tõttu traumapunktis ja arst on teavitanud tööinspektsiooni tööõnnetusest, on vaja vormistada nõuetekohaselt tööõnnetuse raport. 3 eksemplari – tööinspektsioon; töötaja; tööandja 55 aasta, et hilisemate probleemide korral lugeda eelnevaid juhtumeid 7. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Tööleping Töövõtuleping Töölepingu seadus Võlaõigus seadus Kindel tööaeg, töökoht ja tööviis Töötaja teeb tööd siis kui tahab, kuidas tahab ja kus tahab Palk iga kuu Ei pea olema palk iga kuu Min. palk 430€ Puudub min. palga määr Ravikindlustus Vastutab ise
katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. 9.15 Mis tähendab ja kuidas toimub ettevõtte ülemnek (VÕS 180-185) Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. (töösse tuleb Õiguse töös 1. Müügileping 2. Üürileping 3. Rendileping 4. Töövõtuleping Agendileping) 9.16 Mis on müügileping? Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks,
kalendriaasta tulu kohta. Isik on resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Residentsuse muutumisest teavitab füüsiline isik maksuhaldurit ning täidab residentsuse määramise vormi R. 14. Nimetage Teile teadaolevaid töösuhte sõlmimise vorme (vähemalt 3) Käsundus, töövõtuleping ja tööleping. 15. Kui põhikohaga töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva, siis mitu kalendripäeva on ½ kohaga töötava töötaja põhipuhkus? Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral (28kalendripäeva). 16. Mida tähendab põhivara? Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. 17.Kuidas leitakse vara lineaarne amortisatsiooninorm aastaks? Too näide.
8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud:Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid:Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud:Vaikiva seltsingu leping 9. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette
57. Personal ehitusfirmas. Firma personali liigid: administratsioon ehk juhtkond, raamatupidaja, projektijuhid, objektijuhid, eelarvestajad, objekti insenerid, ehitustöölised. Töötajate keskmine nimestikuline arv R = (r1 +r2+... ) /T, r1,2,...n n-päeval töötajate arv nimestikus, T arvestusperioodi kestus. Töötajate liikumine: tööle võtmine, lahkumine töölt. Lepingute liigid firma töötajatega: tööleping ja töövõtuleping. 58. Tootluse näitajad Tootluse näitajad ehituses: naturaalne näitaja, rahaline näitaja. EMTnat R Tootluse kasvu näitaja: T = ---------, m/in-t Tootlus ja töömahukus: T1 T2 R 1 Kt = ----------- x 100, % EMT T = --------------- T1
Taganedes peavad pooled teineteisele tagastama lepingu täitmise käigus üleantu või kui see ei ole võimalik, siis tasuma samas väärtuses raha. Taganemise kohta sätestatut kohaldatakse lepingute puhul, mis käsitlevad mingit ühekordset tegu, näiteks müügilepingut või mõne kindla töö tegemiseks sõlmitud töövõtulepingut. Lepingu ülesütlemist kohaldatakse kestvuslepingute puhul, näiteks käsunduslepingud või sõltuvalt olemusest töövõtuleping. Erinevalt taganemisest ei pea pooled lepingu täitmise käigus saadut tagastama. Kui lepingus pole ülesütlemise korda reguleeritud, on poolel siiski õigus leping mõistlikul tähtajal üles öelda. Tähtaja nõuet ei pea järgima, kui leping öeldakse üles olulise rikkumise tõttu või mõjuval põhjusel. Näiteks kui töövõtja pole parandanud etteantud tähtajal tööst puudust, loetakse seda
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
Turumajandus Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents. Probleemid (1) • Ränne – rännet põhjustab sissetulek, täpsemalt selle madalus/puudumine ja lootus kõrgemale sissetulekule – Eesti sissetulekute tase pole piisav, et ahvatleda inimesi mujalt siia tulema; EL-s on rikkamaid riike – Väljastpoolt EL-tu on keeruline töölisi tuua (sisseränne sisaldab ka riske) – Eesti jõukuse kasvades kasvab ka huvi sisserändeks Eestisse sh naasmiseks Probleemid (2) • Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu? – Mis on lahti tootlikkusega? Eesti tootlikkus (1) • Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama to...
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimus...
nähtud töötingimused.Töövõtuleping (=tööettevõtuleping) on aga võrdsete tsiviilõiguslike subjektide vaheline kokkulepe, mille kohaselt üks subjekt (töövõtja või ka täitja) kohustub omal riisikol tegema teise subjekti (tellija) ülesandel kindlaksmääratud töö kas omast või tellija materjalist; tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtuleping sõlmitakse sageli teatud teenuste osutamiseks (tõlke-, konsultatsiooni- vm teenus), eraldi kategooria moodustab ehitustöövõtt. Tänapäeval muutub töövõtuleping üha populaarsemaks, kuna võimalused töökoha ja -aja valikul on laienenud. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu
täitma, nn sulle- mulle põhimõte. Müügileping on tasuline võõrandamisleping. Tasulisus väljendub ostja kohustuses maksta müüjale tasu peale asja vastuvõtmist. Kuna müügileping on tasuline leping, siis tuleb ostjal maksta müüjale tasu ka juhul, kui tasu suuruses ei ole lepingupooled omavahel kokku leppinud. Erinevus teisest lepingutest: Võrreldes müügilepingut erinevate võõrandamislepingutega on erisused selgelt märgatavad.Ennekõike sarnaneb müügilepinguga töövõtuleping, kuna mõlema lepingu alusel saab üle anda töö lõppresultaati. Eristamise küsimus võib tekkida ennekõike siis, kui leping eesmärgiks on asja valmistamine ja võõrandamine. Erinevalt töövõtulepingust on müügileping suunatud ostetavate asjade hankimisele ning töövõtuleping tellitud asja valmistamisele. Kui on tegemist lepinguga, mis on suunatud alles valmistatava asja võõrandamisele, on üldjuhul tegemist müügilepinguga. Sellest üldreeglist on kaks erandit: 1
- Hädakaitse - Hädaseisund - Kurjategija kinnipidamine - Kuritegude matkimine - Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) - Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - Kannatanu nõusolek - Oma õiguste teostamisele suunatud tegu - Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu Eksam: 28. Nov. Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Tööleping(katseaeg) 2 kuud oleks pidanud 4 asemel, kuna 4 kuuks läks tööle. Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus(haigusleht vajalik) ei teavitanud ja tuli purjus peagaa tööle(vigastuste oht,fikseerimiseks kutsuda politsei) ja teise töötaja asjad olid samuti kaduma läinud.
Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping............................................................................................................6 1...
Euroopa Sotsiaalharta Mis on sotsiaalharta: Euroopa Sotsiaalharta kehtestati 18.oktoober 1961. Loodi, et kaitsta inimõigusi. Leping kehtestab inimeste sotsiaalseid ning majanduslikke põhiõgusi. Liitunud on kõik Euroop Liidu liikmesriigid, ning ka Venemaa Föderatsioon, Moldoovia, Armeenia, Gruusia, Aserbadzaan, Türgi, Horvaatia, Albaania. Eestis võeti leping vastu aastal 2000, kuid mitte 100%. Seda on vaid teinud 2 riiki: Prantsusmaa ja Portugal. Sotsiaalhartaga liitumisel peab liikmesriik vastuvõtma 16 harta artiklit 31-st. Lepingu eesmärkideks on saavutada oma liikmete suurem ühtsus, kaitsmaks ideaale ja põhimõtteid; soodustamaks majanduslikku ja sotsiaalset arengut, eelkõige inimõiguste säilitamist ning tõstmaks elanikkonna elatustaset ja sotsiaalset heaolu. Eestis on sotsiaalharta olnud aluseks põhiseaduste tõlgendamiseks, ning seda on kasutatud kohtuvaidlustes nõuete esitamiseks ja nende põhjendamiseks. Sotsiaalharta puntid,...
(1) Lastiveoleping on veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud isikule (saaja). Saatja kohustub vedamise eest maksma veotasu. (2) Kui lastiveolepingu sõlminud isik on ühtlasi kauba saajaks, on saajal saatja õigused ja kohustused. 6. Pukseerimine. Pukseerimisleping (1) Pukseerimisleping on töövõtuleping, millega üks isik (pukseerija) kohustub pukseerima laeva, eelkõige laeva vedamise või tõukamise teel. Teine isik (tellija) kohustub maksma selle eest kokkulepitud või tavalist tasu. (2) Pukseerimiseks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes ka puksiiri valmispanekut pukseeritava laeva läheduses, abistamaks laeva manöövri tegemisel. Pukseerimise kestuse hulka kuuluvad ka ajavahemikud, mis on puksiirile mõistlikult
jaotatud ülesannete ees. Laotöötajad Täpsus, toodete Laoruumi Tööleping 80h tundmine õigeaegselt ja süsteemselt valmis seadmine Platvormi IT-alased oskused, Luua toimiv e-pood Töövõtuleping 104h teenusepakkuja varasem tööstaaž, vastav kvalifikatsioon IT-teenuse IT-alane haridus, Vastutada e-poe Töövõtuleping 40h pakkuja varasem tööstaaž tehnilise toimivuse eest Õigusabi Kõrgharidus juura Vastutada e-poe Töövõtuleping 4h valdkonnas seaduspäraste
tähtaega Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab (VÕS § 313 lg 1). Kui lepingus ei ole erakorralise ülesütlemise aluseid kokku lepitud tuleb lähtuda eelkõige VÕS §-dest 314-319. 22. Töövõtuleping – mõiste. Leping, millega üks pool kohustub tasu eest valmistama või muutma asja või teenuse osutamisega saavutama mingi muu tulemuse ja teine pool kohustub maksma selle eest tasu 23. Millised on töövõtulepingu põhilised erinevused müügilepingust? Asja valmistamise puhul on tegemist töövõtulepinguga (mitte müügilepinguga – müügilepingu objekt ei pea olema olemas, selle võib ka spetsiaalselt valmistada), kui:
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise ...
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [tellija aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], isikukoodiga [töövõtja isikukood], elukohaga [töövõtja aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mis...
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtja registrikood või isikukood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 2. Lepingu objekt ja Töö te...
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Nimi TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖADJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 1. TÖÖLEPING Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 1,8 eurot ning kuupalga alammäär 290 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööd...
tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. [(6) Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks. (7) Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.] Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Tööleping (TL) Töövõtuleping (TVL) Mõiste TL alusel teeb TVL alusel kohustub füüsiline isik (töötaja) üks isik (töövõtja) teisele isikule valmistama või (tööandja) tööd, muutma asja või alludes tema saavutama teenuse juhtimisele ja osutamisega muu
ja seega suureneks ainult esimese, kuid mitte teise kõrtsi käive. B väidab, et tal on õigus esinemistasu maksmisest keelduda, kuna A ei ole järginud tava. Lisaks ütleb B, et kui A käis samas kohas esinemas aasta tagasi, oli lepingu sisu ja tingimused täpselt samad. A väidab vastu, et leping oli sõlmitud suuliselt ja tema ei mäleta, et oleks räägitud teistes kõrtsides esinemise keelust. · Millist liiki lepingu sõlmisid pillimees A ja pubi omanik B? Töövõtuleping Kas B-l on õigus esinemistasu maksmisest keelduda? Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. 4. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi
Tööleping (TL) Käsundusleping (KL) Töövõtuleping (TVL) Võrreldavad Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib töölepingu seadus 635-657 omadused 619-634 Käsunduslepinguga kohustub
4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingu pool peab tegema teise lepingu poolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kokkuleppelised lõpetamise alused Ühepoolsed lõpetamise alused Poolte tahtest sõltumatud Selle rühma tsiviilõiguslikest lepingutest moodustavad lepingud, mille sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve. Töövõtuleping on teenuse osutamise leping, mis on suunatud ennekõike lepingus kindlaks määratud eesmärgi saavutamisele. Oluline ei ole mitte kohustuste täitmise protsess, vaid lepinguga kindlaks määratud eesmärgi saavutamine. Töövõtulepingu esemeks võivad olla kõige erinevamad tööga saavutatavad tulemused. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduva...
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja
sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. (2) Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut.
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest Käsundusleping Käsundus ja töö Tasu saadakse - käsundandja töö eest
nimisõnast lahku. nt. Vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja. b) Hulka ja kogu väljendavad ühendid. nt. Liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, veetilk, räimekilo, piimaliiter. c) Mitmusliku sisuga ainsuse omastav. nt. Tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoomer, hambaarst. d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB! Lapse kisa (ühe teatud lapse kisa) vrd lapsekisa (liigimõisteline), osakonna juhataja vrd osakonnajuhataja. NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud.
sallida töösuhte jätkamist ja see lõpeb kohe. Kaasuse asjaolud ei õigusta etteteatamistähtaja järgimata jätmist. Tööandja pidi ette teatama, kuna ise ei esinenud etteheiteid ega hoiatusi K-le seoses sellega, et viimane ei käi alaliselt tööle vaid tuleb siis, kui niisugune vajadus tekib. Seetõttuon töötajal õigus saada hüvitis ülesütlemisest etteteatamata jätmise eest TLS § 100 lg 5 alusel. 4. Lahendus 1. K ja OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping on töölepinguks vastavalt TLS § 1 lg- le 1. 2. Töötaja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 104 lg 1 alusel rahuldada. Kaasuse asjaoludele tuginedes on tööandja töölepingu õigustamatult TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles öelnud, kuna K poolt tööl mitte käimine ei ole mõjuvaks põhjuseks. Poolte käitumisest ning OÜ poolt pretensioonide puudumisest lähtudes võib eeldada, et K ei käinud iga päev
kild, prantssaia viil; mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, kartulivõtumasin, käterätikuriie, laevaremonditehas, okaspuumets, perekonnaseisuametnik, rahvatantsuring, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, töövõtuleping, tükitöösüsteem, viljapuuaed, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, erastamisväärtpaberiarve, vaherahuläbirääkimised, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. Nt isa saapad, eesli saba, naabri auto, õpilase kirjand, õpetaja portfell, õpiku autor,
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
7. Millised on peamised teenuste osutamise lepingud võlaõiguses? 1) Käsundusleping üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingule iseloomulik sooritus on iseseisev tegutsemine kellegi teise huvides. Nt. lepingud, mis on sõlmitud advokaatidega, audiitoritega jne. 2) Töövõtuleping üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö. Tellija kohustub maksma selle eest tasu. Töövõtulepingut eristab tema suunatus tulemuse saavutamisele. 8. Milline omand on ühisomand? Ühisomandi puhul on asi üheaegselt mitme isiku omandis. Ühisomandi korral ei ole ühiste omanike osad kindlaks määratud. Seetõttu on
*kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või suuremaid ülalpidamiskohustusi *kingisaaja sureb 10. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. *töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult *tarbijatöövõtuleping on oma majandus või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. *töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma *töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest *töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest 11. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt
hind (jättes välja võimalikud lisatööd) töövõtjate pakkumishindade summana peale viimase ehituslepingu sõlmimist. Orienteeruv ehitusmaksumus arvutatakse sõltumatu eelarvestaja või maksumusplaanija poolt ettevalmistus- ja projekteerimisetappidel. Selline töövõtuviis võimaldab alustada töödega projekti varases staadiumis. 3 3.3. Peamised hinnakujunduse viisid Tellija ja ehitaja vahelisi suhteid koordineerib töövõtuleping. Hinnakujunduse viisilt võib ehituse töövõtulepingud jaotada põhimõtteliselt kaheks: 1) Fikseeritud hind Hinna selgus enne töödega alustamist Tellijal madal riskitase Tellija kulud maksumuskontrollile on väiksemad Ehitusettevõtja kasum aga ka risk on suurimad 2) Kulude katmisel põhinev hind Soovitav avarii ja remonttööde puhul Võimaldab alustada töid projekti väga varases staadiumis
2) Tööandja (TA) Töötajaks on TLS alusel nii teovõimeline kui piiratud teovõimega füüsiline isik. Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik (nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik). Tööleping töö, kui järjepidev protsess. Töötaja ja tööandja on sõltuvussuhtes. Käsundusleping oluline on protsess, tulemust ei saa garanteerida käsundisaaja ja käundusandja (tööle lähed siis kui saad) Töövõtuleping oluline on töötulemus, õigel ajal valmistab õige asja. Sarnasused: Töö tegija valib ise töö tegemise koha, aja ja viisi. Tööandja paneb vastutuse töötajale ja väldib riigipoolset kontrolli. Avaliku teenistuse seadus ATS riigiametnik, teenistuja > tööandjaks on riik Võlaõiguse seadus VÕS töövõtuleping töövõtja tellija alluvussuhet pole Vangistus seadus VangS kinnipeetav riik
64. Concrete paver 21. Betoonilaotur 65. Conditions of contract 22. Lepingutingimused 66. Connecting road 23. Ühendustee 67. Constraint 24. Piirang 68. Consumer 25. Tarbija 69. Contaminate 26. Reostama, saastama 70. Contra-flow lane 27. Vastassuuna sõidurada 71. Contract agreement 28. Töövõtuleping 72. Control measurement 29. Kontrollmõõtmine 73. Conventional signs 30. Tingmärgid 74. Cover aggregate 31. Kivipuistematerjal 75. Covering, revetment 32. Pindamine, katmine 76. Cracking 33. Pragunemine 77. Crane truck 34. Autokraana 78. Crash barrier 35. Kaitsepiire, põrkepiire 79
See loovutus ise on ajaliselt varem ära toimunud, kuigi ta hiljem ühendas ehitusmaterjali hoonega. L saab osa nõudest ja ülejäänud 250 000 saab pank, kuna L-i nõue ei kata kogu 400 000. 2.5.4. § 1045 lg 1 heade kommete vastasus – kui teatakse, et nõude loovutus on keelatud ( st nõude saaja teab, et keelatud) Järeldus: Ehituslepingust tulenev nõue kuulub L-ile. Kolm lepingut: töövõtuleping (loovutuskeeld on seal – mõjutab ainult lepingu poolte omavahelisi suhteid), laenuleping (laenu tagamiseks loovutas töövõtulepingust tuleneva nõude, nõue oli juba ära antud – ebaõige teade pangale), müügileping (VÕS § 165 l VÕS § 164 lg 3 prioriteedi põhimõtte 2) Milline tagajärg on valla poolt kohustuse täitmisel valele isikule? Millised on võlgniku võimalused oma positsiooni kaitsta, kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad võlausaldajad?
ning ta keeldub niisuguste ülesannete täitmisest; 7) ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud käesoleva seaduse § 109 1. lõike või § 110 1. lõike alusel, samuti ajaks, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel; 8) ajaks, mil ametnik on arestis või vahi all; 9) muudel juhtudel, mil ametnik on seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. 13. Tööleping- töövõtuleping TÖÖLEPING: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. TÖÖVÕTULEPING:
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirja...
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž Ettevõtlus ja ettevõtte juhtimine Jelizaveta Grabovskaja(155787CTF) TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Uno Feldschmidt Õppeaine: Õiguse alused Tallinn 2012 2 SISUKORD 1.Tööleping........................................................................................................................................ 1.2 Mis iseloomustab töölepingut?.................................................................................................... 2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................................................... 2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama?..................................................... 3.Töötaja kohustused.......................................
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
Seda ei pea kasutama, kuid üks pool rikub lepingud võib riigi poole pöörduda. Ühepoolne õigussuhe Vaja vaid ühe isiku tahteavaldust. Näiteks haldusakti andmine või eraõiguses omand Mitmepoolne õigussuhe Vaja mitme isikukokkulangevat tahteavaldust. Klassikaline näide leping. Ühekülgne õigussuhe ühel poolel on vaid kohustused, teisel õigused. Näiteks kinkeleping, kahju hüvitamine. Kahekülgne õigussuhe mõlemal poolel on nii kohustused kui ka õigused. Töövõtuleping töövõtja kohustub üle andma töö ja on õigustatud nõudma tasu selle eest, tööandja õigustatud nõudma töö üleandmist ja on kohustatud maksma tasu. Regulatiivne õigussuhe määratakse kindlaks, mida isik peab tulevikus kindlasti tegema. Näiteks ehitusluba, isik kohustub projektijärgi ehitama midagi Õigustkaitsev õigussuhe tekib kui isik ei järgi õigusnormist tulenevaid kohustusi ja keelde. Riik sunnib isikut loobuma õigusvastasest käitumisest ja viima on käitumise
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ...
ning ta keeldub niisuguste ülesannete täitmisest; 8) ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud käesoleva seaduse § 109 1. lõike või § 110 1. lõike alusel, samuti ajaks, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel; 9) ajaks, mil ametnik on arestis või vahi all; 10) muudel juhtudel, mil ametnik on seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. 13.Tööleping- töövõtuleping Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tööleping: Üldjuhul tähtajatu · Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile
Kui tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Tähtaeg saabub tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Mall Gramberg Töö tegemist reguleerivad lepingud Tööleping laieneb VÕSi üldosa Võlaõiguslikud lepingud (VÕSi eriosa 8. osa) Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu (TLS § 8) Mall Gramberg Töölepingu mõiste ja pooled Tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale
1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA - maksab tehtud töö eest tasu 2) ametikohale nimetamise või valimise akt 3) teenistusleping. Alati ei ole töö tegemisega seotud pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks, näiteks · sõlmitakse töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi konkreetse töö v osutama mingi teenuse ja teine pool (tellija) kohustub maksma selle eest tasu. Lepingu esemeks on töötulemus, mitte töötegemine. Töö tegija ise otsustab, kuidas tulemuse saavutab. · sõlmitakse käsundusleping ( n. juhatuse liikme leping ) TLS lähtub põhimõttest, et tööleping kuulub võlaõiguslikke lepingute hulka, mistõttu ka TL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
