töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE Tööõnnetus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorr...
Ühiskonnaõpetuse teemad ja nende vastused. Ecce Erkmann, 12.klass 1.Kas eesti on heaoluriik? Eesti püüdleb iga hinnaga heaoluriigi staatuse poole. Kas see siis tähendab, et me ei või seda juba praegu olla? Kui välja mõeldi auto ei jäädud lihtsalt sõiduki juurde, mis kulgeb edasi aeglasemalt kui hobune vaid leiutist hakati täiendama. Samuti täiendatakse ka riiki, seaduseid, arengut erinevatel aladel. See on progress. Oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi heaoluriik. Muidugi see piir on peenike ja ehk ähmanegi. Tegelikkuses on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks heaolu. Asjatundjad leiavad, et Eesti areneb väga kiiresti. Meie oma spetsialistid käivad mööda ilma näpunäiteid jagamas. Mis on meil viga kiiresti areneda? Meil on lähedal head ja abivalmid näidismaad nagu Soome, Taani ja Saksamaa, kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud. Kokkuvõtteks võib öelda, et heaoluriik on pid...
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni. 4 omadust: kõik määrab turg, hinna kujundab turg, väga lai kaupade ja teenuste valik, mitmed omandivormid · Käsumajandus- Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõike majanduse seostuvat. Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüste...
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis. Lühidalt saab ka lahti kirj...
üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. 10. Kutsehaigus. on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. On ametlik loetelu.Neid diagnoosib vaid töötervishoiu arst. Kui perearst kahtlustab inimesel kutsehaigust, suunab ta inimese töötervishoiuarsti juurde. 11. Mis on tööõnnetus, näiteid. on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. 12. Töötaja ravikindlustus. 1)Tööandja tasub töötaja brutopalga kuumääralt 33% ulatuses sotsiaalkindlustusmaksu (20% läheb pensionikindlustusse ning 13% ravikindlustusse). 2)Ravikindlustus toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse
preventsiooni üks olulisi takistusi on tööandjate karistamatu töötervishoiu ja ohutuse põhimõtete 10 ignoreerimine. Nõrk kontroll ja naeruväärselt väiksed trahvisummad on loonud isegi olukordi, kus seadustest kõrvalehiiliv ettevõte saavutab turul konkurentsieelise. Seadustes on ka palju auke, mida tööandjad kasutavad ära juhtudel, kui mõne nende töötajaga on juhtunud tööõnnetus. Väga vähe on neid juhtumeid, kus mõni tööandja jääb õnnetuses otseselt süüdi. Sel põhjusel ongi viimastel aastatel tehtud palju seadusemuudatusi, et riik saaks paremini silma peal hoida tööandjatel. Hirmuteraapia ei pruugi olla just kõige inimlikum viis, kuid ei saa mööda vaadata faktist, et tööandjad suhtuvad tööohutusse suurema tõsidusega, kui nad näevad enda silme ees ohte, mis võivad rünnata, kui ettevõte otsustab töötervishoidu mitte investeerida;
1h 1. Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3. vähemalt 3aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi Kohustused: 1) korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil; 2) tagama tööohutuse plaani tutvustamise ühisel ehitusplats...
summas 6 921 696 eurot. Eraldisi Eesti Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on 2012. aastal kogusummas 771 884 000 eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve- 2012] 25.04.2012). Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 34 lõike 1 alusel on kaitstavateks sotsiaalseteteks riskideks rasedus ja sünnitus, haigus, tööõnnetus, ülalpeetavaks muutumine, eakus ja töökoha kaotus. Samas sisalduva arstiabi miinimumstandardi kohaselt peab arstiabi hõlmama nii ennetavat arstiabi kui ravi, mis on tingitud haiguslikust seisundist, sõltumata selle põhjustest, samuti rasedust ja sünnitust ning nende tagajärgi (artiklid 7 ja 8). Arstiabi andmise eesmärgiks on kaitstava isiku tervise, töövõime ning võime iseenda eest hoolitseda säilitamine, taastamine või parandamine (artikkel 10 lg 3).
LÄÄNE-VIRUMAA RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13KÕ Ines Annus EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS TÖÖHÕIVEREFORM Essee Õppejõud: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 Eestis vastuvõtmisel olev töövõimereform peaks looma uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Mind isiklikult puudutab see teema väga lähedalt, sest üks minu pereliikmetest on sünnist alates invaliid ehk praeguse süsteemi kohaselt sügava puudega töövõimetu inimene. Tegemist on psüühiliste erivajadustega inimesega, kellele on kohtu poolt määratud eestkostja, kelle haigus on aastatega ainult süvenenud ja kes vajab hooldamist ja juhendamist 24/7. Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 aasta talvel. Esia...
töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE Tööõnnetus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
mitmeid aastaid, kuid on ka uuringuid, mis väidavad, et ksüleen biolaguneb põhjavees täielikult kaheksa päevaga. Pinnasesse adsorbeeruvad ksüleeni molekulid küllaltki halvasti, pigem liiguvad nad pinnases sellesse adsorbeerimata. Suurim oht ksüleeni molekulidega kokku puutuda on õhus, kuid vähesel määral leidub neid ka nii pinnavees kui ka põhjavees. Toksilisuse andmed kemikaali kohta Andmed inimeste kohta tulenevad tööõnnetus raportitest, kutsehaiguste uuringutest ning uuringutest vabatahtlike peal. Mõnedel andmetel esinevad sümptomid juba 50 ppm-lise kontsentratsiooniga aine kokkupuutel. 100200 ppm Iiveldus, peavalu ,,Pilves" tunne, uimasus, nõrkus, ärritavus, oksendamine, aeglustunud 200500 ppm reaktsioonikiirus 80010,000 Peapööritus, segiolek, kohmakus, ,,pehme" keel kõnes, tasakaaluhäired, ppm pinin kõrvus
mitmeid aastaid, kuid on ka uuringuid, mis väidavad, et ksüleen biolaguneb põhjavees täielikult kaheksa päevaga. Pinnasesse adsorbeeruvad ksüleeni molekulid küllaltki halvasti, pigem liiguvad nad pinnases sellesse adsorbeerimata. Suurim oht ksüleeni molekulidega kokku puutuda on õhus, kuid vähesel määral leidub neid ka nii pinnavees kui ka põhjavees. Toksilisuse andmed kemikaali kohta Andmed inimeste kohta tulenevad tööõnnetus raportitest, kutsehaiguste uuringutest ning uuringutest vabatahtlike peal. Mõnedel andmetel esinevad sümptomid juba 50 ppm-lise kontsentratsiooniga aine kokkupuutel. 100–200 ppm Iiveldus, peavalu „Pilves“ tunne, uimasus, nõrkus, ärritavus, oksendamine, aeglustunud 200–500 ppm reaktsioonikiirus 800–10,000 Peapööritus, segiolek, kohmakus, „pehme“ keel kõnes, tasakaaluhäired, ppm pinin kõrvus
Kokkuvõtteks Iga tööandja kohustus on tagada oma töötajatele ohutu ja tervislik töökoht. See on igati otstarbekas- kui vigastuse kaotuse tõttu kaotada väärtuslik töötaja, on see ärile halb ning samas on ka asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine väga kulukas. Mis on sagedasemad õnnetuse põhjustajad ning kuidas saab ennetada tööõnnetusi toitlustussektoris: 1. Libastumised, komistamised ja kukkumised. Kõige sagedam tööõnnetus toitlustussektoris, õnnetuse põhjuseks on sageli vee, õlide või toidujäätmetega libedaks muutunud pinnad. (Ennetamiseks, kasuta alati asjakohaseid jalanõusid; tee liikumisalal nõuetekohaseid hooldustöid) 2. Lõikevahendid ja noad. Enamasti saadakse neid kas puhastamisel või nendega töötamisel. ( Ennetamiseks, tuleks kindlasti valida töö jaoks sobiv nuga, noad peavad olema teravad ja kindlas noahoidikus, pesta neid ükshaaval) 3. Põletused
· teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisel omandatud kogemusi Antakse teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisel saadud kogemustest, sh ka ettevõttes esinenud õnnetuslähedastest olukordadest, kus töötaja oleks võinud saada vigastusi, kuid õnnelike asjaolude kokkusattumisel jäi seekord tööõnnetus toimumata. Valutum on õppida ohuolukordadest, kus töötaja õnneks vigastada ei saanud, kui tööõnnetusest, mis on kaasa toonud töötaja vigastuse. · abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks Tuuakse välja abinõud, mida tuleb rakendada isikute ohutuse tagamiseks. Nii on näiteks mootorsae kasutamisel oht lõigata saeketiga jalasäärde, kuid tänu
tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil. 4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti. 5) Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
REFORMIERAKOND 1. SUHTUMINE MAJANDUSSE Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustasemetõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimelinemajandusstruktuur - just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus,teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus.Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas - Eestistehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks jakonkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama - vaidsellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid. 2. SUHTUMINE RIIKI/INDIVIIDI ROLLI, RIIGI JA INDIVIIDI VABADUSTESSE ...
Küsimused Ester Alasalu Õiged vastused küsimustele on märgitud rohelise värviga Tulud 1. Mis on ettevõtte tulu e.müügikäive ? · Raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist · Raha, mis saadakse aktsiatega kauplemisest · Raha, mis saadetakse annetustest · Raha, mis kulutatakse uute seadmete soetamiseks 2. Mida neist loetakse müügituludeks? · Ostjate ja tellijate ettemakseid kohustused · Ostjate poolt makstud (makstavad) käibemaksusummad · Müüjate poolt antud allahindlus · Teistele kaupade andmist, teenuste osutamist sponsorlusena · Kaupade, materjalide, teenuste müük 3.Mida neist loetakse ettevõtlustuludeks? · Palgatulu · Mitterahaline toetus · Rendi-ja üüritulu · Võetud laen · Ka...
Kehtiv alates 01.01.2013 Vorm TSD lisa 1 MAKSUKOHUSTUSLANE Registri- või isikukood Nimi või ees- ja perekonnanimi Kätlin Radik 12345678 l l l l l l l l l l RESIDENDIST FÜÜSILISTELE ISI...
Töötervisehoid Tegemist on ennetava meditsiiniharuga, mille eesmärgiks on tervisehäirete sh ka kutsehaiguste vältimine ja optimaalsete töötingimuste loomine. Tervis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalse heaolu seisund Tervisele avaldavad mõju: * keskkond ja sotsiaalsed faktorid. * inimese teadmised tervisest. * geneetilised faktorid. * arstiabi ehk meditsiin. (suund haiguste ravimisele, mitte nende ennetamisele). Vabaaeg- elu- tööaeg * Inimene töötab oma elus 1/3. 1/3 puhkab ja viimase kolmandiku moodustab vabaaeg. Töötingimused seega väga olulised. * Tervis annab produktiivsuse. * Soodustused tööandja poolt. Olulised faktorid töökoha juures: 1. Tööandja 2. Palk 3. Töötingimused 4. Kaastöötajad 5. Tööaeg 6. Töö kaugus 7. Soodustused Oht tervisele * Töötamine peale tööaega kodus. * Arstid on töötervishoiu osas halvasti ettevalmistatud Töökeskonna spetsialist * Peamine nõue, et oleks töökeskonnaalast koolitust. * Ametisse mä...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Eesti Keskerakond Referaat Sinu nimi 9c klass Viljandi 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................... 3 Peamised eesmärgid Eesti arendamisel.................................. 3 Sotsiaalpoliitika.......................................................................... 4 Majandus- ja rahanduspoliitika................................................. 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika..........
Ohtlikku tööd ei tohi alustada. Ohtlik töö tuleb koheselt peatada riski kõrvaldamiseni. Risk on keskmine ja hinnatud Tuleb rakendada ettevaatusabinõusid. Rakendamiseks võib lubatavaks kavandada sobiva aja. Ettevaatusabinõude tasuvust tuleb väga täpselt kavandada. Kui riskiga kaasnevad eriti rasked tagajärjed (nt raske tööõnnetus või tulekahju), tuleb ohuolukorra tekkimise tõenäosust täpsemalt kindlaks teha. Risk on madal ja hinnatud Vaja tagada, et risk püsiks madal ka edaspidi. Abinõusid ei tule lubatavaks tingimata rakendada. Leida paremaid lahendusi, mis ei tekitaks lisakulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. Füüsikalised ohutegurid
e. Tulekahju või põlengu avastanud isik on kohustatud: · rakendama abinõud inimeste ohutuse tagamiseks ning nende väljaviimiseks tulekahju kohalt; · teatama tulekahjust viivitamatult objekti või linna päästeteenistusele; · asuma esmaste kustutusvahenditega tulekollet kustutama; F-01 v01 NB! Väga oluline on teada anda intsidentidest/juhtumistest/sündmudtest, mille tagajärjeks oleks võinud olla tööõnnetus e. "peaaegu juhtunud õnnetus". Sellise informatsiooni edastamine annab võimaluse võtta kasutusele samalaadsete ohtlike situatsioonide ennetamise meetmeid. Teavita "peaaegu juhtunud tööõnnetustest" oma otsest juhti või töökeskkonnaspetsialisti. 6. PÄRAST TÖÖD a. Peale töö lõpetamist tuleb akutrell välja lülitada, puhastada ja üle vaadata ning kokku kerida toitekaabel
ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 30. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud
Arutlege teemal "Eesti maksukoormuse tulevikuarengud". Kasutage vastamisel argumentidena kindlasti ka statistilisi andmeid. Riik pakub oma kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust, et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste a...
(õppepuhkus, lapsepäevad jne) puhul. Taoline situatsioon annab inimestele kindlustunde, et ka puhkuse ajal saadakse harjumuspärast tasu ning oma puhkused kasutatakse ära mõistliku aja jooksul. Kahtlemata on puhanud inimene ka produktiivsem ettevõttele. Viimase küsimusena on oluline vaadata ravikindlustust, mis suuremal määral seostub siiski Haigekassaga. Siin on võrdlemisi vähe võimalusi reguleerimiseks, kuid ühe klausli siiski lisaksin. Kui töötajaga juhtub tööõnnetus, mis ei tulenenud tema ettevaatamatusest, vaid tekkis pigem tööandja süül, lasub tööandjal kohustus maksta töötajale tema invaliidiks jäämisel kas igakuiselt väiksem, aga stabiilne või ühekordselt suurem hüvitis. Selline situatsioon võib tunduda karm, kuid tegelikult paneb ettevõtjaid muutma oma ettevõtte töötingimusi ohutumaks, mis kokkuvõttes võimaldab ära hoida nii tekkivaid õnnetusi, kui ka seeläbi säästa ettevõtte raha.
Tallinna Teeninduskool Angeelika Sooba KK13-KE1 OHUTUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Mis on ohutuskultuur?.............................................................................................................4 2. Ohutuskultuur eestis.................................................................................................................5 3. Ohutusnõuded kokkadele........................................................................................................6 3.1 Enne tööd...........................................................................................................................6 3.2 Töö ajal...................
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikus...
ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 30.Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks
tegevusel töö juures · Kroonilised tervisehädad, mis on põhjustatud ägedate nakkushaiguste tagajärjel, mis omakorda põhjustatud töökeskkonna ohutegurist · Kroonilised haigused, mis kujunenud ühe- või mitmekordse tööga seotud mürgistuse tagajärjel · Tööga seotud haigestumisi, mis ei ole iseloomulikud töötajale mõjuvate ohutegurite kahjustavale toimele 23. Tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites, muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
tegevusel töö juures Kroonilised tervisehädad, mis on põhjustatud ägedate nakkushaiguste tagajärjel, mis omakorda põhjustatud töökeskkonna ohutegurist Kroonilised haigused, mis kujunenud ühe- või mitmekordse tööga seotud mürgistuse tagajärjel Tööga seotud haigestumisi, mis ei ole iseloomulikud töötajale mõjuvate ohutegurite kahjustavale toimele 23. Tööõnnetus – töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites, muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
3) Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused(uv kiirgus, rõhk,ioniseeriv ja soojuskiirgusjne.) 4) Kutsenahahaigused ja kasvajad(põhjustajad: tahm,pigi,bituumen jne.) 5) Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused(kloor,broom,jood jne.) 19.Tööõnnetused. Põhjused, dünaamika. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. 2003. aasta 1. juulist ei loeta tööõnnetuseks tööteel juhtunud õnnetust.
(4) Töökeskkonna Nõukoja töökord kehtestatakse põhimäärusega, mille kinnitab sotsiaalminister. Nõukoja koosseisu kinnitab sotsiaalminister valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude ettepanekute alusel. 5. peatükk TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE [Paragrahvi 22 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 22. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal, tööteel või muus tööga seotud olukorras. (2) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused ja teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töötajate usaldusisikule ja tööinspektorile. (3) Raske tööõnnetuse korral peab tööandja sellest viivitamata teatama
4) Avalikkus ( ehitusel möödujad) 3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1) Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus 2) Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus.
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tul...
kajastavate dokumentidega, ning teeb dokumentidest vajaduse korral väljavõtteid ja koopiaid; 5) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud; 6) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti. (4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti. • (5) Tööandja esitab raporti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. 12.Sisekontroll, milles seisneb? Sisekontrolli all töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine .........................................
Päevast kui 8. Päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust; - Alates haigestumise või vigastuse 9. Päevast maksab haigushüvitist haigekassa 70% töötaja eelmise kaldriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Tööandja ei maksa haigushüvitist: - Raseda haigestumise puhul; - Sünnituslehe, lapsenduslehe, hoolduslehe alusel; - Haiguslehtede puhul, kus töövabastuse põhjuseks on kutsehaigsu, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tühistus, vigastus riigi või ühiskonna huvi kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel. - Haiguslehe puhul põhjusega ,,terviseseisundile vastava töö andmine" vastavalt TLS $ 18 lg-le 2. Töötasu - TLS $ 5 lg 1 p 5 järgi peab tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed töö eest makstava tasu kohta, milles pooled on kokku leppinud ehk töötasu.
Päevast kui 8. Päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust; - Alates haigestumise või vigastuse 9. Päevast maksab haigushüvitist haigekassa 70% töötaja eelmise kaldriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Tööandja ei maksa haigushüvitist: - Raseda haigestumise puhul; - Sünnituslehe, lapsenduslehe, hoolduslehe alusel; - Haiguslehtede puhul, kus töövabastuse põhjuseks on kutsehaigsu, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tühistus, vigastus riigi või ühiskonna huvi kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel. - Haiguslehe puhul põhjusega ,,terviseseisundile vastava töö andmine" vastavalt TLS $ 18 lg-le 2. Töötasu - TLS $ 5 lg 1 p 5 järgi peab tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed töö eest makstava tasu kohta, milles pooled on kokku leppinud ehk töötasu.
töökeskkonnanõukogu liikmele võ esmaabiandjale tunnistuse, kus on märgitud, millised 7 teemad on läbitud ja millised oskused omandatud. Koolitusasutus peab olema registreeritud Sotsiaalministeeriumis (2, lk 19). Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete 24-tunnine väljaõppekava: 1. Õiguslikud alused 1.1. Töökeskkond: sisu, mõisted 1.2. Töökeskkonna ohutegurid 1.3. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused 1.4. Tööõnnetus ja kutsehaigus 1.4.1. Mõisted 1.4.2. Uurimine 1.5. Õnnetusoht 1.6. Riiklik järelevalve ja vastutus 2. Tööohutuse ja töötervishoiu korraldus 2.1. Tegevuse alused 2.1.1. Struktuur töökeskkonna süsteemis 2.1.2. Seadusandlus 2.2. Korraldus ettevõttes 2.2.1. Töökeskkonna (TKK) spetsialist 2.2.2. TKK volinik 2.2.3. TKK nõukogu 2.3. Sisekontroll, töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava 2.4. Töösuhted, koostöö 3. Riskianalüüs 3.1. Mõisted, sisu 3.2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse- ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool TÖÖJÕU MAKSUSTAMINE EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Referaat õppeines majanduspoliitika Tallinn 2014 SISUKORD sisukord...........................................................................................................................2 sissejuhatus......................................................................................................................3 1Tööjõu maksustamine...................................................................................................5 1.1Tööjõud..................................................................................................................5 1.2Tööjõumaksud ja –kulud........................................................................................6 1.3Maksukoormus.................................
tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. 12. Millised on tööõnnetuse peamised tunnused? See juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. 13. Millise tähtaja jooksul tuleb läbi viia tööõnnetuse uurimine? Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima kümne tööpäeva jooksul alates selle toimumisest. 14. Mille alusel ning kuidas liigitatakse tööõnnetusi? Tööõnnetus liigitakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Üldjuhul teeb tööõnnetuse järgsed tegevused tööandja. 15. Millistest tööõnnetustest, millal ja kellel tuleb teatada politseile? Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb teatada viivitamata telefoni teel
Kostja andis alati hagejale tööd, kui viimane seda soovis. Kostja väidab, et hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse kohta on TLS § 105 lg 1 kohta aegnud. Kuna hageja nõue töölepingu tühisuse tuvastamise osas on aegnud, siis on ka aegnud tema nõua TLS §109 lg 1 alusel makstava hüvitise kohta. Kostja on väidetavalt maksnud rohkem puhkusehüvitis, kui hagejal on õigust saada. Hagejal ei ole õigust saada puhkusehüvitist ajal, mil ta tööd ei teinud. Tööõnnetus juhtus ajal, mil hageja töötas lühiajalise suulise lepingu alusel 2.4 Madalamate kohtuastmete seisukohad 2.4.1 Töövaidluskomisjon Töövaidluskomisjon jättis 4. märtsi 2010. a otsusega rahuldamata hageja avalduse, milles hageja palus kostjalt välja mõista ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2009 saamata jäänud töötasu. 2.4.2 Maakohus Tartu Maakohus rahuldas 13. septembri 2010. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja
1. Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes? Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §2 lg1 ) 2. Millal annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid ja kes kehtestab isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra? Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §3 lg5 ) 3. Kes on Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator ja millised on tema ...
suunamine. Sundliigutused Tüdimus tööst, enesetunde III Teha piisavalt halvenemine, väsimus, puhkepause, mille ajal tähelepanuvõime hajumine, liikuda ja teha millest tingituna võib võimlemisharjutusi. juhtuda tööõnnetus ja töökvaliteedi langemine. Raskuste käsitsi Võib põhjustada selja- ja II Õiged töövõtted, teisaldamine. kõhuvalusid, abivahendite lihaserebendeid ja kasutamine. Koostöö nihestusi. kaastöötajatega. Psühholoogilised tegurid Monotoonne töö Kiire väsimus ja tüdimus II Võimalusel töö
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalteaduskond Helen Tiitson PENSIONIPOLIITIKA Uurimustöö majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal Juhendaja: lektor M. Nurmet Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 1020 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole muutunud töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb. Eesti kogumispensioni is...
tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil. (4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti. (5) Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
kolmes eksemplaris (tööandjale, tööinspektsioonile, kannatanule), mille peab tööandja esitama 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. 14.Tööõnnetuse raport, mis andmeid sisaldab, mitmes eksemplaris vormistatakse ja kellele esitatakse? Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti.Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. 15. Sisekontroll, milles seisneb?
töötaja eiras seda nõuet ja nüüd lõikas näpud maha, siis on töötaja õnnetuses süüdi) või tööandja. Kas töötaja teatas tööandjale et temaga juhtus õnnetus või töötaja jalutas lihtsalt töökohalt haiglasse ja seega tööandja arvas, et töötaja läks töölt minema põhjendamatult (tööluus) ja lõpetas temaga töölepingu töökohustuste rikkumise tõttu (TLS § 88 lg 1 p 3? Kas töölepingu ühepoolse ülesütlemise põhjus oli tööõnnetus töötajaga või mis oli töölepingu ülesütlemise põhjus? Tulenevalt ülesütlemise põhjusest, saab välja selgitada, kas töötaja nõue on põhjendatud või mitte. Millega töötaja rahul ei ole? Kas sellega, et haigusraha keelduti maksmast või sellega et tööleping lõpetati? Tööõnnetus iseenesest ei saa olla töölepingu lõpetamise põhjuseks ning haigusrahasid peab tööandja maksma, kui töötajal on tööleping ning haigestumine toimub töö ajal. 2
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
