piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Lugeja võtab sageli omaks autod. jutustaja positsiooni. Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane. NB! Autorit, jutustajat ja tegelast ei tohi samastada, AGA AD jutustaja võib edastada autori maailmavaadet. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti). Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema- jutustus, kroonika-stiil)
Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne). 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte (laua peale) Sünteetilised palju (lauale) (eesti keel on sünteetiline, aga liigub pigem analüütilise poole) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule'
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
TAGASÕNA LAIEND: Vana auto kõrval oli kolahunnik. LAIEND: Fiat, vana auto, hakkab lagunema. Süntaktilised seosed. Tasandiseosed: 1) rinnastav 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) Morfoloogiliselt väljenduvad sosed: Ühildumine ehk kongurents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); rektsioon Eraldi morfeem (näit possessiivsufiks) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia: SOV-45% SVO - 42% VSO -9% VOS- 3% OVS-1% Muid parameetreid: PREP/POST; NG/GN; NA/AN; Universaalsed tendentsid: VO;PREP; NG; NA; OV;PSP;G;AN http://wals.info/feature/87 -AN Sõnajärg Agenti ja patsienti ( või alus ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus : Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine - verbile lisandub marker, mis märgib, kumb
Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu, tekst, Jutustamine, fokuseermine & selle tüübid, vaatepunkt. Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt. Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse. Lugude roll kultuuris. Ilmutab >< loob paradoks. Lugude korrastav ja vastandav mõõde. Lood ja kordus.
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
dünaamilisest sisust võivad selliste teiste veendumussüsteemid toimida vastastikuse interaktsiooni ajandajate ja säilitajatena areneva isikuga. Varem tsiteeritud näide (Tulkin 1977) uurimusest on tabav. Ema kui väikese lapse ümbruses kõige tähtsama isiku väärtusorientatsioonid muutusid seal võimsaks jõuks, mis mõjutas lapse tulevast kognitiivset arengut. Üldisemal tasemel loob jõud-ressurss paradigma rakendamine nii isiku kui ka teiste suhtes teatud laadi dünaamilise tüpoloogia iseloomustamaks isikutevahelisi suhteid kui kontekste inimese arenguks, mis on tundlik süstemaatilise uurimise suhtes. Eriti paljutõotavaks keskpunktiks niisugusel uurimisel on erinevat tüüpi düaalide mõju loodusele ja proksimaalprotsesside tugevusele, mis leiavad nendes aset, ning seega ka arengutulemustele, mille eest nad hoolitsevad. ISIKU_KONTEKSTI MUDELID PROKSIMAALPROTSESSIDE OTSINGUL.
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
Kristluse domineerimise sajanditel kuulus inimene sünnist surmani kirikusse. Pärast reformatsiooni religioosse maailma kirevus suurenes, tekkis teoreetiline võimalus konfessiooni valida (talupojad olid siiski oma peremehe usku). [Ateism kui alternatiiv pärast Prantsuse revolutsiooni.] 17.-18. saj deism (,,leebem ateismivorm"). Religioon on oluline mõistuse ja moraali seisukohalt. Radikaalsed grupid õige kristlane sureb märtrisurma. Sekt ja kirik. Kiriku ja sekti tüpoloogia. Kirik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon. Sekt kui väike ja ühiskonnale vastanduv grupp. Kiriku ja sekti dihhotoomia mudel: Max Weber, Ernst Troeltsch. Tunnused Kirik Sekt universaalsus Taotleb Ei taotle liikmed Potentsiaalselt kõik Vabatahtlik, rajaneb inimesed, rõhk usulisel pöördumisel ja
1955. aastal avaldas ta oma peateose «A theory of personality. The psychology of personal constructs». Igasuguste muudatuste selgitamiste või ennustamise olemus teatud valdkonnas seisneb selle muudatuse korrelatsiooni viimises psühholoogilise välja tingimustega antud ajal. See põhiprintsiip teeb sündmuse subjektiivse tõenäosuse indiviidi eluruumi osaks. Kuid see välistab teiste, eluruumist mitteväljaviidavate fktorite objektiivse tõenäosuse. Hans Eysencki isiksuse tüpoloogia. Tema isiksuseteooria vundamendiks on kolm postulaati: isiksusel on tugev geneetiline alus, isikuomadusi tuleks vaadelda hierarhilises struktuuris, isiksuse struktuuri ülesehitamisel tuleks lähtuda deduksiivsest teest: konstrueerida algul teoreetiline mudel ja kontrollida seda faktoranalüüsi rakendamise teel mitme meetodi abil. Isiksuse madalaima tasandi moodustavad tema arusaamist mööda spetsiifilised teod või mõtted,
10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. ,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks. Herder oli juba 1770 postuleerinud selle, et keel ja mõte on lahutamatud. Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri (1821-68) käsitluses Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad
3. „autonomy ideal“ – väiksed lapsed peavad iseseisvuma, selleks vaja oma tuba. Erinevused sotsiaalses maailmas õpetavad juba väikestele lastele väga erinevaid ideid, kuidas tajuda iseennast ja suhteid teiste inimestega. Kasvatusstiilid Hiina – Tiger Mom’id. Baumrind’i (1971) trihhotoomia: 1. Authoritarian parenting (autoritaarne). 2. Authoritative parenting (autoriteetne). 3. Permissive parenting (minnalaskev). See tüpoloogia on klt spetsiifiline, sest 1. Paljudes aasia klt-ides erinevad kasvatusstiilid sõltuvalt lapse arengustaadiumist; 2. hoolivust näidatakse erinevates klt-ides erinevalt; 3. autoritaarne kasvatusstiil ei hõlma endas „the role of training“ arusaama. Vanem on küll nõudlik, aga õpetab ka oma eeskujuga. Üldiselt on leitud, et: - Range ja kontrolliva kasvatusstiili tõhusus varieerub kultuuriti;
- perekondlikud suhted; - religioon; - sotsiaalne staatus. Antropoloogiline suund Cesare Lombroso (1836-1909) Oma järeldused kuritegeliku inimese kohta tegi Lombroso tuginedes mahukatele uuringutele. Ta uuris n 383 surnud inimeste ajukolpa, n 3839 elavate inimeste ajukolpa. n Kokku küsitles ja uuris ta 26 886 kurjategijat, keda ta võrdles 25 447 tudengi, sõduri ja teiste seaduskuulekate inimestega. Kurjategijate tüpoloogia: n Mõrtsukad n Vargad n Vägistajad Sulid Enrico Ferri (1856-1929) oli Lombrosoõpilane Ferri pakkus kurjategijate jaotust viieks rühmaks: n Vaimuhaiged n Sünnipärased n Harjumuslikud n Juhuslikud Kire kurjategijad Momendil võib kriminoloogias eristada järgmiseid suundi (raamatust S. Cohen.Against Criminology): n Konservatiivne n Administratiivne n Liberaalne n Sotsialistlik (Vasakpoolne Realism) n
Konseptsioonid: · Müstilised · Poliitilised · Funktsionaalsed · Demoskoopilised Poliitiline kultuur Sellega hakati tegelema 1960ndatel. Klassikaline raamat: Gabriel A.Almond ja Sidney Verba 'The Civil culture'. Tähendab kodanike hoiakute kogumit oma maa poliitiliste institutsioonide, isikute ja nende käitumise suhtes. Hoiak tekib kolmel tasandil hinnanguline, afektiivne ja kognitiivne. Isikute hoiakute ja veendumuste aluseks on teadmised. Poliitlise kultuuri tüpoloogia: · Kollektivistlik vs industriaalne · Egalitaarne vs mitteegalitaarne · Elitaarne vs mitteelitaarne · Konsensuslik vs mittekonsensuslik Poliitilise kultuuri allkultuurid: · Regionaalne · Etnolingvistiline · Sotsiaalmajanduslik 11 · Vanuseline Poliitilist kultuuri uuritakse küsitluste (intervjuude) abil
toimest toibumisele; (6) aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele, nagu maksakahjustus massiivse joomise tagajärjel, intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed episoodid, kognit. funktsioonide häirumine. Sõltuvust võib kindlalt diagnoosida juhul, kui mingil ajahetkel eelneva aasta jooksul on esinenud 3 või enam nimetatud sümptomit. 15.Alkoholisõltuvuse tüpoloogia Gloningeri järgi I tüüp: Esinemissagedus: 80 Sugu: Naised ja mehed Joomisprobleemide algus: Täiskasvanu, tavaliselt peale 25a Alkoholi taluvus: Kiiresti arenev tolerantsuse tõus Tundeelu: Joomisega kaasnev märgatav süütunne ja ärevus Isiksuseomadused: Vajavad pidevalt tunnustust, väldivad pahandusi, ei otsi teravaid elamusi Pärilikkus: Perekonnas või olla alkoholiprobleeme II tüüp: Esinemissagedus: 20 Sugu: enamasti mehed
· Kaevamine toimub 10 cm kihtide kaupa. Oluline on kaevandi profiilide ja seinte jäädvustamine. Kaevatakse kuni inimtegevuse jäänused lõppevad ehk algab looduslik mullakiht kaevamiste viisid: a) horisontaalne, b) kihtide kujunemise järgi KAMERAALTÖÖD tuleb koostada aruanne (fotod, fikseeritud andmed, joonised, tänapäeval ka tõlgendused, dateeringud). · Enamik esemeid dateeritakse tüpoloogilise metoodi alusel Põhjamaade pronksiaja tüpoloogia võimaldab eraldada 6 pronksiaja perioodi. Samuti saab kasutada dendrokronoloogilist meetodit (hele ring suvi, tume külmem aastaaeg) puidu puhul. Enne on vaja luua dendrokronoloogiline skaala, kliimaerinevus nõuab ka Eestis eri kronoloogiaid (Lääne-Eestis oma, Tartus oma ulatub 11. sajandini). Termoluminessentssmeetodi puhul mõõdetakse räni radioaktiivsust (n põlenud liiva dateerimine savinõudes)
minevikku, millest teati enam legendide, kui kogemuse kaudu. Igal juhul valitsesid aristokraatia, millest Platon kõneles, tingimustes need, kelle hinges domineeris mõistuslik hingejagu ja kes seetõttu olid kompetentsed riigiasju otsustama. Seega on siin tegu õiglase riigi ideele lähedase valitsemiskorraldusega. Iga järgmine valitsemistüüp on sellest ideaalist üha kaugemal, üha “ebaõiglasem” selle sõna platonlikus tähenduses. Seega on Platoni valitsemiskordade tüpoloogia ühtlasi ühiskonnakorralduse allakäigu astmestiku kirjeldus. Nagu kõik “nähtavas maailmas” on üha muutumises, tekkimises ja hävimises, nii ei saanud siin ka aristokraatia püsima jääda. Ikka juhtus kunagi nii, et sündisid vähemate eeldustega inimesed, kes ei hinnanud enam tarkust selliselt, nagu seda hindama pidanuks. Nii kujunesid nad väheharituteks ja suureks kasvades ei kuulanud nad enam valitsejaid, vaid kehtestasid enda võimu. Need olid inimesed,
seejärel räägib ta üksikasjaliselt nendest asjadest, mida lõunassöögiks olid. Mühakas. Tänavatel ta mitte millegi muu üle ei imesta ega hämmastu, kui aga märkab härga, eeslit või sokku, jab ta seisma ja jõllitab. Koonerdaja tuleb sisseoste tehes koju tagasi ostmata. Kohatult agar kutsub need, kes äsja pikalt teekonnalt tulnud, jalutuskäigule ja on varmas selle juurde, kes oma kauba juba müünud, tooma ostjat,kes pakub rohkem. Theophrastose kirjeldusi lugudes tekib mulje, et tüpoloogia eesmärgiks pole mitte üksnes olude kirjeldamine ja õpetamine, vaid ka moraliseerimine ja lugeja naerutamine. Iseloom väljendub selles, mida inimene teeb, aga ka tegemise laadis – kuidas ta midagi teeb, ning kvaliteedis- milliste tulemustega ta tegutseb. Iseloomu ebateaduslikke käsitlusi Tänapäeval on erakordse populaarsuse saavutanud vahepeal peaaegu unustusse vajunud astroloogia, eriti tähtkujudele vastavate horoskoopide kirjeldused.
olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt ,,samade" tekstide võrdlemist - eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist o nn algteksti ei rekonstrueerita, võetakse kasutusele mõiste ,,arhetüüp" (eeldatav algvorm) o võetakse enam arvesse laulikute-jutustajate loovust - eesmärk on kõik arhiivitekstid tüpoloogiliselt korrastada Filoloogiline suund 1940-1970: - tüpoloogia (E. Laugaste, Ü. Teder) o laulukujundi uurmine (Udo Kolk hakkas uurima stereotüüpsust) o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel) - tekstikriitika - Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988 - Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989 - Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963;1970) Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel: - Konstruktivism o Teadusliku teadmise subjektiivsus o Pärimuse protsessiline iseloom
Omad iseseisvad urniväljade kultuurirühmad olid ka Saksamaal, Inglismaal ja Pürenee poolsaarel. Skandinaaviamaades on pronksiajal nii pikk kui lühike periodiseering. Lühikese järgi jagunes see kaheks: 18001100 eKr oli varane ja 1100 500 eKr hiline pronksiaeg. Pikema järgi on dateeringud kohati ebaselged, põhimõtteliselt jätkub Oscar Monteliuse poolt esitatud kuueperioodine alajaotus. Selle jaotuse aluseks on esemete ja ornamentide tüpoloogia. Lisaks on veel teisigi jaotusi, ent nendest kõigist saab pikemalt rääkida põhikursuse raames. Algul toodi Skandinaaviasse sisse pronksesemeid, kuid peagi kujunes välja ka oma metallitöö. Üldiselt igapäevaste tarbeesemete juures jätkus kiviaeg, nimelt püsisid kasutusel luu- ja tulekiviesemed. Pronksiajal viitavad valuvormid, tiiglid, slakitükid, väga harva ka pronksesemed. Vanemast ponksiajast on teada vähe asulakohti, nooremal pronksiajal nende arv suureneb
mööbel, töövahendid jne. Ja mida iseloomustatakse ka kui viisi, kuidas meil asju tehakse. 338. Artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, traditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. 339. 4. Milline on organisatsioonikultuuri tüpoloogia R. Harrison´i järgi? 340. 1. Võimule orienteeritud 341. Ressursid (raha, privileegid jne) ei ole org-ni liikmetele võrdselt kättesaadavad. Võib valitseda hirm ja inimestega manipuleerimine. 342. 2. Rollikultuur 343. Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ja kindlustavad org-ni stabiilsuse. Eeliseks on kord, töökindlus, ratsionaalsus. Rollide süsteem (bürokraatia) võimaldab distantsilt usaldusväärselt suunata ja juhtida. 344. 3
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representats...
ja ruumi kasutamisel. Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos :püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted. Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: · Domineerimine-allumine · Sõbralikkus-vaenulikkus ERISUSED ISIKUTAJUS Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1. Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: · Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud · Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.....................
- Keha liikumine ruumis – on aktiivne kui plaanitakse liigutusi või liigutakse, eriti osutamine, haaramine, sakaadid - Episoodiline mälu – aktiveerib ja integreerib varasemat infot eriti seoses enese ja välismaailmaga ruumilistes ülesannetes - Eneseteadlikkus – on osa võrgustikust mis on seotud theory of mind ülesannetega (valetamine, kooperatsioon, empaatilised otsused) ……. Alumise parietaalsagariku morfoloogiline tüpoloogia - Strukturaalselt saab erisada 4 tüüpi vastavalt alumise fronaatlvao kulgemisele Funktsioonid - Assotsiatsioonipiirkondade assotsiatsioonipiirkond – seotud mälu ja äratundmisega - Supramarginaalkäär – oskuste omandamine ja tööriistade kasutamine. Vasakus hemisfääris seotud töömäluga - Nurkkäär – seotud keelelise töötlusega, lugemise, kirjutamise ja arvutamisega Sensoorse taju häired posttsentraalkääru kahjustuse korral
olulisim osa on EGO. · Vari isiksuse need aspektid, mille lähemast tundmaõppimisest oleme mingil põhjusel hoidunud ehk loomuse tumedam pool. Mõtlematu tegutsemine tekitab sinus varju. Kui õnnestuks näha oma varju, muutuksime immuunseks moraalse ja vaimse nakkuse ja laimu suhtes. MINA vastasspool. Kehastab neid omadusi,mis meile teistes inimestes kõige vähem meeldib. · Suurim panus Jungi isiksuseteoorias on tüpoloogia. Viisid, kuidas indiviidid harjumuspäraselt reageerivad maailmale: - introversioon energia tuleb seestpoolt, vajadus üksilduse järele, nad pole hüljatud, vaid see nende isiklik valik. Sõpru vähe, aga olemasolevad suhted tugevad. - ekstraversioon koosneb välistest objektidest, objektiivsed faktid ja juhtumid, vajavad suhtlemist, kohanemine väga hea, loovad kiiresti sõprussuhteid.
(ehk millest nimi tuletati). Läbipaistmatud nimed on etümoloogiliselt läbipaistmatud. Kohanimede etümoloogia aitavad selgitada dokumenteeritud kirjutised ja teadmised sellest, mis nimesüsteemi nimi kuulus ning keeleväliste asjaolude tundmine. Nimepanekumotiiv on see põhjus, miks nimi endale just sellise nime sai, nagu ta sai. 2. sünkroonilised meetodid 7) Uuritakse, mis kohanimistus on tüüpiline, mitte erandlik: nimekooslused, tüpoloogia, mallid, analoogia osa nimemoodustuses, nimede struktuuri, tuletusliiteid ja nende leviala, nimesotsioloogiat, tehakse nimestatistikat. Sünkroonilisest uurimisest on kasu nimede etümoloogia selgitamisel, sest ühe nime seletamisel on abi teiste samasse süsteemi kuuluvad nimede analüüsist. 8) Kohanimedel on kaalukas osa keeleajalooliste nähtuste uurimises, sest sageli tulevad vanimate kirjalike
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
Oli võimalus neid võrrelda. Võrdluste tulemusena kujundati välja sünkroonne kihistumine ehk dateerimine viidi kindlatele astmetele ja pandi paika meile arusaadav asjade paigutus ajas. Sotsioloogias ilmnesid mõjukad koolkonnad. Kaks suurkuju sakslased M. Weber (21 Aprill 186414 Juue 1920) ja prantslane David Émile Durkheim (Aprill 15, 1858 November 15, 1917). Kujundasid oma koolkonnad. Weber kujundas siiani pädeva poliitiliste domineerimisviiside tüpoloogia. Kolm autoriteedi tüüpi:- Karismaatiline domineerimine ( perekondliku ja religioossete ), traditsiooniline domineerimine ( peavanemad , patrimonalism , feodalism ) , õiguslik ülemvõimu (kaasaegne seaduse ja riigi, bürokraatia ). Võivad esineda ka ühes ühiskonnas. Neil ajalooline areng. Traditsiooniline autoriteet selline, kus võim tuleneb tavast ja kuuletutakse sest lihtsalt on nii ehk võim tuleneb tavast. Sellise
utterance)(sd ). S Sr W(0) temaN=S A Sd A1 A2 Väljaöelduse subjekt ja “subject of utterance” (ei leia kuidagi sobivat vastet, kuuldavaks tehtus vist ikkagi) suhestuvad nagu subjekt ja adressaat. Kõige eelneva järeldus on, et tähistaja ja tähistatava eristamine on võimatu. Nad on ebaefektiivsed sellise kirjandusliku praktika jaoks, mis tegeleb eranditult dialoogiliste tähistajatega. Diskursuste tüpoloogia. 2 diskursuse tüüpi: eepiline (ajalugu ja teadus) ja Menippose (karnevali sisaldavad kirjutised ja romaan), mis ületab keelud. Monoloogiline diskursus (eepika, ajalugu, teadus) vastab Jakobsoni keele teljele. Dialoogilises diskursuses, mis sisaldab Menippose diskursust, karnevali ja polüfoonilist romaani, kirjutamine loeb teist kirjutust, loeb iseennast. Eepika ja karnevali tüüp on kaks voolu, mis moodustavad Euroopa narratiivi, vaheldudes vastavalt aegadele ja kirjanikule
LISA 3 137 Pea meeles! Igaühel on kõiki võimeid! Sa saad parandada oma võimekust! See tulemus on nagu hetketõmmis Sinust – see võib muutuda! See küsimustik on julgustamiseks, mitte inimeste sildistamiseks! Kohandatud McKenzie (1999) põhjal LISA 4 139 LISA 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia Intelli- Kirjeldus Tüüpilised Ülesanded, Eelistatud gentsus/ tegevusalad tegevused õpikontekst eri- andekus Keeleline Sõnad ja keel, Kirjanikud, juris- Juhendi kirjutamine, Sõnad ja keel ehk ling- kirjutamine ja rääki- tid, ajakirjanikud, kõnelemine ainest, vistiline mine, kõnemehed, tree- teksti toimetamine,
Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. 4. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus. Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis
teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus. Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne,
formaalsest väga informaalseni (intiimseni). Stiili eristajad on eelkõige grammatilised jooned, aga ka teatud sõnavara. Register aga seostub sellega, millest räägitakse või millises valdkonnas rääkijad on (arstiregister, juriidiline register jms). Selliseid allkeeli lahutab eelkõige sõnavara (tehnilised terminid jms). Seega tekib kahelijaotus ka selle põhjal, millised keelelised tasandid ühte allkeelt teisest eristavad. Praktiliselt ei pruugi see vahe alati kehtida, kuid on tüpoloogia tegemisel kasulik. Nt on võimalik defineerida slängi kui väga mitteformaalsete situatsioonide sõnavara, mispuhul sotsiaalne / üldsläng osutub mitte sotsiolektiks, vaid stiiliks (Trudgill 1992: 66). Sellele võib lisada, et erialasläng osutub sel juhul pigem üheks informaalseks registriks. 2. Sotsiolektide uurimine maailmas Keele sotsiaalne varieerumine tähendab seda, et inimeste keelekasutus on korrelatsioonis sellega, millised on nende sotsiaalsed omadused
käitumise, mis võib vaid hetkekasu tuua, eetilist õigustamist. Voorusliku isiku tuum ju säilib, peab säilima. Voorus Aristotelese järgi on elutegelikkuses olemas, seda ei pea teoreetilise mõtlemise, ideede kaemise kaudu, nagu Platoni puhul, inimeste ja ühiskonna ellu sisse tooma. Eetilised voorused on püsivad eluhoiakud, mida inimene kujundab endas kiituse ja laituse, eeskuju ja jäljendamise, kasvatuse ja harjumuse kaudu. Polise tüpoloogia. Nagu eespool öeldud, valmis Aristotelese Lykeionis uurimus, milles analüüsiti 158 tol ajal teada olnud kreeka linnriigi elukorraldust. Selles koondatakse läbiuuritud empiiriline materjal, riikide kirjeldused, kuude põhitüüpi, kõige lõpuks esitab Aristoteles oma õpetuse parimast polisest. Polisè olemus (sügavaim tunnus) on inimeste kooseluline lävimine ja tegutsemine parima võimaliku olemasolu, eluviisi, eudaimonia, eesmärgil
Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne 23.Fokusseerimine Fokuseerimine tähendab seda, kes kõneleb või ka kes näeb. See tähendab, et iga lugu esitatakse läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist. Lisaks on olulised ka kognitiivsed (taju) ja emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus ehk kolmandas isikus jutustus võib edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine Jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvus vool) Ühes loos võib olla esindatud ka piiratud vaatepunkti. Reaalsuse väljendamine
toimunudki. Riigi ajalooline tüüp iseloomustab, milline riigi vorm ning riigi valitsemise vorm vastab aegruumis millisele ühiskonna poliitilise organisatsiooni arengu astmele ning iseloomule selle vastaval etapil. Riigi kuulumine ühte või teise ajaloolisse tüüpi määrab konkreetsel juhul selle riigi funktsioonide, poliitilise süsteemi ning vormide kõige üldisemad tunnused, sisu ning avaldumisvormid. Riigi ajaloolise tüpoloogia liigituste aluseks võib olla ühiskondlik-majandusliku formatsiooni alus; aluseks võib olla vorm, millisena nad aegruumis eksisteerisid, aga samuti rahva osavõtu maht riigivõimu teostamisel. Ühiskondlik-majandusliku formatsiooni alusel saame neli riigi ajaloolist tüüpi (sotsialistlike riikide õigusteooria muid aluseid ei tundnudki, sidudes selle aluse riigi klassiiseloomuga) - ehk millises ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: 1) orjanduslik,
Sissejuhatus sotsioloogiasse Loomade kultuurist räägitakse siis, kui ühe liigi erinevad populatsioonid käituvad erinevalt, aga need erinevused ei tulene otseselt geneetilistest erinevustest ega ümbritseva looduskeskkonna erinevustest. Näiteks linnulaulu dialektid erinevates piirkondades ja erinevad toiduhankimise viisid šimpansitel. Kultuur laiemas tähenduses Ühiskonna tüübid Järgnev tüpoloogia lähtub eelkõige elatusvahendite hankimise viisist ja kajastab mingil määral tüüpide ajaloolist järgnevust. Kütid ja korilased (hunters and gatherers; foragers) - Inimkond on valdava osa oma ajaloost elanud selles ühiskonnatüübis. - Sõltuvus loodusest. Ise ei kasvatata ei loomi ega taimi; toitu hangitakse küttimise ja korilusega. - Väikesed grupid. Elatakse paarikümne inimeselistes gruppides, aeg-ajalt kogunetakse ka suurematesse gruppidesse. - Liikuv eluviis
kallal, mille keegi on varem välja kaevanud, kuid mille kallal pole varem uurimstööd teinud. Kui vana on muistis, on esimene küsimus. On vaja ese dateerida. Stratigraafiline meetod ehk kihtide järgi paikapanek, seda nimetatakse ka suhteliseks kronoloogiaks, mida allapool ese on, seda vanem. Tüpoloogiline meetod ehk esemete uurimine, esemed jaotatakse liikidesse. Liike võrreldatakse omavahel. Monteliusel õnnestus pronksaja pronksesemete tüpoloogia põhjal eristada Põhjamaade pronksajas kuus perioodi. Kasutatakse loodus ja täppisteaduste teooriat. Dendrokronoloogilise meetodiaga saad dateerida ehitise poole aastase täpsusega, aga tuleb leida hästi säilinud puupalk ja seda on harva leida. Aastas kasvab puule kaks ringi, hele ja tume. Vastavalt sellele, milline on olnud suvi ja milline talv, on nende ringide paksus suurem. Dendrokronoloogiline meetod põhineb ringide paksuste omavahelisel suhtel.
faktiliselt aset leiab (see, mis on unikaalne). Objektid ei määra, mis meetodid tuleb kasutada. Ühte objekti saab uurida mitme meetodiga. Näiteks, laud: nomoteetiline – käsitleda seda lauda kui universaalse rakenduse seadusena; idiograafiliselt – uurida seda ajalooliselt (konkreetne laud, millel on oma valmistuslugu). Ühelt pool on laud loodus ja teiselt pool on ajalugu; see oleneb sellest, kuidas me käsitleme objekti – oleneb, kuidas me kategoriseerimine. Uurimismenetluste tüpoloogia. Mis on nende omavaheline olukord? Tunnetusteoreetiline aspekt - ühelt poolt universaalne ja teiselt poolt unikaalne ja askioloogiline aspekt. Tunnetusteoreetilise puhul - mõlemal juhul tuleb tõendada kogemuslikult. Kogemus peab olema metoodiline; juhuslik vaatlus ei sobi; vaatlustulemuste süstematiseerimise puhul ei tohi olla vasturääkivuse. Teadmiste väärtuste vahekord, aksioloogiline pool (lk 500). Küsimuse all on teadmiste väärtus; kannab nimetust aksioloogia
metsasektoris kohe pärast selle asutamist. Sõjajärgse perioodi sooteadlastest-metsaparandajatest on tuntumad U. Valk, P. Kollist, V. Hainla, A. Ilves, U. Riispere, J. Pikk. Soode uurijate kolmas koolkond on kujunenud Tartu Ülikooli bioloogidest ja geograafidest. Nendest nimekamad on V. Masing, L. Laasimer, M. Ilomets, J. Paal, H. Simm, H. Trass jt. Tuntumad sooteadlased Professor Viktor Maasing (1925-2001). Temalt on ilmunud üle 90 trükitöö soodest. V. Masing on tegelenud soode tüpoloogia arendamisega, alates mikrotasandist ning lõpetades globaalsega, rõhutades seejuures pidevalt soode kui maailma mastaabis kaduvate loodusmälestiste kaitse vajadust. V. Masingu põhjalikud teadmised said aluseks soode kaitse vajaduse põhjendamisel ja organiseerimisel. Endla soostiku taimkatte struktuuri ja dünaamika jälgimist alustas V. Masing 1940. aastate lõpus, kasutades teaduses esmakordselt uudset lähenemisviisi aerofotomeetodeid. Aerofototasandilt on
stsenaariumit, mis on ette antud teenuse kujundaja poolt. Vastava teeninduse tehnilise 22 joonise jälgimine annab nii teenindajale kui ka kliendile, võimaluse üksteise käitumist ette ennustada. Sellest tulenevalt eeldavad teenuses osalejad selget kontrolli kontakti üle. (Fitzsimmons, 1997, lk. 248) Välja töötatud tüpoloogia kohaselt jaotatakse teenuse ostjad ehk kliendid nelja gruppi. Kokkuhoidja klient on nõudlik klient, kes tahab maksimaalselt suurendada omandatu väärtust oma aja, pingutuse ja raha kulutuste suhtes. Eetiline klient tunneb moraalset kohustust toetada sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid. Isikustav klient lähtub teenuse saamisel eelkõige tänulikust suhtlemiskogemusest nagu äratundmine ja vestlus. Mugav klient on klient, kelle jaoks on teenuse saamisel oluline mugavus. Sellised
teovõimelised. Järelikult eriseadustes ettenähtud juhtudel ei vaja alaealised seaduslikku esindamist. Haldusõigussuhete sisu ja liigid Haldusõigussuhete sisu saab määratleda tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida ta mõjutab. Selleks võivad olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Haldusõigussuhete spekter on väga lai ja mitmekesine, mistõttu puudub ka nende korrektne tüpoloogia. Võib öelda, et haldusõigussuhete esemeks saab olla kõik see, mis on õiguslikult lubatud. Haldusõigussuhted liigituvad: - kestvuse järgi – nii võib haldusõigussuhteid jagada ühekordseteks (ad hoc) ja kestvateks haldusõigussuheteks. Ühekordsed haldusõigussuhted tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest ning nendega ka piirduvad, vaatamata sellele, et siin võivad ühel või teisel määral järgneda teatud tagajärjed
..........................................69 4.3.1. Kirikuisad................................................................................................69 4.3.2. Victor White............................................................................................72 4.4.Hea ja kurja küsimuse kokkuvõte.................................................................76 V Võrdlused ja võimalikud allikad Jungi kontseptsioonidele...............................78 5.1. Ülijumala kujutluste tüpoloogia Widengreni järgi........................................78 5.2. Võrdlus taoismiga.......................................................................................79 5.3. Võrdlus iraani usundiga..............................................................................82 5.3.1. Zoroastrism.............................................................................................82 5.3.2. Zurvanism.......................................................................................
1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine Maitsekus Kliima mõjud Inimesele: soojuslik mugavus Konstruktsioonidele: temperatuuri ja niiskuse deformatsioon Mikroobid, hallitus- ja mädanikseened: inimese tervis ja biolagunemine Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu. Ehitised, hooned rajatised
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlus...
umbes 17,5°С. Jõgede ja järvede veetemperatuur: Jõe ja järve veetemperatuur sõltub kõigepealt selle veekogu geograafilisest asukohast. Kui jõgi saab alguse liustiku sulamisel või järv asub kõrgelt mägedes, siis selle veetemperatuur on madalam, kui teistel selles laiuskraadides asuvates jõgedes ja järvedes. Optiline läbipaistvus: Vesi päris põhjani läbi ei paista, on erinevused veekogude vahel, näiteks allikajärved paistavad rohkem läbi kui tavalised. Troofsus: Järvede tüpoloogia troofsuse alusel (mittetäielik loend): oligotroofsed järved – väike toitainete sisaldus semidüstroofsed järved- poolhuumustoiteline düstroofsed järved- kõrge huumussisaldusega mesotroofsed järved- kesktoiteline, taimtoitainete rohkus eutroofsed järved- kõrge toitainete sisaldus halotroofsed järved- kõrge mineraalide sisaldus, madal huumus alkalitroofsed järved- allikatoiteline, kõrge mineraalainete sisaldus
üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. 2. Haldusõigussuhte sisu ja liigid Haldusõigussuhete sisu saab määratleda tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida ta mõjutab. Selleks võivad olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Haldusõigussuhete spekter on väga lai ja mitmekesine, mistõttu puudub ka nende korrektne tüpoloogia. Võib öelda, et haldusõigussuhete esemeks saab olla kõik see, mis on õiguslikult lubatud. Haldusõigussuhteid võib liigitada näiteks kestvuse alusel. Näiteks nii: Ühekordsed (ad hoc) tekivad konkreetsetest ja ühekordsetest asjaoludest (nt mingi kontrolli teostamine ja selle tulemused). Kestvad õiguslikult suurema tähendusega. Isikutega seotud haldusõigussuhted (suhted avalikus teenistuses, avalik-õigusliku
antud tingimustes enda jaoks kõige kasulikumaks peavad. Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon • Keskkonnamaksud ja–tasud (Saastetasu, loodusvara kasutamisõiguse tasu) • Subsideerimine • Tagatisraha (pandi-) süsteemid, sisse- ja tagasimaksed (Pakendid) • Kauplemissüsteemid, turu loomine, müüdavad saasteload • Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid Majandushoobade rühma kuuluvad OECD tüpoloogia järgi: • Keskkonnatasud/saastetasud/ kasutamistasud; • Tootetasud/maksud; • Mittevastavuse hüvitised; • Tagatisraha (pandi-) süsteemid; • Edasimüüdavad (kaubeldavad) saaste heitmise või loodusvara kasutamise load, • Õigused või kvoodid; • Lepingu (nõuete) täitmise tagatised; • Vastutusmaksed; • Subsiidiumid. Maksustamine Keskkonnamaksud on kõik energia ja transpordiga seotud maksud. Kõige otsesemalt
..kui kuriteos kahtlustatakse kahte inimest, on tõenäoliselt süüdi inetuma ja rohkem moonutatud näoga kahtustatav". (Saar, 2007, lk 350) Kuigi ka tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo isepärasused ja psüühilised omadused, mis võiksid olla seotud kriminaalse käitumisega, pole teaduslike üldistusteni jõutud. Selles valdkonnas saab esile tuua järgmised olulisemad teemad. 1. Kas on olemas kindel seos kriminaalsete kalduvuste ja näo tüpoloogia vahel, s.o objektiivses mõttes välimuse järgi tuvastatava kurjategijatüübi olemasolu või puudumine? 2. Kas sotsiaalsed müüdid ja stereotüübid mõjutavad inimese välimuse põhjal antavaid 11 hinnanguid ja teatava välimusega inimeste tajumist kriminaalsetena’ 3. Kas kohtunikud ja teised kriminaal-justiitsüsteemi töötajad on oma otsustes mõjutatud inimese välimusest? 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
