Kui reservisuhet tähistab r, siis avaldist 1/r nimetatakse raha multiplikaatoriks (võimendiks). . Negatiivne multiplikaator. Esineb siis kui on tegemist impordi osatähtsuse suurenemisega, maksukoormuse suurenemisega.Tulemuseks on väiksem nõudlus ja tarbimine, säästmiskalduvuse tõus. Positiivne multiplikaator Valitsuskulude, investeeringute ja ekspordi suurenemine. 19. Tööhõive, töötus Töötus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid olemasoleva palgataseme korral töötada, ei suuda tööd leida. Tegemist on täiskasvanud töötajatega, kes ei tööta, kuid otsivad aktiivselt tööd. Tööhõive näitab, kui suur osa tööjõust leiab parajasti majanduses rakendust. Selle näitaja olulisust ei pea pikalt seletama - töö annab inimesele sissetuleku, millega end ära elatada, riigi tasandil tähendab madal tööhõive sotsiaalseid probleeme (halvemal
• ei töötanud ajutiselt, kuid säilitas formaalse sideme tööandjaga • töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus Töötu- isik, kes pole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib töötada Tööhõive määr = hõivatud / tööealine rahvastik (E / E+U+I) Töötuse määr = töötud / aktiivne rahvastik (U / E+U) Aktiivsuse määr = aktiivne rahvastik / tööealine rahvastik (E+U / E+U+I) Faktid tööturu kohta Eestis • Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest • Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega • Mitte-eestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest • Tööpoliitikale tehtavad kulutused madalad • Kutsehariduse madalseis • Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul • Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt tootmmiselt teadmistepõhisele majandusele Valitsus Valitsussektor = avalik sektor = riik, valitsus Üldvalitsuse struktuur:
II Inflatsioon ja erinevad kaubad Inflatsioon Kütuse ja mõningate kaupade hinna muut Elektrienergia ja laenuintressid 1998 15,30 ööri/ kwh 1999 14,7 ööri/ kwh 2000 12,9 ööri/ kwh 2001 17,4 ööri/ kwh 2002 11,2 ööri/ kwh 2003 11,1 ööri/ kwh 2004 11 ööri/ kwh Palgad Norra erinevates tööstusharudes Võrdlus erinevate kaubagruppide ja inflatsiooni vahel II Töötus Kes on töötaja? · Töötanud ja saanud selle eest tasu, kas palgatöölisena, vabakutselisena või ettevõtjana. · Ei töötanud ajutistel põhjustel, kuid formaalselt säilis side tööandajaga · Töötas tasuta tunnikese talus või pereettevõttes · ( ILO- International Labour Organisation) andmetele toetudes. Kes on töötu? · Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib tööd leida. Töötud jagatakse
kindlustunne tuleviku suhtes ja andmaks võimaluse osaleda tööjõuturul. Lisaks eelpool nimetatule ei saa me ka tänasel päeval veel mööda vaadata eelnenud aastate majanduslanguse tagajärgedest. Mille tulemusena kasvas aastatel 2008 2010 töötute arv kolm korda. Kadus hulk töökohti ja paljud tööealised elanikud ei ole oma endist staatust suutnud taastada ning probleemiks on saanud pikaajaline töötus ja eriti pikaajaline töötus (tabel 1). Siinkohal on oluline mitte keskenduda vaid töötuse kompenseerimise küsimustele ja rohkem tegeleda pikaajaliste töötute tööturule integreerimise küsimuste lahendamisega. TT431: TÖÖTUD --- Aasta, Elukoht ning Töötuse kestus Kokku Vähem kui 6 6-11 kuud 12 kuud või ..24 kuud või kuud rohkem rohkem 2008
USD), kuid madalam selle kasv (Egiptusel 7,1%). Vaeste arv Egiptuses on sama, mis Türgil. Töötuse protsent riigis on ka peaaegu sama. Võib öelda, et Türgi majandusseis on peaaegu sama Egiptusega: põllumajanduse osakaal majanduses on 13% (Türgis 15%), teenuste osakaal majanduslikus struktuuris on umbes 50% mõlemal riigil. Võrreldes aga suurema riikiga, näiteks Venemaaga, Türgi majandusel on madalam areng. SKT ja selle juurdekasv on Türgil vähem, töötus ja vaeste arv riigis on aga vähem Venemaal. Venemaa kirjaoskus (99,4%) on ka suurem. Põllumajanduse osakaal on väiksem kui Türgis. Kõik räägib Venemaa parimast arengust. Võrreldes teiste maailma riikidega, võib öelda, et Türgi majanduslik areng on keskmine või madalam keskmisest. Kasutatud kirjandus: http://www.yestravel.ru/turkey/economy/#:tour_search http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%AD%D0%BA%D0%BE%D0%BD %D0%BE%D0%BC%D0%B8%D0%BA%D0%B0_
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega
28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitik vahendid? Rahapoliitika ehk MONETAARPOLIITIKA all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, kes soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd. Töötuse eriliigid: · Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega. Ta on lühiajaline ja vabatahtlik, et kokku viia vabad töökohad ja vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme.
RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%. Võrreldes muu maailmaga, on Kanada töötuse määr väikesem ja võrreldes ühe arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on tored...
● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele
turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. Viimastel aastatel on Eestis töötus küll vähenenud, aga minu arvates on statistika veidi petlik. Numbriliselt jääb töötuid küll vähemaks, samal ajal kasvab välismaale elama ja töötama asuvate eestlaste arv päris jõudsalt. Eks kala otsib ikka, kus sügavam, inimene tahab mugavamat ja paremat elu. Riigil oleks siin mõndagi teha, et seda olukorda muuta. Esiteks peaks muutuma suhtumine oma inimestesse ja ma loodan, et seda ka uus valitsus suudab. Minu arvates võiks ka ära kaotada erisoodustusmaksu. See lubaks
Need kolm poliitikavõimalust pole võrreldavad. 1. Kui majanduse jätmine omapead on õige, siis ülejäänud kaks programmi võivad kaasa tuua ebaefektiivsuse ja inflatsiooni. 2. Kui kogunõudluse suurendamise poliitika on vajalik, siis sihtprogrammid on liiga kulukad. 3. Kui on vajalikud sihtprogrammid, siis kogunõudluse stimuleerimine põhjustab ainult inflatsiooni. 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tööpuudus Miks eksisteerib töötus? Kahjuks ei toimi makromajandus alati optimaalselt. Vaatamata agregeeritud t bi i stabiilsusele tarbimise t biil l võivad õi d investeeringud i t i d ja j finantstegurid fi tt id põhjustada õhj t d ebastabiilsust. Arvatakse, et tööturg ei taga täishõivet
aastal peatus, mille põhjuseks oli peamiselt nõrk välisnõudlus, mis tulenes finantskriisistja peamiste kaubanduspartnerite kehvast majandusolukorrast. Lisaks ei ole nõrka konkurentsivõimet parandatud, mis näitab enamjaolt tootlikkuse piiratud kasvu, mis on endiselt Portugali majanduse suurimaid nõrkusi. Pidurdus ka sisenõudluse kasv, mille põhjuseks oli piiratum eratarbimine Portugali tööhõive suurenes veidi 2007. aastal, kui tööhõive määr stabiliseerus umbes 68 % juures. Töötus saavutas 2007. aastal tipptaseme 8,1 % juures, kuid on 2008. aastal mõõdukalt langenud. Vähene välisnõudlus on hakanud mõjutama ekspordile suunatud sektori tööhõivet. Kuna majanduses jätkub üleminek, kasvab struktuurne töötus veelgi, mõjutades eriti madala kvalifikatsiooniga ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi. Kokkuvõtteks võib öelda, et Portugalil on küll praegu rasked ajad, aga ta tuleb neist kindlasti
Horvaatia Gerda Mändmaa Kaardil Põhiline • Zagreb • 56 542 km² • horvaadi keel • 4 290 612 (2011) • 75,9 in/km² • Ivo Josipović • 25. juuni 1991 • Kuna (HRK) • Kesk-Euroopa aeg Majandus • Keskmine palk • Töötus • Tähtsamad tööstusharud • Maavarad Veel • Riigikord • Religioon • Turism Kliima
Steyr-Daimler-Puch müüdi kontsernile Magna International, VA Tech Siemens AG-le, Jenbacher Werke General Electricule. Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Austrias on tõõjõulisi 3,68 miljonit ja töötus 4,8%. 6% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[1] SKT jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 1,5% Tööstus 29,8% Teenindus 69% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 5,5% Tööstus 27,5% Teenindus 67% [redigeeri] Väliskaubandus [redigeeri] Eksport Nafta rafineerimise ettevõte Schwechatis Weißensteini keemiatööstus Frantschachi tselluloosi- ja paberivabrik Austra tähtsaimad ekspordiartiklid on[1] * masinad ja varuosad
· Rahvastik · Sveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%), prantsuse keel (20,4%; 21,0%), itaalia keel (6,5%; 4,3%). Romansi keelt, mis kuulub retoromaani keelte hulka, räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Majandus · Sveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge. · Tööjõu arvatav suurus 2009. aasta andmete järgi on 4,103 miljonit ja töötus 2010. aasta veebruaris 4,4%. · 7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. · Sveitsi frangi inflatsioonitase on -0,5% Taimed Metsad Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga.
Kodutus Kodutus mis see on ? Üheks märgatavaks muutuseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tänavapildis on viimase 20 aasta jooksul olnud kerjuste ja kodutute arvu kiire kasv Eestis tekkinud olukord, kus kodutud rändavad vaesematest piirkondadest, kus neile öömaja ja toetust pakkuda ei suudeta, see ongi toonud kaasa kodutute arvu kiire kasvu just meie pealinnas. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne. Neid nimetatatkse ka "tänavakodutuseks". Kodutuse põhjused : Töötus -> alkoholi kuritarvitamine --> üürivõlad --> väljatõstmine või korteri müük. Töötus --> alkoholi kuritarvitamine --> perekonna lagunemine --> eluaseme kaotus. Kinnipidamiskohast vabanemine --> võimetus leida tööd -> võimetus üürida eluaset sissetuleku puudumise tõttu. Narkomaania --> perekonnast väljahei...
otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks)
sündivus kordaja. Sellest ajast peale on iive aeglaselt tõusnud. 2009. aastla lähenes sündide surmade vahe juba nullile. Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osakaal olnud vahemikus 70-74 protsenti, ning surnute seas 64-68 protsenti. Kui kõik sama moodi edasi areneb, siis on suremuse, sündimuse , ning iibe probleem peagi unustatud. Siiski ei tea kunagi mis olukord aastate pärast on, ning iive võib taas langema hakkata ja seega on see suur jätkusuutlikuse takistaja. Tööjõud ja töötus on kindlasti takistused jätkusuutlikusele. Riik on hädas pensionite ja abirahade maksmisega kuna ei ole piisavalt töölisi, kes maksaks makse. 2010. aastal oli Eestis teises kvartalis 127700 töötut, eelmisest kvartalist on see 9200 inimese võrra vähem. Töötute arv vähenes 9200 võrra, samal ajal suurenes tööga hõivatute hulk aga ainult 5200 võrra. See tähendab, et suur osa ei tööta ikka või on läinud tööle mitteametlikult. See ei ole aga riigile kuidagi kasulik
1. Kui suur töötuse määr (töötute arv ja %)? 2011.a IV kv. Töötuid oli 2011. aasta IV kvartalis 79 000 ja töötuse määr 11,4% . http://www.stat.ee/13080 2. Millises Eesti piirkonnas töötus kõige suurem, millises väiksem? Suurim tööpuudus valitseb Ida-Virumaa linnades, väikseim on tööpuudus Jõgevamaa ja Tartumaa linnades. http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/kaart-toopuudus-eesti-linnades.d? id=50172049&s2f=1 3. Kas suurem meeste või naiste seas? Meeste töötus oli 2011. aastal suurem 13,1% kui naistel 11,8% http://www.stat.ee/57487 4. Kas suurem eestlaste või muulaste seas? Muulaste seas on suurem http://www.kesknadal.ee/g2/uudised
aastal. Selle ajaga on riigis väga palju muutunud. Nõukogude Liidu ajal oli kõigile tagatud töökoht ja elukoht. Praegusel ajal peab igaüks töö- ja elukoha hankimiseks ise vaeva nägema. Tänapäeval, kui on vähe rikkaid ja palju kehvemal elujärjel inimesi on elukoha leidmine küllaltki raske. Elukohti on tegelikult palju, tekib juurdegi, kuid kodu soetamiseks peab tihti suuri laenusid võtma. Ilma töökohata aga laenu ei saa. Kõige suuremaks probleemiks ongi Eestis minu meelest suur töötus. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada. Välismaal saab sama töö eest rohkem palka ja raha jääb ka üle. Lisaks on välismaal odavamad osad
- Eesti Päevaleht (probleem) Kuuga kasvas töötute arv 18,5 protsenti Veebruariga võrreldes kasvas töötus märtsis 18,5%, registreeritud töötuid lisandus 8564. Selle aasta 31. märtsil oli tööturuametis registreeritud 54 979 töötut, mis moodustab 8,4% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga, teatas tööturuamet. Võrreldes 28. veebruariga on registreeritud töötuid 8568 inimese ehk 18,5% võrra rohkem. Võrreldes 2008. aasta 31. märtsiga kasvas töötute arv 220%. Märtsikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 58 093 töötut, märtsis rakendus 1528 töötut
Töötuse öö use probleemid p ob ee d Inflatsioon Kaubavahetus SKP Tööjõu j produktiivsus Eelarve tasakaal Intressimäärad 18 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Töötuse probleemid Töötus on SKP-ga seotud kaudselt, kuid töötuse kaudu on välja pakutud mõningad seosed SKP muutuste hindamiseks. Töötuse klassifitseerimine: ·Struktuurne St kt töötu tööt kas k puuduvad d d oskused k d või õi asuvad
Rahvastiku struktuur ja tööhõive Desiree Danielle Lillemets Raido Illak Tööhõive Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõive määr Tööhõive struktuur Rahvastiku stuktuur Vanuseline jaotus Inimeste osalemine tööturul Geograafiline paiknemine Töötuse määr Töötuse määr ehk töötus on töötute osakaal aktiivsete inimeste seas. Kolmas oluline majandusnäitaja Tööpuuduse põhjused Tsükliline tööpuudus Struktuurne tööpuudus Majanduse kasv=tööpuuduse vähenemine Kasutatud materjal http://eõpik.ee/uhiskonnaopetus/3-7-1- rahvastiku-struktuur-ja-toohoive/ http://majutus.weebly.com/toumloumlhotildeive. html https://www.taskutark.ee/m/rahvastiku-
.. Majanduse tsüklilisus on paratamatu, tsüklid oma ulatuselt ja iseloomult on erinevad. Tsüklite muutusega muutuvad ka majanduskav, inflatsioon, tööpuudus. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade kiire suurenemine. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Töötus on olukord, kus inimesed,kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Töötusemäär = (töötud/tööjõud)*100 Töötuse liigid: siirdetöötus, hooajaline töötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus. Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik: me toodame odavaid kaupu, töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu, inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks. Väljapääsuks on tootmise ja majanduse kardinaalne ümberkorraldamine, teise mõtteviisi juurutamine, eksportiva sektori areng. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike
1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus 4. Rahvamajanduse kogutoodang (RKP), gross national 4. , ,
Rahapoliitika Monetry policy Avatud turu tehingud Open market operations Diskonto määr Discount rate Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio Diskreetne rahapoliitika Discretionary monetary policy „Odava” raha poliitika Easy money policy „kalli raha” poliitika Tight money policy Monetaarne seadus Monetary rule Eesmärgistatud raha Targeting money supply pakkumine Töötus ja inflatsioon. Unemployment and inflatio töötus unemployment siirdetöötus Frictional U. Struktuurne töötus Structural U. Tsükliline töötus Cyclical U. Vabatahtlik töötus Voluntary U. Mittevabatahtlik töötus Involuntary U. Loomulik töötuse määr Natural rate of unemployment Okun’I seadus Okun’s law Avatud I´. Open inflation Surutud I
võtuga on prognoositav töötuse määr aastaks 2015 15 protsenti. Probleemi väljendas väga piltlikult Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Edvard Ljulko Postimehe arvamusportaalis: ,,Pole mõistlik suhtuda sellesse kui tavalisse külmetusse, mis möödub iseeneslikult majanduse nähtamatu käe ja seniste ravivõtete puhul. Lühiajalisest on saanud tihti hoopis teise dünaamikaga pikaajaline töötus. Oodata homme paremaid tulemusi jätkates sama moodi nagu eile see ei peaks olema meie avaliku halduse definitsioon." Samas julgeb Ljulko väita, et lahendus on olemas: ,,Kõige selle tumeda taustal on tegelikult lahendusvõimalused hästi teada. Euroopa Komisjon ja parlament soovitavad kõigil riikidel võtta kasutusele noortegarantii süsteemi. See tähendab, et üle nelja kuu ametlikult tööta olnud noorele, kes pole suutnud ise või lähikonna abil endale rakendust leida, otsib
Slummid Ardi, Helerin, Rauno K Kiviõli 2014 Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Millest slummid tekivad? Looduskatastroofid (maavärinad, üleujutused jne..) Ränne (kodusõjad ja sotsiaalsed konfliktid) Suur töötus(maapiirkondades peamiselt) Halb infrastuktuur Probleemid Magevesi Rikutud toit Jäätmed Õhusaaste Elamistingimused Haigused Puuduv infrastruktuur Koolid, haiglad, politsei, ühistransport jne... Mida tehakse olukorra parandamiseks? Inimesed arendavad paremaid vee- ja sanitaartingimusi. Loovad linnadesse ise välikäimlaid ning hoiavad need korras. I...
1) siirdetöötus (frictional unemployment) Vaheaega töötamises, mis tekib ühelt töökohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel nimetatakse siirdetöötuseks. Ajavahemik endiselt töökohalt lahkumise ja uue töö leidmise vahel on paratamatu, sest alati kulub teatud aeg informatsiooni kogumisele või pakutavate töökohtadega tutvumisele. Siirdetöötus on üldiselt vabatahtlik tööpuudus 2) struktuurne töötus (structural unemployment) Struktuurne töötus on selline töötus, mis tekib siis kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase ja kvalifikatsioon) või geograafiline paiknemine ei vasta tööjõu nõudlusele. Struktuurne töötus hõlmab üldiselt neid töötuid, kes töötasid nii-öelda vanades majandusharudes (metalurgia, masinaehitus), kus vähendati või likvideeriti tootmist. 3) tsükliline töötus (cyclical unemployment)
Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid Ida-Virumaal on palju vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid 2012. aastal suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal oli 31.7%, absoluutse – 14.2%, materiaalse ilmajäetuse määr oli 31.6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr oli 13.6%. Eestis teisel kohal Põhjused Töötus (majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus); vanemad ei hoolitse laste eest; keeleoskuse puudumine. Sihtgrupp Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid Teenused Varjupaik; dokumendite vormistus; psühholoogiline nõustamine; vaesuses elavatele inimestele toitu ja asjade andmine. Koostöö Poed ja sponsorid, omavalitsused, maavalitsus Tegutsemiskoht: kontor Kiviõlis, vajadusel liikuv abi Rahastus Sponsorid, EAS, omavalitsused, maavalitsus, Euroopa Liidu struktuurifondide toet...
riikide näitajatest, kuid Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see üks kõrgemaid. (Siinkohal tuleb märkida, et Eesti statistikaamet korraldab perioodilisi tööjõu- uuringuid vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardile ning seega on toodud arvud teiste riikide näitajatega võrreldavad.) Tegelik tööpuudus erineb seejuures olulisel määral registreeritud töötusest, mis näiteks 2000. aasta juulikuus oli 4,8%. Tegelik ja registreeritud töötus erinevad omavahel seetõttu, et vastavalt töötu sotsiaalse kaitse seadusele on töötuks registreerimine võimalik ainult teatud tingimustel. Isikuid, kes seaduses ettenähtud tingimustele ei vasta, töötuna registreerida ei saa, vaatamata sellele, et de facto on nad töötud. Paljud inimesed ei ole ka ise töötuna registreerimisest huvitatud, sest töötu abiraha Eestis on väga väike, hetkel 400 krooni, mis on allpool kehtestatud toimetulekupiiri
- Väljaspool tööjõudu on isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised Heitunud - mittetöötav isik, kes oleks valmis töö olemasolu korral tööd tegema, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on lootuse seda leida kaotanud. Mis põhjustab tööpuudust? ● Struktuurne tööpuudus - Tööd otsivate inimeste oskused või geograafiline asukoht ei vasta tööandja nõudmistega ja vajadustega. - Nt hariduspoliitikast pöhjustatud töötus või piirkondlik töötus ● Siirdetööpuudus - Ajutine tööpuudus, mis tekib seoses töökoha vahetamisega - Nt ümberõppest tulenev või töötajate voolavusest tingitud töötus ● Tsükliline tööpuudus - Esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Tööhõive poliitika ● Aktiivne tööpoliitika
kolme. Kolme- ja enamalapselist peret on raskem kasvatada, sest kui lapsi tuleb juurde ning sissetulekud jäävad samaks, peab rohkem kalkuleerima ja kulutusi jälgima. Just nüüd on aeg, mil majanduskriis tavakodanikku täie jõuga rõhub (5). Just töötusel on suur mõju vaesuse süvenemisel. Praegu on töötuid Eestis 110130 000, kuid kõik töötud ei pruugi endast teada anda. See tähendab seda, et veelgi rohkem peresid on vaesusesse langemas. Vaesusesse langemine ja vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt (4). Ema-isa töötus avaldab mõju lapse ellusuhtumisele: nad tunnevad end teistega võrreldes kehvemana. Vaesuses üles kasvanud lapsed töötavad nagu nende vanemadki, madalapalgalistel kohtadel või elatuvad riigitoetustest ning nende elu on vilets pensionieaski, kuid see ei pruugi alati nii olla. Võrreldes teiste euroliidu riikidega, eriti Põhjamaa mudeliga, kuhu tahaksime kuuluda,
TÖÖPUUDUS JA TÖÖJÕUPUUDUS EESTIS Eestis on tekkinud väga vastuoluline olukord, kus ühelt poolt räägitakse palju sellest, et meil on tekkinud suhteliselt suur tööpuudus ja teiselt poolt sellest, et Eestis ei ole võimalik leida häid töötajaid. Mis on põhjused, miks Eestis on tekkinud tööpuudus ja tööjõupuudus ning kuidas neid probleeme lahendada? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei leia endale sobivat tööd. Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta: · Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka · Pole töötanud näiteks eelneval kuul kogu arvestusperioodi jooksul · Tegeleb aktiivselt töö otsimisega · On nõus esimesel võimalusel tööle asuma Töötute hulka ei kuulu õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega ka pensionär.
Majandus Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. 1980. aastatel hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingi juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega OECD riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat. Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%. 3. Loodus Rannajoon Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Pinnamood
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte..................................................................
Pere roll heaoluriigis Perekeskne Austria, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Hispaania Mitte-perekeskne Austraalia, Kanada, Taani, Soome, Uus-Meremaa, Norra, Rootsi, Suurbritannia, USA Tööturule sisenemine Uusklassikaline teooria Uued tulijad ja vanad olijad konkureerivad omavahel. Märgatav vaid siis, kui tööturg tasakaalust väljas. Uued on halvemas seisus, sest neil puudub töökogemus Madalam sisenemispalk Töötus Otsimis- ja sobitusteooria Töövõtja ja tööandja ei oma piisavalt infot üksteise ja tulevase töösuhte omaduste kohta Enam töökohavahetusi töökarjääri alguses (job hopping, job shopping) Institutsionaalsed mudelid Haridussüsteemi ja tööturu seotus Kutse omandatakse ettevõttes Kutse omandatakse haridussüsteemis Praktika toimub ettevõtetes · Selektsioon · Üleminek seesolijaks
eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c. palkade languse ja inflatsiooni d. tööpuuduse ja palkade languse 39. Tsükliline töötus: a. on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused b. on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega c. on töötus, mida vaadeldakse vabatahtlikuna d. polegi olemas mingit tsüklilist töötust 40. Heidutatud töötaja on: a. isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata b. eriti tüüpiline põllumajanduses, jahinduses ja turisminduses c
hoidmine;valuuta pakkumine majandusele;kommertspankade juhtimine;rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. 52. Heidutatud töötajad – Mõned inimesed võivad loobuda aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole. Neid nimetatakse heidutatud töötajateks. Nad jäävad väljapoole tööturgu ja seega ei kuulu töötute hulka. 53. Hooajaline töötus – on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumiste hooajaliste kõikumiste tõttu 54. Inflatsioon – Pidevalt jätkuvat hindade tõusu protsessi - ei tõuse küll kõik hinnad, kuid tõuseb keskmine hinnatase - nimetatakse inflatsiooniks. 55. Inflatsioonimäär – Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56
KÕRGEMAT PALKA ETTEVÕTE PEAB MAKSMA, SEDA VÄHEM TÖÖTAJAID SOOVIB. A) kui mingil põhjusel on palk alla tasakaalupalka, siis nõudmine ületab pakkumise ja tegemist on tööjõupuudusega (lahenduseks sellele oleks palgatõus); B) kui mingil põhjusel on palk kõrgem kui tasakaalupalk, siis pakkumine ületab nõudmise ja tegemist on tööpuudusega e. tööjõu ülepakkumisega. Töötus ja töötuse liigid. • Töötus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid antud palgataseme juures töötada, ei suuda tööd leida, kuid nad otsivad tööd aktiivselt. TÖÖTUSE LIIGID: 1. hooajaline töötus 2. struktuurne töötus 3. tsükliline töötus Teema 11 Inflatsiooni olemus, inflatsioonimäär, selle tempod. Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus (tõusma ei pea kõik hinnad vaid keskmine hinnatase). Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus
Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud . Põhjused : 1) maailmameri on reostunud ( nafta avariid , tööstus ) 2) ülivõimsad kalapüügivahendid. ( traalerid ,radarid) 3) ülepüük , röövelpüük ( püütakse rohkem kui juurde kasvab ) Tagajärjed : 1) Ettevõtted suletakse. 2) Kala läheb kallimaks. 3) Rannikukülades tekib töötus , külad surevad välja. Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes ) Forelli , lõhe . 4) Ookeanipüük - Laevastik.
kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Vaesus Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari Tööpuudus Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Alkoholism ja narkomaania Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholsõltuvus. Kuritegevus Kuritegevus on kuritegude toimepanemine
seadus". Töötuse iseloomustamiseks tuuakse välja tema vormid: 1) Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne - ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega, ta on lühiajaline ja vabatahtlik ning vajalik, et kokku viia vabad töökohad 10 ja vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme 2) Struktuurne töötus tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. Struktuurse töötuse puhul on vabad töökohad ja vabad inimesed, aga vabade inimeste kvalifikatsioon ei vasta vabade töökohtade nõuetele. Struktuurne töötus on teatud määral vältimatu igas riigis. See töötus kestab pikaajalisemalt ja ta ei ole vabatahtlik. 3) Tsükliline töötus esineb majanduse langusperioodil. Majanduse tõusufaasi jõudes hakkab vähenema. Valitsus peab sekkuma, et majandus liiguks tõusufaasi.
..................................................................................................26 SISSEJUHATUS Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades tööturu neoklassikalisest mudelist, tööturu teooriatest ja tööturu põhikomponentidest. Seejärel kirjeldan olukorda Eesti tööturul uurides tööturu põhilisi muutusi ja seda mõjutanud tegureid. Käsitlen tööpuudust, selle liike, põhjusi ja võimalikke erinevaid võimalusi ja meetodeid tööpuuduse vastu.
Leibkonna sissetulekud ja kulutused sõltuvad selle suurusest ja ülalpeetavate liikmete arvust töötavate liikmete kohta. Olulist rolli vaesusesse sattumisel mängib ka leibkonna koosseis. Lastega leibkonnad on majanduslikus mõttes haavatavamad kui lasteta leibkonnad. Üksikvanemad ja lapserikkad pered on vaesusriskis ka siis, kui üks vanematest töötab. Töötavate vaeste hulka kuuluvad enamasti vähemalt ühe lapsega üksikvanemad (9).Vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt. Ja probleem ei ole ainult selles, et töötute vanemate lapsed elavad kehvemini, vaid ema-isa töötus avaldab mõju ka nende ellusuhtumisele: nad tunnevad end kehvemas positsioonis olevana, neil puuduvad väljavaated vaesusest välja rabeleda (6). Sellepärast võibgi juhtuda, et kui peresse sünnib kolmas laps, siis pere ei suuda kanda hoolt lapse eest ja võib öelda vaesus taastoodab vaesust ehk et lapsi tuleb juurde ja selle tagajärjel suureneb
Soome, Rootsi ja Suurbritannia. Euroopa Liidu (EL) makromajandusliku olukorra aruande kohaselt on Eesti majanduse seis stabiilselt hea ja Eesti majandust ülemäärane tasakaalustamatus praeguse seisuga ei ähvarda. Aruandes ei kajastata Iirimaad, Kreekat, Portugali ja Rumeeniat, kelle suhtes juba kohaldatakse makromajanduse kohandamise programme. Eesti puhul ületavad niinimetatud häiremehhanismi aruande kohaselt normi rahvusvaheline investeerimispositsioon ja töötus. Kuigi erasektori võlatase on endiselt kõrge, on see viimaste aastate jooksul tublisti vähenenud ning jõudnud normi piiresse, püsides nüüd 129 protsendi juures sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aruande kohaselt on selle tase siiski nii suur, et võib takistada krediidikasvu tulevikus, mis pidurdab toodangu kasvu keskpikas perspektiivis. Mõne riigi puhul käsitletakse põhjalikus analüüsis eelmise makromajandusliku
une stagiaire praktikant tu sois aies obtenir saama il soit ait juger üle vaatama n.soyons ayons facilement kerge v.soyez ayes la signification tähendus ils.soient aient le chomage töötus citer tsiteerima L.P.Q.P une fache ülesanne reussir õnnestuma etre gratuitement tasuta + passe vorm e imposer peale suruma avoir la remuneration palk merite lubama etre avoir
masendavat 3.-4. kohta Elanike hinnangul oli 2011. aastal Eestis kõige tõsisemaks alkoholist tulenevaks probleemiks sõiduki juhtimine joobnud olekus. Sellele järgnesid sellised probleemid nagu: laste ja noorte alkoholi tarbimine terviseprobleemid avaliku korra rikkumine alkoholi tarbimisega kaasnenud isikuvastased kuriteod alkoholist põhjustatud kodune vägivald alkoholist tingitud töötus ja asotsiaalsus ning soosiv hoiak alkoholi tarbimisse.
Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra. Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv selle aasta esimesel poolel jätkus. Töötute arv kasvas II kvartalis siiski vähem kui I kvartalis. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli
Indoneesia Tanel Rohelpuu 12LJ Geograafiline asukoht Indoneesia asub kagu-Aasias Pindala:1,904,569 ruutkilomeetrit Indoneesia on geoloogiliselt aktiivne koht kus toimuvad vulkaanipursked, maavärinad ja tsunamid. Kliima Indoneesia kliima on troopiline Sajab palju vihma kuna ta asub ekvaatori lähedal. Rahvastik Rahvaarv :245,613,043 Rahvastikupüramiid 0-14 aastased: 27.3% 15-64 aastased: 66.5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
