatraalsus tähendab üldisemalt publikutunnetust, väga selge publikutajuga kirjutatud luule. Äkki võimalik tüpoloogia tekitada? Kolm võimalust, kuidas Üdi kirjutab, ka neljas, aga see on segajuhtumid. 1. Üdilikkuse tuum: iroonia, mäng, enesetühistamine 2. Lorilaululisem. Narratiiv tuleb sisse. 3. Tähendamissõnad - tekstid kus võiks tunduda, et ahel päris samamoodi ei toimu, meile öeldakse mitte. Oleks sõnumiluule. Ei pruugi aru saada, mis see sõnum on. Tekst võibki olla ühemõtteline. "Proosa" Silbilisrõhuline värsisüsteem. Ongi proosa, riime siin ei leidu
b. Karpkala (1-2kg) filee 48%; rümp 60%; pea 16%; sisikond 13%; saba ja selgroog 14%; gonaadid 4%. c. Tuuralised (1-3kg) filee 60%; rümp ca 64%; pea 22% sisikond 8%; saba ja selgroog 8%. d. Mõjutavateks teguriteks on aretus, päritavus, söötmine, kasvukeskkond, vanus, kala liik, kas on suguliselt küps või mitte. 17. Eesti järvede üldiseloomustus ja tüpoloogia. a. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit ning ainult 45-l küünib suurus üle 100 hektari. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väikesed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes
vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis. 11. McKinsey mudel McKinsey 7-S mudel, mis toob ettevõtte juhtimise olulise aspektina välja seal töötavate inimeste väärtuste ja ettevõtte kui organisatsiooni väärtuste tasakaalustamise. 12. Deal-Kennedy organisatsioonikultuuri tüpoloogia Zeus e võimule orienteeritud (kujundiks ämblikuvõrk) püüab domineerida oma tegevuskeskkonna üle, saada jagu igasugusest vastupanust, mitte alluda välisele survele, seadustele ja võimule. Org. sees omakord püüavad võimukandjad saavutada oma alluvate üle absoluutset kontrolli. Keskel on mõjuvõimas isik, kõik niidid viivad keskkohta ja head suhted mõjuka isikuga on olulisemad kui positsioon. Otsuseid tehakse eelkõige tipptasemel.
kohelda ebavõrdselt. Võrdsustav õiglus käsitleb loomu või staatuse poolest ebavõrdseid seaduse ees võrdsetena. Kui rikas teeb vaesele kahju, tuleb see rikka poolt kompenseerida nii, et mõlemate kannatus oleks lõppkokkuvõttes võrdne. Jaotav õiglus oli ajaliselt varasem kui võrdsustav, viimane eeldab arenenud ühiskonda. Jaotav ja võrdsustav õiglus käsitlevad inimesi ja õiglust erinevalt. Aristoteles kommunismi oluliseks ei pea. Reziimide tüpoloogia. Aristoteles eristab kuut erinevat valitsemisvormi lähtuvalt kahest põhimõttest: kui palju on valitsejaid ning kas nad valitsevad endi või kõigi huvides. Igal valitsemiskorral on oma õigluse kontseptsioon. Ainult need valitsusvormid, mis on kõigi huvides (üldise heaolu huvides) on õiglased. Teised valitsusvormid, mis on valitsejate endi huvides, on moonutatud valitsusvormid. Õiglased vormid on kuningavõim, aristokraatia (parimate võim) ja
haldusekandjate endi vahel. Haldusõigussuhted on iseloomulikud ka haldusekandjate sees - s.o. haldusekandja organite vahel. 33 3. Haldusõigussuhete sisu ja liigid Haldusõigussuhete sisu saab määratleda tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida ta mõjutab. Selleks võivad olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Haldusõigussuhete spekter on väga lai ja mitmekesine, mistõttu puudub ka nende korrektne tüpoloogia. Võib öelda, et haldusõigussuhete esemeks saab olla kõik see, mis on õiguslikult lubatud. Oma kestvuse järgi võib haldusõigussuhteid jagada ühekordseteks (ad hoc - haldusõigussuhted) ja kestvateks haldusõigussuheteks. Ühekordsed haldusõigussuhted tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest ning nendega ka piirduvad, vaatamata sellele et siin võivad ühel või teisel määral järgneda teatud tagajärjed
haldusekandjate endi vahel. Haldusõigussuhted on iseloomulikud ka haldusekandjate sees - s.o. haldusekandja organite vahel. 33 3. Haldusõigussuhete sisu ja liigid Haldusõigussuhete sisu saab määratleda tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida ta mõjutab. Selleks võivad olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Haldusõigussuhete spekter on väga lai ja mitmekesine, mistõttu puudub ka nende korrektne tüpoloogia. Võib öelda, et haldusõigussuhete esemeks saab olla kõik see, mis on õiguslikult lubatud. Oma kestvuse järgi võib haldusõigussuhteid jagada ühekordseteks (ad hoc - haldusõigussuhted) ja kestvateks haldusõigussuheteks. Ühekordsed haldusõigussuhted tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest ning nendega ka piirduvad, vaatamata sellele et siin võivad ühel või teisel määral järgneda teatud tagajärjed
Aristoteles eristab loomulikku õigust (ei sõltu inimeste arvamustest) seaduslikust õigusest (on inimlikku päritolu). Ta leiab, et inimeste kollektiivne tarkus seaduse tegemisel võib olla targem ka kõige targemast seadusandjast ning seetõttu peab tavasid on väga olulisteks, sest nende kaudu võib tõeline tarkus jõuda seadustesse. Ilma seadusteta inimene on hullem kõigist loomadest, teataval määral jõudu ja sundust on vaja igas linnas. Reziimide tüpoloogia Valitsusvorm (politeia) pole vaid institutsionaalne korraldus, vaid võimu ja kuuletumise suhted erinevate polist moodustavate gruppide vahel. Kõik riigikorrad omavad valitsevat üksust, kas üks, mõned või palju. Nende eesmärgiks on kas linna kui terviku kasu või omakasu. Aristoteles eristab kuut erinevat valitsemisvormi lähtuvalt kahest põhimõttest: kui palju on valitsejaid ning kas nad valitsevad endi või kõigi huvides. Igal valitsemiskorral on oma õigluse 9
Juhtimise personaalne mõõde hõlmab kõiki juhtimisfunktsiooni kandjaid, kellel on ühelt poolt sellealane kompetents ja vastutus juhtimisülesannete täitmise eest. Juhtimise personaalset mõõdet esindavad eelkõige juhid ja juhtorganid, aga ka töötajad. Selle mõõtme järgi saab eristada juhte omandilise seotuse järgi, tuua välja erinevaid juhtimistasandeid ja -valdkondi ning seal tegutsevaid juhte. Personaalse mõõtmega seostub ka juhtide tüpoloogia, nende omadused ja oskused, juhile esitatavad nõuded, juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus jne. Joonis 1.5. Juhtimise kuup23 Protsessuaalne mõõde iseloomustab juhtimisprotsessi ja selle sisu. Seda avavad eelkõige juhtimise funktsioonid või osategevused: planeerimine, organiseerimine, personalijuhtimine, eestvedamine ja kontroll. Juhtimisfunktsioonide käsitlus kujutab endast juhtimisteaduse üht suhteliselt iseseisvat uurimisobjekti. Protsessuaalse mõõtmega seostuvad
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
