TL korral. Eeldatakse, et ülesütlemine on Poolte kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töösuhte poole surma tõttu Ülesütlemisega korraline, kui töötaja ei tõenda, et TLS §79. Tähtajatu ja TLS §80 lg 1 (ja ka lg 2-3) TLS §83 ülesütlemine on erakorraline. tähtajalise puhul, algataja TL muutub tähtajatuks kui Etteteatamistähtaeg 30 kp. pole oluline. töötaja jätkab töötamist JA NB
Õigusõpetus Tööleping Kokkulepe töötaja ja tööandja vahel Töötaja kohustus teha tööd Alluvussuhe (üks pool on allutatud teisele) – seaduslikud korraldused Töötasu maksmine Kohustus kindlustada töötingimused Vanus Võib sõlmida isikuga kes on VÄHEMALT 7-aastane Väikestele on ettenähtud töötunnid 4-7h, tööleping on kohustuslik, kohustuslik vanemate ja tööinspektori luba Alla 18-aastased 8h päevas (40h nädalas) Töölepingu sõlmimine Töölepingut sõlmitakse kirjalikult
Kuressaare 2011 SISSEJUHATUS Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkt 3 on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele. arvutiklassi töökeskonna võimalikke ohutegureid. Riskiana lüüs viidi läbi Kuressaare Ametikooli arvutiklassis. Riskianalüüsi tegemisel lähtuti 1)Müra ekspositsioonitase ei tohi ületada 85 dBA. Personaalarvutite ja bürooruumides olev müra ei tohiks ületada 50 dBA, arvutiklasside müra piirnormiks on kehtestatud 45 dB(A). 2) Valgustustingimuste hindamisel lähtuti: Valgus. Valgustus. Töökohavalgustus
kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja arbitraazikohus, tallinna börsi vahekohus Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus (kui ei nõustu enda suhtes tehtud kindlustusandja otsusega, pole kohustuslik), töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu nii töötaja kui ka tööandja saavad pöörduda ilma riigilõivu maksmata kõigi töösuhetest tuelnevate vaidluste lahendamiseks, rahalised nõuded kuni 10 000euri), tarbijakaebuste komisjon (tarbija ja kaupleja vahelised vaidlused, kui kokkulepet ei saavutatud jasumma üle 20euri, ei lahendata vaidlust kui kahjunõue tuleb surmajuhtumist, kehavigastusest, tervisekahjustusest või on vaidlus seotud tervishoiu, õigusabi, kinnisasja ja ehitise
kahtlemata mõjutab meie tegutsemist vabal ajal, suhtlemist sõprade ja pereliikmetega ja aktiivse eluhoiaku kujunemist. Kas me pöörame piisavalt tähelepanu tingimustele, milles töötame? Kas me oleme rahul nende tingimustega? Kas meie tervis ja ohutus on tööd tehes kaitstud? On ilmselge, et hästi ülesehitatud tervishoiupoliitika annab ettevõttele tugeva eelise tema rahuloleva personali näol. Terve töötaja teeb parimat tööd ja on ka üheks äri edu pandiks. Järgneva töö eesmärgiks ongi leida vastus küsimusele, kas tööandjad on teadlikud ohtudest, mis võivad tekkida just siis, kui töökeskkonnale tähelepanu ei pöörata ning ning mida saavad ettevõtjad teha selleks, et luua turvaline ja ohutu töötajasõbralik töökeskkond. 4 1. Töötervishoid 1.1. Määratlus ja eesmärgid
eneses ei sätestata hilisemat tähtaega 3)käskkiri jõustub selle allakirjutamisel, kui käskkirjas ei ole teisiti ette nähtud. 7. Õigussuhe õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Ühiskondlik suhe, millele rakendatakse õigusnormi. Õigussuhte elemendid 1) subjektid ehk suhte pooled (suhtest osavõtjad) nt töötaja ja tööandja 2)subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused seovad suhte objekte, nt tööandjal on õigus nõuda tööd ja kohustus maksta palka 3)objekt suunatud suhte subjektide huvi, mille tõttu neil on õigused ja kohustused, nt töö. 8. Õigussuhte subjektid võivad olla kõik ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse (isiku võime olla õigussuhtest osavõtja). 3
· Ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus · Vibratsioon · Masina liikuvad osad · Müra Keemilised · Plii või selle ühend · Asbest · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained Bioloogilised · Alaealisi ei tohi rakendada gaasi tootmiseks tööle · Mürkloomad · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. · Mikroorganismid Psüholoohilised (Psühholoogilised ohutegurid on töötaja ) · võimetele mittevastav töö · halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda 1 2014 Riski- ja ohutusõpetus · muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Füseoloogilised ( füüsilisetöö raskus, mis võib viia tervisekahjustuseni) · Töö, kus peab kordama samu liigutusi · Halb töökorraldus
Vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. 17) Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?- Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 18) Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?- Katseaeg – tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille jooksul hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Max 4 kuud. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
viia tervisekahjustuseni. · Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö Psühholoogilised · halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ohutegurid
jälgima ohutuse reegleid, sest tervis ja ohutus mängivad suurt rolli meie elus ja selles referaadis ma räägin just sellest, töötervishoiust ja tööohutuse korraldusest. 2 Töötervishoiu ja tööohutuse üldised põhimõtted on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Töötervishoid on tervishoiu valdkond, mis uurib töötingimuste ja tööprotsessi mõju töötaja tervisele, tegeleb töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, ergonoomiliste ja vaimsete terviseriskide väljaselgitamisega ning ennetusliku tegevusega töökeskkonna parandamise näol, samuti kutsehaiguste väljaselgitamise ja ravi -rehabilitatsiooni küsimustega. Tööohutus (ka töökaitse või tööturvalisus) on töökorralduslike abinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma
Vaatluse alla ei kuulu raamatupidamise, palgamaksmise, kauba sisseveo ja laostamise osa. Lausendid Käesolevas projektis käsitleme autode arvestuse allsüsteemiga seonduvaid lausendeid. · Auto on kaup. · Klient ostab auto. · Klient tellib auto. · Klienditeenindaja lisab tellimuse infosüsteemi. · Osakonnajuhataja kinnitab tellimuse. · Raamatupidaja täidab tellimuse. · Klienditeenindaja on töötaja. · Raamatupidaja on töötaja. · Osakonnajuhataja on töötaja. · Klienditeenindaja kinnitab ostu sooritamise. · Raamatupidaja kustutab auto infosüsteemist. · Autol on lisavarustus. · Klient valib lisavarustuse. Organisatsiooni eesmärgid Automüügiketi eesmärkiks on müüa autosid vastavalt klientide nõudele. Ning pakkuda klientidele iga külgset abi auto soetamisel ja ostu järgset tuge. Eesmärgiks on ka tuua riiki
Mõisted 1. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. 4. Sisekontroll Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5
Eks ma olin loomulikult ise naiivne ka ega arvanud, et inimesed töömaailmas teisi ja eriti noori inimesi niimoodi ära kasutavad. Tähtis on ka teada, et tähtajalise töölepinguga ei tohi katseaeg olla pikem, kui pool lepingu kehtivusest. Siiski mõlema, nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepinguga on töölepingust ülesütlemise aeg etteteatamisega 15 päeva. Võimalik on ka erakorraline lepingust ülesütlemine tööandja poolt ja seda juhul, kui töötaja on näiteks viibinud tööpostil alkoholijoobes, sooritanud pettuse või varastanud, tervislik seisund ei võimalda tööd jätkata või töötajal on kohanemisvõimed. Siinkohal on jällegi katseajal viibival inimesel vältida lepingust ülesütlemise aega, kui perearst on piisavalt ’’vastutulelik’’. Olen kuulnud mõningaid olukordi, kus peale paari nädalat uuel tööpostil on leitud, et see amet siiski ei vasta ootustele
,,lubatud on kõik, mis ei ole seadusega keelatud" avalikus õiguses põhimõte ,,lubatud on see, mis on seadusega lubatud". Tööõigus Tööõigust tuntakse tavaliselt kui ,,töötaja kaitse õigust". Tööõigus arenes välja olukorras, kus riigil tekkis vajadus kaitsta inimesi, kes enda ja oma pere ülalpidamiseks olid sunnitud enda tööjõu ja aja andma teiste, rikkamate inimeste kasutusse. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus (2) Paindlik tööõigus Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Efektiivne aktiivne tööpoliitika Efektiivne elukestva õppe süsteem Tööõiguse allikad rahvusvahelised õigusaktid; Eesti Vabariigi põhiseadus (PS); töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega); kollektiivlepingu seadus (KLS);
raport. 3 eksemplari – tööinspektsioon; töötaja; tööandja 55 aasta, et hilisemate probleemide korral lugeda eelnevaid juhtumeid 7. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Tööleping Töövõtuleping Töölepingu seadus Võlaõigus seadus Kindel tööaeg, töökoht ja tööviis Töötaja teeb tööd siis kui tahab, kuidas tahab ja kus tahab Palk iga kuu Ei pea olema palk iga kuu Min. palk 430€ Puudub min. palga määr Ravikindlustus Vastutab ise 28 päeva puhkust Õigus puhkusele puudub 8. Mis on põhilised tingimused, milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
töötatakse koos loomadega ja loomad võivad olla äkilised ning rünnata. 2. Millised on analüüsitud õnnetusjuhtumi puhul õnnetuse toimumise tõenäosust suurendanud tegurid? Õnnetuse tõenäosust suurendanud teguriks oli see, et Jaan oli asendustöötaja ja puudus piisav väljaõpe. Ohuks oli ka see, et loomi ei aetud lauta, vaid jäeti koplisse. 3. Mida loetakse tööõnnetuseks ja kuidas tööõnnetusi liigitatakse? Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetus liigitatakse vigastuse raskusastme järgi: kerge vigastus, raske vigastus või surmaga lõppenud. 4. Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas? Kui palju juhtub surmaga lõppenud õnnetusi? 2017.aastal registreeriti 5184 tööõnnetuse teadet
4) takista alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5) ohusta alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Nõutavad dokumendid on: · Tööinspektori nõusolek (pg 8, lg 3) · Seadusliku esindaja nõusolek (pg 8, lg 1) Äriühingu juhina sõlmiksin mina tähtajalise lepingu (lühendatud tööaeg, 4 tundi päevas, 20 nädalas) 11) Kui see, et töötaja on alaealine tuli välja alles lepingu lõpetamisel, siis polnud see leping kehtiv algusest saati ja selle lõpetamine oli õigustatud (alaealise puhul on lepingu kehtivuseks tarvis seadusliku esindaja luba pg 8, lg 1). 12) Liis Pga ei toimitud seaduslikult, sest vastavalt Töölepingu seaduse pg 96, Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15kalendripäevase etteteatamistähtajaga. 13) Vastavalt pg 1, lg 2
kehtiv tööleping, on ikkagi käitutud seadusevastaselt, sest TL seadus § 7 lg 4 lubab 15-16-aastase alaealisega sõlmida töölepingut vaid tingimusel, kus töökohustused on lihtsad ja ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Mardi töö on üsna pingeline, tal tuleb ette ka 14 tunniseid töövahetusi, mis on antud juhul vastuolus TL seadus § 43 lg 4 punktis 2 tooduga, kus on öeldud , et koolikohustusliku töötaja tööaeg on 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Kuna tööiseloomust tulenevalt on Mart sunnitud tegema mõnikord ületunde, on sellega mindud vastuollu TL seaduse § 44 lg 2 , kus on öeldud, et ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Mart on rahul sellise töökorraldusega, sest ta saab selle eest korralikku palka. Kuna Mart ise veel ei vastuta täiel määral oma tegude eest, ei hooma ta ka nende tõsidust.
Töötajal on kohustus teha tööandjale tööd ning tööandjal õigus selle töö tegemist nõuda. Samaaegselt tekib ka vastassuunaline kohustus tööandjal tekib kohustus töö eest töötajale tasu maksta ning töötajal tekib selle tasu nõudmise õigus. Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see töö eest tasu. Töölepingule laienevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Hea usu põhimõtte kohaselt ei tohi pooled oma õiguseid teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste teostamisel kahju teistele isikutele. Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks
,,lubatud on kõik, mis ei ole seadusega keelatud" avalikus õiguses põhimõte ,,lubatud on see, mis on seadusega lubatud". Tööõigus Tööõigust tuntakse tavaliselt kui ,,töötaja kaitse õigust". Tööõigus arenes välja olukorras, kus riigil tekkis vajadus kaitsta inimesi, kes enda ja oma pere ülalpidamiseks olid sunnitud enda tööjõu ja aja andma teiste, rikkamate inimeste kasutusse. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus (2) Paindlik tööõigus Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Efektiivne aktiivne tööpoliitika Efektiivne elukestva õppe süsteem Tööõiguse allikad rahvusvahelised õigusaktid; Eesti Vabariigi põhiseadus (PS); töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega); kollektiivlepingu seadus (KLS);
Kaasus nr.2 Olavi K.-l on õigus nõuda viivist töötasu mittetasumise eest õigel ajal. Viivist saab Olavi K. nõuda VÕS § 113 järgi. Kaasus nr.7 Tiina O-l tekkis tööõigussuhe VLS § 28 kohaselt 5.augustil. Kui äriühingu tegevdirektoriga on sõlmitud tööleping Tõnu P-ga siis on äriühing kohtustatud pärast tervenemist antud isiku tööle võtma, seda sätestab TLS § 88 lg 2, kus on märgitud, et kui töötaja ei ole toime tulnud tööülesannete täitmisega tervislikuseisundi tõttu, siis on õigus tööandjal leping üles öelda, kuigi Tõnu P. oli töölt eemal 10 kalendripäeva ning seadus sätestab, et lepingu lõpetamiseks peab see aeg olema vähemalt 4 kuud. Tõnu P-l tekkis äriühinguga töösuhe 20. augustil. Kaasus nr.10 Sellise tähtajalise töölepingu sõlmimine kolmeks kuuks ei ole seaduslik. Antud äriühingu
elutegevusest eritatud laguproduktid. Lisaks puidule võivad hallitusseened kasvada ka betoonil, metallil ja kivil juhul, kui neile on loodud head kasvutingimused (niiskus, jahedus ja päiksevalguse vähesus). Hallitusseente eosed on väga vastupidavad. Selleks, et hoonest hallitust või muud seeneliiki välja tõrjuda, on vaja teinekord mitte ainult hoone kuivatamine, vaid ka seeni hävitava kemikaali kasutamine. Tolm Tolm on ehitusviimistluses üks suurimaid ohutegureid. Iga töötaja puutub tolmuga kokku pidevalt, nt pindade puhastamisel kerkib õhku tolmuosakesed, mida inimene hingab sisse, kui ei kasuta tolmumaski. Sama on krohvi-, kipsi-, kivi-, tsemendi- ja kriiditolmuga. Tolmuosakesed võivad väga kergesti sattuda nii töötaja silma kui ka hingamisteedesse. Sõltuvalt tolmuosakese liikumiskiirusest ja kujust on ka tervisehäired. Näiteks teravad tolmuosakesed tekitavad silma sattumisel põletiku, mistõttu inimese nägemisteravus väheneb.
2010. aastal tuvastas Maksu- jaTolliamet, et deklareerimata ja tasumata jäeti 63 miljonit eurot makse. Heaks näiteks siin kohal on ettevõtted, kes maksavad oma töötajatele palka täielikult ümbrikupalgana või makstakse maksud miinimumpalgalt. Miski pole üdini hea ega halb, nii ka ümbrikupalk. Kõige suurem kasu ümbrikupalgast on otseselt töötajale endale ja tööandjale. Töötaja saab tunduvalt suuremat tasu tehtud töö eest. Kõrgemalt tasustatud töötaja on rohkem motiveeritud ja teeb oma tööd paremini. Tööandjad saavad maksta rohkem boonuseid, mis innustavad töötajaid veelgi. Ettevõttel on väiksemad tööjõukulud, mis omakorda suurendab kasumit. Ehk ettevõtte on edukam. Kõige heaga kaasneb ka halbu situatsioone. Töötaja kes nõustub ümbrikupalga riskib kaudselt ka oma tervisega. Seda sellepärat, et inimesel puuduvad rahalised garantiid tööõnnetuse/-võimetuse korral. Lisaks ei oma töötaja haigekassat kui
ERGONOOMILINE TÖÖKOHT Koostas Endla Kuura Töökohana mõistetakse ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töötaja seab oma töökoha korda nii, et seal töötamine oleks ergonoomiline Töökeskkonna sisseseade ning töövahendi kuju ja mõõtmed, tööriista käepideme kuju jne peavad vastama inimkeha omadele, nii nagu inimese mõõtmetega on arvestatud riietusesemete ja jalatsite puhul. Mõni sentimeeter võib tööolukorras suurendada traumasid ja väsimust mitukümmend protsenti (näiteks kui töötatakse ülestõstetud kätega) TÖÖKOHA KUJUNDAMINE
TÖÖÕNETUS JA RAPORT 12.09.2012 toimus OÜ Talu farmis Kolmvere külas Võrumaal raske tööõnnetus, milles sai vigastada farmitööline. Tööinspektsiooni poolt koostatud õnnetuse uurimistoimikus on esitatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõte, tööleping, tööõnnetuse teatis haigla poolt, pildid tööõnnetuse toimumiskohast, seletuskirjad ja töötaja kohustused, tervisekontrolli kaart ja kõik muu vajalik. Õnnetust oleks saanud vältida, kui loomad oleksid sööda lahtilõikamise ajaks olnud lauta aetud ja töötaja oleks saanud sobiva väljaõppe antud tingimustes töötamiseks. Selleks, et vältida õnnetuse kordumist, oleks vajalik väljaõppe andmine, täiendavate ohutusmeetmete rakendamine ja enesekaitsevahendite kasutamisele võtmine. Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid 1. Jaan Kasel puudus varasem tööalane väljaõpe
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552
õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. 90. Töötaja kohustused.
Äratasuvad kompensatsiooniplaanid Kätlin Tsarkova, Lailo Halilova, Liis Peedi ja Sirje Lehtmaa presentatsioon Stephen D. Kirklandi artikli "Compensation Plans That Pay Back" põhjal Kvalifitseeritud töötajate leidmine ja hoidmine on tänapäeval tõeline väljakutse. Palga maksmisel tuleb lähtuda töötaja töötulemustest Töötajad on strateegiline investeering, mitte üldkulu. Produktiivsus Töötajatele tuleb selgelt väljendada, mida neilt oodatakse Eesmärgid peavad olema mõistlikud ja preemiad nende täitmise eest õiglased Preemia tuleb välja maksta koheselt, et töötaja seostaks seda otseselt töötulemustega Produktiivsus Tänu avaldamine Edukad ideed
August 2009. Tema puhkus kestab kokku 28 kalendripäeva. Eelneva 6 kuu brutopalgad: · Veebruar 5200 kr 27 päeva · Märts 4870 kr 31 päeva · Aprill 4900 kr 29 päeva · Mai 5000 kr 30 päeva · Juuni 5282 kr 28 päeva · Juuli 5170 kr 31 päeva Kokku: 30 422 kr 176 päeva 30 422:176= 172,85 172,85*28= 4839,80 4839,80-2,8%-tulumaks=3716,80 Vastus: Töötaja x saab puhkuseraha 3716,80 krooni. Ül 2. Töötaja x puhkus algab Septembris 2009.Puhkus kestab kokku 14 kalendripäeva. Eelneva 6 kuu brutopalgad: · Märts 8970 kr 31 päeva · Aprill 9900 kr 29 päeva · Mai 9470 kr+ preemia 2000 kr 30 päeva · Juuni 9900 kr 28 päeva · Juuli 9680 kr 31 päeva · August 8950 kr 30 päeva
Steigi ja töösulu olemus, streikija tööalased olemused Steigi korraldamise otsuse teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Töösulu korraldamise kohta teeb otsuse tööandja. Töötaja kes osaleb streigis ei riku töölepingut ning sellega ei kaasne töötaja vastutus. Streigi ajal on tööandjal keelatud töötaja töölepingu lõpetamine. Töötajal on osavõtt vabatahtlik, ning ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi õhutamine isikute poolt, kes ei tööta ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis. Streigi või töösulu eest palka ei maksta. Need töötajad kes streigist osa ei võtnud või ei saanud selle tõttu oma tööd teha saab tasu samadel alustel nagu tööseisaku aja eest või kollektiivlepingu ettenähtud ulatuses.
käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks võib olla ka teatud tegu, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 18. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle ettenähtud töötingimused. Töölepingu vorm- tööleping sõlmitakse kirjalikult 2. Eksemplaaris nii, et üks jääb tööandjale ja teine töötajale. 19. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Iseseisev töö Töötasu tagastamine. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Rauno Kesti VAK10 16.02.2011 Töötasu tagastamine Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude, sealhulgas töölähetuse kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha
Tööandja kohustused Korraldab uue riski analüüsi, kui töötingimused on muutunud Tagab, et ohuala töötav töötaja oskab oma tööülesandeid täita, on saanud vastava väljaõppe Määrab esmaabiga tegevad töötajad ja sellega seotud korra. Tagab esmaabivahenditekättesaadavuse Oma kulul annab töötajale isikukaitsevahendid (korraldab väljaõppe) , tööriietuse, puhastus-ja pesemise vahendid kui töö laad seda nõuab. Kõrvaldab töölt alkoholi-, narkootilised- või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Töötaja kohustused Läbib tervise kontrolli vastavalt korrale
........................................................................................................ 5 Viited................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Lähetuseks nimetatakse töötaja asumist teise ettevõttesse, organisatsiooni vms kindlaksmääratud ajavahemikul oma riigi piires või välismaal. Eristatakse kolme liiki lähetust: töö-,ameti- ja teenistuslähetus. Üldmõiste kõigi kolme lähetusliigi puhul on siiski töölähetus. Lähetuse liike eristatakse erinevate töösuhete alusel. Töölähetus toimub töötaja ning tööandja vahel sõlmitud töölepingu raames. Teenistuslähetusse saab saata ainult avalikku teenistujat ning ametilähetus
osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. (3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. 2. 7-10 a lapse vanem võib puhata lapse koolivaheajal oma soovitud ajal, teatades sellest ette vähemalt 2 nädalat. Küsimus selline: Kas see kehtib ka suvise koolivaheaja kohta? Et töötaja saab sisuliselt puhata kesk suve, millal aga heaks arvab? – kuidas pahasele tööandjale vastate, mida soovite? § 62. Lapsehoolduspuhkus (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 3
KÄITUMISE KUJUNDAMINE Lugedes organisatsioonide missioone ja väärtusi, siis leiab sealt selliseid lauseid nagu “Meie konkurentsieeliseks on meie inimesed”, “Inimesed on meie suurim vara” või “Inimesed on meie kriitiline ressurss”. Tippjuhtide kõnedest kuuleme, et kaasaegses majanduses on tegelik võimukandja professionaalne töötaja. Meie juhid on üha parema haridusega. Suurem osa neist on kursis kõige kaasaegsema juhtimiskirjandusega, milles toonitatakse, et tähtsal kohal on inimene. Kas ja kuidas meie ettevõtete juhid kujundavad oma töötajate käitumist? Töötajate käitumise kujundamisel saame pakkuda kindlust, karistust või hoopis mõlemat. Käitumise kujundamiseks on kolm võimalust. Positiivne tunnustamine, negatiivne tunnustamine või hoopis eiramine.
Koostas: Martin Aulik Koondamine ehk töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel. Koondamisega on tegemist juhul, kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda. Töö lõpeb näiteks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või pankroti tõttu (pankrot on erandjuhus kus tööandja ei pea võimaldama teist tööd). Sellisel juhul on tööandjal õigus töötaja koondada aga enne koondamist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd, võimaldama vajadusel täiendusõpet või muutma töötingimusi. Töö pakkumine ei saa piirduda üksnes töötaja erialase tööga, vaid tuleb pakkuda ka muud tööd, mida töötaja oleks võimeline tegema. Tööandja peab koondamisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et tööandja võib näiteks tööle jätta töötajad, kes teevad paremini tööd. Samas ei tohi tööandja koondada
3.8 Visiitkaartide tootmine 7*225 tk ( sihtmaa tõlge ) 4200 2100 318590 159295 4. Sihturgude külastamine suunatud kliendisuhete loomiseks ja turundusürituste korraldamine eksportriigis. 4.1 Läti Vabariigi müügikorralduslik töölähetus ( 1 töötaja 2 päeva ) 2009, 2011 kord kvartalis 48000 24000 4.2 Leedu Vabariigi müügikorralduslik töölähetus ( 1 töötaja 2 päeva ) 2009, 2011 kord kvartalis 51000 25500 4.3 Soome Vabariigi müügikorralduslik töölähetus ( 1 töötaja 2 päeva ) 2010 kord kvartalis 18000 9000 4
viisil. 18. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) käendamine ja garantii, käsiraha, leppetrahv. 19. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. 20. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele 21. Töölepingu tingimused (olulised tingimused). 22
Kooli nimi Krupp,kursus,klass Oma nimi Vormindamine Referaat Juhendaja Tartu 2009 PUHKUS Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise
töökeskkond. Näiteks firmades kus töötavad inimesed arvuti taga, peavad saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist. Lisaks selle juurde kuuluvad ka omad kohustused tööandjale, kes vastutab töötervisehoiu ja tööohutuse eest ning peab tegema ka riskianalüüsi, et selle järgi avastada ja parandada töötingimusi. Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades töötaja nägemist ohustavaid tegureid ning füüsilist või vaimset ülekoormust töötamisel. Lisaks arvestades töökekskonna ohtegureid, mille hulka kuulvad veel müra, elektromagnetiline kiirgus, valgustatus ja tööruumis sisekliima. Töökoht peab olema ergonoomiline ning sobiv töötajale. Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate
Konkurentsiseaduse otstarve: Konkurentsiseaduse seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Raamatupidamine: on rahaliste ja rahaliselt hinnatud tegevuste (majandustehingud) ülesmärkimine mingil kindlal viisil. Tööleping: on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötaja: isik, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile kusjuures tööandja kohustub maksma selle eest palka ning
Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi sisu on teatud rahasumma kokkuleppimine, mida oma kohustust rikkunud pool peab maksma teisele poolele. Töösuhtes toimib see tavaliselt suunal töötaja tööandjale, kuid ei ole välistatud ka vastupidine kokkulepe. Tööanda "leppetrahvid" on tegelikult lülitatud juba ka seadusesse, nt tööandja vastutus ebaseadusliku ülesütlemise korral. Leppetrahvi ei pea paika panema konkreetse numbriga. See võib tuleneda näiteks töötaja rikkumisele eelneva 6 kuu keskmisest töötasust, riigi keskmisest töötasust või kasvõi piimahinnast. Kui sätestada sõltuvus keskmisest töötasust, siis tuleb ka
Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs I. Elektriohutus Elektriseadmete kasutuselevõtu eel peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Riketega seadmeid kasutada ei tohi. II. Halb valgustus Töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid (liiga nõrk tööpinna valgustatus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale ja kaelale) reguleeritavas töötoolis jne. III. Häiriv müra Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist IV. Tööruumi sisekliima Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele, õhu temperatuur peaks jääma vahemikku 18-24 kraadi
- Busside sõiduplaanid - Bussifirmade poolt pakutavad teenused - Müüdud piletite info Bussifirma dispetšer - Info bussijuhtide kohta - Busside tehniline seisukord - Busside sõiduplaanid Bussijaama raamatupidaja - Müüdud piletite info - Bussifirmade kontaktid 2 Infosüsteemi eesmärgid 4 Bussijaama infosüsteemi eesmärgid on: Eesmärk: busside sõiduplaanide arvestus Eelis: bussijaama töötaja ning klient saavad reaalajas info sõiduplaanidest Mõõt: süsteemi on sisestatud alati aktuaalsed sõiduplaanid, klientide pretensioonide arv Eesmärk: saada ülevaade bussipiletite hindadest Eelis: klient ja klienditeenindaja saavad infot bussipiletite hindadest Mõõt: süsteemi on sisestatud alati aktuaalsed hinnad, klientide pretensioonide arv Eesmärk: anda kliendile, dispetšeritele, piletimüüjale ja bussijuhtidele ülevaade sõiduplaani muudatustest
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng
Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena. 3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta. 4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi. 5. Töötaja saab vähe puhkuseraha ja siis selgub, et ta sai osa palka ümbrikupalgana. Töötaja ümbrikupalgast ei võida Sageli pöörduvad töötajad ametiühingu või töövaidluskomisjoni poole, et nõuda tööandjalt saamata jäänud palka, milles tööleasumisel küll kokku lepiti, kuid mida töölepingusse kirja ei pandud
pandud kohustus kujundada töökoht selliselt, et seal oleks võimalik töötada tööõnnetusi ja tervisekahjustusi vältides. Ettevõttes peab olema tehtud töökeskkonna riskianalüüs, et välja selgitada kõik võimalikud ohukohad ning sellest lähtuvalt rakendada meetmeid, mis viiks võimalikud riskid miinimumini. Tööohutus tähendabki hoolitsust ohutuse eest igal ajahetkel, et ennetada võimalikult suurel hulgal riske töötaja tervisele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes on tööohutus töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem, mis võimaldab saavutada sellist töökeskkonna seisundit, et töötajal on võimalik teha oma tööd enda tervist ohtu seadmata. Lihtsamalt öeldes peab tööandja tagama võimalikult ohutu töökeskkonna, instrueerima töötajaid enne tööle asumist ning jälgima, et töötajad täidavad ohutusnõudeid.
Rühm 011K TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1. TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1.1. Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
Seega peab organisatsiooni juht oskama erinevates keerulistes situatsioonides vastavalt olukorrale käituda. Näiteks, kui organisatsioonis tekib suur konflikt või mõni muu probleem, peab juht olema võimeline esitama olukorra lahendamiseks võimalikult kiiresti lahendusi, uusi plaane või strateegiaid. Samuti on oluline positiivse tagasiside andmine ja töötajate motiveerimine selleks. Juhi eestvedamisel tulebki silmas pidada seda, et juhi käitumine ja töö ülesehitus peaksid toetama töötaja autonoomsust (näiteks selgitama tööülesandeid, piiranguid, reegleid, looma töötajale võimalusi initsiatiiviks ja iseseisvaks tööks, anda töötajale mittekontrollivat tagasisidet tema arengu ja tulemuste kohta ning viga esinemisel mitte süüdistama) ja kompetentsust, ning nende kaudu ka motivatsiooni tööd teha ja hästi teha. Töötaja motivatsioon on kõrgem just juhi sellise käitumise korral, mis toetab töötaja autonoomsust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
