20 Valitsemine ja avalik haldus 5. Avalik haldus ja bürokraatia 5.1 Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused Bürokraatial on enamiku inimeste jaoks negatiivne tähendus. Sellega seostuvad ebaefektiivsus, jäikus, ebainimlikkus ja tülikad protseduurid. Samas ei saa ükski nüüdisaegne riik hakkama päris ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata. Bürokraatia kujunes koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga. Tööstusühiskond lõi asjalikkusele ja seadustele tugineva võimu ideaali, heaoluriik aga laiendas oluliselt riigi funktsioone, mille täitmiseks vajati suurt ametnikkonda. See ametnikkond tegelebki riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Avaliku halduse üheks põhijooneks on püsivus. Arenenud riikides vahetub ametnikkond harvemini kui poliitikud, mis tagabki asjaajamise järjepidevuse. Püsivam töökogemus tõstab ametnike
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
Ka hea uurija ei tulnud vanasti alati sellele, et seosed ei pruugi olla üks-ühesed, võivad olla ka staatilised. Näiteks palgavaidlused kohtus ning keskmine palk. . . Eesti ajal oli näiteks selge, et vaieldakse nimelt äärmuste üle. Keskmine palk ei tekitanud erilisi muresid. Selliste küsimuste esitamiseks on igal juhul vajalik teadmine elementaar- setest statistilistest mõistetest. Loomulikult ka kokkulepe, mida me mõista- me agraarühiskonna all, mis on tööstusühiskond. . . Miks puudusid kesk-aegses Euroopas rahvusriigid? Keskaeg on loomuli- kult silt, aga selle taga peaks olema sotsiaalne teooria, mis vastuse annab. Miks-küsimusi saab esitada alles siis, kui on juba teada, et olid olemas eri- nevad linnade tüübid. Miks-küsimustel on kaks erinevat kihti. Näiteks Marxi abil võime proovida ära seletada Prantsuse revolutsiooni, Toynbee puhul ei ole see aga võimalik. Toynbee eksis väites, et siltide panemine on halb. Lah-
SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: · ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · inimõiguste tunnustamine o Industriaal- ehk tööstusühiskond TÖÖSTUSPÖÖRDE TULEMUSENA KUJUNENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSLIKU TOOTMISE DOMINEERIMINE MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES. Sai alguse tööstuspöördest ÜLEMINEK PÕHILISELT PÕLLUMAJANDUSLIKULT TOOTMISELT TÖÖSTUSLIKULE; SEDA ISELOOMUSTAVAD VABRIKUTE LEVIK, LINNADE KIIRE ARENG, TÖÖLISKLASSI JA KODANLUSE KUJUNEMINE NING PÕHJALIKUD MUUTUSED INIMESTE ELUSTIILIS. Väikesed töökojad asendusid suurte vabrikutega, liinitootmine, konveiermeetod, väga pikad
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
Võgotski rõhutas sotsiaalse interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine) Sotsialiseerumine lapsepõlves. Tehakse lapsele selgeks, milline on sobilik käitumine meie ühiskonnas ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine. Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) - sõltuvalt sellest, mis ajastus me elame ja kus riigis, nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakasvatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond). Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967): Autokraatne nii nagu mina ütlen, nii on, ei toimu läbirääkimisi, arutelusid, selgitamisi. Üldiselt on sellised lapsed tagasitõmbunud, ei näita välja initsiatiivi, ei käitu elavalt, lapsed on iseseisvusetud (sest nad ei tea, mis on lubatud), lapsed kipuvad sellisel juhul olema ka agressivsed see tuleneb sotsiaalsest õppimisest, õpivad vanematelt selle mudeli selgeks.