Saussure´i jaoks oli uus, veel väljakujunemata teadus „semioloogia” sotsiaalpsühholoogia haruks, mis uurib märkide elu sotsiaalse elu südames ja lingvistika on vaid üks semioloogia osa. Seega oli algselt märgiteadusele omistatud üsna tagasihoidlik roll (eriti võrreldes Peirce`iga). Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M. Lotman: „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument.
Tautegooriline Friedrich Schelling müüt on autonoomne, tuleb mõista eraldi kui inimvaimu omalaadi kujundit, Ernst Cassirer Evolutsionistlik võrdlev, algkeel eeldab algkodu, -kultuuri ja -müüdistikku, Edward Burnett Tyler, Andrew Lang 20. saj. Ritualistlik ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik Cambridge'i koolkond, James G.Frazer, Jane E. Harrison müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste Psühhpanalüütiline Otto Rank kangelaste tüpoloogia, Sigmund Freud müütide ja unenägude seos 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik - uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline - F. Schelling , müüdi autonoomia , müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Tulemus väga oluline. o Intelligentsustest (nt. Welchsler Adult Intelligents Scale 6 verbaalset alltesti/ 5 tegevusel põhinevat testi) o Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad · Küsimustikud (Edwards'i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck'i test, Big Five küsimustik) III loeng Tunnetusprotsessid, aisting, taju · Aisting välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. · Sensoorne süsteem: o Nägemine o Kuulmine o Maitsmine o Haistmine o Kompamine o Temperatuur · Taju esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel
tagasihoidlikult: - vaidlemine - oma tahte peale surumine - petmine, rahustamine, fantaseerimine - tegevuse suunamine - tegevuse kontrollimine - hindamine võrdlemise kaudu - esinevad emotsionaalsed reaktsioonid 9 korda sagedamini kui täiskasvanuga Laste puhul on ülekaalus initsatiivsed aktid, millele saadakse vähe vastuseid ja seetõttu suhe katkeb. Laste tegevus on vähe kopeeritud. Suhtlemise tüpoloogia Uuring on seotud 3-7 aastaste laste suhtlemisvajaduse rahuldamise viisiga/vormiga, mida autor nimetas kaaslastega suhtlemise tüüpideks ja kirjeldas neid kompleksidena. I kompleks vajadus ühise tegevuse järele Lapse peamiseks eesmärgiks on leida kaaslane ühiseks mänguks/tegevuseks. Hinnatakse oma koostööd partneriga (Me ehitasime ilusa maja). Tegevustes on laps tõsine ja töiselt asjalik. Esineb 3 erinevat käitumisviisi:
Käegakatsutav tasu: palk, Psühh vajadused: võimalus turvalisus, töökeskkond ja rakendada oma võimeid, olla töötingimused tunnustatud. Peamised motivatsiooniteooriad (Maslow, Herzberg, McClelland, võrdsuse teooria) A.MASLOW F.HERZBERG MCCLELLAND Vajaduste hierarhia 2 faktori teooria Tüpoloogia Töö ja rahulolu teooria Vajadused: Madalama astme Saavutusvajadus 1.Eneseteostuse- vajadused -füsioloogilised huvitav töö ja turvalisuse vajadused Võimuvajadus 2.Tunnustuse-hea ameti- Kõrgema astme Kuuluvusvajadus positsioon vajadused- sotsiaalsed, 3
Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnovatsioon jt (Raivo Linnas, TTÜ doktorant). Innovatsioonipoliitika tähtsust tunnustatakse laialdaselt. See on samuti tihedalt seotud ELi muu poliitikaga näiteks tööhõive, konkurentsi, keskkonna, tööstuse ja
– Transpordipoliitika on teatud avalik-õiguslike prioriteetide ja abinõude kompleks, mille abil mõjutatakse veoteenuste nõudlust ja pakkumist. Liikuvus (mobiilsus) - Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse. Sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogiad ja mõjurid - kõik nn koduvälised liikumised, mis tehakse kas mittemotoriseeritult (jalgsi, jalgrattaga) või motoriseeritult (isiklik auto või mootorratas, ühistransport). Tüpoloogia: • Sund- vs vabatahtlik • Liiklusevälised: • Sõidu või käigu eesmärgi järgi – elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes Mõjurid: – töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii
: mida sõna või pilt kujutab. sõnaraamatu tähendus Konnotatsioon on teisene, kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Konnotatsioon erineb denotatsioonist kui esmasest, otsesest tähendusest. Konnotatsioon on ühtlasi kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele. tähendus, mille märgikasutaja ise loob (kõrvaltähendus) 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad (kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni (ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega
2) Tekib positiivne, pühaduse tunne 3) Sellest saad rääkida ainult neile, kellel on olnud samasugune kogemus. 4) On raskesti sõnastatav 5) Väärtuslik elukogemus 6) Lühiajaline 7) Inimene ei suuda kontrollida seda kogemust 8) Ei ole ühte kindlat kirjeldust müstilisele kogemusele, igale inimesele on see erinev ja niisiis seletatakse erinevalt kõiki. 9) Need muudavad inimeste hoiakut ja käitumist. 13. Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Oatesi tüpoloogia eristab müstilise kogemuse 5 erinevat liiki: 1) Loomulik müstika kogemuslike piiride kadumine mina ja keskkonna vahel 2) Mina ühtesulatav müstika oma minast vabanemine 3) Platooniline müstika kõiksuse kogemus saadakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu. 4) Kristlik müstika müstilises kogemuses säilib inimese subjektsus, ollakse teadlik iseendast.
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mi...
Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. 4. Keelte geneetiline sugulus ja tüpoloogia Roomani keeled on sugulusses itaalia, ladina, rumeenia, hispaania ja prantsuse keelega. Algkeel ld k. J.Greenbergi „seriaalitüüpoloogia“ SVO-subjekt-verb-objekt, Pr-prepositsioon, NG-1) V+objekt, ld k OV, rom k Vo 2) ns-os (n+adj) ldk vasakule aks mees, rom k paremale mees paks. 3) v+adv ldk adv+v rom k v+adv 4)ns+gen ldk gen+n rom k n+gen 5. Romaani keelte rühmitamine Ida-Romaani keeled (rumeenia, dalmaatsia, itaalia) Lääne-romaani keeled (prantsa,hisp,
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ...
unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. · Uued teadlased ja uurimissuunad alles 50ndatel aastatel. Sellel perioodi algul jätkusid loodusuuringud üksikute maastikukomponentide osas. · Esimene kogu Eestit hõlmav uurimistulemus A. Lillema mullastikukaart piiritles mullavaldkonnad ning iseloomustas neid. Esimesed sõjajärgsed loodusuuringud peamiselt praktilised. Soode uuring algas uuesti 1946. a · V. Masing ja H. Trass soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon. Pandi alus ka soode statsionaarsele uurimisele. · 50nadet aastate keskpaigas arendas K. Kildema edasi kompleksprofiili meetodit. Kildema maastiku kui elukeskkonna kartograafilise mudeli väljatöötamine maastiku kujutamine ajalisruumilises aspektis. Eesti maastikuline rajoneering koos maastikutüüpide leviku skeemiga Endel Varep Järgnevatel aastatel pöörati suurt tähelepanu maastike kartografeerimisele, s.t.
mitmeid avaldumisvorme. Polüsünteetilised keeled - väga palju seotud morfeeme ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemar kui tavaline muutelõpp või liide. Polüsünteetilistes keeltes ei ole sõna ja lause vaje sugugi selge. Inkorporatsioon - muidu iseseisvana näivad elemendid esinevad sõnavormi sees. Keelte klassikaline neljaks jaotamine ei kehti tänapäeval enam üheselt. Tänapäeval ollaks seisukohal, et on kaks sõltumarut, astmelist morfoloogilise tüpoloogia muutujat - süntees ja fusioon. Süntees väljendab morfeemide hulka sõna kohta. Fusiooni aste väljendab morfide segmenteeritust, eriti seda, mil määral morfeemid ja morfid on üksüheses vastavuses. Nende abil saab arvutada sünteesi- ja fusiooniindeksit. SÜNTAKS 28. Süntaksi uurimisvaldkond. Lause mõiste. Süntaksi e lauseõpetuse uurimisobjektiks on lausete ehitus. Lause on grammatika e keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Minimaalne täielik lause
............................................................................................................23 TEAVIKUTE KIRJELDAMINE JA SISU ANALÜÜS...........................................................25 1.Bibliokirje ja sellele esitatavad funktsionaalsusnõuded.....................................................25 2.Kataloogimisreeglite rahvusvaheline ühtlustamine 20. sajandil. ......................................27 3.Annotatsioon ja referaat: sarnasused, erinevused, tüpoloogia............................................28 INFOTEADUSE UURIMISMEETODID................................................................................30 1.Andmekogumismeetodid infoteaduses...............................................................................30 2.Andmeanalüüsi meetodid infoteaduses..............................................................................33 3.Statistilised meetodid infoteaduses................................................................
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati ...
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus. Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga
saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: - Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub, kas keel on analüütiline - kasutatakse eessõnu (inglise, tai) või sünteetiline keel - kasutatakse käändeid (eesti - Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) -19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: 1.Analüütilised vähe või üldse mitte 2.Sünteetilised palju 3. Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad
Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma struktuuriomaduste (ehituse) alusel maailmas jagunenud on. Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS http://wals.info/ Tüpoloogiline klassifikatsioon lähtub keelte struktuuriomadustest ing neis täheldavatest sarnasusstest ja erinevustest. Ammusest ajast on kesksel kohal olnud muutmisõpetus. 19. saj algupoolel sündinud klassikalise tüpoloogia jaotuse järgi võib keeled jagada sõnade muutmise alusel kolme põhirühma: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel. N: vietnami keel Tôi àn cam. Mina söö- apelsin ´sõin apelsine´ Tôi làm hai tôi.
Seda oletust põhejndatakse suure osa modernse elu, nii selle materiaalse kui kultuurilise külje ilmse sõltuvusega informatsiooni tootmisest, käsitlemisest ja kasutamisest ning kommunikatsiooni keerukate võrgustike toimimisest. Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor paistab majanduslikult enamarenenud ühiskondades olevat saanud peamiseks rikkuse allikaks. 22. Infoliikumise tüpoloogia Informatsiooni liikumise uued mallid (avalik esinemine e kõne, vestlus, konsultatsioon, registreerimine) täiendavad üksteist, piirnevad ja kattuvad üksteisega. Kommunikatsioonisuhteid eristatakse nende võime järgi kontrollida sisu pakkumist ja valikut. Üldine suundumus on kõnemallist konsultatsiooni või vestlusmalli suunas. Infovoo mallid pole nii selgelt eristunud, kui paistab: nad kattuvad ja lähenevad vastastikku nii tehnoliigilistel kui ka sotsiaalsetel põhjustel.
leksikaalse vormi. • Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputu hulga üksusi. • Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. • Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit. • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj. • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks, kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel. Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit) 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane August Schleicher 1821-68 • Uuris indoeuroopa keeli, mh leedu keelt.
Tavva-guuq ikpiarju(q)-ku(t)-Luni-tigualaka- mi- Then they say work-bag by while she swept up LOC (from) uk takanu- nga ikijaq- tuq-Luni qaja(q)r-mun POSS that one there below her way out she while kayak towards ´Then suddenly, she swept up her work-bag from its place below her as she went out towards her kayak` c) August Schleicher (1821-1868): (arendaja) - Idee keelkondadest. (Taustal Darwini liikide evolutsiooni teooria) Naturalism, keelepuu, tüpoloogia. Keel on elav organism, mis ei sõltu inimesest. Keele arenemistee tingivad üldbioloogilised evolutsiooniseadused: keel sünnib, elab teatava aja, annab elu teisele, nooremale keelele, mis aja jooksul astub tema asemele. Keelel, nagu 5 inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud. Võimalik rekonstrueerida üksteisest eraldunud sugulaskeelte varasemaid algkujusid e
- Hälbivuse sotsiaalne funktsioon on ühiskonnale kasulik. - Deviantsus on osa sotsiaalsest süsteemist ning aitab säilitada sotsiaalset korda. - Hälbivus märgistab moraalipiire, sidustab ühiskonda ja tõukab tagant sotsiaalseid muutusi. Pingeteooria: täiendatud anoomiateooria Robert Merton - Anoomia olukord, kus korda pole, normid ei kehti või on omavahel konfliktis. Tekib, kui normid ja võimalused nende järgimiseks on vastuolus. Mertoni kohanemisviiside tüpoloogia: Konventsionaalsed eesmärgid Konventsionaalsed vahendid Konformsus + + Innovatsioon + - Ritualism - + Taandumine - - Mäss +/- +/-
ühiste o madustega ja tunnusjoontega ini m kooslus ·Tunnused: ühised e es märgid, väärtused, huvid, nor mid o mavahelised suhted ja s õltuvus kokkukuuluvustunne, " m eie" tunne ·Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste (lk.56 S) grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Gruppide tüpoloogia Dihhotoo miline: Tinglikud, statistilised Reaalsed, kontaktgrupid Ajutised, eksperi mentaalsed Püsivad, loo mulikud Suured Väikesed Konglo m eraadid, Struktureeritud, organisatsioonilise korrastamata ko etisega Primaarsed Sekundaarsed A m etlikud, for maalsed Mitteam etlikud, mittefor maalsed
Granö rajatud ja Kanti arendatud geograafiakoolkond hajus pärast II MS, Tartu Ülikooli ei jäänud ühtegi kutselist geograafi. E.Varep-Geograafia edasiviija madalseisust pärast II MS, koostas esimese arvestatava sõjajärgse maastikulise rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga, pärast seda laienes Eestis maastikukomponentide uurimine A.Lillemaa-Esimene kogu Eestit hõlmav uuring- mullastikukaart V.Masing, H.Trass-soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon 6. Maastiku mõiste hierarhia, oskama ka näite tuua. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid,geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. (LOENG 1) MAASTIKU MÕISTE HIERARHIA + NÄIDE: MAASTIKUSFÄÄR: planetaarne tase - üks maastikusfäär e. epigeosfäär; MANDRID: mandrite või vastavalt ookeanide tase
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi). 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos :püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: Domineerimine-allumine Sõbralikkus-vaenulikkus III Kausaalne atributsioon ehk käitumise põhjuslikkuse omistamine B.Weiner: põhjuste omistamise määravad kolm kriteeriumi: 1. Inimene hindab, kas toimunu tuleneb tegutsevast inimesest endast või olukorrast. 2.kuivõrd on käitumine tegutseja kontrolli all 3. kas käitumine tuleneb inimese püsivatest omadustest (nt võimed) või ebapüsivatest (nt juhus), näiteks hinne 0
tüpoloogiliste andmebaaside abil. Tüpoloogilise jaotuse eesmärgiks on seletada keelte jagunemist maailmas nende omaduste alusel. Keeletüpoloogia oli esialgu (19. saj) sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata küsimustele kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub ja kuidas neid elemente liidetakse. keelte liigitamine on abivahend keelte uurimisel. 19. sajandi klassikalise morfoloogia tüpoloogia jaotus: 1) analüütilised laua peale (abisõnad) 2) sünteetilised lauale (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon; muutumine). Morfeemide liitumise liigid: fusioon morfeemide piirid on hägusad, kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 3) polüsünteetilised (reduplikatsioon) Võrdlev-ajalooline meetod
Selline ühendamine on tavaliselt seotud adverbiaalide ja objektidega. Keelte klassikaline morfoloogilis-tüpoloogiline jaotamine isoleerivateks, aglutineerivateks, fusiivseteks ja polüsünteetilisteks keelteks ei kehti tänapäeval enam nii üheselt. Vähesed keeled kuuluvad puhtalt ühte tüüpi. Tänapäeval (Comrie 1989) ollakse seisukohal, et ühe nelikjaotuse asemel on kaks sõltumatut, astmelist morfoloogilise tüpoloogia muutujat, süntees ja fusioon. Süntees väljendab morfeemide hulka sõna kohta. Fusiooni aste väljendab morfide segmenteeritust, eriti seda, mil määral morfeemid ja morfid on üksüheses vastavuses. Nende alusel on võimalik arvutada keelte sünteesiindeks ja fusiooniindeks.
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
surematu, ent ohverdas oma surematuse, kui sai relvastatud kokkupõrkes haavata. Herakles sihtis hüdra verega mürgitet noolega küll teisi kentaure, ent tabas eksikombel Cherioni. Austuse märgina andis Zeus talle taevas aukohaks Amburi tähtkuju. 26. Kreeka panteoni oletatav päritolu: a. Indoeuroopa, b. Egeuse-Minoilise ja Lähis-Ida mõju võimalik vahekord konkreetsete jumaluste puhul 27. Rituaali ja mütoloogia üldiseloom, tüpoloogia ja vastastikune seos. a. Jumaluse lahkumine ja naasmine; kaos ja korra kehtestamine; kangelaslugude üldloogika. b. Võimalikud tõlgendused: rituaal, müüt ja viljakus; rituaal, müüt ja initsiatsioon; rituaal, müüt ja surm; rituaal, müüt ja võimu legitimisatsioon (J. Frazer, J. Harrisson, M. Eliade, M. Nilsson, C.Kereny, J.-P. Vernant, W. Burkert)
Pärast Liivi- ja Eestimaa topograafia lõpetamist võttis Hupel kaheköitelises teoses "Vene riigikorra kujutamise katse" kokku oma Venemaa-alased uurimused. Teose esimeses köites kirjeldatakse Venemaa geograafiat, kliimat, elanikkonda, ametkondi, sõjaväge, majandust ja kaubandust, religiooni. Teises köites kirjutatakse Venemaa kubermangudest. Pühendab palju tähelepanu Vene keisririigi rahvuslikule ja kultuurilisele mitmekesisusele. Ta rõhutas vene keele valdamise vajalikkust. Rahvuslik tüpoloogia Hupeli teostes Ülistab kõigis Venemaad käsitlevates teostes venelasi. Ühes punktis peab Hupel siiski eestlasi, lätlasi ja soomlasi venelastest paremaks. Enamik Balti talupojalapsi oskas nimelt "vanalt lugeda". Hupeli Venemaa-aineliste teoste retseptsioon ja kriitika kaasaegsete poolt Saksamaa lugejad võtsid Venemaa-ainelised teosed üsna hästi vastu. Kuid paljudele Saksamaa õpetlastele ei meeldinud tema Venemaa poliitilise ja ühiskondliku korra järjekindel iseloomustamine.
Ettevõtja ja juhi tüüpiliste omaduste ning käitumise võrdlus ETTEVÕTLUS MIKROTASANDIL Ettevõtja Tegur Juht Makrokäsitluses räägitakse väike- ja keskettevõtetest, mikrokäsitluses aga valdavalt Juhitud tajutud võimaluste poolt. Strateegiline Juhitud jooksvalt kontrollitavate väikeettevõtetest, keskettevõtetest ka, enamasti vaid viimaste erisuste väljatoomisel. orientatsioon ressursside poolt. Põhjus: enamik väikeettevõ...
Keeletüpoloogia · Keeletüpoloogia oli algul (19.saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: o Kui palju morfoloogilisielemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) o Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) Wilhelm, Schlegel, Humboldt lisalugemine Moodle'is · 19. Saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus = kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub · Analüütilised vrd ee k laua peale; (vieetnami keel, eesti keel) · Sünteetilised ee k lauale; · Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes. Sünteetiline aglutineerivad keelet · Morfeemide liitumise liigid o Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust
(Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia: Pikkus, ehk kvantiteet väljahääldamise aeg millisekundites Rõhk kõneüksus, mida rõhutatakse Pearõhk Toon keeleüksuse (nt silbi) kõrgus võrreldes teiste silpidega Intonatsioon toonimuutus lause tasandil Morfeem väikseim tähendusega üksus (käändelõpp, mitmuse lõpp jne) 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte Sünteetilised palju Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest
Kolmas on 1. ja 2. siduv lüli. Märgiteooria Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Tema moodustajateks on 3 korrelaati. Esimene triaadilise suhte Representamen, teine selle Objekt (vahetu/dünaamiline) kolmas Interpretanta (mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis). Vahetu/dünaamiline/lõplik Märkide tüpoloogia Baastrihhotoomiaid 3 (algul kümme) I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III. märk suhtes olemuselt interpretanti 2.1 icon 1.1 qualisign 2.2 index 3.1 rhema 1.2 sinsign 2.3 symbol 3.2 dicent 1.3 legisign 3.3 argument
4. Theodor Adorno (1903-69) kui nn Frankfurdi koolkonna esindajaid. ,,Moodsa muusika filosoofia" (1949) ja ,,Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" (1962). Igor Stravinski ja Arnold Schönberg kui XX saj esimese poole silmapaistvamaid Lääne süvamuusika heliloojaid. Stravinski ja Schönbergi vastandus ,,Moodsa muusika filosoofias".,,Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse" kui XX saj keskpaiga Lääne muusikakultuuri määratlemise katse. Muusika kuulajate tüpoloogia Adorno järgi.T.Adorno Frankfurdi Ülikoolist "Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse. Kaksteist teoreetilist loengut."(1962) ja "Uue muusika filosoofia"(1949) - seal käsitles kahe maailmasõja vahelise perioodi süvamuusika arengut Stravinski ja Schönbergi loomingu näitel. Adorno arvates on Schönbergi ja teiste uusviini koolkonna heliloojate loomingu peamiseks väärtuseks autentsus:1)truudus muusika sisemisele arengule, see on loogiline ja paratamatu jätk tonaalse muusika
eestvedamist oodatakse Personalijuhtimisega seonduv: Kuidas kompetentseid inimesi ligi meelitada, seada eesmärke ja tasustada inimesi, planeerida ja arendada karjäär. Strateegiaga seonduv: Kuidas saavutada konkurentsieelist, sobida keskkonda, Millised väärtused on organisatsiooni toimimiseks olulised. Tehnoloogia ja struktuuriga seonduv: Kuidas jaotada tööd ja luua uusi töökohti, koordineerida tööd osakondade vahel, valmivad tooted ja teenused. Muudatuste tüpoloogia: Kohandav muutus arendus; Olemasoleva praktika parandamine ja arendamine; Innovatiivne muutus üleminek; Organisatsiooni jaoks uue tegevuse juurutamine. Radikaalne- ümberkujundamine. Kogu tegevussfääri jaoks uue praktika juurutamine. Üleminek on prognoositav. 50. Muudatuste läbi viimine organisatsioonis muudatuste protsess. Algatamine Teostamine Kinnistamine Vajalik analüüsida olukorda: millised on organisatsioonis valdavad hoiakud ja väärtused,
on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt. Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse. Milles seisneb kultuuri loolisus? Milline toime on lugudel?
1)heterodiegeetiline– väljaspool lugu, (hierarhia tipus) seisev (sh. nn. kõiketeadev jutustaja NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev); 2)homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest (võib olla ka ebausaldusväärne) ja 3) autodiegeetiline jutustaja– peategelane kui jutustaja. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Loo esitamine läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist + kognitiivsed, emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt); sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti). Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil). Autori mõiste. Asub
kogu eesti murdealal (vt Wiik 1988) ja sellest on piiratult näiteid ka salatsiliivi keelest (Pajusalu 2009a). Lõunaeesti tuumalal ja vadja keeles on vokaalharmoonia jäänud elujõuliseks. Vokaalharmoonia kadu eesti ja liivi keeles saab seletada keelte üldisema fonoloogilise ja morfoloogilise tüübi muutumisega aglutineerivast fusionaalseks, on ju vokaalharmoonia fusionaalsetele keeltele ebatüüpiline. Fonoloogilise tüpoloogia seisukohalt tähendab vokaalharmoonia kadu eesti ja liivi keeles kitsendust, mis ei luba sekundaarsete vokaalide esinemist järgsilpides (Kiparsky, Pajusalu 2003). 8. Kuidas on eesti keelde tekkinud palatalisatsioon? Muutuse põhjustas konsonandile järgnev eesvokaal i ja poolvokaal j. Laiemalt levis hammashäälikute ja alveolaaride (t,s, n, l, r) peenendus. Lõunaeesti murdealal on see laialdasem ja vist ka vanem, põhjaeesti murdeala lääneosas aga
situatsioone identifikatsioonimehhanism – vahendab teise inimese tajumist temaga mõttelise samastumise kaudu reflektsioon – aitab teist isikut mõista ratsionaalsel, loogilisel teel tema mõtetesse ja tunnetesse sisse elamise kaudu empaatia – tagab kaasaelamise teise tunnetele ja viib mõistmiseni või isegi soovini aidata või vähemalt teist isikut mitte kahjustada stereotüpiseerimine – teise inimese hindamine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil tüpoloogia – teatud rolli või sotsiaalse grupi esindamine või lähtumine inimese füüsilisest välimust või riietusest projektsioonimehhanism – isiku enda ebasoovitavate omaduste või vajakajäämiste ülekandmine teistele inimestele (probleemid tulenevad teistest, mitte minust endast) aktsentueerimine – teiste inimeste hinnangute teotamine mõnedele hindaja seisukohalt olulisematele kriteeriumidele teisi võimalikke kriteeriume tagaplaanile jätte NÄOPÕHILISED TUNNUSED:
kandjatest. Erisused väljenduvad käitumises, vaba aja kasutamises, riietumises. Näide: subkultuurid. Subkultuurid ehk allkultuurid on omanäolise käitumise ja harjumustega inimeste ühendused või liikumised, mis võivad põhineda ühisel usul, harrastustel või hobidel (hipiliikumine, punk, New Age, fännklubid, kehakultus jt). Rahvusvaheline teadusprogramm V.A.L.S. ( Values, Attitudes and Lifestyles ) on välja töötanud elustiilide tüpoloogia (põhineb A. Mitchelli uurimusel), mis põhineb neljal suurel kategoorial, mis omakorda jagunevad üheksasse alaliiki. Need kategooriad ei ole püsivad, inimene areneb ja liigub oma elu jooksul ühest kategooriast teise, ühelt tasandilt teisele. Loe lisaks: V.A.L.S. Elulaad eristab ühe ühiskonna või kultuuri piires klasse, kihte või sotsiaaldemograafilisi rühmi (töölised- teenistujad, mehed - naised, vanad - noored).
· tugisüsteemide osiste koostööd ja tegevuse koordineeritust. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 39 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 40 Ettevõtluspoliitikate tüübid (Lundström & Stevenson 2001): Ettevõtluspoliitika struktuuride (institutsioonide) tüpoloogia: · Väikeettevõtluspoliitika laiendus (extension), kus lisandub laiema ettevõtluspoliitika elemente; · katusorganisatsioonid spetsiaalsete ametitega · Nissi-ettevõtluspoliitika, mis keskendub teatud gruppidele, võivad efektiivselt suunata eri ametkondade tegevust VKE kusjuures eristuvad kaks alaliiki: sektorile, aga (kuna "katusel" on tavaliselt omad ülesanded
Mis toimub hetkel maailmas, milliseid seadmeid turul pakutakse? Mis on kõige uuemad seadmed, mille abil saaks veelgi tõhusamaks protsesse muuta. Toodete ja teenuste arendamisel on võitja see, kes suudab uued innovaatilised lahendused kiiresti kasutusse võtta. Ntks mobiilifirmad, kes tuleb esimesena uue asjaga välja, see võidab. 1 3. TTK tüpoloogia 4. Konkurentsivõime tegurid ja nende vahelised seosed Tegurid: Kvaliteet, paindlikkus, kiirus, kindlus, kulu. Kvaliteet- siin tuleb vaadata nii protsessi kvaliteeti kui ka pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti. Oluline on alati meeles- pidada, et kvaliteetne toode või teenus on kvaliteetse protsessi tulemus. Kvaliteetne protsess on standartne ja stabiilne ning selle väljund on alati sama. Kvaliteet mõjutab nii kiirust, tarnekindlust kui ka kuluefektiivsust.
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus................................................................................................
PRONKSIAEG (1800 500 ema) VARANE PRONKSIAEG (1800 1000 ema) Varast pronksiaega, mis on Eestis eelnenud ajajärgule sarnaselt väga leiuvaene, iseloomustab peamiselt esimeste pronksesemete ilmumine. Elulaadis suuri muutusi tõenäoliselt ei esinenud. Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt domineerivaks majandusharuks ega põhiliseks elatise hankimise allikaks. Tegelikult on varast pronksiaega kiviaja lõpust üsna raske eristada, seda enam, et sellest perioodist on Eestis vähe muistiseid. Rantkirves Tahul...
Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne). 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte (laua peale) Sünteetilised palju (lauale) (eesti keel on sünteetiline, aga liigub pigem analüütilise poole) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule'
Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne). 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte (laua peale) Sünteetilised palju (lauale) (eesti keel on sünteetiline, aga liigub pigem analüütilise poole) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule'
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
