Mina olin siin See film räägib noortest kellel on raha probleemid. Peategelane oli Rass, kes on 17 aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja andis talle peksa. Rassil olid suured rahamured. Tal polnud raha et isegi süüa saada. Olari pakkus talle rahateenimis võimalust narkootikumidega äritsedes. Rass on nõus sellega raha teenima. Nad lahjendasid kasuisaga narkootikumi ja teenisid hulga raha selle maha müümisega. Olari otsustab ühel peol maha müüa veel suurem koguse kui enne.
läks sinna, oli paks tünn, tuli tagasi oli kuuspakiga noormees :D. Arvatavasti pole motivatsiooni ka sõjaväkke minna, sest Eestit ei ohtusta otseselt keegi. Oleme ka NATO's, eks selle pärast arvatakse, et pole vaja ennast sõjaväega vaevata, keegi teine ikka kaitseb. Kuid kui on ohtlik olukord, siis pakuvad inimesed end küll abipolitseinikeks, see on positiivne. Noortele on koolis õppeaine riigikaitse. Mulle see väga meeldib, sest olen kergelt poisilik tüdruk..mulle meeldivad autod, relvad ja sellega seonduv. Mu arvates peaks see aine olema kohustuslik. Mingid teadmised riigist ja selle kaitsega seonduvast peaksid ikka olema. Isiklikult ootan tunde, kus saab relvi kokku panna ja lahti võtta, tahaks osata seda, kuid metsas olemise ja seal süüa tegemise tunde ei oota küll, see minu arust natuke üle võlli. Isegi mu ema rääkis, et ka neil olid koolis sõjanduse tunnid, õppisid relvade käsitlemist jms
Naine kutsub mehe autosse ning linnast välja sõites hakkab kihutama ja auto paiskub teelt välja. Nuria sureb avariis, kuid Caesaril saab ainult nägu kahjustada. Meest opereeritakse, kuid nägu näeb ikkagi jube välja ja ta ei suuda sellega leppida. Arstid pakkuvad talle lahenduseks maski, kuid see ettepanek Caesarile ei meeldi. Enamus aega veedab mees pärast õnnetust üksinduses. Ühel päeval kohtab ta pargis üle pikka aja Sofiat, kuid tüdruk ei taha temast väljagi teha. Lõpuks lepivad nad siiski kohtumise kokku ning sinna tuleb ka Pelajas, kuna tüdruk pelgab Caesariga üks välja minna. Sofia ja Caesar lepivad siiski ära ning hakkavad koos elama. Mehele tehakse uus pakkumine näo parandamiseks ning operatsioon läheb edukalt. Elu hakkab juba joonde minema, kuid mehe mõttemaailm on niivõrd segamini, et hakkab Sofiat Nuriaks pidama. See ajab teda veel rohkem segatusse ning kujutab igal pool Nuriat ette.
Tegevus toimub kunagise Põhja-Ameerika aladel, kus asub Panemi riik. Riigi pealinn on Kapitoolium ning seda ümbritsevad 12 ringkonda, iga ringkond tootis midagi. Ringkonnad läksid järjest vaesemaks alates siis Kapitooliumist ning lõpetades 12. ringkonnaga Kunagi oli ringkondi 13, kuid ringkondade ülestõusu käigus hävitas Kapitoolium 13. ringkonna. Ülestõusu maha surumise auks korraldab Kapitoolium iga aasta nn Näljamänge. Igast ringkonnast v.a. Kapitooliumist valitakse 1 poiss ja 1 tüdruk tribuut ehk 12-18 aastane. Tribuudid peavad võitlema suurel areenil oma elu eest. Võitja saab endale eluks ajaks rikkust ning kuulsust, kuid kaotus tähendab surma. Raamatu peategelane Katniss Everdeen on 16-aastane tüdruk, kes elab 12. ringkonnas Serval kõige vaesemas osas. Korraldatakse 74. näljamänge ja Katnissi õde Primrose on esimest aastat loosis ning seetõttu on ta nimi esindatud vaid üks kord. Katnissi nimi on aga loosirattas mitmeid kordi, sest sa saad lunastada endale ühe
Võlajada Jada see on üks lõputu üksteisele järgnev ahel. Selleks ahelaks võib olla näiteks loogiline sündmuste areng, kuritegude lõputu jada, õpiprotsessi jada ja palju muud. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Jada, millest mina teile täna räägin , kannab nime võlajada. Võlajada võib saada alguse juba väga väikestest ja tühistest asjadest. Toon näite, kuidas tüdruk Juta võib oma rumaluse korral võlgadesse jääda. Ütleme, et ta otsustas pannkooke teha ja avastas, et tal pole kodus mune. Seejärel ta läks naabrilt mune küsima, lubades peagi uued asemel tuua. Aga inimesed, kel on palju toimetusi, unustavad lubatud munad tagasi viia. Loomulikult see ei ole midagi hullu, sest vaevalt, et ükski naaber jääb oma kahte muna taga igatsema. Küll aga võib sellistest pisikestest laenudest kasvada peagi üks lõputu võlgade jada.
huvitava raamatu osa, mille järgmist lehekülge ei jõua ära oodata, ometi ei saa ta seda lugeda. Huvitavaid näiteid on sõitjatest palju - näiteks ülereageeriv rase naine, kes jätab mulje, nagu ta mees ei hooliks temast, ent siis saab ta mehega jälle kokku, kes teda lohutab. Ühesõnaga, asi polnudki nii hull, kui esialgu arvati. Lisaks sõidab taksoga murelik tädi, kes oma poega läheb esimest korda elus vaatama, anoretikust tüdruk ning närviline vene paarike, kus naispool süüdistab alatihti meespoolt võõraste naistega flirtimises ja n-ö sääsest elevanti tehes. Mees on alandlik ja proovib rahulikult rääkida, ent sellest ei tule midagi välja. Olukord autos läheb nii kaootiliseks, et Väike Kollane, nagu ta oma autot kutsub, teeb avarii. Peategelane on haiglas, kuid taastub üsna kiirelt. Tema sõprusringkonda kuuluvad ka mehe
kokkusattumusi olnud, aga ta ei teinud neist välja, sest pidas neid tühisteks. Näiteks see, kui ta tahtis teha teerada täpselt sinna samma, kus see oli kunagi olnud. Möödus vähe aega ja Gwendale hakkasid järsku pähe tulema erinevad illusioonid. Kuidas üks tüdruk nimega Helen seal mõrvatakse. Ta teadis sellest igat detaili ja hakkas asja uurima ning tuligi välja, et kunagi on seal mõrvatud pisike tüdruk nimega Helen. Vahepeal tuli ta mees ka sinna majja ja pidas naist hulluks. Miss Marple, nende naaber ütles, et jätta see asi sinnapaika. Aga naine ei suutnud, sest kõik oli nii tõsine ja kaasahaarav. Gwenda ja Giles said lapse, ning naise tungiv soov oli lapse nimeks panna Helen. Ta ei teadnud ise ka miks see nii peab olema. Kui laps oli 5 aastane hakkas tasapisi toimuma sama, mis Gwenda kunagi ette kujutas. Ta proovis oma last hoida, kuid mitte piisavalt. Giles pidas oma
hakkama imega ? kõige loogilisem seletus peitub ilmselt looduses . bioloogia õpetaja ütleks selle peale , et erütrotsüüdid meie veres lõid haava peale kaitsva võrgu ning hakkasid tootma uusi naharakke , et armkudet kinni katta . meie , tavainimesed , kutsume seda haava paranemiseks . Pole harvad juhtumid , kus kooliajal tagakiusatud prillidega poisist on tulevikus saanud maailmakuulsa ettevõtte juhataja . Algklasside paks tüdruk on aga hoopis prestiizika moeajakirja kaanel . see aeg , mis on jäänud kooli ja karjääri tipphetke vahele , ei pruugigi olla üüratult pikk . pigem on asi selles , et selle ajaga on nii palju muutunud : tüdruk on jõudnud kaotada üle poole oma tolleaegsest vööümbermõõdust ning selle alt koorus tõeline modell , poiss on oma suure palgaga teinud läbi silma laseroperatsiooni ning on nüüd nii mõnegi oma endise koolivenna ülemus . Tähtis pole niivõrd aeg , vaid see , kuidas
Naivism Kunstivooluna tekkis naivism 19. sajandi lõpus. Naivistid on nn pühapäevamaalijad, kes teenivad elatist muu tööga. Naivistid loovad oma kunsti üksinduses ja teistest sõltumata, kuid mõnes paigas on tekkinud ka naivistide koolkonnad. 1993. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. UUS SLAID Naivistid ei osanud kasutada tsentraalperspektiivi, arvestada anatoomiaga ega tundnud valguse ja õhu kujutamise võtteid. Nende pildid olid värvilised, lihtsad ning sarnanesid lastekunstile. Tähtsamaks naivismi tunnuseks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist ning selle kunsti pidevat isetekkimist. UUS SLAID Üks maailma kuulsamaid naiviste on Henri Rousseau. Ta tööde naiivne ja primitiivne stiil on hetkega ära tuntav. Tema töödes on objektide ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Kuid siiski on kõik detailid täpsel...
osaliselt ka Prantsusmaal Tegelaste tutvustus, analüüs Minategelaseks vähihaige Enn Padrik, kes peab ennast täiesti tavaliseks inimeseks. Ta põeb hemeraloopiat ja on lahutatud. Soovib, et valitseks õiglus, mitte eelarvamused. Tundis suurt uhkust oma tütre üle, kuid näitas seda vähe välja. Emotsioonitu, kohmakas, kiretu ja ambitisoonitu mees. Ennu enesetapu sooritanud tütar Anni, kes oli väga tark, arukalt ning kaalutlevalt tegutsev tüdruk. Kahtles palju ning uskus vähe. Julge, hakkaja, vahetu ja terava ütlemisega tüdruk. Android, üks Anni sõpradest. Paneb tihti inimeste suud lukku ja hävitab teiste arvamuse, seetõttu on tal ka palju jüngreid. Terava ütlemisega, egoistlik, ülbe, usuhull poiss. Põhiprobleemide analüüs Iseenda avastamine – Enn jõuab oma tütre surma uurimise lõpus ikkagi iseendani Noorte mõtteviis – ühelt elamis- ja mõtteviisilt
Limbourg sai kingituseks vaba aasta, millega võis ta teha mida tahes. Näitkes üheksandal novembril 1413 aastal ,Poliitilne de Limbourg, sulane de chambre de monseigneur valab ta nendest kujud (Limbourgidest). Toapoiss tegi selle kingituseks selle eest, et Limbourg oli talle väga meeldiv isik. Ja toapoiss võis jätkata nende juures oma tööd. Dokumendid alates 1408. ja 1409 aastast tunnistavad, et erilised suhted oli Dukeil Limbourgidega. Duke osales ka chateau at Etampeis , kaheksaaastane tüdruk Bourgesis nimega Gillette la Merciere. Duke ema on sellele vastu, ta soovis, et Duke abielluks noore saksa maalikunstnikuga. Kuningas Charles VI võis sekkuda, et vabastada noor tüdruk. Aga on dokumendid mis näitavad, et Paul de Limbourg tõepoolest abiellus hiljem Gillette la Mercierega. Veel üks märga nende erisuhtele on dokument 1434 aastast, mis on seotud kinnisvara ja Bourgesiga. Dokument oli kirjutatud varasemale omanikule, Dukesi kunstnikule, Pol
Ta on küll ilmselgelt mures oma välimuse pärast, et ikka võimalikult poisilik välja näha, kuid suuremaid siseheitlusi seal ei näe. Kui Laure ema sunnib tüdrukut tema äsja leitud sõpradele ja nende vanematele tunnistama, et ta pole poiss, tekib laste seltskonnas kohe kerge konflikt. Ja lapsed, kelle esimene küsimus alati on miks, ei küsi midagi. Neile on see lihtsalt kohe automaatselt vastuvõetamatu ja mitte ükski laps ei ilmuta uudishimu, miks tüdruk ikkagi tahtis olla poiss. Lõpus siiski lepivad Laure´ ja Lisa ära. See kuidas koheselt on kõigile vastuvõetamatu, et tüdruk ei taha olla see, kes ta on iseloomustab väga hästi meie ühiskonna arusaami. Sellistel puhkudel väga tihti ei tahetagi küsida miks. Samamoodi ei aktsepteeri ühiskond Quasimodot Victor Hugo romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis", sest ta erineb ülejäänud inimestest. Miks ühiskond ei suuda võtta
Legendid Arvestades Tallinna vanalinna vanust ning tumedatest seikadest kubisevat keskaegset ajalugu on täiesti mõistlik eeldada, et kummitustega seotud legende on siin linnas rohkem kui registreeritud elanikke. Neitsitorn Neitsitorni nimi kõlab veidi irooniliselt, kui arvestada, et torni on kasutatud prostituutide vanglana. Kord olla selles tornis toimunud tehing koleda lõbutüdruku ja saatana vahel tüdruk saab ilu, saatan hinge. Osana kokkuleppest pidi tüdruk võimalikult palju linna meeskodanikke patuteele juhatama. Suuresti see tal ka õnnestus, kuid kogu lugu lõppes prostituudile nõiaks tembeldamise ja hukkamisega. Üks noor preester - ainuke inimene, kes naise hinge päästmisesse uskus - poonud ennast tornis kurbusest üles. Hiljem olevat tühjast tornist mehelaulu kuuldud, kuid lähemal uurimisel oli torn alati tühjaks osutunud. Täna asub tornis kohvik ning sealsete töötajate jaoks olevat kummitused turvameeste eest
miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Muusikal rääkis tütarlapsest, nimega Sophie, kes igatses altari ette sammudes toetuda isa käsivarrele, ent tal polnud aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud päevikust 3 mehe nimed, kellega ema suhtles saatuslikul suvel 20 aastat tagasi, otsustas tüdruk isakandidaadid salaja pulma kutsuda ja selgitada välja, kes on ta isa. Sophi ema Donna sattus silmitsi selgeks rääkimata minevikusuhetega ning järgnes üks tragikoomiline segadus teise järel. Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul on ,,Mamma Mia!" äärmiselt nõudlik ja keeruline muusikal ning on väljakutseks kõikidele osalejatele. Leelo Tungla poolt tõlgitud laulud kõlasid pisut harjumatult, kuid see-eest värskendavalt
Õunkübarad K usagil kukkus kägu, põristas maipõrnikas. Metsa tumedaimad elanikud olid umbusklikkusega kogunenud kahe liikumatu kuju ümber. Väiksemgi raksatus oleks nad minema peletanud, kuid seda ei juhtunud mitte midagi ei juhtunud, seega nad lihtsalt imestasid selle üle, mida nägid: lindu meenutavate tiibadega, samas pigem nahkhiire nurgelisuste tiibadega habras tüdruk, soomused siin-seal murenenud ja muster sassis lebas oma kaitsva küti surematus embuses, kelle kaunis kahvatu nägu kurjuse juurt vähem maitsnud kui kestahes teine temaealine poiss. Teiste seas põrnitses neid huviga kaks üleni rohelisse rüütatud meest, kuldsed õunad kõrge torukübara servadest välja kasvamas. Nende punakad lokkis juukseotsad olid sassis ja tumedad silmad uudishimu täis. Eriti köitis neid tütarlaps, sest oma lugematu arv aastatega
sooja vanni teha ja ta puhtaks pesta. Krõõt oli mures, et mis näo Andres teeb, kui näeb, et teine laps ka tütar. Ta puhkes nutma. LK 98 Andres tuli koju LK 100 Kui ta oli teada saanud, et ka teine laps tütar, muutus ta murelikuks. LK 101 Juss ja Mari elasid Vargamäe saunas. Nende abielu teisel aastal sündis neil poeg. Juss oli lapse üle väga rõõmus ja siblis koguaeg naise ja lapse umber. LK 125 Nagu needus, oli ka Eesoere kolmandaks lapseks tüdruk, kuid Krõõt tundis seda juba sisimas ette. LK 126 Kui Mari seda teada sai, siis oli tal Krõõdast kahju ning kui oleks ollnud võimalik siis oleks ta arvatavasti olnud võimeline oma poja Krõõda tütre vastu vahetama. LK 126 Neljas laps läks Krõõdale elu maksma, kuid laps oli poiss. Krõõt tundis juba ette, et midagi halba võib juhtuda ja küsis Marilt, et kas tema tuleb lapsi vaatama, kui Krõõta enam pole. LK136 Krõõt tahtis Marit enda laste emaks. LK 137
Ka valvuritele pakkus too karglev objekt huvi oli ta ju nii emotsionaalne selle koti pärast. Juliette oli peaaegu kindel, et segaduse põhjustajaks oligi see väike räbaldunud kott mehe käes, suurus ehk keskmise granaatõunaga võrreldav. Samal hetkel koputati viisakalt uksele ja üks noor teenijanna astus sisse, tolmuhari ühes, pesuämber teises käes. "Cosquette, kas see olete teie?" küsis Juliette pilku vaatemängult pööramata. "Qui, Mademoiselle Juliette!" ütles tüdruk aralt ja hakkas raamaturiiulitelt tolmu pühkima. Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, ma ei UURI kedagi! Lihtsalt...no vaadake ise!" Tütarlaps astub akna äärde, peaaegu koheselt hüüatades: "Aga see on ju Erich!" "Erich?" "Jah, Mademoiselle! Ta vanemad olvat rikkad, ent noorukina läinud Erich kurja teed..." "Kurja?"
siia sisse sõitnud. (lk. 182) Surm on see, kes paneb vanainimesele uuesti hinge sisse, surm on see, kes teeb meid jälle nooreks. (lk. 228) Naine on nagu piip või piiritus mehe suus ja sisikonnas: teeb vaeva, paneb ägisema, aga lahti temast raipest ei sua. Jumal ei anna igakord mehele täit arugi, aga naisehimu selle annab ta ikka, seda andmata ei jäta. (lk. 230) See on meeste mood, et nad mõtlevad varandusest, kui räägivad armastusest. (lk. 244) Mida rohkem üks tüdruk poissi kirub ja tõrvab, seda paremaks teine teda peab jookseb ise talle sülle. (lk. 245) Seni kuni oli armastus, oli kõik, aga kui läks tema, läks ka muu. On veel ainult mure südames, valu rinnas ja pisarad silmis, mis otsivad nutunurka. (lk. 247) Inimesega on selline imelik lugu: kes ei tea, see vaevleb, et saaks teada, ja kes juba teab, see valutab südant, et ta teab. (lk. 252) See on juba ilmas nõnda, et kui oled kord eksinud, siis ei aita mingisugune kahetsus, sest
"Pea suu!" Helga Nõu Tegelased: Tiina, Ville, Sven Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli iseloomult hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi - Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk ja seejuures klassi kõige pikem tüdruk. Ta oli isegi oma klassi poistest pikem. Selle tõttu kutsuti teda lipuvardaks
Kõrvalise kohta jõudes tapsid nad Lorenzo ja matsid ta kellelegi märkamatult maha. Tagasi koju jõudes ütlesid vennad teistele, et saatsid abilise äriasjus linnast välja. Lisabetta hakkas päev- päevalt aina enam tema vastu huvi tundma, aga vennad ei rääkinud talle midagi. Ühel ööl nuttes magama jäänud tütarlaps nägi oma armastatut unes. Too rääkis, et tüdruku vennad olid ta tapnud ning maha matnud ja pois andis täpsed juhtnöörid, kuhu ta maetud oli. Hommikul sai tüdruk linnast väljumiseks loa koos ühe teise tüdrukuga. Jõudes sinna, kuhu poiss maetud oli, hakkas Lisabetta maad kaevama. Varsti leidiski ta oma armastatu keha, kuna ta ei saanud tervet keha kaasa võtta, lõikas ta pea otsast ära ning võttis endaga kaasa. Koju jõudes pani ta siidrätikus pea lillepoti, kattis mullakihiga ja istutas poti basiilikumi võsud. Kastis seda päevast- päeva oma pisaratega. Ta istus tihti poti
Kui Tädi tuli Tomi juurde ei olnudki enam valu. Tädi Polly tõmbas Tomil logiseva esihamba välja ja tänu sellele sai ta koolis näidata uut moodi sülitamist. Tom õpetas Huckleberryle kuidas ravida soolatüükaid ja peale pikka jutuajamist ostis Tom enda hamba eest Huckleberry puugi. Kui Tom ruttas kooli tagasi oli ta hiljaks jäänud. Ta märkas ühte tüdrukut kellele ta pakkus ploomi aga ta ei tahtnud. Pärast ta ikkagi võttis selle vastu. Tom oli kirjutanud tahvlile midagi mida tüdruk ei tohtinud näha, tüdruk ikkagi nõudis selle välja ja seal oli kirjas "Ma armastan sind". Tüdruk kelle nimi oli Becky Tatcher ehmus kuid oli ikkagi rõõmus. Tundides ei suutnud Tom õppida ja kõik järved muutis ta jõgedeks.
lapsepõlv. Tal olid õde Madge ja vend Monty, kes mängisid suurt rolli Agatha lapsepõlve rõõmsaks kujunemises. Nende ema Clarissa oli hooliv ja loominguline naine, kellelt Agatha ilmselt oma kirjanikuoskused päris. Isa Fredericki kirjeldatakse kui laiska meest, kelle varandus võimaldas perekonnal vähemalt algusaastatel mugavalt äraelamist. Kui Agatha vend ja õde olid aga Prantsusmaale kooli läinud, jäi tüdruk päris üksi. Ta ise uskus, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Agatha oli sunnitud ennast ise lõbustama ning selleks ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda tehtud lugusid. Esimesed paar kuud käis Agatha koolis Torquays, kuid siis viidi üle Pariisi nagu Madge ja Monty. Lapsepõlves ei tahtnud Agatha kirjanikuks saada. Ta huvitus muusikast ja näitekunstist. Ema
leiutamine on tulnud inimkonnale kasuks. 10 11 12 13 14 2. Millega tegeled Internetis? Mängimisega tegeleb poistest 9 õpilast. 8 poissi suhtlevad Internetis. Koolitööks vajaliku info saamiseks kasutab Internetti 6 poissi. Kolm poissi tegelevad blogimisega. Üks poiss lisas, et vaatab Internetis pornot. Mängimisega tegeleb 3 tüdrukut. Kõik tüdrukud suhtlevad neti kaudu. Info hankimiseks kasutab Internetti 5 tüdrukut. Ainult üks tüdruk blogib Internetis. 15 Üldiselt meeldib poistele Internetis rohkem mängida ja tüdrukutele suhelda. 3. Millist veebibrauserit kasutad? Mozilla Firefoxi kasutab 5 poissi. Internet Explorerile on truuks jäänud 6 poissi. Google Chrome kasutab 5 poissi. Operat ja Safarit kasutab üks poiss. Mozilla Firefoxi kasutab 7 tüdrukut. Internet Explorerit kasutab 3 tüdrukut. Google Chrome kasutab 3 tüdrukut.
tähed, et prints ei leiaks üles õiget teed.". Nii, ilma kindla suunata ning tugeva tuulega sõitis ,,Laev" seitse ööd ja seitse päeva, siis märkasid nad aga võõrast randa. Prints juhtis laeva kaldale ja astus saarele. Ta kutsus endaga kaasa keeletarga ning paar sõpra, kellega koos asuti saart avastama. Juba tükk aega teel olnud, märkas reisiseltskond väikest majakest, mille trepil istus tüdruk. Prints astus tüdrukule lähemale, kuid tüdruk ehmatas, hüppas püsti ja jooksis kiljudes tuppa. Mõne hetke pärast tuli tüdruk koos saare targaga tagasi välja. ,,Mis te mehed teete siin?" küsis tark meeste käest. Mehed rääkisid siis targale, et nemad tulid Haldjamaailma otsima ning vana troll oli neile seletanud kuidas sinna sisse saab. Selle peale hakkas tark aga kõva häälega naerma, ,,Minge parem koju tagasi," ütles tark. Prints ei olnud aga nõus koju tagasi pöörduma ning kutsus tarka hoopis endaga kaasa. Tark
Tuli ette ka päris liiderlikke naisterahvaid, kelle seltsi poisid salaja otsisid. Ka maksulist prostitutsiooni tunti olemas, kuigi ainult varjatult. Ta pesitses mõisate ümbruses. Kui rahvalaul müüdavast armust kõneleb siis on see enamasti ikka kuidagi mõisaga ühenduses. J. Chr. Petri jutustuse järgi: „Armuline härra ei häbene sugugi kena talutüdrukut oma voodiseltsiliseks võtta ja tihti ähvardusega ja karistusega sundida, kui tüdruk vabatahtlikult nõus ei ole. Üks mõisahärra ütles oma mõisavalitsejale, kes talle üles tunnistas, et ta talutüdruku raskejalgseks on teinud ja teda mitte ära ei taha võtta: „oh, minule on see niisamma hea, kui oleksin peldikus käinud. See ei tähenda midagi. Ma lasen tüdrukule lehma anda ja ähvardan talle 30 paari vitsu anda, kui ta midagi kõneleb. Küll ma juba poisi leian, kes ta ära peab võtma. Need on tühjad asjad.“ Teo-orjuse ajal võttis see pisut teise kuju
2 grammi hämaruseni Diana Leesalu Raamat räägib tüüpilistest sündmustest 21.sajandil. Peategelaseks on Lelet Hallat. Ta elab koos oma ema, poolvenna ja poolõega. Isa suri noorelt kopsuvähki. Tüdruk armub kooli popimasse poissi nimega Alex. Kuna isa surmast oli möödunud juba mitu aastat hakkas Leleti ema kurameerima uue mehega. Ühel päeval läks see mees ja tema poeg neile külla, tutvustamaks end ülejäänud perele. Mees koos oma pojaga panid Leleti emaga öeivad ühte kappi. Suureks üllatuseks oli selle mehe pojaks see sama Alex, kellesse Lelet oli nii hullupööra armunud. Lelet oli väga arg tüdruk ja hoolimata sellest, et Alex elas
teine ilmselt põliseestlane eemal kätega tema suunas näitavad ning agaralt midagi seletavad. Gerli kohkus ja hakkas kiiresti mööda Pikka jalaga edasi sammuma. Ümber nurga keerates mõistis ta, et ilmselt oli ta endale midagi ette kujutanud. Seisatas korraks ja vaatas lähedal paistvat Aleksander Nevski Katedraali. Jalutas veel natuke edasi ja nägi ühe väikese poe peegelpildist, et need kaks meest tulevad talle järele. Nüüd haaras Gerlit paanika, ta ei teadnud mida teha. Tüdruk oli kodus Kihnu saarel uudiseid jälginud ning oli kursis, et pealinnas kasutatakse noori tüdrukuid ära ja pannakse neid sunnitööle. Nähes, et mehed aina lähenevad, hakkas ta jooksma. Ta suundus Piiskopi tänavale. Joostes üha kiiremini ei pannud ta isegi tähele kuidas ta ühele mehele otsa jooksis, sellel kilekott toiduga maha pudenes ning konservid mööda munakive veerema hakkasid... Gerli pomises omaette midagi, mis kõlas vabanduse moodi ja lausus et tal on väga kiire. Mees
ei saanud.Muidugi ronisin mina vette ja lükkasin kanuu lahti ning siis sõitsime edasi.Me polnud vist 10 minutitki sõitnud ,kui järsku käisime kanuuga kummuli.Küll siis oli palju nalja.Nii juhtus umbes 5 korda.Minule oli see päev väga meelde jääv. Teine mälestus,mis mulle meenub on see, kui me Maarikaga saime endale uue sõbranna,aga ta oli venelane.Me olime siis päris tillukesed ja hästi ulakad.Ühel päeval mängisime Maarikaga maja ees.Meie juurde tuli üks tüdruk,kes rääkis mingis imelikus keeles,meie muidugi ei saanud aru ,mida ta räägib.Puhkesime südamest naerma.Tüdruk vaatas meile otsa ja hakkas ka naerma.Kõik tundus nii naljakas,mitte ei tundunud vaid oligi.Me maarikaga üritasime ka siis samas keelest temaga rääkida,kuid see ei tulnud meil just kõige paremini välja.Me rääkisime pudi keeles,millest me ise ka aru ei saanud.Tüdrukult tundus meiega lõbus olevat,mis sellest ,et me üksteist ei mõistnud,kuid ikka oli tore.Ja nii aee
Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul.
Lisaks maalis ta ka pilte ohvitseride koosolekutest ning teiste tähtsate inimeste kokkusaamistest. Hals püüdis inimeste iseloomu väljendada natuke teistsugusena kui see tegelikult oli. Tihti oli inimeste nägudel salakaval naeratus või peidetud emotsioon. Mõned tuntumad teosed Bankett Saint George Miilitsa Kompanii ohvitseridest 1616. Naeratav ratsaväelane (Laughing Cavalier) 1624 Portree Isaak Abrahamsz Massa'st 1626. Mustlasest tüdruk (Gipsy girl) 1628-30. Malle Babbe e. Haarlemi nõid 1633-35. René Descartes'i portree 1649. Bankett Saint George Miilitsa Kompanii ohvitseridest Naeratav ratsaväelane Portree Isaak Abrahamsz Massa'st Mustlasest tüdruk Malle Babbe René Descartes'i portree Portree Isaak Abrahamsz Massa'st Massa oli edukas kaupmees ja Frans Halsi lähedane sõber Maal tehti 1626 aastal, kuid sellel pole kirjas kellest see tehtud on. Arvati, et see on Frans Hals ise.
Esimene inimene, kelle tänaval kinni püüdsime on lapsega huviringi ruttav ema. ,,Kinno võid minna keset päeva, just siis kui tuju tekib, teatrisse lähed sa aga pühendumusega." rääkis pereema. ,,Film haarab inimest ka rohkem kaasa ning noorte jaoks on see kindlasti meelelahutuslikum kui teater" lisas ta. Tema 10- aastane tütar nentis, et kinos on õudukad, mis talle väga meeldivad. Samuti on tüdruku arvates kino koht, kuhu sõbrannadega koos minna. Teatris käib tüdruk vaid vanematega ning seda ka vaid aastas paaril üksikul korral. Tallinna suurima kino Coca-Cola Plaza ees küsitlesime äsja kinost tulnud 15-aastast Martinit, kes väitis, et külastab kino kuus vähemalt korra. ,,Peamiseks põhjuseks on kindlasti raha-kinopiletid maksavad tunduvalt vähem kui teatripiletid. Ühe korra teatris käimise asemel saaksin vähemalt kaks korda kinos käia," tõi Martin välja võrdluse. Talle ei meeldi ka
4. Allikad 1. Ma valisin oma referaadi teemaks kirjaniku Agatha Christie, sest ta on üsnagi kuulus ja tal on mitmeid häid teoseid. Hetkel ei tea ma temast väga palju, kuid loodan referaatti tehes, teda paremini tundma õppida. 2. Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15. septembril Torquays Kagu- Inglismaal, ta oli peres kõige noorem laps. Agatha ema Clarissa oli hooliv ja väga loominguline inimene, kuid ta isa Frederick oli pigem laisk. Agatha isa suri, kui tüdruk oli alles 11. Agatha´l oli vanem õde Madge ja vend Monty, kes mängisid tema lapsepõlves talle tähtsat rolli. Agatha´t õpetas kodus tema ema, kes julgustas ka Agatha´t kirjutama. Agatha õppis lugema viie aastaselt, kuigi ta ema tahtis, et tüdruk õpiks lugema, kui ta on kaheksane. Kui Agatha vend ja õde olid Prantsusmaale kooli läinud jäi Agatha päris üksi. Ta ise arvas, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele
Ema lõpetab Lilyale helistamise ja kirjutamise. Tüdrukul pole enam raha ega ka perekonda. Lilya kasutab võimalust ära ja hakkab sõpru enda juurde kutsuma, et pidu panna. Lilya liigub ringi sellises seltskonnas, kus juuakse, tehakse narkootikume ja suitsetatakse. Lilya ja tema sõbranna hakkavad käima klubis. Hiljem selgub, et sõbranna on Lilya kohta rääkinud kuulujutte ja teda mustanud. Ta sõbrad keerasid talle selja. Järelikult polnud nad Lilya tõelised sõbrad. Tüdruk ei teinud nendega enam mingisugust tegemist. Vaikselt hakkas Lilyale ligi ajama sõber ja naaber Volodja. Talle meeldis Lilya, aga ta tahtis lihtsalt tüdrukuga koos olla ega kasutanud teda ära. Nad veetsid koguaeg koos aega ja nad olid head sõbrad. Ta oli tüdruku ainus tõeline sõber. Volodja praktiliselt elas tüdruku pool ja oli alati Lilyale hea kaaslane. Ta oli väga mures, kui tüdruk hakkas sõbrustama poisiga, kelle nimi oli Andrei. Lilya oli Andreisse armunud
,,Ennekuulmatu, kõik teavad ometi et ta on alles siin majas- matmata, või ei tea te seda?" Mees ei osanud selle peale midagi vastata, ta ei julgenud paljastada oma teadmatust. Mees pääses õnneks daamiga vestlusest, sest tema kõrvale oli ilmunud roosas kleidis tütarlaps kes ulatas mehele käe. Tüdruk ütles mehele, et temast oli väga kena siia tulla, Olle oli oodanud teda kogu õhtu. Mehel polnud õrna aimugi kes on Olle aga tüdruk vedas mehe endaga kaasa ja palus tal lõunasöögile jääda. Nad jõudsid ukseni kus olid sõdurid juttu ajades. Tüdruk ütles sõdur Allanile et ta ootaks teda ja et ta peab nüüd Olle külalise eest hoolitsema. Teine sõdur küsis kas ta ei peaks kaasa tulema aga tüdruk vastas et pole vaja et ta juba ütles Bobbyle et ta läheb õigel ajal mehele teejuhiks. Allan ütles tüdrukule et ta ei unustaks et selle asjaga on kiire. Tüdruk vastas et ta peab oma lubadusi tavaliselt
Geoloog tähendab slängis kodutut inimest, kes otsib süüa prügikastist ja öögikas tähendab söögivahetundi. Geoloogi tähenduseks pakuti põhiliselt geoloogi ja öögikale pakuti oksendamist. 13 Slängisõna btw (by the way - muideks) tähendust teadsid kõik õpilased, olenemata soost. Kaks kõige populaarsemat vastet sellele sõnale olid muideks ja muuseas. Sõnale tydo, mis tähedab tüdrukut, kirjutati kaks vastust: tüdruk ja ei tea. Tähendust teadsid rohekem poisid, tüdrukud olid kirjutanud kas vale vastuse või lihtsalt, et nad ei tea. Valed vastused: yeba ja tiit. Über tähendab ülimat. Seda sõna teadsid nii tüdrukud kui ka poisid hästi. Enim pakutud variandid olid siis ülim ja üli. Sinine esmaspäev tähendab pärast rasket joomingut tekkivat peavalu. Enamus õpilastest ei teadnud selle slängisõna vastet, aga mõned oskasid pakkuda järgmisi sõnu: pohmell, kõva pohmakas ja pohmakas.
· Laasik ja Sirkel lähevad koos Pukspuu(Juhani) juurde. Sirkel oli olukorra selgitamiseks kaasas. · Pukspuu ema kahtles, et poeg hakkama saab, kuna ta ei viitsinud õppida. · Pukspuu juurde saabusid ka Aino(Pukspuu vanem õde) ja Penn. Koju tuli ka Juhani kaksikõde Virve. Neljakesi(Virve,Jaak,Aino,Penn) kuulati muusikat,oodati kuna Juhan ja Laasik lõpetavad. · Penn ja Aino olid paar, nad tantsisid. Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve. Ka Laasikule meeldis tüdruk. · Hoogu kogus raha kogunemine. Ühel päeval polnud Keldril raha anda ning küsiti Tumbult, kes aga ei laenand põhimõtteliselt. Siis Jaak seletas, et mees peab olema oma põhimõtte omanik : ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. · Jaak mõtles pidevalt Virvele. Kirjutas luuletuse Virvest. Õpetaja nägi seda luuletust ja käskis tahvlile kirjutada see oli hea.Õpetaja käskis selle kõigil vihikusse kirjutada ja
..Sel ajal, kui siil setsmesajani luges, tegi sitikas endale all augus paksu söekuue ja jättis ainult silmad välja. Kui siil nüüd sitikat nägi, siis kohkus ta hirmsasti ja arvs, et sitikas on ära kõrbenud. Siili meel oli kurb ja pöördus tühja kõhuga metsa tagasi.Sitikas aga naeris rõõmust... Sellest ajast on aga sitikal kõva kuub ja paksud mustad tiivad. Siil aga enam sitikat ei puutu-kardab, et on liiga kõrbenud. 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma. Ise mätta otsast rõõmsaid möödaminejaid vaadates
Peamiseks kahtlusaluseks oli tema leseks jäänud abikaasa Brenda, kes oli väga ilus ja mehest viiskümmend aastat noorem. Tagatipuks armastas Brenda teist meest, kes samas majas elatist teenis. Juhtunud uurimisel küsitleti kõiki ning Brenda isegi vahistati lõpuks. Keegi ei osanud kahtlustadagi, et mõrvariks võib olla kõige noorem ja süütum perekonnaliige, kes tegelikkuses aga oli väga julm ja alatu ning tegi vaikselt plaane ka järgnevateks mõrvadeks. Pisike tüdruk varjas oma mõrva erinevatest kriminaalromaanidest õpitud teadmistega. Ta pidas ennast silmapaistvaks uurijaks ning tema unistus oli saada baleriiniks, kuid vana Aristide oli keelanud tal balletti õppima asuda. Josephine oli selle tõttu meeletult solvunud ning arvas, et kuna raamatutes on tühiste asjade pärast tapmine võimalik, võib ka tema samuti talitada. Sel põhjusel leidis ta sobiva hetke ning asendas vanaisa insuliini esedriiniga. Aristidel
Teel haiglasse sõidavad nad läbi mitme linna ja küla ning peatuvad erinevates hotellides. Humberti ja Lolita vahel tekib suhe ning kui Humbert räägib Lolitale ema surmast, tugevdab see nende suhet veelgi. Aastapikkuse USA-ringsõidu järel elab Humbert aasta koos Lolitaga, kui tema kasuisa ja seejärel algab teine ringsõit, saadetud tundmatust jälitajast, kellega Lolita näib olevat kontaktis. Lolita jääb haigeks ning kui Humbert tedapäev hiljem haiglasse vaatama läheb, on tüdruk kadunud. Aastaid hiljem saab Humbert Lolitalt kirja, kus selgub, et tüdruk on abielus tolle sama mehega, kes neid ringreisil jälitas. Humbert otsib nad ülesse ning tapab Lolita abikaasa ning ta vahistatakse. Nii Humbert kui Lolita surevad sel samal aastal- Humbert vanglas, paar päeva enne oma kohtuprotsessi ja Lolita sünnitades. Minu lemmiktegelaseks oli 12-aastane Dolores Haze ehk Lolita. Tal olid kastanpruunid juuksed,
klaveritundide andmisega.Justusele hakkab Isabella meeldima, nad jalutavad mere äärde, kus näevad mingit purjekat, mida hakkasid kutsuma ohvrilaevaks.Nad kohtuvad tihti, kuid Justus ütleb Isabellale,et keegi ie tohi nende kohtumistest teada saada, sest inimesed võivad seda vääriti mõista. Justus sai Isabellalt ideid oma raamatu edasi kirjutamiseks.Nende kohtumised toimuvad nüüd salaja.Isabella räägib Justusele oma tüütust emast, ja sellest kui raske ta elu on. Justus arvab, et tüdruk tahab enesetappu teha. Isabella ütleb Justusele,et nende romanss kestab vaid 30 päeva.Martin Justus saadab oma naisele ja tütrele kaardi vastu, et tal läheb hästi ja kõik on samaviisi.Ta teeb igapäevaseid asju, et naabrid kahtlustama ei hakkaks. Justus ja Isabella veedavad koos aega rannas.Kuid nad lähevad tülli.Justus otsustab Isabelli endajuurde viia. Nad veedavad öö koos. Hommikul ajab Justus Isabelli minema, et naabrid midagi ei näeks, ja naisele ei räägiks.
,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), kes tüdruku ainult abiliseks palkasid. Töötades ooperimajas, laulis tüdruk omaette ja seda kuulis eluaeg sealsamas keldris
Peale seda hakkaski sündmustik arenema. Majaelanikke hakati kahtlustama ja otsiti süüdlast. Aristide oli väga rikas ja sellega seoses jäi peamiseks kahtlusaluseks lesk Brenda. Lesel oli ka armuke, kes samas majas töötas. Maja kõige noorem liige oli aga kõige nutikam ja kavalam. Keegi ei osanud kahtlustada väikest tütarlast sellises kuriteos. Josephine soov oli saada baleriiniks aga surnud Ariside ei lubanud tal seda õppima minna. See soosigi selliseks kuriteoks. Tüdruk oli ennemgi kriminaalromaane lugenud ja sealt ajendaski selliseks kuritoks. Kuna teda ei kahtlustatud, siis vahistati lesk. Algas päranduse jagamine. Kõik tahtsid enda osa. Lõpptulemusena oli aga Aristide oma raha hoopis Sophiale jätnud, sest tema arvates oskas Sophia rahaga kõige paremini ümber käia. Loo lõppedes tahtis tädi Edith Josephine kurjusest võimalikult kaugele viia, kuid poole tee peale jõudes sõitsid nad kraavi ning mõlemad said surma. Asjaolude selginemisel tuli
suure menuga lugejate poolt vastu. Hiljem on seda raamatut korduvalt uuesti välja antud. Erinevalt teistest tolleaegsetest nõukogude lasteraamatutest, mis kirjeldasid nõukogude noorte õnnelikust lapsepõlvest, on selles raamatus juttu teismelise tüdruku kurvast elust ja tema suurtest probleemidest. Tegevus leiab aset peale Teist maailmasõda viiekümnendatel aastatel ühes Eesti linnas. Peategelane on 13 - aastane Kadri, kes arvab, et ta on kõige õnnetum tüdruk terves maailmas. Ta ei saa aru, miks just tema peab olema see hädapätakas, kellel alati viltu veab. Katkend raamatust: ,,Ainult ühest ma ei saa aru miks siis mina, kes ma ju ometi ka elan sama õnnelikul maal, nii ütlemata õnnetu olen? Usun, et olen kõige õnnetum tüdruk. Mitte üksnes meie maal, vaid terves maailmas." Kadril pole vanemaid ega sõpru, tema ema on surnud ja isa teadmata kadunud. Ainus lähedane inimene on kibestunud vanaema, kes on mõistmatu
Mehel olid oma taluga suured plaanid, selgus ka, et naabrimees Oru Peauru on kange loomuga. Ühel päeval hakkas naabrimees aeda lõhkuma, nii et Andrese ja Krõõda Peauru maale läksid. Krõõt läks aga laps süles ja karjus oma ,,heleda jaalega ,, nagu Peaurle öelda meeldis,ja sead sörkisid kõik naise järel kodu. Vargamäe elu ei olnud kerge, tuli palgata sulaseid neist meeldejäävimad olid kõverjalgne Juss ja Mari. Vargamäele saabudes oli Mari rõõmsameelne ja lõbus tüdruk, kes laulis vahet pidamata. Marile meeldis Jussi kallal norida, ning ühel korral läks Juss ja tahtis end oksa külge riputada, kuid selle asemel lubas Mari end hoopis Jussile ära. Mari ja Juss said ka lapsi esimene neist olid poiss, keda oli ka pererahvas tahtnud, kuid saadi tüdruk. Lõpuks kui Krõõt sünnitas poja sai tema elu otsa. Mari hakkas võõrast last imetama ja tänu sellel et ta oli peremehe majas mitte saunas oma mehe juures, poos Juss end lõpuks üles
,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) 2. ,,kolmas printsess ,, on minu arvates seotud üsna tihedalt. Kuna marilyn pole missivõistlusel esikolmikusse saanud ja kuna nad kolmekesi sõbrannadega elasid tõelist printsessi elu ,keda huvitas muidugi ainult raha,au ja hiilgus siis on pandudki sellejärgi ka raamatu pealkiri. 3. Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus. 4. Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole halb, ning aeg mil tal pole enam ei rikast poissi, sõpru ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga. Jan Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige vaesemat olevust, osutus raamatu lõpu poole rikkaks ja ligitõmbavaks noormeheks.Elas koos vanaemaga
Mida tahaksin oma vanavanematele õpetada? Tänapäeval on põlvkondade vahelised suhted kehvad. Enam ei suhtle põlvkonnad nii nagu vanasti. Siis elasid nii lapsed kui ka lapselapsed koos vanavanematega ühe katuse all. Nüüd on noortel oma elu üsna varakult ja enam ei teata, millega vanavanemad tegelevad . Enne olid ajad teistsugused. Tüdruk pidi abielluma poisiga kes oli vanemate arust sobilik. Noormees pidi vastame täpselt nõuetele. Ta pidi olema eeskujuliku välimusega ja kindlasti pidi ta olema heast perekonnast. Vanusevahe ei tohtinud olla ka väga suur, kuna kui tüdruk oli kümme aastat noorem mehest või vastupidi, siis oli vanusevahe liiga suur ning inimesed ei vaadanud seda hea pilguga. Vanematele ei lugenud eriti lapse arvamus või tahe. Kui tüdruku või poisi pere leidis talle selle ''õige''
Charlie elas mitmed aastad õnnelikult koos perega, kuid ootamatult lahkus, kuna tahtis nautida paremat elu ja ei tahtnud olla õnnetu terve elu oma vana pere seltsis. Charlie oli väga otsene ja julge poiss. Ta saab oma emaga hästi läbi, kuid isaga mitte, kuna too temale ja ta emale nii tegi. Poisi parim sõber on Jack , kes on Charlile alati abiks ja toeks. Peatükis „Katse“ saab raamat alguse. Nick juhatab Jacki ja Charlie vanasse majja, kus poisid saavad tuttavaks tüdruk Elmega. Nii neist saabki seal ühtne kolmik. Nii, kui Jack oli Elmet näinud armus Jack tüdrkusse. Kuna Elme on igati kaunis tüdruk. See kõik tuli Jackile ja Charlile suur üllatusena. Peatükis „Oskused“ avastab Charlie omal tätoveeringu, kui ta hommikul peegli ette läks. Muidugi helistas ta kohe sõbale Jackile ja kutsus too külla, et ka temale näidata. Alguses ei õelnud ta midagi tätoveeringust. Kui Jack ukse taha ilmus küsis Charlie päikseprillid ees :
selles raamatus on peategelaseks Kadri kellel on jutustuse alguses palju probleeme. Teda kasvatas vanaema, kuna teise maailamasõja ajal läks ta isa sõtta ja ema suri raskesse haigusesse kui Kadri veel väike oli olnud. Kadri vanaema pani ta väga varakult kooli kuna ta pidi ise tööl käima, seal ta õppis mitterahuldavataele hinnetel. Koolis ei olnud tal ka ühtegi sõpra. Teda narriti, kuna ta kandis prille, käis viletsamalt riides kui teised, lõhnas halvasti ja oli lokkis juusteline tüdruk. Ühel päeval kui Kadri koju hakkas minema oli ta hajameelne ja jäi auto alla. Korraga oli ta sattunud haiglasse kus kohtas ta kirjanikku Elsa Sarapit. Haiglas pidi Kadri veetma mitu kuud ja peale seda ka taastusravis. Selle aja jooksul sai ta endale uusi sõpru ja õppis enda eest seisma. Peale haiglast lahkumist suhtlesid tädi Elsa ja Kadri kirja teel, tänu sellele läks ka Kadri grammatika palju paremaks. Taastusravil oli palju vene keelt kõnelevaid
Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna
Sealsed emad lihtsalt ei viitsi aega kulutada sellele, et oma perele korralik õhtusöök valmistada, vaid valivad pigem kergema tee ja viivad kogu pere välja õhtustama. Muidugi leidub ka selliseid peresid kes teevad süüa ja lapsed hea meelega söövad kodutoitu, kuid selliseid peresid on kindlasti vähem. Välisriikides on ka rämpstoidukohti iga tänava nurgapeal, üks uhkem kui teine, vali milline tahad. Olen vaadanud dokumentaalfilmi, kus Ameerikast üks 16 aastane tüdruk polnud söönud oma elus mitte midagi muud kui friikartuleid. Seda tüdrukut üritati õpetada sööma ka teisi asju, puuvilju. Alguses ta ei suutnud neid suhugi panna, hiljem ta ikka üritas, aga need ajasid ta sõna otseses mõttes öökima. Saate lõpuks ta siiski hakkas enam-vähem puuvilju juba sööma, aga väga väikeste koguste kaupa. Otseloomulikult oli ka see tüdruk ülekaaluline, iseenesest väga kena tüdruk, aga enda keha ja tervise oli ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
