Mõjud:looduse ja keskkonnatasakaalu ohustamine tootmise/tehnoloogiaga. Heaoluühiskond  saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Püütud on luua võrdsed tingimused heaoluks. Tekkeaeg: Saksamaa 1880 ja põhja-eur. 20. algus. Riigi küllaldane sissetulek(tulumaks+muud maksud,varad,turism). Tekkepõhjused: 1) tööstusühiskond seab riigile uusi ülesandeid(haridus,töö,meditsiin,elukohad,pendsion) 2) demok. Ja kodanliku ühisk. kujunemine(inimestega arvestamine) Ülesanded: 1)sekkub majandusse ja tulude jaotamisse 2)pakub ühishuvesid 3)ressursside ülekandmine(rikkalt vaesele) 4)pool avalikust tulust läheb sots.sfääri vajaduseks Demokraatlik valitsemine 1)võimude lahusus 2)põhiseadusele tuginemine 3)kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine 4)reg. Vabade valimiste korraldamine
Agraarühiskond Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ning korilusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid Tööstusühiskond Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism.
Globaliseerumine on tervet maailma haarav maj. ja kultuuriliste sidemete laienemine ja tihenemine, mis saab teoks tänu kaasaegsetele side ja transpordivahenditele. Mõõdetakse glob.indeksiga (koosneb kodanike kontaktid välismaaga lähtuvalt rah.vahelistest reisidest ja kaupade vahetuse hulgast ja kaugekõnede arvust). Tihe konkurents > odavad ja kvaliteetsed kaubad Suretatakse välja väikeettevõtted Tehnoloogia kiire areng Väh.arenenud riigid ei suuda kallist tehnoloogiat osta või ise arendada Võimalus investeerida üle ilma Ebastabiilsetesse riikidesse ei investeerita Raha ja inimeste vaba liikumine Kuritegevuse kasv Maailm on muutunud väikeseks Reostus ja saaste,loodusvarade häv...
GEO.- MUUTUSED ÜHISKONNAS. MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE. Geograafia  teadus, mis tegeleb loodusnähtuste ja inimsuhete (majandus) ruumilise paiknemise ja nende omavaheliste seostega. Mikroökonoomika tegeleb majandusküsimustega ettevõtte tasandil Makroökonoomika tegeleb majandussuhetega riigi tasandil. Majandusgeograafia  majanduse toimimine ruumis ja ajas. 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli ...
Muudatused Esimeses maailmasõjas 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda muutis inimkonna tulevikku  õpiti tööstuslikult tapma. Kogu tööstus oli allutatud sõjatehnika tootmisele ja väljatöötamisele. Oma ulatustelt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas see kõik senised sõjad. Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond suutis pikaajaliselt kaevikutes varjuvaid sõdureid toita ja neid laskemoonaga varustada. Aja jooksul kaevikuid muudkui täiustati, selleks kasutati betooni ja okastraati ning nende põhiplaanid hakkasid juba labürinti meenutama. Positsioonisõda pani sõja venima, rindejoon liikus väga vähe. Näiteks kestis Verduni lahing ligi 10 kuud ja selles hukkus umbes miljon inimest. Mobiliseeritute arv oli samuti väga
Nähtused, mis iseloomustavad globaliseerumist : 1) Kolooniad iseseisvuvad 2) Riikide vaheline majanduskoostöö 3) Pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendus 4) Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ( kaubanduse vabamaks muutumine ) Globaliseerumise positiivsed mõjud : 1) Rahvastikuränne 2) Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine 3) Arengumaades kõrge arengutase 4) Transport suureneb 5) Oskused arenevad Globaliseerumise negatiivsed mõjud : 1) Vaesed riigid jäävad veel vaesemaks 2) Suureneb immigratsioon Kaasaegne tööjaotus : Etapi nimetus ja kirjeldus Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna? Uurimis-ja arendustegevus Ülikoolid, teaduspargid. On vaja palju kapitali. Detailide ja osade valmistamine Tööjõu hind on odav Kokku monteerimine ...
II Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnustuse alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS  tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND  Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND  tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid k...
erinevuse vähenemisele. Positiivne: kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. 14. Eestisse on mitmed rahvusvahelised ettevõtted rajanud enda tütarettevõtted. Nimeta 2 negatiivset tagajärge sellega seoses. Eesti firmadele tekib suurem konkurents ja ettevõtete jäätmed jäävad Eesti. A-rida 1. Milline on industriaalühiskond? Tööstusühiskond. 2. Iseloomusta industriaalajastut, too 4 näitajat, mis iseloomustavad seda ühiskonda. Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja Fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. 3. Selgita mõistet elatus- ehk naturaalmajandus. Too üks konreetne näide.
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori ...
vähe. 20. Milline on Eesti sotsiaalse kihistumise tüüp ja kuhu on ta liikumas? Eestis on hetkel sotsiaalse kihistumise tüüp D ning see ei ole lähiajal muutumas, ükskõik kui palju seda muuta üritatakse. Ühiskonnamudelid 21. Millised on kolme ühiskonnamudeli iseloomulikud tunnused? 1) Põllumajandusühiskond: suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks; inimesed elavad peamiselt maal; suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega 2) Tööstusühiskond: masinatega töö; linnastumine; rahamajandusel väga suur roll; tarbimine 3) Teenindusühiskond ehk Infoühiskond: globaliseerumine; kapital ei tunne riigipiire; võõrtöölised 22. Millised on kolme ühiskonnamudeli tugevused ja nõrkused? 1) Põllumajandusühiskond: + naturaalmajandus; loodi esimesed riigid; - linnadel väike tähtsus, inimesed elavad maal; rahamajandus tagaplaanil; 2) Tööstusühiskond:
polüarhia USA politoloogi Robert Dahli teooria võimu hajutamisest nüüdisdemokraatias erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, ehk teenindusühiskond oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism proletariaat e. palgatöölised kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu
Ptk 1 Tööstusühiskond Selle kujunemise eelduseks oli tööstusrevolutsioon st. leiutati masinad, mis panid aluse vabrikutööstusele.Vabrikutööliste kiht e. proletariaalid, tänu sellele said hoo sisse mitmed ülestõusud, millest tähtsaim on sotsialism.Tööstusajastul olid pikad tööpäevad, elutingimused halvad.Tugevnes ametnike võim e. bürokraatia.Suure hoo sai sisse linnastumine e. urbaniseerumine. Postindustriaalne ühiskond Sellele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Majanduskeskkond jagatakse 3 sektoriks: 1) primaar e. hankivsektor (põllumaj.) 2) sekundaar e. töötlev tööstus (vabrikud,tehased) 3) tertsiaal e. teenindussektor (kõik ametnikud) Postind. viimast etappi on hakatud nim. infoühiskonnaks e. teadmusühiskond.Eriliselt on tõusnud hinda oskusteave.Esile on tõusnud keskklassi kuuluvad spetsialistid, k...
Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva rahu ja tasakaalu kaitseks loodud liit-Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa Pühaliit-kristluse kaitseks- Venemaa, Austria ja Preisimaa juhtimisel 3.Tööstuslik pööre algas Inglismaal 18.saj keskpaigal. Milles avaldus- manufaktuuride asemele vabrikud, uued leiutised ja masinad, aurumasinad, urbaniseerumine 4.Industriaalühiskond on tööstusühiskond, mille tunnusteks on: -hõivatus tööstuses on suur(Inglismaal 70%) -urbaniseerumine -seisustest said klassid 5.19.saj tõusis esile masinatööstus. Uuendused rasketööstused: terase suurtööstuslik tootmine(malm+raud) 6.Osatähtus transpordil suur, sest toorainet ja valmistoodangut oli vaja vedada suurtes kogustes ja senised transpordivahendid seda ei võimaldanud. 1825-1. Raudteeliin Inglismaal, 1830ndad- tööstulikult oluliste raudteeliinide loomine.
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teos...
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis  sündis 15.saj  Euroopas: alguses Itaalias  ja levis seejärel  Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse.  Aafriklased vahetasid  kaupu Aasia ja  Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India  meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India  ookeani ja  jõudsid Ameerika läänerannikule.  18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre.  See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus  rakendati kertusmasinaid, kästisitöö  asendus masstoodanguga  ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku  pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng  kui  ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriÂEuroopasse ja  PõhjaÂAmeerikasse jõudis  tööstuslik  pööre  19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud  nii  kaudele, et hakkas mõj...
Maa rahvaarvu kasv Õp.ptk.2.1 Gümnaasium Kui palju inimesi elab maailmas? Rahvastikuarvestuse andmetel elab praegu 8.09.2013 maailmas 7 110 030 350 inimest, jooksvat rahvaarvu võib vaadata rahvastikukellalt: http://www.census.gov/main/www/popclock.html http://www.census.gov/popclock/ 2011.a 26.10. täitus 7 miljardit 18.09.2012 7 040 182 905 Mitmes inimene sina oled? http://www.bbc.co.uk/news/world-15391515 Kui mitu veel? http://www.bbc.co.uk/news/magazine- 15449959 Kuidas on maailma rahvaarv kasvanud? 9 arenenud riigid arengumaad 8 9 7 6 8 5 ...
Sotsiaalset võrdsust ja õiglust analüüsitakse heaoluriigi mõiste varal. Sotsiaalfilosoofid tarvitavad mõisteid modernsus ja postmodernsus, seades sellega tähelepanu keskmesse väärtused, maailmatunnetuse ja inimsuhted. 3 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 1. Tööstusühiksonnast teadusühiskonda 1.1 Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Vabrikutöö viis töölised pikaks ajaks (tööpäev kestis 12–14 tundi) keskkonda, kus kõik määras vabriku töörütm. Töödtegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust
Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks
1. Agraarühiskond ° tegevusalad  põllumajandus, kalandus, jahindus. ° ressursid  maa, vesi, mets, vajalik suur maa-ala. ° tehnoloogia  algeline, suur käsitöö osakaal. ° töökorraldus  tööd teeb üksikisik, suur mõju traditsioonidel. ° tööviljakus  väike, ülejääke ei teki. ° tootmise eesmärk  iseendale tarbimiseks, elatusmajutus. ° Osalemine maailma majanduses  valdavalt puudub. 2. Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond ° tegevusalad  tooraine töötlemine, teenindus (kaubandus, transport). ° ressursid  maavarad. ° tehnoloogia  masinatöö. ° töökorraldus  toimub tööjaotus nii töölise kui ka regioonide tasandil palju inimesi. ° tööviljakus  suur, sest tööd teevad oskustöölised ja spetsiaalsete masinatega. ° tootmise eesmärk  müügiks. ° osalemine maailma majanduses  nii ettevõtte kui riikide tasandil.
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi, mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud t...
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. · Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpäevad (12-14 tundi= · Töö ja elu on muutunud...
demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine 4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond  avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond  põllumajandus Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond  linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia/ demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine/ raha/ tööjõud, Argentiina; masinad/ firma/ ärimehed/ omand. Postindustriaalühiskond  tööstusjärgne; heaolu, masintootmine, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, info/ energia/ maavarad, teadmised/ ülikool/ eksperdid/ oskused. Info- ja teadmusühiskond  heaolu, infotehnoloogia, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, teadmised/ tehnoloogia,
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT  sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võr...
tööstusrevolutsioon, tööstuspööre (1) - massiline üleminek valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, mille tulemuseks oli vabrikute ja linnade levik, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. tööstusühiskond (1) - tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduse kogutoodangus ning tööhõives. XIX saj. keskpaigaks Lääne-Euroopas kujunenud tööstusühiskond asendus umbes XX saj. keskpaigas postindustriaalse ühiskonnaga. unitaarriik (3) - riigiehituse vorm, milles vastupidiselt föderatsioonile ja konföderatsioonile puuduvad alamad valitsemisüksused, mis jagaksid suveräänsust või teostaksid riiklikku autonoomiat vabad valimised (3) - demokraatlikus ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnusteks on üldine valimisõigus, kandidaatide konkurents ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu "valgekraed" - vt
See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada. Agraarühiskonna tunnusjooned. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks. Tööstusühiskonna tunnusjooned. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Postindustriaalühiskonna tunnusjooned. Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud.
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND  suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON  inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS  inimeste või inimrühmade li...
1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle
Muutused ühiskonnas. Korilus- inimühiskonnas vanim tootmisviis, mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond  ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine...
NÜÜDISÜHISKOND  tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND  tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND  ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND  ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND  ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor  riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor  eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor  kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. ...
Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod
RAHVASTIK 1. Maailma rahvaarv on? Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. 2. Analüüsi maailma rahvaarvu(õp.lk 38,tv lk.21 ül 3) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv väga aeglaselt,sest tervisehoid oli väike,keskmine eluiga madal.Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 17.sajandil peamiselt Põhja riikides,sest elatustase läks lakke,elukvaliteet paranes oluliselt,inimarenguindeks suurenes.Esimene miljard täitus 1800.aastal.Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat,kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat.Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. 3. Milliseid sotsiaal-majanduslikke probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? kuritegevus,tööpuudus,eluaseme probleemid 4. Analüüsi rahvaarvu muutusi erinevates regioonides,too välja muutuste põhjused (õp.lk.38,tv lk.21 ül.4) Kõige suurema rahvaarvuga koht on Aasia,järgneb Aafrika.Lõigekiiremini kasvab neis.Ei ...
MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES Kordamine kontrolltööks, Õ LK 71-97 1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabel) Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. I...
madala hinnaga kaupade tootmisel. Toyotism- paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, olulisel kohal on meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt. 5. ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE Mõisted: Agraarühiskond- ehk põllumajandusühiskond on ühiskond, kus suurem osa inimestest tegeleb põllumajanduses või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond- ehk tööstusühiskond, töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Arengumaa riik- on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajaga riik. Madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervisehoid, inimeste madal eluiga. Arenenud riik- kõrge elujärje, moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse
Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus suudab egoistlikke ja erahuve tasakaalustada. Inimesed peavad kasu suurendamiseks osutama teenuseid, ostma, müüma kaupa või tööjõudu. Turumajandus toimib kõigi hüvanguks. Karl Marx Kapitalism – tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi – kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass – töölised ehk proletariaat on vaba õiguslikult, mitte majanduslikult Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont – toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber Protestantlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus, arvepidamine.
Geograafia üleminekueksami kordamine 1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik  organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia  riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik  riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik  lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus  tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon  liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on and...
I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire...
1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt ) nüüdisühiskond  tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond  tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond  tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond  arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja
ea1. NÜÜDISÃœHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) Âoluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
1973. aastal toimunud energia- ja majanduskriis kiirendas läänes oluliselt üleminekut infoühiskonnale. Sealjuures oli ka naftakriisiks nimetatud majanduslangus osaliselt ajendatud võimaliku ökoloogilise katastroofi - globaalse saastumise ja loodusvarade ammendumise ohust. Järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele. Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedaseks ja langes kriisiaastatel miinuspoolelegi. Vana tööstusühiskond oli kadumas ning tekkimas uus - infoühiskond. ÜHISKONNA ARENGU PÕHIJOONED AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus metallurgia info töötlemine, kalandus, masinatööstus jm edastamine, transport
Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. 9. Ühiskonnamudelid – oskad iseloomustada erinevaid ühiskonnatüüpe. 1. Põllumajandusühiskond – tekkis u 4 aastatuhandet tagasi. Sünnipaigaks Lähis- Ida. Algeline (agraalühiskond) tunnused: kaup käest kätte, toodad vaid endale, suur osa inimesi tegelesid põllumajandusega, 2. Tööstusühiskond - 17-18 saj Inglismaal. Eeldused: masinad, tööjõud, rahakapitali olemasolu. Tunnused: masinatega töö, linnastumine, rahamajanduse roll suur, tabimine. See kõik viis selleni, et tooted olid odavamad, hinnad langesid, palgad tõusid. (Ford) 3. Infoühiskond - majanduselu põhinemine teadusuuringutele. Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. See tõi kaasa: tööviljakuse
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned  vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja tei...
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus  linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond  kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad,
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond  võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond  tööjaotus  perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ...
halvasti. Viimase kolmekümne aasta jooksul tehtud uuringud on parandanud asjatundjate teadmisi unest, kuid vähe sellest on saanud avalikkusele teatavaks. Seepärast kujutavad niisugused raamatud nagu ``Uni`` endast vajalikku silda nüüdisaegsetele teadmiste ja tegeliku elu vahel. On teada, et ühiskond ei talu isikuid, kes ei saa oma vaimse seisundiga ise hakkama. Uuringud on samuti näidanud, et viletsad magajad saavad harva häid töökohti ning neil võib kujuneda depressioon. Tööstusühiskond ei saa kuidagi hakkama mitmevahetuselisega tööta, kuid unehäirete ignoreerimine võib minna kulukamaks kui nende ennetamine. Und peetakse oluliseks elukvaliteedi näitajaks. Igaüks, kes kannatab unehäirete all, teab, et nii see ongi. Kuid enamasti siiski neid fakte ignoreeritakse.1 Miks on uni oluline inimese heaolule? Unevajadused on ikkagi kõigest abstraksed näitajad. Tegelik küsimus kõlab: kas teie saate piisavalt magada, et tunneksite oma heaolu
es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused:  Tööstuslik kaubatootmine  Rahva osalemine ühiskonna valitsemisel  Vabameelsus ja sallivus inimsuhetes ja vaimuelus  Heaoluühiskond, postindustriaalne, teenindus, info, teadmusühiskond, kodanikuühiskond, tarbimisühiskond jne.
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
ühetaoline väga mitmekesine Majandussüsteem Feodaalne, orjanduslik, küttimisel Kapitalistlik (või sotsialistlik) korilusel põhinev Majandusliku rikkuse alus ja Põllumajanduslik tootmine – Tööstuslik tootmine – vastav ühiskonnatüüp põllumajandusühiskond tööstusühiskond Linnastumine Vähene Ulatuslik Ãœksikisiku ja kogukonna suhe Kollektiivsed väärtused – esiplaanil Individualistlikud väärtused – on meie esiplaanil on mina Poliitiline korraldus Traditsioonilistel valitsejate võimul Rahvusriigid, enamastiÂ
info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted  modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus  heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine  konveierid · Ratsionaalsus  aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö  ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel  väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Infoühiskond on ühiskond kus info kogumine töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edualuseks majanduses ja muudel elualadel Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond
.. 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss  maa - Peamised otsustajad  maaomanikud - Peamised töötegijad  talupojad - Peamine töövorm  käsitöö - Levinud riigivorm  absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll  tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm  suurpere - Valitsev majandamisviis  naturaalmajandus - Töögraafik sõltus  aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond : Tööstus  ehk industriaalühiskond  ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss  raha,masinad - Peamised otsustajad  ärimehed - Peamised töötegijad  töölised - Peamine töövorm  masinatöö - Töögraafik  sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis  turumajandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
