sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi nimetatud LEPING) alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu üldsätted 1.1. Käesolev leping on sõlmitud Töötaja töötamiseks Tööandja juures alates 7. detsembrist, 2009. 1.2. Leping on sõlmitud tähtajatuna. 2. Töötaja tööülesanded. 2.1. Töötaja asub tööle puusepana. 2.2. Töötaja tööülesanded on sätestatud Lepingu lisas olevas tööülesannete kirjelduses. 3. Töötasu 3.1. Tööandja maksab Töötajale kuutöötasu 15 000 EEK kuus. 3.2. Töötasu makstakse ülekandmisega Töötaja pangakontole. 3.3. Töötasu makstakse üks kord kuus; kuu lõpuks väljateenitud töötasu makstakse välja järgmise kuu 5. kuupäeval. 3.4. Töötasust peetakse kinni üksikisiku tulumaks, pensionikindlustuse makse ja töötuskindlustusmakse seaduses sätestatud korras ja määrades. 4. Tööaeg ja tööaja korraldus
4) ametinimetus (kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg) 5) töö eest makstav tasu - ei ole enam mõistet PALK. Põhimõte igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Pooled lepivad töötasus kokku ning kokkuleppe puudumisel loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat. Kokku tuleb leppida töötasu maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab), T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. TA-l on kohustus maksta töötasu ka siis - kui T viibib koolitusel; TA ei kindlusta töötajat tööga (tööseisak); T esindab töötajaid; T ei saa isiklikel põhjustel tööd teha (§38) 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud 7) tööaeg. Täistööaeg, kui töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Kui
eeldada üksnes tasu eest. Töötaja teavitamine töötingimustest Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema vähemalt järgmised andmed: · Tööandja ja töötaja nimi · Isiku või registrikood · Elu või asukoht · Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg Tööülesannete kirjeldus · Ametinimetus,kui sellega kaasneb õiguslikk tagajärg · Töötasu,selle arvutamise viis,maksmise kord,palga päev ning tööandja makstavat ja kinnipeetavad maksud. · Töö tegemise koht,kus sa seda tööd teed · Puhkuse kestus · Muud hüved,kui nendes on kokku lepitud · Viide töölepingu kohta ülesütlemise,etteteatamise tähtaegade kohta Töötaja kohustused Töötaja täidab oma kohustusi tääandja vastu lojaalselt.Töötaja peab täitma eelkõige järgmisi kohustusi:
....................................................................... 3.6 Töölähetuse kohustus (§ 21)...................................................................................................... 3.7 Töö tegemise koht...................................................................................................................... 4.Tööandja kohustused..................................................................................................................... 4.1 Töötasu suurus........................................................................................................................... 4.2 Töötasu maksmine (§§ 29 – 33, 35 – 39)................................................................................... 4.3 Töölepingu näidis....................................................................................................................... Kasutatud kirjandus:.....................................................................
väljamaksed omakapitalist; kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud; ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed Töötasu arvestus: Töötasu: D kulu(4301) K töötasu(2141) SM: töötasu*33% D kulu(4303) K SM(2152) ETK: töötasu*1% D kulu(4304) K TK(2154) KOP: töötasu*2% D kulu(4305) K KOP(2155) TTK: töötasu*2% D kulu(4304) K TK(2154) TM: (töötasu-TTK-KOP-144)*21% Netopalk: töötasu-TTK-KOP-tulumaks Kulukirjend: D kulu K töötasu K SM K ETK Kinnipidamised: D töötasu K TTK K KOP K TM Väljamaksmine: D võlad töövõtjale(2141) K kassa/pank(1011,1012) Töötasu-kinnipidamise töötasu KESKMISE TASU ARVUTAMINE Vajadus: üleviimine teisele tööle; koondamine; viivitused jms Arvutatakse: üldjuhul eelnenud 6 kalendrikuu jooksul teenitud palga kogusummast. Kui terve kalendrikuu pole tööl oldud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv. Keksmine tasu=palgasumma : kalendaarne tööpäevade arv * hüvitatavad päevad
Kristel Keskküla MT1-10 Streik ja Töösulg Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Streigi eesmärgiks on saavutada tööandjalt järelandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötajad, et tööandja töstaks nende töötasu, tõstaks töötasu, pikendaks puhkuseid. Streigi kestuse piirangut ei ole, mis tähendab, et streik võib kesta kuni streikivad töötajad otsustavad lõpetada töökatkestust, esitatud nõudmised on rahuldatud või kompromiss saavutatud. Samas on kehtestatud toetus- ja hoiatusstreigi kestuse piirangud. Streike liigitatakse mitmeti: · Hoiatusstreigid, mille kestus ei tohi olla üle ühe tunni ning, · Toetusstreigid, mille kestus ei tohi ületada kolme päeva.
välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. 3. Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine. Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. 4. Kui asutus viivitab palga maksmisega – kas ametnikul õigus nõuda viivist? ATS § 62 lg 5 ütleb, et palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113. 5. Mis järgmistest on palga komponentideks (arvestatakse keskmise töötasu hulka): Lähetustasu - JAH preemia - JAH haigushüvitis - EI puhkusetasu - EI asendustasu - JAH valveajatasu - JAH Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ütleb, et määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriseaduse tähenduses. ATS § 61 lg 1 ütleb, et ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast
ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ta osaleb streigis ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus Alla 8 kuu pikkuse tööajal ei või olla katseaeg pikem kui pool ajast. Tööandja kohustused! kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid
paremini tööd. Samas ei tohi tööandja koondada töötajaid lähtuvalt nende soost, vanusest, rahvusest, seksuaalsest sättumusest või muudest asjaoludest, mis tööga seotud ei ole. Tööandja ei tohi koondada: 1. Rasedat; 2. Töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele; 3. Töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust Tähtajatu lepingu korral peab tööandja töötaja koondamisel maksma talle hüvitist 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. Olukorras, kus tööandjal tekib vajadus koondada töötaja, kes töötab tähtajalise lepinguga, tuleb tööandjal maksta töötajale hüvitisena töötasu lepingu tähtaja saabumiseni. Näiteks tuleb kuueks kuus sõlmitud tähtajalise lepingu ülesütlemisel nelja kuu möödudes koondamise tõttu maksta töötajale hüvitiseks kahe kuu töötasu. Hüvitada tuleb nö saamatajäänud töötasu, millele oleks töötajal olnud õigus, kui ta oleks
Telefon Faks E-post Hageja tegevus kostja/ kostjate andmete saamiseks Kostja andmed sain telefonitsi temalt endalt. Numbri leidsin OÜ Valge kodulehelt. Hageja nõude põhjendus (hagi alus) Hagi aluseks on saamata jäänud töötasu, mille suurus oli 642 eurot.Töötasin alates 2013 aasta veebruarist kostja firmas OÜ Valge klienditeenindajana. Töölepingus on kirjas, et kuupalk tuleb pangaarvele iga kalendrikuu esimesel tööpäeval. Viimati saabus minu arvele töötasu 2013. aasta septembris. Alates septembrist pole töötasu makstud. Lõpetasin töösuhte käesoleva kuu 5ndal kuupäeval. IV HAGEJA NÕUE
4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Töötasu kontrolltöö 1. Kuidas tuleb tasustada riigipühadel töötamist, kui ei kompenseerita vaba ajaga? V: Riigipühadel tuleb töötamine tasustada kahe kordse tasuga 2. Kuidas tasustatakse ületunnitööd, kui ei kompenseerita vaba ajaga? V: Tasustatakse,sel juhul 1,5 kordse töötasuga 3. Kuidas tasustatakse öötööd, kui ei kompenseerita vaba ajaga? V: Öötöö tasustatakse 1,25 kordse töötasuga 4
määramata ajaks. Andmed töölepingus Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: · tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; · töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; · tööülesannete kirjeldus; · ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; · töö eest makstav tasu ja maksud; kokku lepitakse töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; · muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; · aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); · töö tegemise koht; · puhkuse kestus;
Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest. Tagajärjed: Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 18. Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala Mõiste: Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivlepingu pooled:
Millistele? (3 punkti) 1. seaduslik 2. adekvaatne 3. motiveeriv 4. võrdne kõigile 5. turvaline 6. efektiivne 7. Hüvituse liigid on: ( 2 punkti) a) Palk b) Lisatasu c) Soodustused d) Kõik ülaltoodu. III TLS ja TÖÖTASU 8. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale: (2 punkti) a) 1,25 kordset töötasu b) 1,5 kordset töötasu c) 2 kordset töötasu 9. Tööandja kannab töötaja arvele: (1 punkt) a) Brutotöötasu b) Netotöötasu 10. Töötaja Anu arvestatud brutotöötasu septembrikuus on 1560 . ( 5 punkti) a) Arvuta Anu netotasu võttes arvesse, et Anu ei ole esitanud avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks, on liitunud kohustusliku kogumispensioni II sambaga (näita arvestuskäik) b) Arvuta tööandja kulutused töötasule (näita arvestuskäik).
Personali hindamine ja tasustamine 1. Esitage ettevõtte töötajate tüki- ja kollektiivse hindamis- ja palgasüsteemide positiivsed ja negatiivsed momendid grupeerituna, sh olulisuse järjekorras. Tüki palk on lihtsaim tulemuspalga alaliik, kus töötasu suurus sõltub toodangu mahust või teenuste hulgast. Tüki palk ergutab töötajaid suurendada tootlikust (1) ja võimaldab töötulemusi õiglasemalt tasustada (2). Tükipalga süsteem käivitab töötajate vahelise võistluse (3) ning võimaldab motiveerida töötajaid saavutama enamat (4). Selle puuduseks on aga süsteemi keelukus (1) ning oht vähendada töökvaliteeti (2) ja halvendada koostööd (3). Tekitab tööliste vahel pingelist konkurentsi enamtasustavate tööde saamiseks (4)
S isukord § 29. Töötasu suurus................................................................................................. 69 § 30. Majandustulemuselt makstav tasu................................................................... 72 § 31. Tehingutelt makstav tasu.................................................................................. 72 § 32. Kokkulepe töötasu kasutamise kohta............................................................... 73 § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis................................................................. 74 § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe............................................................... 75 § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel.............................................................. 77 § 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude
Reaalne SKP ei muutu b. Reaalne SKP suurenes, kuid vähesemal määral kui hinnad c. Reaalne SKP vähenes d. Antud info ei võimalda määrata reaalset SKP dünaamikat e. Kõik vastused valed 5. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: a. Aktsiaseltsi kasum b. Riiklikud siirdemaksud c. Ettevõtjate poolt makstavad laenukapitali intressid d. Renditulu e. Töötasu ja palk 6. Töötasu arvutatakse: a. SKP arvutamisel tulude meetodil b. SKP arvutamisel kulude meetodil c. Puhasekspordi arvutamisel d. Subsiidiumide maksmisel riiklikele ettevõtetele e. Kõik vastused valed 7. Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. Hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel b. Hinnata „tarbjakorvi“ maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c
tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse. Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest. Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 18.Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. (2) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel;
Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata 1) Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev 2) Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule. Töölepingu sõlmijal on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste lepingute alustel puuduvad 1) Õigus saada töötasu alammäärast 4350 või 27/h 2) Õigus saada puhkust 3) Tööaja piirangud 4) Töölepingu ülesütlemise piirangud tööandjale 5) Ohutud töötingimused Käsunduslepingu tunnusteks 1) Teenuse osutamine 2) Töö iseseisev korraldamine 3) Isikliku täitmise eeldamine 4) Nii tasuline kui ka tasuta Töövõtu leping: Töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku
Tööpuudus Anni Ruul Tallinna Reaalkool 2011 Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- ke hüviste omandamiseks laagris; töökohustus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle endises N Liidus Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- Mõni inimene ei oska lu, mida inimene võib Ilma tööta olla töö tegemisest saada Eneseteostus Autor: A. Arrak Töötasu vormid Palk = tasu
2.3.1Töötasu maksmise aeg, koht ja viis............................................................................19 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud töötusest. Inimesed soovivad saada head palka, kuid hetkel vabad töökohad ei paku neile piisavalt töötasu või siis puudub neil töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Töö on enamikule inimestest vajalik enda ja oma perekonna ülalpidamiseks, see tähendab elatusvahendite hankimiseks. Eestis on võimalik töötada töövõtu lepingu, käsunduslepingu või töölepingu alusel. Käsundusleping ja töövõtu leping põhinevad võlaõigusseadusele, tööleping ja töölepingu seadusele. Kuna enamus inimesi töötab siiski töölepingu alusel, ei pruugi siiski iga
Täita töönorme, kinni pidada tööajast. Täita tööandja seaduslikke korraldusi. Hoiduma tegudest, mis takistavad teistel tööd tegemast või kahjustavad teiste isikute vara. Teatada koheselt töötakistusest. Hoida äri- ja tootmissaladust. Osaleda koolitusel. Teha koostööd teiste töötajatega. Teatada esimesel võimalusel oma töövõimetusest. Tööandja kohustused: Kindlustada töötaja kokkulepitud tööga. Maksta töötasu ettenähtud suuruses ja ajal. Anda puhkust ja maksta puhkusetasu. Kindlustada ohutud töötingimused. Tutvustada tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning töökorralduse reegleid. Korraldada omal kulul tööalast koolitust. Teavitada tähtajalise lepinguga töötajat vabadest kohtadest. Austada töötaja privaatusust. Anda töötajale infot töötasu kohta. Mitte avaldada töötasu andmeid töötaja nõusolekuta.
Osatulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võib sõlmida ka muid lepinguid, mille sisuks on töö tegemine - VÕS-is sätestatud lepingutest on töölepinguga kõige sarnasemad käsundusleping (§§ 619- 634) ja töövõtuleping (§§ 635-657) 1.2.2.2 lepinguite eristamise vajadus - töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad, nt: o õigus saada töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses o õigus saada puhkust o tööajapiirangud o töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud o ohutud töötingimused 1.2.2.3. töösuhte eristamine käsundist A. Käsunduslepingu mõiste ja tunnused: - käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga
tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale. · Tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; Tööandja kohustused ja õigused Kohustused: · Kindlustab töötajale kokkulepitud töö ning annab selgeid ja õigeaegseid korraldusi. · Maksab töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. · Annab ettenähtud puhkust ja maksab puhkusetasu. · Tagab töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kannab koolituskulud ja maksab koolituse ajal keskmist töötasu. Õigused: · Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, on tal õigus
nädalat. § 5. Töötaja teavitamine töötingimustest (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;
põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal)" kuna see statistika pakkus mulle antud momendil kõige rohkem huvi. Valisin võrdlemiseks III kvartali, kuna see andis võimaluse kasutada ka 2010 aastat (III kvartal on hilisem periood, mille kohta on andmeid). Periood pakkus huvi seetõttu, et antud vahemikku jääb majanduslangus ja uus majandustõus. Mõningad selgitused: Brutopalk Ehk kogupalk - töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk. Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja
lõpetamise vajadust. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt (2) Tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige TLS § 91 lg 2 loetletud juhtudel: tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt (3) Töötaja isikust tuleneval põhjusel võib töötaja TLS § 91 lg 3 kohaselt töölepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige juhul, kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Ülesütlemise kord
kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum. Kasumiaruande kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode perioodi käivete summadest. 10. Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu? Väljamaksmisele kuuluv tasu on töötasu, millest on kinni peetud tulumaks, kogumispensioni makse, kui töötaja on sellega liitunud ja töötuskindlustusmakse. 11. Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel? Väljamaksmisele kuuluva töötasu väljaarvutamiseks on eelkõige tarvis teada töötasust kinnipeetavate maksude ja maksete summad. Selleks arvutatakse välja kõigepealt kas
tööaja. See põhimõte kehtib absoluutselt kõigi töölepingute puhul. Ületunnitöö tegemises tuleb poolte vahel alati kokku leppida. Kokku tuleb leppida ka ületunnitöö hüvitamises. Kui kokkulepet hüvitamises ei ole, siis saab töötaja ületunnitöö tegemise ajaga samas mahus vaba aega. Kui lepitakse konkreetselt kokku, et ületunnitöö eest makstakse tasu, siis peab see olema vähemalt 1,5kordne töötasu. Ületunnitöö tegemise kokkulepe on tühine, kui see: sõlmitakse alaealisega TLS § 44 lg 2; sõlmitakse töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud TLS § 44 lg 3. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda: alaealiselt; rasedalt; töötajalt, kellel on õigus rasedus ja sünnituspuhkusele. Öötöötajatele on kehtestatud täiendavad piirangud
tööaja. See põhimõte kehtib absoluutselt kõigi töölepingute puhul. Ületunnitöö tegemises tuleb poolte vahel alati kokku leppida. Kokku tuleb leppida ka ületunnitöö hüvitamises. Kui kokkulepet hüvitamises ei ole, siis saab töötaja ületunnitöö tegemise ajaga samas mahus vaba aega. Kui lepitakse konkreetselt kokku, et ületunnitöö eest makstakse tasu, siis peab see olema vähemalt 1,5kordne töötasu. Ületunnitöö tegemise kokkulepe on tühine, kui see: sõlmitakse alaealisega TLS § 44 lg 2; sõlmitakse töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud TLS § 44 lg 3. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda: alaealiselt; rasedalt; töötajalt, kellel on õigus rasedus ja sünnituspuhkusele. Öötöötajatele on kehtestatud täiendavad piirangud
b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 4. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. tõstes liikmete tööviljakust b. töstes täiendressursside hinda c. suurendades nõudlust toodetavale kaubale d. tehes kõike varemloetletut e. alandades asendusressursside hinda 5. Monopson: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu 6. Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: a. täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega b
kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Seaduse alusel on koondamise eest kaitstud töötaja, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Tööandja saab eelpool toodud tingimusel koondada töölkäiva alla 3-aastast last kasvatava isiku, kuid lapsehooldus- või lapsendaja puhkusel olevat töötajat koondada ei tohi. Hüvitised koondamise korral peab tööandja maksma töötajale tähtajatu lepingu korral koondamisel maksma talle hüvitist 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. Muudel tööandja poolt töölepingu ülesütlemise juhtudel ei tulene seadusest tööandjale kohustust maksta töötajale hüvitist lepingu lõpetamise tõttu. Olukorras, kus tööandjal tekib vajadus koondada töötaja, kes töötab tähtajalise lepinguga, tuleb tööandjal maksta töötajale hüvitisena töötasu lepingu tähtaja saabumiseni. Näiteks tuleb seitsmeks kuuks sõlmitud tähtajalise lepingu ülesütlemisel nelja kuu möödudes koondamise
iseseisev -juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule 1 Töövõtuleping ja käsundusleping jätavad töötajad ilma neile TL-ga ettenähtud tagatistest. Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad, nt: õigus saada töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses, õigus saada puhkust, tööajapiirangud, töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud, ohutud töötingimused. Tööleping: töö tegemist korraldab tööandja , töötaja täidab kohustusi isiklikult, tasuline leping Käsundusleping: käsundisaaja korraldab oma tegevust ise, eeldatakse, et käsundisaaja täidab kohustusi isiklikult, tasu makstakse siis, kui selles on kokku lepitud
Vali üks: a. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu b. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega c. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg Tagasiside Õige vastus on: väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu. Küsimus 12 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Monopson: Vali üks: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu Tagasiside Õige vastus on: vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu. Küsimus 13 Õige 1,00 punkti 1,00-st
Tunnused: · Rahulolematus palgaga · Rahulolematus kaastöötajatega · Personali muutusest tingitud pinged · Hilinemine · Varasema töökorralduse muutus · Tüdimus · Motivatsioonipuudus Põhjused: · Rahulolematus palgaga on tingitud sellest, et majanduslanguse ajal hakkasid telliused järsult vähenema ning töö iseloom muutus. Kuna täiskohaga töötajad peavad palka saama ka siis, kui nad ei tööta, viidi töötasu üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem kui miinimumpalk. Mairile tundub, et masstöö oleks konveieri puhul palju tulemuslikum ja saadav tulu oleks suurem · Rahulolematus kaastöötajatega on tekkinud sellest, et enamik Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud ning asemele on tulnud äsja kutsekeskkooli lõpetanud venelannad, kellega pole millestki rääkida. Samuti on töö juures peamiseks
Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus.
1) ta kasutab puhkust; Kaasus: Malle võttis omale suveks aiandisse tööle 16 aastase Tiina. Tiina pidi töötama Malle juures kuu aega. Tema tööülesanneteks olid rohimine, kastmine, maasikate korjamine. Kirjalikku töölepingut Malle Tiinaga ei sõlminud. Tiina viimasel tööpäeval pidi Malle talle tehtud töö eest maksma 100. Malle maksis Tiinale vaid pool lubatud summast. Kas Malle võib Tiina tööle võtta? Millised on Tiina võimalused/õigused saada ülejäänud töötasu? Vastus: Seaduse järgi peab Malle ja Tiina vahel olema tööleping sõlmitud. Ilma selleta ei tohi inimest tööle võtta. Kuna töölepingut ei olnud, siis ei ole Tiinal võimalust/õigust saada ülejäänud töötasu. Kaasus: Lapse ema, kes sai 14 aastaseks, pöördus tööandja poole taotlusega, milles ta palus täiendava kolm päeva lapsehoolduspuhkust. Tööandja keeldus puhkuse andmist, põhjendades seda nii, et laps on juba saanud 14. Kas tööandjal on õigus?
tegemist võib eeldada üksnes tasu eest; VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töölepingu andmed ( TLS § 5) 1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht 1. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 2. tööülesannete kirjeldus 3. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 4. töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, maksud ja maksed 6. muud hüved, milles on kokku lepitud 7. tööaeg Töölepingu andmed 8. töö tegemise koht 9. puhkuse kestus 10. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad 11. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele (TLS § 47) 12. viide kollektiivlepingule NB! töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt Muud kokkulepped (TLS § 2)
kuidas tahab ja kus tahab Palk iga kuu Ei pea olema palk iga kuu Min. palk 430€ Puudub min. palga määr Ravikindlustus Vastutab ise 28 päeva puhkust Õigus puhkusele puudub 8. Mis on põhilised tingimused, milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Töötasu alammäära kehtestamine ; Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ; Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord ; Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord 9. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda
vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust; tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest; Töölepingu andmed: 1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht 1. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 2. tööülesannete kirjeldus 3. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 4. töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, maksud ja maksed 5. muud hüved, milles on kokku lepitud 6. tööaeg 7. töö tegemise koht 8. puhkuse kestus 9. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad 10. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele (TLS § 47) 11. viide kollektiivlepingule NB! töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt Lisaks, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku mistahes muudes tingimustes.
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE II OSA 1. Mida tuleb töötajale kirjalikult teatada töötasu osas. § 5 TL kirjalikus dokumendis peavad sisalduma järgmised andmed ja tingimused (need on miinimum) 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) Põhimõte igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid; - töötaja puhkus on 30 kalendripäeva, ta peab seda kasutama osade kaupa: § 5 TL 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest
Tööandjaks võib olla juriidline või teovõimeline füüsiline isik. Seadusega ettenähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18 aastane. Töötajaks saab reeglina olla 18 aastaseks saanud teovõimeline või piiratud teovõimeline füüsiline isik. Töölepingu põhitunnused on järgnevad - töötaja kohustub tegema kokkulepitud tööd, tööleping on kahepoole kokkulepe, töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töötasu tehtud töö eest, tööandja kindlustab töötingimused. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema toodud välja - tööandja ja töötaja nimi, isiku või registrikood, elu või asukoht, töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg, tööülesannete kirjeldus, ametinimetus, töö eest makstav tasu, muud hüved kui nendes on eelnevalt kokku lepitud, aeg millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, töö tegemise
korraldustele alluma, lepingu alusel töötavale isikule antakse ülemuse poolt töövahendid, talle makstakse tasu. Käsunduslepingule sarnane: pole töölepingulisi hüvesid, nt kindlat puhkust, miinimumpalka jms. Leping vastab seetõttu rohkem töölepingu sisule. 5. K. sõlmis OÜ-ga "Koostöölepingu". Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 900 eurot kuus ning K.-l oli õigus saada lisatasu lepingus kokku leppimata tööülesannete täitmise eest. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord (tasu maksti iga kuu viimasel päeval töötaja pangakontole), töö tegemise koht, tööaeg ning tööle asumise aeg. Koostöölepingu kohaselt allus K. haldusjuhile.
töötades sõltub selle üldine palgatase maksumaksjate valmidusest tasuda makse, mis omakorda sõltub ühelt poolt nende hinnangust saadud teenustele ja selle kvaliteedile ning teiselt poolt nende teadlikkusest, et maksutuludest kaetakse nimetatud teenuste osutamise kulud. Eraettevõttes, mis realiseerib oma toodangut vaid siseturul, sõltub selle palgatase riigi üldisest hinnatasemest ja ettevõtte konkurentsivõimest sellel turul. Seega töötaja võib võrrelda oma töötasu vaid analoogsetes ettevõtetes tasutava palgaga. Eraettevõttes, mis konkureerib rahvusvahelisel turul, sõltub selle palgatase rahvusvahelisest konkurentsist vastavas valdkonnas. Praktikas tähendab see, et kui töökad ja usinad hiinlased on valmis leppima madalama palgaga viletsamates töötingimustes ja riik lubab ettevõttel tootmistegevust arendada keskkonnakahjudest hoolimata, siis peab Eesti ettevõte leppima sellega ja alandama ka oma kulusid s.h töötasusid.
tahtlikult või olude sunnil, nõus vahele jäämisega riskima. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel sai 2004. aastal ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest. Küsitlused näitavad, et enamik ehk 89 protsenti inimestest ei poolda ümbrikupalga maksmist ning kõigest 3 protsenti on selle poolt. Tekib küsimus, et kui vaid käputäis inimesi on "musta" palga pooldajad ja teised enamjaolt vastased, siis kes on need, kes ikkagi võtavad vastu mitteametlikult makstava töötasu? Need on inimesed, kes on seatud valiku ette kas palk ümbrikus või töötuna kodus konutamine. Ümbrikupalk on paljudele hea võimalus töötada suurema palga eest kui seda on praegu miinimum. Ametlikult saadava miinimumpalgaga inimesed, kellel on vaja makse maksta ja lapse kasvatada-koolitada, ära ei ela. Olgu, see ei ole reegel, elatakse küll ja selliseid peresid on Eestis rohkem kui küll - kuid selline elu on vaevalt see, mida inimesed ise tahaksid, elu, mis on elamist väärt
TÖÖAEG TÖÖTAJA asub tööle täistööajaga, arvestuslikult 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Tööaja algus, lõpp ning lõunaaeg on määratud töösisekorrareeglitega. TÖÖTAJA põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Täiendavat lapsepuhkustei antakse TLS § 63 alusel. TÖÖTAJA puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafikus. TÖÖTASU Katseajal maksab TÖÖANDJA TÖÖTAJALE brutosummana töötasu 366 eurot kuus. Pärast katseaega maksab TÖÖANDJA TÖÖTAJALE brutosummana töötasu 411 eurot kuus. TÖÖTAJA palgatingimused vaadatakse läbi ja lepitakse TÖÖTAJA ja TÖÖANDJA vahel kokku peale katseaega ja edaspidi vähemalt 1 kord aastas. TÖÖTAJALE arvestatud palk makstakse iga kuu kümnendal kuupäeval ülekandega TÖÖTAJA määratud pangakontole. POOLTE KOHUSTUSED TÖÖANDJA ja TÖÖTAJA kohustuvad täitma kohustusi, millised tulenevad TLS 3
leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. TÖÖANDJA PEAMISED KOHUSTUSED (1) (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldus 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestus Tööandja peamised kohustused(2) 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused
hetkel on etteteatamisaeg 30 päeva. Seega on etteteatamine tööandja poolt õigesti vormistatud. 3. KÜSIMUS: Olen kuulnud, et haigestumise korral saab puhkuse katkestada. Kas puhkuse saab katkestada ka siis, kui mu laps haigestub ja arst väljastab hoolduslehe? Vastus: Puhkust saab katkestada ka lapsega hoolduslehel olles ja hiljem edasi puhata. 4. KÜSIMUS: Mida teha, kui tööandja maksab töötasu tihti nädalapäevad hiljem, kui on töölepingus kokkulepitud palgapäev või mida saab töötaja sellisel juhul ette võtta? Vastus: Töölepingu seaduse järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötajal on õigus nõuda viivitusest tingitud kahjude hüvitamist tööandja poolt. 5. KÜSIMUS: Soovime tööle võtta tähtajalise elamisloaga inimese. Kas me peame temaga
Millele pöörata tähelepanu välismaale tööle asumisel? Välismaal töötamine on väärt võimalus silmaringi avardamiseks, elatise teenimiseks ning hiljem ka Eestis hea töökoha leidmiseks. Oma otsuseid hoolikalt läbi mõeldes võid saada huvitava kogemuse võrra rikkamaks. Tööleasumise tingimused ning nendest tulenevad õigused ja kohustused on reguleeritud selle riigi õigusega. Kui töötamise kohaks on Euroopa Liidu liikmesriik, on töölepingu tingimused, nagu töötasu, töö- ja puhkeaeg ning puhkus, Eestis kehtivate tingimustega suures osas sarnased. Samuti pea meeles seda, et igal juhul pead teise riiki tööle asudes end kohalike ametivõimude juures egistreerima. Reeglina tuleb seda teha kolme kuu jooksul alates riiki sisenemise päevast. Siiski on soovitatav enne, kui otsustad minna tööle välisriiki, koguda võimalikult palju eelinfot seal töötamise võimaluste ja töötingimuste kohta. Pea meeles, et välismaale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
