Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"töövõtuleping" - 182 õppematerjali

töövõtuleping – töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö ning vastavalt kohustub teine isik (tellija) maksma selle eest tasu (VÕS § 635). Töövõtulepingu tunnused on: leping on suunatud tulemuse saavutamisele, tööd ei pea tegema isiklikult, töö iseseisev korraldamine, tööd tehakse tasu eest.
thumbnail
48
ppt

Võlaõigusseadus

Lepingu pool peab tegema teise lepingu poolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kokkuleppelised lõpetamise alused Ühepoolsed lõpetamise alused Poolte tahtest sõltumatud Selle rühma tsiviilõiguslikest lepingutest moodustavad lepingud, mille sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve. Töövõtuleping on teenuse osutamise leping, mis on suunatud ennekõike lepingus kindlaks määratud eesmärgi saavutamisele. Oluline ei ole mitte kohustuste täitmise protsess, vaid lepinguga kindlaks määratud eesmärgi saavutamine. Töövõtulepingu esemeks võivad olla kõige erinevamad tööga saavutatavad tulemused. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu...

Võlaõigus
74 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Sissejuhatus tööõigusesse

Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingul...

Õigus
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE I OSA

Isikuga sõlmiti töövõtuleping , mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle iga kuu teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE ÜLESÜTLEMISEGA Saab toimuda üksnes seaduses toodud alustel. Ülesütlemisavaldus peab olema · kirjalik · isiklikult teatavaks tehtud v saadetud tahteavalduse saaja elu- v asukohta ja saajal peab olema mõistlik võimalus sellega tutvuda (TA peab tõendama, et T on kätte saanud) · põhjendatud (v.a T korraline ülesütlemine). Kui ülesütlemist ei ole põhjendatud, peab rikkunud pool hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Ülesütlemise avalduse võib T-le...

Tööõigus
22 allalaadimist
thumbnail
35
docx

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tin...

Riigiõpe
50 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus ­ õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus ­ kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...

Tsiviilõigus
42 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Õiguse teooria ja metodoloogia

Ühepoolne õigussuhe ­ Vaja vaid ühe isiku tahteavaldust. Näiteks haldusakti andmine või eraõiguses omand Mitmepoolne õigussuhe ­ Vaja mitme isikukokkulangevat tahteavaldust. Klassikaline näide leping. Ühekülgne õigussuhe ­ ühel poolel on vaid kohustused, teisel õigused. Näiteks kinkeleping, kahju hüvitamine. Kahekülgne õigussuhe ­ mõlemal poolel on nii kohustused kui ka õigused. Töövõtuleping ­ töövõtja kohustub üle andma töö ja on õigustatud nõudma tasu selle eest, tööandja õigustatud nõudma töö üleandmist ja on kohustatud maksma tasu. Regulatiivne õigussuhe ­ määratakse kindlaks, mida isik peab tulevikus kindlasti tegema. Näiteks ehitusluba, isik kohustub projektijärgi ehitama midagi Õigustkaitsev õigussuhe ­ tekib kui isik ei järgi õigusnormist tulenevaid kohustusi ja keelde. Riik sunnib isikut loobuma õigusvastasest käitumisest ja viima on käitumise...

Õiguse alused
24 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks:  Riigikohtu lahendid.  Kaasuste lahendamine - eksamis sees.  Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta).  Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA.  Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda.  Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse.  I seminar - 26. aprill (teine pool loengust).  Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i.  Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik).  Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant).  Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis).  Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua.  Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus.  Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C....

Tsiviilõigus
40 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õiguste aluste eksam

Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim ­ maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) ­ Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim ­ parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...

Õigus alused
64 allalaadimist
thumbnail
4
docx

LADINA KEEL JURISTIDELE

Donatio propter nupitas ­ mehe kink naisele pulmade puhul Donatio ante nupitas ­ mehe kink naisele enne pulmi 8. Locatio-conductio ­ kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahe- külgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) Locatio ­ paigutamine, rendile andmine, välja üürimine, rendileping Locatio-conductio operarum ­ tööleping Locatio-conductio operis ­ töövõtuleping Locatio-conductio rerum ­ üürileping Actio in rem - asjaõiguslik hagi Actio in personam ­ isikuline hagi (võlaõiguse rikkumisest tulenev), isiku vastu 10. Actor Aulus Agerius (A.A) ­ hageja Aulus Agerius (A.A) Reus Numerius Negidius (N.N) ­ kostja Numerus Negidius (N.N) Hageja ja kostja leppenimed Rooma juristide tekstides 11. Ius in rem ­ asjaõigus 12. Culpa in abstracto ­ abstraktne hooletus (hooletuse aste)...

Õigusteaduskond
133 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tsiviil- ja tööõiguse põhjalik konspekt

Töösuhe on oma olemuselt lepinguline ehk võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseadusliklepinguvabaduse põhimõte, st et pooled on lepingu sisu kujundamisel vabad. Töölepingule kohaldatakse kohaldatakse VÕSis käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLSis ei ole sätestatud teisiti. Tööleping ei ole töövõtuleping . Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepinguga objektiks (esemeks) võib olla asjade valmistamine, ümbertegemine, teenuste osutamine jms. Töövõtulepingu subjektideks on töövõtja ja tellija, kusjuures töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult...

Õigus
16 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Õiguse aluste eksami materjal

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud · Maaklerileping · Agendileping · Komisjonileping · Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö. Tellija kohustub maksma selle eest tasu. Teistest töö tegemisele suunatud lepingutest eristab töövõtulepingut aga nimelt tema suunatus tulemuse saavutamisele · Töövõtuleping vs Tööleping. 52. Asjaõiguse olemus ja põhimõtted. Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse. Asjaõigus kui tsiviilõiguse haru reguleerib asjadega seotud õigussuhteid Asjaõigus tegeleb põhiliselt küsimustega: - kuidas tekivad omand ja teised asjaõigused? - missugused õigused on isikutel asjade suhtes? - kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? 53. Omand, piiratud asjaõigused....

Õiguse alused
66 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Tööõigus, konspekt.

Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...

Ainetöö
22 allalaadimist
thumbnail
84
pdf

Juhtimine ja õigus III õppevahend

osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis...

Juhtimine
23 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused

Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...

Lepinguõigus
263 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED

Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 ­ õigust mõistab ainult kohus ­ kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus...

Õiguse alused
20 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama talle kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ette nähtud töötingimused. Töövõtuleping (=tööettevõtuleping) on aga võrdsete tsiviilõiguslike subjektide vaheline kokkulepe, mille kohaselt üks subjekt (töövõtja või ka täitja) kohustub omal riisikol tegema teise subjekti (tellija) ülesandel kindlaksmääratud töö kas omast või tellija materjalist; tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtuleping...

Ametijuhend
93 allalaadimist
thumbnail
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...

Õigus
157 allalaadimist
thumbnail
101
pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiv...

Organisatsioon ja juhtimine
111 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mere- ja transpordiõiguse Eksami kordamisküsimused

(1) Lastiveoleping on veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud isikule (saaja). Saatja kohustub vedamise eest maksma veotasu. (2) Kui lastiveolepingu sõlminud isik on ühtlasi kauba saajaks, on saajal saatja õigused ja kohustused. 6. Pukseerimine. Pukseerimisleping (1) Pukseerimisleping on töövõtuleping , millega üks isik (pukseerija) kohustub pukseerima laeva, eelkõige laeva vedamise või tõukamise teel. Teine isik (tellija) kohustub maksma selle eest kokkulepitud või tavalist tasu. (2) Pukseerimiseks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes ka puksiiri valmispanekut pukseeritava laeva läheduses, abistamaks laeva manöövri tegemisel. Pukseerimise kestuse hulka kuuluvad ka ajavahemikud, mis on puksiirile mõistlikult...

Mere- ja transpordiõigus
44 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...

Majanduse alused
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun