Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele? Kas tööõigus peab jääma valdavalt töötaja kaitse õiguseks või on oht, et tööandja muutub töösuhte nõrgemaks pooleks? - Praegu pööratakse palju tähelepanu ka tööandja huvide kaitsele, ka tööandja võib muutuda töösuhte nõrgemaks pooleks, kui töötajal on piiramatud õigused ja tööandja huvid pole kaitstud
Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, ...
seaduste kogumit, milles kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid. Õigus jaguneb: avalik õigus (riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus), eraõigused, mis omakorda jagunevad – tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus), kaubandusõigus (äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus), tööõigus. Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavat liiki õigusküsimuse lahendamisel, et ta tarvitamine oleks kestev ja et ta oleks üldtuntud. Näiteks Hammurapi Seadustekogu 18-17. sajand eKr ning Moosese „Kümme käsku” 14-12. sajand eKr.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri.............................................................
Nii era- kui ka avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi õigusharusid. Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum. Eraõigusesse kuulub näiteks tsiviilõigus, kaubandusõigus, asjaõigus, autoriõigus jne. Avalikku õigusesse kuuluvad riigiõigus, haldusõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, kriminaalprotsessiõigus jne. Era- ja avaliku õiguse normid on mitmeti seotud. Seos võib avalduda juba üksikutes õigusvaldkondades enestes. Tööõigus pole näiteks ainult eraõiguslik, vaid seal on ka avaliku õiguse õigusnorme (kollektiivleping). Sidemed era- ja avaliku õiguse vahel võivad olla ka funktsionaalsed. Näiteks võib avalik-õiguslike õigusnormide nõuete rikkumine kaasa tuua eraõiguses lepingu õigustühiseks tunnistamise. Kuid ka avaliku õiguse normid on eraõiguse ,,teenistuses". 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsva normid Regulatiivsed normid kehtestavad juriidilised õigused ja kohustused. Need on käitumisnormid
pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nim. õigusinstituutideks. Niisugused on nt valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses. Õigusharu õigussüsteemi struktuurse osana on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216
kaubandussuhteid, kohalduvad tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja sätted. 28 · Intellektuaalse omandi õigus on tsiviilõigusest välja kasvanud õigusharu, millega reguleeritakse autoriõiguse, autoriõigustega kaasnevate õiguste (nt esitajad, fonogrammitootjad) ning tööstusomandi valdkonda. · Tööõigus reguleerib töösuhteid töölepingu alusel (sageli paigutatakse avaliku ja eraõiguse vahele). · Tsiviilõiguse esmaseks allikaks on Põhiseadus, mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ja teiste isikute suhtes (õigus elule § 16, au ja hea nime kaitse § 17, võrdsuspõhimõtte järgimine lepingu sõlmimisel, omandi puutumatus § 32 jne). · Tsiviilõiguse allikateks loetakse valdavalt seadusi: tsiviilseadustiku üldosa seadus asjaõigusseadus
vastutama ressursside jagamise ning teiste töö tulemuste eest. Oluline on oma ettevõtte esindamise ning klientidega suhtlemise oskus IV-V kvalifikatsioon seonduvad inseneritasemega ja ei ole käesolevas kutsestandardis käsitletud. 5 KUTSEOSKUSNÕUDED (vt lisa B) 5.1 Üldoskused ja -teadmised 5.1.1 Majandus algtase 1) majanduse põhimõisted 2) ettevõtluse põhialused 5.1.2 Tööõigus algtase 5.2.3 Suhtlemisoskus I, II-algtase, III-kesktase 5.1.4 Klienditeenindus I, II-nõue puudub, III - algtase 5.1.5 Töökeskkonna ohutus kesktase 1) töötervishoid ja tööhügieen 2) tuleohutus ning tulekustutusvahendid 3) elektriohutus 4) jäätmekäitlus, keskkonnaohutus 5) esmaabi 5.1.6 Keeleoskus (eestikeelne kutsealane sõnavara) kesktase (vt lisa C) 5.1.7 Töögrupi juhtimisoskus I, II-nõue puudub, III-algtase 5
(pole veel kasutanud) http://www.riigiteataja.ee/akt/13120899+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee 27.10.2012 2. Tööleping https://www.eesti.ee/est/too_ja_ettevotlus/tootamise_alused/tooleping+&cd=3&hl=et&ct= clnk&gl=ee 25.10.2012 3. Töösuhte tekkimise alused ja sisu http://www.tavi.ee/individuaalsed/uuspage-3/uuspage- 12/+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee 25.10.2012 4. Töötaja õigused ja kohustused http://www.rajaleidja.ee/toosuhte-loomine-2/ 27.10.12 5. Tööõigus, tööleping http://raulpage.org/koolitus/oigusealused.html#_Toc417643158 25.10.2012
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav teg...
toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti. VÕimalik kasutada erineva seadusandluse loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seadused. Õigusharu- õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisis ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne) õigusriik- riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. õigussuhe- õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus õigussuhte pooled esinevad subjektiivsete õiguste ja õiguslike kohustuste kandjatena. subjektiivne õigus-isikule õigusaktiga tagatud õigustus teostada sätestatud käitumiseeskirja. Kandjaks õigussubjektide isik. juriidiline kohustus- käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.
Eesti tsiviilõiguses järgitakse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse (eraõiguse üldosa) valdkondadeks-allikateks: · tsiviilõiguse üldosa, · perekonnaõigus, · pärimisõigus, · asjaõigus ja · võlaõigus. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus, tööõigus ja intellektuaalse omandi õigus. Tsiviilõiguse üldosa, võlaõiguse, asjaõiguse, perekonnaõiguse ja pärimisõiguse normid on tinglikult koondatud tsiviilseadustikku. Samas võib kindlalt väita, et kuigi tsiviilseadustik koosneb eraldi seadustest, on siiski sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide kogumiga. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja määrab ära olulisemad
TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2
Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda, et õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevad üksikisikute erahuvidest. Praktikas õigustoiminguid tehes on era- ja avaliku õiguse normid üksteisest raskesti eristatavad
Töölepingu tingimused:Töölepingu tingimused jagatakse kohustuslikeks ja täiendavateks (kohustulikeks ja valikuvabadeks).Töölepingu kohustulikud tingimused :1.)Tehtav töö. 2.)Töö aeg. 3.)Töötasu.4.)Töötegemise asukoht.5.)Töölepingu kehtivus aeg, kui sõlmitakse leping määratud ajaks.6.)Tööle asumise aeg.7.)Puhkuse kestvus.8.)Töölepingu lõpetamise etteteatamise alus. 9.)Kollektiiv lepingu tingimused. Tehtav töö:Pooled peavad kokku leppima tehtava töö, selle keerukus astme, ameti või kutse nimetuse ja kvalifikatsiooni nõuete suhtes. Keerukuse suhtes lepitakse kokku siis, kui tööandja on tehtavat tööd vastavalt liigitanud. Tuleb kindlaks määrata missugust kvalifikatsiooni tehtav töö nõuab, sellel ameti kohal, millel tööle soovija tööle hakkab. Seda kokkuleppet nimetatakse tööõigusteaduses tööfunktsiooni kindlaks määramiseks. Kokku võidakse leppida ka nii, et töötaja täidab mitme kutseala või ametikoha ülesandeid. Üksikasjalikum tööülesannete...
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
· kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · keegi pole süüdi enne kui kohus pole nii otsutanud · igal süüdimõistetul on õigus kohtuotsus edasi kaevata Õigus jaguneb: AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS (eraisikute vahelised suhted) a) rahvusvaheline õigus tsiviilõigus b) inimese ja riigi suhted võlaõigus. tööõigus asjaõigs haldusõigus äriõigus finantsõigus kaubandusõigus protsessiõigus karistusõigus Kohtuvõim on riigi kolmas võim ja on sõltumatu nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust. Tegeleb õigusemõistmisega ja põhiseadusliku järelevalvega , s.t. vaatab, et kõik oleks riigis seaduslik ja vastaks põhiseadusele.
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normi...
õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele. Õigus Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu. Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus 2. Avalik õigus Eraõigus jaguneb tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus, kaubandusõigus, tööõigus. Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi. Õigusaktide hierarhia: 1
õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele. Õigus Mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu. Õigust on kahte liiki : 1. Eraõigus 2. Avalik õigus Eraõigus jaguneb tsiviilõigus (nt. Perekonnaõigus, võlaõigus, pärimisõigus), äriõigus, kaubandusõigus, tööõigus. Avalik õigus jaguneb riigiõigus, finantsõigus, kirikuõigus, rahvusvaheline õigus jne. Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust. 2. Korraldada riigi ja avaliku elu eri vald- kondi. Õigusaktide hierarhia: 1
V: Nad võivad enne abielu teha varalahususlepingu. Kui nad seda ei tee käsitletakse nende vara ühisvara põhimõtete järgi. 249. Mis on sugulus? V: Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. 250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? V: See, et kui mehel ja naisel sünnib ühine laps, on nad kohustatud teda üleval pidama. 251. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? V: Seaduse eesmärk on reguleerida tööandja ja töötaja suhteid. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab, et osapooled looksid töösuhte kus arvestatakse parimal võimalikul viisil mõlema osapoolte huvide ja heaoluga. 252. Mida reguleerib töölepingu seadus? Seaduse eesmärgiks on reguleerida töötajate ja tööandjate suhteid nii, et tagada töötajaile
- tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid. Rahvusvahelised aktid: Brüssel 1 ja 2 määrused (kohtualluvuse ja otsuse täitmiste kohta); Rooma 1 (?) ja 2 (lepinguvälised õigussuhted) määrused on otsekohalduvad; direktiivid pole otsekohalduvad, need tuleb harmoniseerida ja riigi õiguskorraga kohaldada - tsiviilõigus ja tööõigus (töölepingu ja töövõtulepingu erisused TLS § 1; VÕS § 635) Töösuhte eripära on see, et töötajat käsitletakse nö nõrgemana, tööandjale alluv. Veel kaks töölepingu liiki: Töövõtt (pooled on tellija töövõtja. Tellija annab ül-de töövõtjale. Oluline on resultaat) ja tööettevõtt - Käsundi puhul on oluline teha kõik võimalik käsundi saamiseks. Töösuhte ja töövõtusuhte erinevus: § 24. Lepingupoolte kohustuste sisu
ressursse. Seepärast on nad moraalselt ja ühiskondlikult pühendunud ühiskonna huvide kaitsmisele eetiliste äritavade kasutuselevõtmise kaudu. 4. Eetiline äritegevus parandab ettevõtte mainet ja annab konkurentide ees eelise müügi ja kasumi edendamiseks. 8 5. Riigi õiguslik raamistik tagab ka eetilised tavad. Tarbijakaitseseaduse kohaselt võivad tarbijad kaevata ebaeetiliste äritavade vastu. Tööõigus kaitseb töötajate huve ebaeetiliste tavade eest. Seepärast edendab riigi õigusraamistik eetilist ärikäitumist. Ärimajad tahavad vältida valitsuse sekkumist ja seega järgida eetilisi tavasid. 2 Eetika erineb valdkonniti Ettevõtte eetika erineb valdkonnast valdkonda. Ettevõtte tegevuse olemus mõjutab oluliselt eetilisi küsimusi, millega ta peab tegelema. Näiteks tekib investeerimistehingute eetikaküsimus,
Maksundus Pangandus Ettevõtlus Juhtimine Turundus Tööõigus 5 5 5 a 5 5 5 5 5 4 0 5 A A =median() Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ü
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi...
6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7. Tsiviilprotsessiõigus kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Autoritaarne, avalik õigus 8. Perekonnaõigus abielu-ja perekonnasuhted. Abikaasade varalisest vahekorrast tulenevad suhted. Perekonnaseadus, autonoomia 9. Tööõigus tööandja ja töötajate vahelised suhted. Tööleping, töö- ja puhkeaeg, palk, töövaidlused, ohutus ja töökaitse. Ühelt poolt autonoomne, samas ka ei ole, töölepingu seadus 10. Rahvusvaheline õigus suhted riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, sõjalise suhtlemise pinnal. 1.Õiguse vormid ehk allikad
kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. 26. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid ( näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne) 27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. 28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse
Haldusmenetluse oluline põhimõte on uurimisprintsiip aktiivne on avaliku võimukandja. Haldusorgani iga samm on kontrollitav ja vaidlustatav. ERAÕIGUS Isikute vahelisi eraõiguslike suhteid reguleeriv õigusnormide kogu. Isikuvahelised rahalis- kaubanduslikud suhted. Eraõigus: 1. Tsiviilõigus - - eraisikute vahelised õigusaktid - Perekonnaõigus - Pärimisõigus - Võlaõigus On veel äriõigus, tööõigus, omandiõigus, rahvusaheline eraõigus. Eraõiguse konstitutsioon tsiviilõiguse üldpõhimõtete osa. Tsiviilõiguse subjektid on isikud, kelle vahel see õigus on. Tsiviilõiguste üldosa koondab üldpõhimõtteid isikute vahelises tehingute tegemistega. 1. isikud (juriidiline ja füüsiline) , õigusvõime (pole võimalik piirata, algab sünnist ja lõppeb surmaga) ja teovõime (ainult see isik, kes on suuteline aru saama oma tegude
trükitakse või kuvatakse märge,mis sisaldab vastatavat märget autoriõigusest ja märget garantii puudumise kohta. Eesmärk: Kui autor soovib, võib ta piiramatult lubada enda teose kasutamist selle eest tasu nõudmata. Sellistel juhtudel on siiski tavaline, et autor soovib enda seostamist teosega näiteks kaubamärgi kasutamise läbi või kohustab teose igakordseid kasutajaid nõustuma samade litsentsitingimustega, mille alusel kasutakse. 15. IO ja tööõigus: töötaja õigused ja tööandja õigused Vastavalt autoriõiguse seadusele tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril autoriõigus oma teosele, kuid autori varalised õigused lähevad üle tööandjale. Töötaja kohustused: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
olid siiski veel lahendamata ja seaduse rakendamiseks vajalikud määrused andmata siis lükati napilt enne jõustumist jõustumistähtaeg edasi 1. jaanuariks 1996 ning veel 20. detsembril 1995 tegi Riigikogu mitmeid olulisi muudatusi seaduseelnõus (neljakümne neljas paragrahvis). (Mikiver, 2002, lk 15) Kuni avaliku teenistuse seaduse rakendumiseni avaliku teenistuse instituut Eesti õiguskorras sisuliselt puudus. Senini reguleeris ametnike ja administratsiooni vahelised suhted tööõigus, ATS-i jõustumisega viidi need avaliku õiguse reguleerimisalasse. Demokraatlikele riikidele omaste tavade järgi on avalik teenistus allutatud rangele poliitilise neutraalsuse põhimõttele. Kui riigivalitsemise institutsioonid – parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President – on oma olemuselt ja tegevuselt poliitilise iseloomuga, siis avalikus teenistuses on poliitika välistatud, seda seepärast, et avalik teenistus, moodustades riigi
Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri- Euroopast 21. Perekonnaõigus aa. 1800-1914 22. Kaubandusõigus aa. 1800-1914 23. Tsiviilprotsess aa. 1800-1914 24. Kriminaalõigus aa. 1800-1914 25. Kriminaalprotsess aa. 1800-1914 26. Tööõigus aa. 1800-1914 2 Eesti õ. ajal 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis. Sugukondliku korra aluseks oli tava- tavaõigus. Kuna kohus, kui selline puudus, oli lubatud omakaitse, st. Isik kaitses ennast oma jõududega. Edaspidi hakkas tekkinud probleemide vastu huvi tundma ja nendega tegelema vanemate kogu. Õigusemõistmise viisid: 1) omaabi-
1. Tööõiguse printsiibid 1.Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. 2.Töötingimused on riigi kaitse all. 3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsundusl...
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime
Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised (Kiris jt 2012). Juriidiline vastutus Juriidiline vastutus on riiklik sund toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: - süüdimatus - armuandmine - amnestia - aegumine Töölepingu seadus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid. Alates 01.07.2009.a kehtib töölepingu seadus Töölepingu seadus on erinormide kogum, mis reguleerib ainult töösuhet ja sätestab erisused, mis tulevad kohaldamisele töölepingu puhul. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga
233. material important or relevant 234. labour law = employment law 235. employment contract tööleping 236. employee töötaja 237. employer tööandja (person or company which has employees and pays them) 238. work under the supervision and control of the employer 239. remuneration töötasu (payment of services) 240. individual and collective labour law individuaalne ja kollektiivne tööõigus 241. individual labour relations individuaalsed töösuhted 242. compulsory full-time schooling 243. consent of a legal representative õigusliku esindaja luba 244. for an indefinite period määramata ajaks 245. fixed-term employment contract tähtajaline tööleping 246. replacement by another employee asendaja 247. selection procedure konkursi korras tööle võtma 248. notify the employee töötajat teavitama 249
Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID,
7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. 8. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja peresuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu. 9. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid. 10. Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal.50 49 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 55. 50 ldib.: 57- 60.
ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks 6. Seadused ja õigusnormid. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha
· Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-ülene tööotsing, -nõustamine, koolitus jt) · Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid pidalitõbistele, vigastele - XII-XIV saj. tänu ristiusu levikule · Seegid on vanimad hoolekandeasutused Eestimaal, kus inimesed said peavarju ja tasuta toitu
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
5 aastat) d.iii. Ei tehtud vahet era- ja avalikõiguse vahel d.iv. Riigivara riisumise eest karistati karmimalt kui eravara riisumise eest d.v. Levinud oli telefoniõigus Lisaks veel nt. hinduistlik õigussüsteem, Kaug-Ida õigusüsteem (Korea, Vietnam), judaistlik õigussüsteem Eesti õigussüsteem Õigus jaguneb: · Eraõigus o Tsiviilõigus Tööõigus Võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus o Kaubandusõigus o Majandusõigus · Avalik õigus o Kirikuõigus o Riigiõigus (põhiseadus) o Rahvusvaheline õigus o Protsessiõigus (kohtupidamisega seotud) o Kriminaalõigus Õiguseallikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, õigusteadlaste arvamused, teised
konkreetse nähtuse subjektiivse õiguse tähenduses (igaühel on õigus saada tehtud töö eest palka, s.h. ka minul on sama õigus; igal teovõimelisel kodanikul on õigus). 4) Õigusteaduses kasutatakse terminit õigus ka õigusnormi tähenduses. 5) Mõistet ajalooline õigus kasutatakse mõne varasema õigussüsteemi kohta (Rooma õigus). 6) Mõiste õigus võib tähendada ka teatud õigusharu õigusnormide üldistust (riigiõigus, tööõigus jne.) Näeme, et mõistel õigus võib olla nii keele üldtähendus kui ka juriidilises eritähenduses erinev sisu. Meid huvitab aga, mida tähendab õigus koondava mõistena õigusteaduses. 3 Õiguse mõiste Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise (ignoreerimise) korral tagatakse riigi sunniga. Riigi avaliku võimu organisatsiooni loodud ning kogu kehtivat õigusnormistikku
käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 37. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 38. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja
Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt. tööõigus, perekonnaõigus). 9 Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Ülevaade Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. 1) Riigiõigus on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi
(3) Agendiks ei ole isik, kes täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid tulenevalt käsundiandjaga sõlmitud töölepingust. Samuti ei ole agendiks juriidilisest isikust käsundiandja juhtorgani liige, osanik või pankrotihaldur, kellel on seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tulenevalt õigus võtta juriidilisele isikule kohustusi. (4) Agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. 10 Tööõigus 10.1 Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused? Usaldusisik (1) Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek) oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega;
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega) · peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
