IT Personalijuhtimine 6 IT teenuste sisseost · Kavandades muudatusi IT valdkonnas, tuleb juhil · analüüsida, kumb variant konkreetsel juhul on otstarbekam · ja efektiivsem kas rakendada oma firma töötajaid või · osta teenust IT firmalt (outsourcing). IT Personalijuhtimine 7 IT teenuste sisseost - Kaaludes mõlema variandi plusse ja miinuseid tähelepanu järgmistele aspektidele: Oma töötaja (arvutispetsialist) OSisseostetud teenus Kulud: töö- ja puhkusetasu, koolituskulud, Teenuse eest tuleb tasuda konkreetne töökoht /töövahendid, transpordikulud, summa kokkulepitud pikema aja peale. kaudsed Ettenägematuid kulusid ei ole. kulud Aeg: alati kohapeal, (v. A. siis kui ta on haige Teenus osutatakse lepingus kokku-lepitud
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOJUHILE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOMEHAANIKULE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
tulemuse (töö), käsundi), teine isik (tellija) käsundiandja aga aga maksma selle maksma talle selle eest tasu eest tasu, kui selles (VÕS, § 635 lg 1). on kokku lepitud (VÕS, § 619). Lepingu Tööandja ja töötaja Töövõtja ja tellija Käsundisaaja ja sõlmimine vahel. Sõlmitakse vahel. Sõlmitakse käsundiandja kirjalikult või kui siis, kui vahel. Sõlmitakse töötaja asub tegema lepingupooled on siis, kui tööd saavutanud lepingupooled on (TLS, § 4 lg 2 ). kokkuleppe saavutanud (VÕS, § 9). kokkuleppe
Kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust õppe lõpetamiseks enam õigus saada ei ole. Säilib õigus iga-aastasele 30 kalendripäevasele õppepuhkusele. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel. Seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma ühe osana. Õppepuhkuse kasutamise jätab täiskasvanute koolituse seadus töötaja otsustada. Seega on töötajal võimalik võtta õppepuhkust vajadusel tööpäevades, näiteks esmaspäevast kolmapäevani. Tööandja võib töötaja õppepuhkusele minekut edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest on õppepuhkusel samal ajal. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel
Ohutusnõuded majutusteeninduse töötajale 1. Ettevaatlik kemikaalide kasutamisega! Töötaja peab teadma, milliseid koristusvahendeid ta kasutab ja kuidas neid kasutada. Ei tohi võõraid aineid kasutada seal, kus neid vaja ei ole. Ennem kindlasti läbi lugeda kasutusjuhend. 2. Masinate elektriohutus Kindlasti peab ennem masinatega töötamist, kindel olema, et nad on töökorras. Kõik asjad mis töömasinatega kokku ei sobi, tuleb eemalda. Nt. Vesi ja elektriseadmed ei sobi kokku. Katkiste masinatega töötamine on ohtlik. 3. Tööjalatsid- libedus kindlad
Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui täitmine vastab neljale olulisele tingimusele. Kohustus peab olema täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 16. Töölepingu mõiste. Mille poolest erineb tööleping teistest töö tegemiseks olemasolevatest tsiviilõiguslikest lepingutest? Millises vormis võib/peab töölepingu sõlmima? Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Too 2 näidet. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi,
Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui täitmine vastab neljale olulisele tingimusele. Kohustus peab olema täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 16. Töölepingu mõiste. Mille poolest erineb tööleping teistest töö tegemiseks olemasolevatest tsiviilõiguslikest lepingutest? Millises vormis võib/peab töölepingu sõlmima? Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Too 2 näidet. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi,
Juhataja vabastab töölt või võtab tööle klienditeenindajaid ning seejärel sisestab nende andmed. Vajadusel muudab neid hiljem. Klient saab osta kliendikaardi, millega kaasnevad kasutaja andmed. Klient saab sellega laenutusest allahindlust ja on võimalik vaadata nimekirja käesolevatest videodest ning nende tagastamise tähtaegu. Lausendid · Videolaenutuses töötab klienditeenindaja. · Klienditeenindaja on töötaja. · Juhataja on töötaja. · Juhataja määrab video laenutuse hinna. · Klienditeenindaja vaatab nimekirja. · Klenditeenindaja saadab meeldetuletuse. · Klienditeenindaja sisestab kliendi andmed. · Klienditeenindaja esitab arve. · Klienditeenindaja koostab nimekirja mahakantavatest videotest. · Klienditeenindaja koostab nimekirja uutest videotest. · Klienditeenindaja koostab aruande. · Juhataja kinnitab aruande.
(võrdseid olukordi tuleb käsitleda võrdselt). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et puudub igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine. Võrdne kohtlemine tähendab ka isikute vaba liikumise põhimõtet, et ei oleks piiranguid töö saamisel. Euroopa Liidu Liikmesriigi kodanikul on õigus vabalt valida elu ja töökohta. Eestis- Soolise võrdõiguslikkuse seadus-tagab põhiseadusest tuleneva soolise võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse. Tööandja peab järgima töötaja võrdse kohtlemist ja tagama kaitse diskrimineerimise eest. 5.Euroopa Liidu õigussüsteem- esmane ja teisene õigus Esmane õigus-EL põhiõiguste harta, EL sotsiaalharta, Euroopa põhiseaduse leping, Maastrichti leping Teisene õigus- direktiivid, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, meeste ja naiste võrdne tasustamine. Õiguse allikateks on nii esmane e primaarne, kui ka teisene e sekundaarne õigus. Primaarse õiguse
ühisvara põhimõtete järgi. 249. Mis on sugulus? V: Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. 250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? V: See, et kui mehel ja naisel sünnib ühine laps, on nad kohustatud teda üleval pidama. 251. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? V: Seaduse eesmärk on reguleerida tööandja ja töötaja suhteid. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab, et osapooled looksid töösuhte kus arvestatakse parimal võimalikul viisil mõlema osapoolte huvide ja heaoluga. 252. Mida reguleerib töölepingu seadus? Seaduse eesmärgiks on reguleerida töötajate ja tööandjate suhteid nii, et tagada töötajaile heaoluriigi põhimõtteid arvestades piisav turvalisus ja anda ettevõtjatele võimalus realiseerida enda äriidee. 253
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport,
PALGATÕEND Töötaja Nimi, perekonnanimi Isikukood Töötaja ametinimetus - kellena Tööstaaz ettevõttes Töötaja igakuine põhipalk - bruto Pangakonto nr. Tööandja Tööandja ärinimi Registrikood Tööandja juriidiline aadress Üldtelefon Tööleping Töölepingu tähtaeg - tähtajaline/tähtajatu Töölepingu sõlmimise kuupäev Töötaja palk viimase 6 kuu jooksul on olnud järgmine: Kuu/aasta Brutopalk Kinnipeetud tulumaks Töötasu pärast tulumaksu mahaarvamist 1. 2. 3. 4. 5. 6. Märkused Raamatupidaja või volitatud isik Telefon...
Leht1 Koostada OÜ Spinat detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon. Ettevõtte registrikood on 12345678, aadress Viigri 5 Kärdla Hiiumaa, e-post: [email protected] ja juhatuse liige deklaratsiooni koostaja. OÜ Spinat toimusid novembrikuu tasude arvestused ja väljamaksed töötajatele teostati 15. detsemril 2013. a. 1. Siim (isikukood 1234567890) on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 956 eurot, ta on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, samuti esitanud tööandjale avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks. Töötaja ei ole vanaduspensionieas. 2. Sirli (isikukood 1234567890) on juhatuse liige, kelle juhatuse liikme tasu on 1233 eurot, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 144 euro arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, ei ole vanaduspensionieas. 3
Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatupidajad, kokad jne. Näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel. Sundasendid, sundliigutused ja füüsiline ülekoormus Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Näiteks kui töötaja teeb käsitsi labidaga kaevetööd, sorteerib köögivilja, istutab istikuid jne. Sundasendiks loetakse füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil, töötama käed kõrgemal õlavöötmest, toetuma seistes peamiselt ühele jalale jne.
· 13-14 aastane v. Koolikohustuslik: 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. · 15 aastane mittekoolikohustuslik: 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. · 16 aastane mittekoolikohustuslik ja 17 aastane: 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Praegune seadus kaotas õhtuse töö, ning sätestab öötöö(22.00-06.00). Alaealiste puhul alaealine ei tohi töötada ajavahemikus 20.00-06.00. B. Tööandja soovib koondada kaksikute ema, kuigi tema töötulemused on korralikud, töötaja kohta ei ole ühtegi kaebust, kuid ema on võtnud kolmel korral lapsega(2 aastat vana) hoolduslehe. Ema on töötanud tööandja juures 4 aastat, millest üks ja pool aastat on ta olnud lastega kodus, seega näitas ema üles initsiatiivi tööle naasta, kodus olles käis ema koolitustel, et oma kvalifikatsiooni säilitada ning asendas ka vajadusel puuduvaid töölisi, selle eest maksis tööandja emale ``mustalt``! Ema
Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust. Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel. Tähtis on valgustuse pulsatsiooni vähendamine Teravad varjud töötasapinnal on töö halvakvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ülepinge, väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks. Eemaldada pimestav valgus Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Kokkuvõtteks: soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks Kehaasend Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Kehaasendeid võib jagada: püstiasend isteasend lamamisasend Püstiasendi puudused:
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 18. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOREMONDILUKKSEPALE Nr.______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös *15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. *1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi.
Töökoha valikul on kõige tähtsam selle lähedus kodule. pooltargument: Töökoha lähedus kodule on siis väga tähtis, kui töötajal pole mingit sõidukit millega minna kaugele töökohale, või kui pole ka võimalik kasutada ühistranspordi, et töökohale jõuda õigeks ajaks. Kui see töötaja ei viitsi jala , rattaga, sõidukiga või ühistranspordiga minna tööle, siis on hea kui tema tööpaik on lähedal oma kodu. Kui töötaja tervis pole nii hea, et kodust kaugele minna, siis on ka hea kui tööpaik on lähedal. Kui töötajal on pere kodus nt. lapsed, siis peab kindlasti see töötaja vahest oma tööpaigast ära minema kui kodus midagi halvasti juhtub ja sellepärast on hea, et kui tema tööpaik on lähedal oma kodu, et jõuab kähku minna koju ja siis sealt kähku minna tööle tagasi. Kui töötaja ei taha oma töökohas süüa ja ei taha nt
ületöötunnid ja mis peamine, kuidas tekkinud ületunde hüvitada töötajale. Kuna summeeritud tööajaarvestuse rakendamine on pigem erand kui reegel, siis veel erandlikum on antud arvestuse korral ületundide tekkimine ja nende hüvitamine rahas. Kuna seadus on äsja jõustunud ja tegemist on ühe erandliku ja keeruka olukorraga, ei ole seadusandja suutnud näha ette kõiki üleskerkivaid nüansse ja üksikasju, samas aga peavad raamatupidajad antud olukorras hakkama saama ilma töötaja ja tööandja huve kahjustamata. Antud probleemide käsitlemisel on vaadeldud ja kirjeldatud reaalset olukorda, mis kerkis üles OÜ-s Kinnisvarateenindus ja lisaks asjatundjate arvamusele tuuakse välja ka töötajate seisukoht antud teemal. Lisaks ületunnitöö tasustamisele keskendutakse käesolevast töös ka täiesti uuele ja Eesti 3 Vabariigis esmakordselt tööandjale kehtima hakanud kohustusele, ajutise töövõimetuse
(3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega. Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine. Töölepinguseaduse rakendusala. (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult
(3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega. Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine. Töölepinguseaduse rakendusala. (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Tööseadusandluse alused Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Puhkused § 55. Põhipuhkus Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. § 60. Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet
Samas kui oleksin ise ettevõtte juht, peaksin väga oluliseks oma töötajate heaolu ning teeksin kõik, et oleks turvaline. See ju oleks minu huvidele ka kahjulik, kui peaksin hakkama maksma ravikulusid, kui on olnud tööõnnetus. Kindlasti poleks see ka hea tunne, kui minu palgatud inimene saaks töökohal eluohtlikke vigastusi või sureks. Töötaja tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel. Sissejuhatav juhendamine peaks sisaldama järgnevaid punkte: · ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; · töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; · juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; · juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;
Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada§79. Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppega (§ 79); Tähtaja möödumisel (§ 80); Töötaja surmaga (§ 81); Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3); Ülesütlemisega (§83) Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse
35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36. Millal võib sõlmida suulise töölepingu? Töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat. 37. Milla võib sõlmida töölepingu määramata ajaks? Üldreeglina sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida ajutiste tööde tegemiseks või ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks. 38. Kui pikk võib olla töölepingu katseaeg? 4 kuud. 39. Nimeta tööandja olulisemad kohustused töövõtja suhtes. Tööandjal kohustus on tagada töötajale tööning maksta talle selle eest kokkulepitud tasu. tööandja peab tagama ohutud töötingimused. 40. Nimeta töövõtja olulisemad kohustused tööandja suhtes. Töötaja peab olema lojaalne tööandjale. Töötaja kohustus on teha kokkulepitud töödkorralikult ja kokkulepitud tööajal
Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISSEJUHATUS Käesolev referaat teeb põgusa ülevaate tööohutuse mõjudest töötajale ja toob välja paar väidet, miks on vaja teostada selle kohast järelvalvet. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskonnas on jaotatud alapunktideks, mis on omakorda lühidalt lahti mõtestatud, nõnda nagu mina, tulevane töötaja või siis kunagi kauges tuleviks tööandja ehk antud töö autor, asjast aru sai. 3 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS 1. OHT Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all
(350 800 Hz) müraga. Nõukogudeaegsete ratastraktorite keskmine müratugevus on 96,3±4,2 dB(A) ja linttraktorite keskmine müratugevus 108,8±3,4 dB(A). Kindla traktori müratugevuse saab teada müra mõõdistamisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra suurendab ruumi seinte materjal. Millisel määral müra seintelt ja konstruktsioonidelt tagasi peegeldub, avaldub ka selle tugevus ja tonaalsus. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet. Müra otsene toime on kuulmiselundile ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kuulmisteravus võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades peale tööpäeva lõppu, ilmnevad
1h 1. Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. 2. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. 3.
3.Bioloogilised ohutegurid.....................................................................9 4.Elekter........................................................................................10 4.1. Elektrilöögi tagajärjed .................................................................10 4.2. Elektrilised ohutegurid.................................................................10 4.3.Ennetusmeetmed........................................................................10 VI Töötaja kohustused................................................................11 V Töötaja õigused.......................................................................11 1.Töötajal on õigus...........................................................................11 VII Õnnetusoht...........................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................13 Kasutatud kirjandus....................
Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Riski hindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimiseerida võimalust, et töötajad saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Kohustuslik on käsitada riski töötaja tervisele. Riskianalüüs annab võimaluse saada selge ülevaade riskidest ning selle alusel kavandada otstarbekalt edasist tegevust riskide vähendamiseks. Riskide hindamine aitab säilitada ettevõtte konkurentsivõimet ja tulemuslikkust. Töötajate suhtes tehakse otsus, kas ta võib selle töö tegemist jätkata või mitte, mis kaitsevahendeid ta sellekst tööks vajab ja millised on ergonoomilised valikud töö tervislikumaks tegemiseks.
2) osaleb aktiivselt grupi arutlustel pakkudes aktiivselt välja ideid ja soovitus. 3) pühendab üha rohkem aega oma grupile ja tema tegevuse edukuse tagamisel; 2. Kui töötajad hindavad oma organisatsiooni toimimist, siis tihti lähtuvad nad organisatsioonilise õigluse vormidest. Töötajad hindavad kõrgelt organisatsiooni, kus tasu töö eest ning soodustused on õiglased ning tehtud töö väärilised. Vähem tähtsad ei ole kindlasti ka töötaja arengu- ja karjäärivõimalused. 3. Milles seisneb jõuprotseduuriline õiglus ja mille alusel seda hinnatakse? Kuivõid õiglasena tajutakse meetmeid, mida rakendatakse tulemuse saavutamiseks. Tähtis on erapooletu ja järjepidev rakendamine. Hinnangu aluseks on normide ja reeglite õiglane kohaldamine kõigile töötajatele. Protseduurilist õiglust hinnatakse teatud normide ja reeglite rakendamise juures selle alusel: kui suur on töötaja mõju või panus protsessi(rõhutab inimese
Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt Isikukaitsevahendid - kuulmiskaitsevahendid, hingamiselundite kaitsevahendid, kaitseprillid, kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt.
Mida tähendab süüst sõtlumatu vastutus? Erandina töötaja süülise vastutuse põhimõttest on tööandja võimalus sõlmida töötajaga varalise vastutuse kokkulepe. Kokkuleppe sisuks on töötaja süüst sõltumatu vastutus temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Süüst sõltumatu vastutus tekib aga isikutel, kelle tegevus on potentsiaalselt keskkonnale ohtlik. Näiteks keskkonnalubade, keskkonna komplekslubade puhul, jäätmelubade puhul või vee erikasutuse luba nõudvate tegevuste puhul, pluss ohtlike kaupade vedu, geneetiliselt muundatud organismide ja mikroorganismide ning kemikaalide ja biotsiidide kasutamine.
Töölepingu seadus Kermo Kadak MT10 Töölepingu seadus on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab töölepingute sõlmimist Eestis tööleping võeti vastu juba aastal 1992. Töölepingut tehes tuleks alati määrata palga summa. Lepingus peab olema ka kes maksab töötaja eest makse .Kas töötaja või tööandja. Lepingus peab olema kirjas mis kellast mis kellani peab tööl käima Kunagi ei tasuks ennem tööle asuda kui tööleping pole tehtud. Soovituslik on tööleping teha tähtajatult. Kui firmal pole sulle tööd pakkuda ja sa pole kuu aega tööl käinud ,siis peab teadma et firma peab maksma sulle vähemalt selle kuu eest miinimum palga.Aga üldjuhul ei taheta seda teha .Firma üritab sellest koguaeg kõrvale hiilida et mitte maksta . Miinimum palga tund on 1.90 eurot
Konkurentsi osutamise keeld ja selle rakendamise töösuhtes Konkurentsipiirangu kokkuleppega võib piirata töötaja töötamist konkurendi juures töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu (näiteks käsundus-, töövõtuleping) alusel või tegutsemist samal majandus- ja kutsetegevuse alal. Tööandja ei saa töötajal takistada töötamist sektoris, kus ta ise ei tegutse. Konkurentsipiirangu eesmärk on töötaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine. Konkurentsi osutamise ohtlikkus seisneb selles, et töötajale on teada tööandja ettevõttesisesed saladused ja taktika, mille kasutamine konkurendi huvides võib tööandjale kahju kaasa tuua (tootmis- ja ärisaladus) Konkurentsipiirangu kokkulepet ei saa tööandja sõlmida iga töötajaga. Töötajal, kellega kokkulepe sõlmitakse, peab olema võimalus ohustada tööandja huve.
"Töötervishoid ja-ohutus" käsiraamatust, EV SM juhendist „Riskihindamise viis sammu” ja OÜ TenTeam poolt koostatud käsiraamatutes „Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010/2011“ ja „Riskianalüüsi käsiraamat“ antud soovitustest. Riskianalüüsi koostamise ajaline järjestus: 1. Töökeskkonna riskide kaardistamine töötajalt ankeediga info kogumise abil – 05.12.2014; 2. Töötaja intervjueerimine, töökohtade paikülevaatus – 05.12.2014; 3. Riskianalüüsi vormistamine – 08.12.2014. 2. TERMINID Risk Risk väljendab enamasti mingi sündmuse juhtumise tõenäosust. Töötingimustele hinnangu andmisel mõjutab riski suurust lisaks tõenäosusele ka võimaliku tagajärje raskusaste. Mis tahes sündmuse juhtumise tõenäosus on seda suurem, mida pikem on vaadeldav periood, st mida kauem töötaja nimetatud teguriga kokku puutub
3 Juhendamine Töötaja täiendav juhendamine korraldatakse juhtudel : uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks. tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepingugamääratud tööde või ametikohustuste hulka; Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
Tervishoid ja tööohutus: kordamine tööks 1. TTOS Tervishoidu ja tööohutuse seadus, mille eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja turvaline töökeskkond. 2. TKK Töökeskkond ehk koht, kus inimene oma tööd teeb, seal võivad olla erinevad ohutegurid, kuid need ei tohi ohustada inimest ega ületada piirnorme. 3. TTH Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. Näiteks: tervisekontroll, tervisetõend, hügieen, kätepesu, vaktsineerimine. 4. TO Tööohutus ehk erinevad meetmed, abinõud, et töökeskkond oleks ohutu ja turvaline. Näiteks tööandja peab tagama: isikukaitsevahendid, eeskirjad, nõuded, kasutusjuhendid, koolitused, väljaõpe, juhendamine, õiged töövõtted jne. 5
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala Evelin Tamm HOT-13 TÖÖKESKOND Kodutöö Juhendaja: Eve Ilisson Valga 2014 1. Kuidas võib saada töötaja kahjustada puutudes kokku töökeskkonnas ohtudega? Raskuste tõstmine Koormavad tööasendid ja -liigutused Tööriistade, masinate ja tootmisliinide kasutamine Kukkumine ja komistamine Muud ohud Ühekülgne ja koormav või ühekülgne ja korduv töö Pidev müra Nahka kahjustavad ained Suur töökoormus ja ajapuudusVahetustega töö või töö väljaspool harilikku
___[ ametikoha nimetus ]__ , poolt: ___[ kohustuste rikkumise kirjeldus ]__ . Eeltooduga on töötaja __[ Töötaja nimi ] __ rikkunud töölepingu seaduse §is 15 sätestatud kohustusi, mille kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja seaduslikke korraldusi õigeaegselt ja täpselt ning käesolevaga tehakse talle hoiatus, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda vastavalt töölepingu seaduse § 88 lõikes 1 sätestatule. ___[ Tööandja nimi
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. 4. Kas teile antud juhtum on uuritud vastavalt seadusele? Juhtum uurimisel on korrektselt lähtutud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Puudusi õnnetuse menetlemisel ei esinenud. 5. Kuidas trahvida juhtunut (kasutada TTOS seadust!)? Kuidas toimub hüvitamine? Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud täistööajaks, mis on:
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud täistööajaks, mis on:
loetud igal töötajal ja tööandjal, et nad teaks oma õiguseid, mis tulevad kasuks, kui on toimunud mingi tööalane õnnetus, mis tekitab töötajale füüsilist või vaimset kahjustust. Töökeskkond peab olema kujundatud viisil, et töötamine oleks ohutu ja otstarbekas ning ei kahjustaks töötajate ja teiste isikute tervist ning keskkonda. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Tööruumid, territoorium, seadmed ja sisustus peavad olema puhtad ja valgustatud. Põrand peab olema puhas, kuiv, sile ja ei tohi olla libe. Samuti peaks olema töökohas kerge värske õhu juurdepääs, mis värskendab töötaja aju ja ta on võimeline tegema paremini tööd ja ei rikuks oma tervist. Suitsetajatel peaks olema eraldi ruum, kus käia suitsetamas, ilma et nad rikuksid teiste mittesuitsetajate töötajate kopse. Töökohas peaks
kaubamajale uus juht, kes teeks oma tööd sama hästi kui Martin ning Sirlet polnud ette hoiatatud, et praegune juht Martin Mänd läheb ära lähiajal. TUNNUS PÕHJUS TAGAJÄRG -Filiaali suurima kaubamaja -võib oletada, et Martinil tekkis -juhi koha vabanemine, uue juht Martin oli valitud lähiajal soov töökohta vahetada, kuna töötaja otsimine, Sirle Saare avatava Maksimarketi oli kaubamaja juhina töötanud ärritumine ,,hüppas oma toolilt ja tegevdirektoriks juba 4 aastat ning ei leidnud hakkas ärritatult mööda kabinetti enam arenguvõimalusi ,,Martin kõndima" Mänd meelitati firmasse nelja aasta eest"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
